Uksed pärani lahti e. rohkem immigrante!

Kurjam, tuled järjekordselt välisreisilt tagasi ja vaatad ja imestad, et jälle mingid vennad tahavad uksed lukku keerata ja Eestis uhkes peegelseintega mullis elada. Lisaboonusena üritab mõni neist asja “siluda” deklaratsiooniga, et need minu sõbrad ja tuttavad, kes välismaalt siia kolinud, tööle-kooli asunud (paljud neist on paari aastaga suutnud ka eesti keelt rohkem õppida kui suur osa ühiskonnast terve elu jooksul) ja perekonna loonud on, olevat üldsegi mingi põhjakiht – olevat vaid omad ja võõrad.

Eesti demograafiline olukord ei luba Eestisse rohkem inimesi sisse lasta? Millises reaalsuses sellise väitega esinevad inimesed elavad? Pigem jõuab üsna peatselt kätte reaalsus, kus Eesti demograafiline olukord nõuab Eestisse rohkemate inimeste sisse laskmist.

Matemaatikud-sotsioloogid-statistikud ja muud minust targemad inimesed võiksid tegelikult välja arvutada ka majanduslikud mõjud – kui palju väärtust (raha, maksude jms näol) üks siia tulnud inimene koos enda järeltulijatega siin loob vs. riigile tema siin olekuga tekkinud kulud. Hüpoteesina olen täiesti veendunud, et esimene kaalub teise märkimisväärselt üles ning meie vahel eranditult majanduslikes võtmetes mõtlevatele riigijuhtidele peaks vähemalt seegi meeltmööda olema.

Loomulikult peab riik kontrollima seda, kes siia tuleb – ukse taha peavad jääma kõikvõimalikud pätid ja kaabakad ning inimesed kes ei kavatsegi siin olles panustada. Kõigile teistele võiks aga uksed pärani lahti olla. Eriti inimestele, kes siia kindlale tööle või perekonna juurde tulevad – neile peab ka protsess kiire ja lihtne olema.

Olgu, immigratsioonipoliitika on alati vastuoluline teema ja selliseks ta jääb.

Mina aga tahaksin elada Eestis, mis on avatud, sõbralik, paindlik ning seda nii “omade” kui “võõrastega”. Eesti on tänaseni liiga kinnine ning siia tulevaid inimesi on tarvis senisest oluliselt enam. Immigratsiooni positiivsed mõjud majandusele, suhetele teiste riikide ja kultuuridega, rahvastikule ning rikastav mõju ühiskonnale, kaaluvad üles võimalikud kaasnevad raskused. Ilmselt jääks neid inimesi, kes “võõraid” hirmsasti kardavad, samuti oluliselt vähemaks.

Tänases Eestis on ju endiselt kaks eraldiseisvat ühiskonda – eesti- ja venekeelne. Ehk aitaks uute siiatulijate edukas hakkamasaamine, eesti keele õppimine, kultuuri omandamine ja rikastamine, veidi edasi liikuda ka juba siin olijatel või lahkuda plaanijatel.

Ukse sulgemine inimestele, kes tulevad siia tööle, alustama (üksi või perekonnaga) uut ja paremat elu, on häbiasi. Ameeriklastel on oma American Dream, Eestisse soovijatel võiks ka oma pisikene Estonian Dream olla.