Valimisea langetamist tuleb Riigikogus arutada juba täna!

Peale Soome justiitsministeeriumist tulnud selget signaali valimisea tõenäolise langetamise kohta 2012. (vajalik poliitiline toetus selleks on tegelikult juba olemas, kiireks tegutsemiseks oleks ka tahet tarvis) või 2016. aastaks sai teema vajalikku uut hoogu ka Eestis.

Ise juba mitu aastat teemat toetades ja levitades saan laupäeva hilisõhtust Reforminoorte seisukohavõttu valimisea langetamise teemalise arutelu toetamiseks vaid siiralt tervitada. Küll aga ei saa nõustuda teema edasilükkamisega määramatusse tulevikku nagu Reforminoored soovivad. Eestis oleks valimisea langetamisel õigeks hetkeks 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised, mil see otsus puudutaks otseselt ligikaudu 25 000 noort. Kui see võimalus maha magada jääb järgmiseks võimaluseks alles 2017. aasta. Otsuse läbiarutamiseks pole ka paremat aega kui 2011. märtsivalimistele eelnev kampaania. Või tegelikult, on küll. Teadupoolest on koalitsioonierakonnad põhiseaduse muutmise valimisreformiks juba algatanud ning Riigikogus valimisea langetamise teemalise arutelu tekitamiseks oleks tarvis vaid sellele eelnõule vastav muudatusettepanek esitada.

Seega, jääb vaid küsimus poliitilisest tahtest ja julgusest. Sotsiaaldemokraadid on valimisea langetamist kohalike omavalitsuste volikogudel toetanud alates 2007. aasta valimiskampaaniast, rohelised alates viimasest Euroopa Parlamendi valimisest, Reformierakond on valmis arutama kuid pigem tulevikus ning Isamaa- ja Res Publica Liit on mõtet varem hägusalt toetanud läbi Tõnis Lukase suu ning ilmselt toetab ka edaspidi. Minu üleskutse neile kõigile ja teistele parlamendierakondadele on lihtne – avage valimisea teemaline arutelu Riigikogus ning esitage peale teisele lugemisele saatmist vajalikud muudatusettepanekud eelnõule nr 775 SE I – sedasi saab hetkel sisutühi eelnõu ka veidi tõsiseltvõetavama sisu.

Teemat arutades pidage aga meeles ka seda, et selleks, et noorte osalus reaalselt kasvaks tuleb valimisea langetamise protsessi käigus või iseseisvalt ellu viia veel mitu reformi: noorte osaluskogudele, otsevalitavatele noortevolikogudele tuleb anda seaduslik alus, nende olemasolu ja rahastamine tuleb muuta seaduse tasemel kohustuslikuks igas omavalitsuses, kus on vähemalt 500 noort vanuses 12 – 26 ning igas maakonnas. Seaduste ja poliitikate kujundamisel tuleb sisse viia kohustuslik mõjude hindamine vanuse- ja ühiskonnagruppide lõikes. Formaalharidussüsteemi tuleb korrigeerida sedasi, et see tagaks noortele head teadmised riigi, kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna toimimisest juba oluliselt varem kui täna, noorteühenduste riigipoolset toetust tuleb oluliselt suurendada eesmärgiga muuta noorteühenduste tegevus kvaliteetsemaks ja kaasata sellesse rohkem noori. Olulisi samme on veel palju kuid need on mõned olulisemad alustalad milledest ka varem räägitud.