Lubasin mõnda aega tagasi, et peale ühinemislepingu nägemist ütlen välja ka enda seisukoha. Olgu.

Olen erakondade ühinemisprotsessi poolt kuid samal ajal ka selle läbikukkumise poolt. Kõige parem lahendus SDE jaoks oleks see kui ERL ei kiida kõrgeimal tasemel liitumist heaks ning laguneb. Sellisel juhul õnnestub SDE liikmeskonda täiendada vast paarisaja lahkuva aktiivsema Rahvaliitlasega. Pooled või pigem enamus neist ei ole küll hingelt sotsiaaldemokraadid vaid karjääripoliitikud kuid organisatsiooni tugevdamisesse ja jalgadega töösse annavad nad kindlasti väga hea panuse.

Isiklikult on Rüütli ja co minule ühinemisprotsessi käigus pigem jätnud negatiivse mulje – eriti just suhtlemises erakonna, erakonnakaaslastega, vähemusest karmi üle rullimisega – kuid see on see koht kus ma isiklikku arvamust isikute kohta olulisimaks ei pea.

Selge on ka see, et Rahvaliidu väheseid allesjäänud valijaid sotsid Rahvaliiduga kaasa ei saa. Usun, et SDE toetusele mõjub see otseselt minimaalselt. Kaudselt – organisatsiooni tugevdamise kaudu – võib aga pikaajaline mõju märkimisväärsem olla.

Kui aga ühinemine või ühendamine peaks siiski toimuma, siis mis ühinemislepingusse puutub, kingitakse Rahvaliidule liiga palju. Alustades sellest, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nime ei ole vaja muuta aga nime küsimus ei ole kõige olulisemate seas. Samuti jätab lepingu üldine tonaalsus mulje, et liituvad ikkagi võrdsed partnerid, mitte üks ei ole ühendav ja teine ühendatav.

Samuti on mõned konkreetsed punktid, mis otseselt häirivad.

Näiteks 3.4.5. ütleb, et juhatus esitab volikogule kinnitamiseks Erakonna sisevalimiste korra 2011.a Riigikogu valimiste nimekirja järjestamiseks kuid minu teada on SDE-l asjakohane sisevalimiste kord olemas, kui tegemist on rahvaliidu ühendamisega, mitte uue erakonna loomisega siis peaks see sobima küll.

3.4.6. jätab võimaluse, et uued juhid valitakse alles peale valimisi. Valimistele kahe peaga koletisega vastu minna oleks aga viga. Sama ajastus jätab võimaluse, et Riigikogu valimise ajal on erakonnal kaks programmi ja üks valimisprogamm ning mitte keegi ei saa enam aru millele tugineda. Kui tegemist oleks Rahvaliidu ühendamise mitte kahe erakonna ühinemisega siis võiks küll kokku leppida SDE programmi uuendamises üldkoosolekul kuid kuni selle ajani peaks kehtima ainult SDE tänane programm.

Üldsegi, minule meeldiks variant kui ühendamisel võetaks aeg maha, pandaks uuendatud programm paberile ning üldkoosolekud saaksid ühel ajal anda hinnangu nii programmile kui Rahvaliidu ühendamisele. Täna tekitatakse olukord kus tehniline liitmine tehakse küll kiirustades ära kuid sisulised küsimused jäetakse hiiglaslikuks küsimärgiks.

Mis aga erakondade sõsarorganisatsioonide ühinemist puudutab nagu ühinemislepingu projekt soovitab, siis mina soovitaks enne ära oodata erakondade lõplikud otsused ja alles siis esimesed sammud teha kui need siis endiselt vajalikud on – pigem lähevad asjad sedasi, et ei ole vaja teemat avada.

Kui aga peaks juhtuma, et erakonnad liituvad, siis tasub märkida fakti, et näiteks noorteühenduste puhul on see veidi lihtsam – Rahvaliidu Noortel näiteks päris enda poliitilist programmi ei olegi. Mis muidugi muudab sellise ühinemise vajalikkuse üldse küsitavaks – parem oleks kokku leppida, et sõsarorganisatsioonidega liitub kes tahab ja Rahvaliidu sõsarorganisatsioonidel oleks peale emaerakonna eksistentsi lõppemist seejärel mõistlik ka enda uksed kinni panna.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Rahvaliit, ühinemislepingu projekt seisuga 25.04.2010