07-juuni-2010
26-mai-2010
Ma ei ole päris ammu televiisorit vaadanud, digiboksi mul pole seega kui kasti sisse lülitan tuleb sealt ainsa vaadatava kanalina ETV ja seegi kergelt udune. Kuni eilse õhtuni ei tundnud ka mingit vajadust ega igatsust. Siis tuli aga Eurovisioon. Eurovisioon on nii suurejooneline ettevõtmine, et liigutab mägesid, minust rääkimata.
Kuna mul oli eile üle poole aasta viitsimist ja aega telekat vaadata siis ilmselt oli see suur vandenõu, et Eurovisioon samal ajal olema juhtus. Ekraanil toimuv oli lihtsalt nii halb, masendav, nutune, kurb ja samal ajal igav, et käsi haaras puldi järele aga põgeneda polnud kusagile. Vägisi jäi mulje, et Eurovisiooni teleauditooriumiks peetakse südamehaigeid ja rasedaid keda ei tohi ülemäära erutada, pulssi tõsta ega emotsioone tekitada.
Kogu see lühikesse ülekandesse kokku pressitud jama lükkas mind üle igasuguse piiri. Eurovisioon on inimsusevastane kuritegu ning kanali vahetamise võimalus selle ajal peaks olema mingi deklaratsiooniga tagatud igaühele!
Läksin otseteed Starmani veebi ja tellisin endale digi-tv, digiboksi ja äkki segaduses veel midagi kuna nende veebi usability tundus sellel hetkel nullilähedane. Igaks juhuks tellisin samast teise digiboksi ja lisakaardi ka teise tuppa juhuks kui Eurovisioon peaks mind toast-tuppa jälitama hakkama. Kuna Starman lubas alles paari päeva pärast ühendust võtta siis mul närv ei pea vist vastu ja lähen igaks juhuks juba täna nende esindusest läbi.
Elagu digipööre! Olgugi, et vägisi.
28-apr-2010
Lubasin mõnda aega tagasi, et peale ühinemislepingu nägemist ütlen välja ka enda seisukoha. Olgu.
Olen erakondade ühinemisprotsessi poolt kuid samal ajal ka selle läbikukkumise poolt. Kõige parem lahendus SDE jaoks oleks see kui ERL ei kiida kõrgeimal tasemel liitumist heaks ning laguneb. Sellisel juhul õnnestub SDE liikmeskonda täiendada vast paarisaja lahkuva aktiivsema Rahvaliitlasega. Pooled või pigem enamus neist ei ole küll hingelt sotsiaaldemokraadid vaid karjääripoliitikud kuid organisatsiooni tugevdamisesse ja jalgadega töösse annavad nad kindlasti väga hea panuse.
Isiklikult on Rüütli ja co minule ühinemisprotsessi käigus pigem jätnud negatiivse mulje – eriti just suhtlemises erakonna, erakonnakaaslastega, vähemusest karmi üle rullimisega – kuid see on see koht kus ma isiklikku arvamust isikute kohta olulisimaks ei pea.
Selge on ka see, et Rahvaliidu väheseid allesjäänud valijaid sotsid Rahvaliiduga kaasa ei saa. Usun, et SDE toetusele mõjub see otseselt minimaalselt. Kaudselt – organisatsiooni tugevdamise kaudu – võib aga pikaajaline mõju märkimisväärsem olla.
Kui aga ühinemine või ühendamine peaks siiski toimuma, siis mis ühinemislepingusse puutub, kingitakse Rahvaliidule liiga palju. Alustades sellest, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nime ei ole vaja muuta aga nime küsimus ei ole kõige olulisemate seas. Samuti jätab lepingu üldine tonaalsus mulje, et liituvad ikkagi võrdsed partnerid, mitte üks ei ole ühendav ja teine ühendatav.
Samuti on mõned konkreetsed punktid, mis otseselt häirivad.
Näiteks 3.4.5. ütleb, et juhatus esitab volikogule kinnitamiseks Erakonna sisevalimiste korra 2011.a Riigikogu valimiste nimekirja järjestamiseks kuid minu teada on SDE-l asjakohane sisevalimiste kord olemas, kui tegemist on rahvaliidu ühendamisega, mitte uue erakonna loomisega siis peaks see sobima küll.
3.4.6. jätab võimaluse, et uued juhid valitakse alles peale valimisi. Valimistele kahe peaga koletisega vastu minna oleks aga viga. Sama ajastus jätab võimaluse, et Riigikogu valimise ajal on erakonnal kaks programmi ja üks valimisprogamm ning mitte keegi ei saa enam aru millele tugineda. Kui tegemist oleks Rahvaliidu ühendamise mitte kahe erakonna ühinemisega siis võiks küll kokku leppida SDE programmi uuendamises üldkoosolekul kuid kuni selle ajani peaks kehtima ainult SDE tänane programm.
Üldsegi, minule meeldiks variant kui ühendamisel võetaks aeg maha, pandaks uuendatud programm paberile ning üldkoosolekud saaksid ühel ajal anda hinnangu nii programmile kui Rahvaliidu ühendamisele. Täna tekitatakse olukord kus tehniline liitmine tehakse küll kiirustades ära kuid sisulised küsimused jäetakse hiiglaslikuks küsimärgiks.
Mis aga erakondade sõsarorganisatsioonide ühinemist puudutab nagu ühinemislepingu projekt soovitab, siis mina soovitaks enne ära oodata erakondade lõplikud otsused ja alles siis esimesed sammud teha kui need siis endiselt vajalikud on – pigem lähevad asjad sedasi, et ei ole vaja teemat avada.
Kui aga peaks juhtuma, et erakonnad liituvad, siis tasub märkida fakti, et näiteks noorteühenduste puhul on see veidi lihtsam – Rahvaliidu Noortel näiteks päris enda poliitilist programmi ei olegi. Mis muidugi muudab sellise ühinemise vajalikkuse üldse küsitavaks – parem oleks kokku leppida, et sõsarorganisatsioonidega liitub kes tahab ja Rahvaliidu sõsarorganisatsioonidel oleks peale emaerakonna eksistentsi lõppemist seejärel mõistlik ka enda uksed kinni panna.
 |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Rahvaliit, ühinemislepingu projekt seisuga 25.04.2010 |
09-apr-2010
Chrome on ajapikku saanud minu peamiseks veebilehitsejaks ning tema laiendused üsna väärtuslikuks lisaks. Jagan paari enda jaoks olulisemat.
Esiteks muidugi need, mis asjad silmale ilusamaks teevad.
Helvetireader teeb Google Readeri minu jaoks ilusamaks, kergemini loetavamaks. Esimest korda avastasin ka, et olen hakanud fullscreen funktsiooni kasutama. Proovi, F11 nupu alt. Google Reader näeb Helvetireaderit kasutades välja selline:
Twitteri jaoks kasutan ma tegelikult Twhirl nimelist mänguasja kuid kuna too ei kipu ReTweete ära tundma, siis vahel käin ikka ka veebist näppimas. Twitteri aitab mugavamaks muuta MonkeyFly nimeline laiendus. Peamiseks mugavuseks on esilehe muutmine sedasi, et see sarnaneb TweetDecki vaatega. Minu Twitteri avaleht näeb näiteks välja selline:
Praktilisema poole pealt on kasulikke laiendusi mida kasutan vähe, hetkel on paigaldatud vaid mõned:
Bit.ly – võimaldab mul mugavalt otse veebilehitsejast linke lühendada ja soovi korral ka kohe säutsuda.
Google Calendar Checker – ei teegi tegelikult midagi erilist, ainsaks minu jaoks kasutatavaks funktsiooniks pisikene ikoon meeldetuletusega, et millal järgmine kohtumine või telefonikõne on. Kui vahel ennast internetiavarustesse unustan on hea meeldetuletus alati silmanurgas.
IE Tab – võimaldab Chromest lahkumata Internet Explorerit kasutada. Kasuks on tulnud mõne bänneri ja veebilehe testimisel. Samuti, senikaua kuni mul Windows 7 peal ID-kaart töötada suvatses, oli seda tarvis Swedbank-i ärikliendi internetipangas maksete tegemiseks kuna sellega Chrome hakkama ei saanud. Kontori veebiserveri veebijuurdepääsu https ei tunnista samuti Chromet ilma selle abita.
Milliseid Chrome laiendusi sina soovitada julged?
22-märts-2010
Tekkis tahtmine lugeda ühte huvipakkuvat lugu Keskkonnatehnika ajakirjast. Kuna nende arhiiv veebist loetav ei ole, siis järgmine peatus oli nende veebilehel viidatud Netiajakiri.ee mis pidi vanadele numbritele juurdepääsu andma. Paljugi mis.
Esiteks, nende veebilehel puudub igasugune kasutjasõbralik informatsioon lugemisvõimaluste ja tasumise kohta. Teiseks, nende registreerimisvorm (mida ma seekord küll täitsin) on liiga pikk ja tüütu. Kolmandaks, nad on leiutanud mingi erakordselt kasutajavaenuliku looma nimega Netiajakirja kroon. Selle imelooma väärtus on kusjuures mitte 1=1 vaid 1 Netiajakirja kroon = 1,5647 EEK. Euro tulekuks ollakse ilmselt, tõsi, valmis. Tüütu, ajakulukas ja närvesööv. Seda informatsiooni, et mida ma enda NAKide eest saan, ei ole samuti kusagil esile toodud, tellimislehel tellimusi näppides näeb aga näiteks Keskkonnatehnika ajakirja sirvides pean seda eraldi otsima asuma. Kõige tipuks see, et kataloogis olemas olevat Keskkonnatehnika ajakirja tellimisvormilt kohe kuidagi ei leia.
Screw you guys I’m going home…
Oleks ma enne teadnud kui palju totaalseid möödalaskmisi neil on, poleks torkima hakanudki. Ilmselt ei teki seda kiusatust enam kunagi. Põhitõde on see, et kui ma esimese paari minutiga ei leia veebilehelt seda mida ma otsin, siis suurema tõenäosusega lähen ma minema.
Rahvusraamatukogu asub aga Tallinna kesklinnas umbes-täpselt 10 minuti jalutuskäigu kaugusel. Päevapilet on sümboolne viiekas (3 aastat kehtiv kaart 50 krooni, tasuks isegi ära. Minu oma on paraku vananenud), koopia lehekülg 50 senti ning ajakirjad kõik olemas. Tallinna kesklinna inimestele pole Netiajakiri.ee saidil mitte midagi pakkuda – kahtlustan, et ka kellelegi teisele mitte.
Lisaboonusena sain Rahvusraamatukogu 7. korrusele ronides meenutada kuidas ma seal põhikooli ajal koolist poppi tehes pikki päevi raamatuid lugedes veetsin ning täna samas toimunud Inimarengu Aruande esitluselt haarasin kaasa ka aruande paberversiooni mida juba aastaid otsida pole viitsinud.
Eesti Rahvusraamatukogu 1 – Netiajakiri.ee 0
