Vabaühenduste ettepanekud huviringiraha ja alkoholiaktsiisi osas

Mõned päevad tagasi pöördus hulk ühendusi Riigikogu liikmete poole murega koalitsioonilepingu täitmise pärast ja Eesti tänaste laste ja noorte võimaluste pärast kasvada sellisteks tublideks ja ettevõtlikeks kodanikeks, nagu me soovime rahvana olla. Märkides, et riigi kohustus on luua tingimused ja keskkond, et lapsi kasvatavad pered saaksid laste kasvatamisega võimalikult hästi hakkama.

Valitsus lubas 2014. aastal hakata toetama noorte huviharidust 130 euroga aastas lapse kohta. See on igati tark investeering. Ringiraha vähendab lastega perede väljaminekuid ja toob huvitegevusse neid noori, kes hetkel selles ei osale. Huviringides osalemise kasulikkust on tõestanud lugematu arv teadusuuringuid. Toimekad ja toimetulevad kodanikud kasvavad sagedamini just neist lastest, kel oli teismeeas võimalik eluoskusi õppida, end arendada ja eakaaslastega koos turvaliselt piire kombata. Noorte arengusse investeerimine toob kaasa tulu majanduses ning selle tegematajätmine suurendab sotsiaal- ja tervishoiukulutusi – ka see on teaduslikult tõestatud väide. Nobeli preemia laureaadi J.Heckmani arvutuste kohaselt on inimkapitali tugevdamiseks varases lapsepõlves kulutatud summad tootlikkuselt topelt tõhusamad kui hilisemad investeeringud. Huviringid annavad muuhulgas olulise panuse paljusid Eesti noori kimbutavate sõltuvuste, koolist väljalangemise ning kuritegelikule teele sattumise ennetamisesse.

Septembri lõpus esines rahandusminister Jürgen Ligi aga ootamatu teatega, et 25 miljonit eurot on investeeringu jaoks Eesti noorte arengusse pööraselt suur summa.

Pöördujad leiavad, et lahendus peaks tulema teise koalitsioonileppe lubaduse täitmisest – vaadata üle alkoholipoliitika ja vähendada alkoholi kahjusid ühiskonnale, eriti noortele.

On selge, et  noorte huvihariduse jaoks vajalik rahastus on võimalik leida riigieelarvesse läbi alkoholiaktsiisi järk-järgulise ja inflatsiooniga arvestava tõstmise, alustades näiteks lahja alkoholisisaldusega jookide aktsiisi tõstmisest, kuna praegu soosib just madalate hindadega lahja alkohol Eesti laste hulgas joomisega alustamist erakordselt vara, koguni 11-12 aastaselt.

Riik jätab praegu joojatelt ja tööstuselt teenimata õiglast ja kasulikku lisatulu, mida võiks kaasa tuua kaua lubatud alkoholipoliitika kõige tõhusama meetme – aktsiisimaksu aeglane kuid tuntav tõstmine sellisel moel, et see teeks ühtaegu alkoholi noortele kättesaamatumaks ning samal ajal suurendaks eelarve laekumisi. Esialgsete arvutuste kohaselt oleks isegi lahja ja kange alkoholi aktsiiside võrdsustamisel konservatiivsete hinnangute kohaselt võimalik riigil teenida mitukümmend miljonit eurot lisatulu aastas.

Vaatamata praegusele 2014. aastaks planeeritud 5% -lisele aktsiisitõusule on Rahandusministeerium prognoosinud alkoholi reaaltarbimise suurenemist 2014. aastal, mis näitab, et praegune maksustamine ei täida ei tulu teenimise ega tervisekahjude vähendamise eesmärke.

Alkoholi kahjulikust mõjust ja ka vajadusest midagi lõpuks ette võtta, on teadlikud kõik erakonnad. Samas ei ole aastaid alkoholipoliitikas kosmeetilistest muudatustest kaugemale mindud.

Tekkinud olukord on vastuolus valitsuse ja riigikogu liikmete korduvalt väljakäidud eesmärkidele tõsta Eesti rahva keskmist eluiga ja tervena elatud eluaastate arvu.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, SA Domus Dorpatensis, Terve Eesti Sihtasutus, Eesti Skautide Ühing, Eesti Väitlusselts, Lastekaitse Liit ja European Anti Poverty Network Estonia palusid Riigikogu liikmetel seista riigikogus Eesti noorte huvide eest ja isiklikult töötada selle nimel, et huviringid ja huviharidus oleksid noortele alkoholist kättesaadavamad.

Ning selleks:

  • leida lubatud rahastus (25 miljonit eurot) huviringide toetamiseks ning töötada välja skeem, mille abil huvihariduse raha toetaks arendavaid  tegevusi noorte vaba aja sisustamiseks;
  • tõsta läbi järk-järgulise alkoholi aktsiisi tõusu märgatavalt alkoholi hinda, alustades näiteks lahja alkoholi aktsiisist, kuna just siidrist, õllest ja veinist alustavad Eesti noored praegu purjutamise harjumuse õppimist;
  • kindlasti vältida alkoholi aktsiisist laekunud tulude avalikku seostamist noorte huviharidusse suunatud rahastusega