Esmaspäeval, 25. oktoobril toimus Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) algatusel Riigikogu konverentsisaalis kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni ühisistung “Noored ja tööturg — probleemid ja lahendused”. Ühisistungil keskendus arutelu eelkõige haridusprobleemidele, tõdedes, et haridussüsteem ja ettevõtlus ei ole piisavalt sünkroonsed vastastikuseid huve arvestama.
 
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõi välja tõsiasja, et põhiosa noortest registreeritud töötuist moodustavad põhiharidusega noored (31%), põhikooli baasil kutseharidusega noored (21%) ja üldkeskharidusega noored (21%). See tõstatas mitmes osalejas küsimuse, miks kutseharidusega noorte osakaal töötuses on nii suur.
 
Vabandan ette ja taha halva videokvaliteedi pärast kuid ülekande kvaliteet paraku seekord paremat ei võimaldanud.

www.youtube.com/watch?v=nBpTvfCXbk0

 
Eelmisel nädalal korraldasime Tallinnas seminari “16-aastaselt otsustajaks?“. Eesmärgiks oli tutvustada kevadel läbi viidud küsitluse põhitulemusi ning kuulata ära teiste huvitavate esinejate arvamused, mõtted.
 
Olen juba varem üles riputanud enda ettekande ja Anu Tootsi ettekande, Martti Martinsoni ettekande ning lisan neile nüüd ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku – Laste- ja noorsootöö ühendust esindanud Titta Hämäläineni ettekande teksti.
 

SOOMES EI OLE RIIGIKIRIKUT VAID RAHVAKIRIK

Riik ja kirik lahutati juba aastal 1870, kuid hetkel 80% rahvast on luteri kiriku liikmed. See tähendab 4,3 miljonit inimest. Riik ja kirik teevad palju koostööd.

Kirik korraldab lisaks jumalateenistustele ja talitustele diakooniatööd (=erinevates raskustes inimeste aitamine), perenõustamist ja muud peretööd, vanurite ringe, mudilaste ringe, pikapäevarühmi, koolilaste huviringe, laagreid, noorteõhtuid ja noorte koolitusi ning leerikooli. Leerikool on tavaliselt laagrivormis, ja leeris osaleb veidi rohkem kui 85% 15 –aastastest noortest.

Kiriku töö puudutab igas vanuses ja eluolukorras inimesi. Koguduste valimistel valitakse koguduse juhtorganid ehk nõukogu ja juhatus. Need otsustavad selle üle, kui palju ja milliseid töötegijaid kogudusel on, kuidas koguduse vara kasutatakse, millised on töö rõhuasetused jne. Nõukogu kinnitab ka erinevate toimkondade koosseisud.

KOGUDUSTE VALIMISTE AJALOOST

19. sajandil oli iga pere kohta teatud hulk hääli ja neid kõiki kasutas perepea. Aastal 1913 võeti kasutusele üldine hääleõigus. 40 aastased said aga ühe lisahääle, samuti 10 aastat abielus olnud inimesed. Naised võisid osutuda valituks alates aastast 1923. Üldine hääleõigus võeti kasutusele 1953. 1960datel tavaline hääletamisprotsent oli aga kõigest veidi rohkem kui 1%. Kui aastal 1970 koguduste valimised muudeti süstemaatilisemaks ja võeti kasutusele proportsionaalne valimissüsteem, tõusis aktiivsus valijate hulgas kuni 20%.

Aastal 2006 (valimised toimuvad iga nelja aasta tagant) kasutas enda hääleõigust 14,5% hääleõiguslikest. Usaldusisikutest rohkem kui 60% on üle 50 aastased, alla 30 aastaseid on ainult 7%. Erakonnad ja äratusliikumiste liikmed on valimistel aktiivsed, aga tavalist koguduseliiget ei esinda eriti keegi. (Umbes nagu kohalike omavalitsuste valimistel osaleksid ainult need, kes on poliitikas aktiivsed.) See tähendab, et enamus koguduseliikmetest pole esindatud koguduse juhtorganites, nende häält pole kuulda.

STATISTIKAT

Noori ehk alla 29 aastaseid on Soomes hetkel 1,8 miljonit ehk 35% soomlastest.

Aastal 2009 luteri kirikus:
Leeris käis 57 936 (Nendest 15 aastaseid üle 56 000) inimest;
Rühmajuhtide koolitusel osales 26 659 inimest;
Noorteõhtutel osales 464 489 inimest;
(+ muud 15 – 18 aastaste rühmad 10 889 osalejat);
Noorte täiskasvanute (19-30 a) rühmades osales 4938.

EHK SIIS: Noored vanuses 15 – 18 aastat on koguduses üks kõige aktiivsemaid vanuserühmi – kui mitte kõige aktiivsem.

SEADUSEMUUDATUSE KULG

Mais 2006 kirikukogu liikme algatus valimisea langetamisest (algatus ei tulnud noore poolt, kuna kirikukogus ehk ”kiriku riigikogus” ei ole alla 29 aastaseid liikmeid)
Kirikuvalitsuse eeltöö ning seadusemuudatuse esitamine kirikukogule septembris 2007
Novembris 2007 kirikukogu positiivne otsus
Haridusministeerium -> valitsus -> riigikogu (riigikogu kinnitab või lükkab tagasi kiriku seadused)
Novembris 2008 riigikogu kinnitab seaduse
Seadusemuudatus jõustub 1. jaanuaril 2009
(Rootsis ja Saksas (osaliselt) ka 16 aasta piir)

SEADUSEMUUDATUSE EESMÄRGID

Leida iga koguduse juhtorganitesse:

- Erinevas vanuses otsustajaid
- Erinevates eluolukordades otsustajaid
- Erinevate oskustega usaldusisikuid

Siis koguduste tegevus ja juhtimine vastaks paremini kõikide koguduse liikmete vajadustele – ka noorte vajadustele.
Noored on vaja saada otsustajateks siis, kui nad on koguduse töös aktiivsed. Kui nad siis õppivad osalema, mõjutama, rääkima kaasa koguduse tegevuses, on lootust et nad ka hiljem tunnetavad paremini seotust kogudusega ja tahavad osaleda aktiivsemalt. Tekib tunne ”see on meie kogudus”.

ET NOORED KA LÄHEKSID VALIMA

Noored ei pruugi olla eriti kursis kiriku ja koguduste organisatsiooni ja juhtimisega. Neid tuleb õpetada. Usaldusisikuks ei sünni keegi, selleks kasvetakse. On vaja tugirühmi, koolitusi ning ka üleriigilist noorte täiskasvanute organisatsiooni.
Et noored läheksid valima, on vaja leida kandidaate, kes esindavad kõiki koguduse liikmeid. Lisaks teavitamine peab olema avatud ja tõhus. Kolmandaks hääletamine peab olema lihtne.

Haridusministeerium on julgustanud koole panema üles hääletuspunkte koos kohaliku kogudusega. Ka noorte ruumides, kaubanduskeskustes ning raamatukogudes võiks hääletada.

Valimistest on räägitud palju internetis ja sotsiaalses meedias. Internetiküsitluses selgus, et 2/3 16 – 24 aastastest ei arva, et valimisõiguse kasutamine oleks kodanikukohustus. Selgus aga, et 16 aastastest kavatseb oma hääleõigust kasutada neljandik.

Haridusministeerium jälgib asja suure huviga, sest noorte osaluse tugevdamine on valitsuse laste- ja noorsootööpoliitika arendamisprogrammi keskne teema aastatel 2007 – 2011. Et võimalikult paljud noored huvituksid demokraatiku ühiskonna arendamisest ja selles ka osaleksid, on oluline julgustada noori valima. Aktiivne kasvatus loob aktiivseid kodanikke. Esimene kogemus on otsustav tuleviku suhtes.

VAATA NETIST

www.seurakuntavaalit.fi
www.ensimmainenkerta.fi
YouTube otsing (kymppivaalit)

 
Teisipäeval korraldasime Tallinnas seminari “16-aastaselt otsustajaks?“. Eesmärgiks oli tutvustada kevadel läbi viidud küsitluse põhitulemusi ning kuulata ära teiste huvitavate esinejate arvamused, mõtted.
 
Olen juba varem üles riputanud enda ettekande ja Anu Tootsi ettekande ning lisan neile nüüd ka Eesti Noorteühenduste Liitu esindanud Martti Martinsoni slaidipaki:
 

 
Teisipäeval korraldasime Tallinnas seminari “16-aastaselt otsustajaks?“. Eesmärgiks oli tutvustada kevadel läbi viidud küsitluse põhitulemusi ning kuulata ära teiste huvitavate esinejate arvamused, mõtted.
 
Postimees on juba Anu Tootsi ettekande kohta loo teinud (Anu Toots ei näe valimisea langetamisel olulisi riske) ning nüüd riputan siia üles ka esimemisega kaasas käinud slaidipaki.
 

 
Seminaril tutvustatud küsitluse tulemuste ettekanne on samuti juba varasemalt veebi jõudnud ning selle leiab siit.

 
Eile korraldasime Tallinnas seminari “16-aastaselt otsustajaks?“. Eesmärgiks oli tutvustada kevadel läbi viidud küsitluse põhitulemusi ning kuulata ära teiste huvitavate esinejate arvamused, mõtted. Inimesi oli kohal omajagu ning veebi vahendusel jälgiti üritust ilmselt veel rohkem. Postimees on seminari ettekannete baasilt teinud juba ka kolm lugu:
 
Noor Eesti: vanemad võiksid valimistel saada laste eest lisahääle
Noorteühendused: valimisõiguse saamine meelitaks rohkem noori poliitika juurde
Anu Toots ei näe valimisea langetamisel olulisi riske
 
Ürituse pilte saab piiluda Flickrist ning kõik kes kohale jõudsid või veebist jälgisid, teie tagasiside on selle postituse kommentaarides vägagi teretulnud;)
 
Lisan siia täna enda sissejuhatava ettekande kevadise küsitluse tulemustega ning üritan lähipäevil üles riputada ka ülejäänud esinejate ettekanded ja mõtted.
 

 
Kevadel sai siin blogis koos paljude toredate inimestega läbi viidud suurem küsitlus valimisea ja noorte osaluse teemal. Kogusime 1128 vastust väga erinevatelt inimestelt. Kuuma suve järel on paras aeg tulemused kokku võtta, avaldada ning korraldada üks korralik arutelu erinevate inimeste, seisukohtade ja mõtetega.
 
Seminar “16-aastaselt otsustajaks?” toimubki Noorte Sotsiaaldemokraatide ja Friedrich Eberti Fondi korraldusel ja toetusel, Tallinnas, 28. septembril 2010, algusega kell 17:00. Toimumiskohaks on Solarise keskuse (Rävala pst 12) 4. korrusel asuv Tallinna pressikeskus.
 
Seminaril tutvustan ise kevadel läbi viidud küsitluse tulemusi ja üldiseid seisukohti, argumente. Lisaks minule on ettekannetega lubanud esineda ka Silver Meikar, Liisa Pakosta ja Eesti Noorteühenduste liit. Esinejatele, osalejatele on oodata tubli täiendust ning täpsem ajakava ilmub siinsamas hiljemalt 24. septembril. Üritus on planeeritud sedasi, et jääb piisavalt aega ka elavaks aruteluks.
 
Kellel kohale tulemise võimalust ei ole, saab olema võimalus seminari jälgida (ning kaasa rääkida) interneti vahendusel otseülekandena mille viite leiab enne ürituse algust siitsamast.
 
Vaata kalender üle ja registreeru seminarile juba täna! Kõige mugavamalt saad seda teha siin.

Tartu Taskus on alates reedest avatud poliitilise moe näitus. Kuna olin täna samuti Tartust läbi jalutamas ning näituse ettevalmistavas faasis kohtusin ka ise asja taga olevate noorte moeloojatega, viskasin hommikul kiire pilgu peale. Tuntud moedisainerid Vassilissa, Kalle Aasamäe, Kirill Safonov, Britt Samoson, Kristi Pedanik ja paljud teised on kohtunud Liisa Pakostaga Isamaa ja Res Publica Liidust, Gerd Tarandi ja Indrek Saarega Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Igor Gräziniga Reformierakonnast, Marek Strandbergi ja Rasmus Lahtveega Eestimaa Rohelistest, Monika Kuzminaga Rahvaliidust ja Kadri Simsoniga Keskerakonnast.
 
Kõik julged poliitilised rõivakomplektid on eksponeeritud näitusel kuni 18. oktoobrini Tasku keskuses. Näituse külastajatel on võimalik hääletada oma lemmikkomplekti poolt Tasku keskuse Facebooki wallil.
 
Loodan, et nad ei pahanda, jagan fotosid ka siin. Vabandan taaskord ette ja taha, ainus pildimasin on mul hetkel mobiiltelefon.
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
Traditsiooniliselt, Mustamäe sügis 2010 algab sellel aastal juba homme ning kulmineerub suure rahvapeoga 25. septembril. Kui muud põhjust tulemiseks ei leia, tule ütle mulle tere, võta nööbist kinni ja räägime asjast või teisest.

17. september 2010

LASTE TERVISEPÄEV „TERVE ELU TEGUS ALGUS“ Männi pargis
10.00 – 11.30 Mustamäe lasteaedadele
12.30 – 14.00 Mustamäe koolide II klassi õpilastele
Eelregistreerimine: mariliis.pehme@gmail.com

22. september 2010

Mustamäe Kultuurikeskuse Kaja galeriis avatakse
Mati Pärki näitus „Tekstist inspireeritud“
12.00 – 14.00 MUSTAMÄE SOTSIAALKESKUSE AVATUD USTE PÄEV
13.00 – 16.00 GRILLIMISVÕISTLUS MUSTAMÄE LASTEAEDNIKELE
„MUSTAMÄE GRILL 2010“ Sütiste metsapargis
Eelregistreerimine: anu.tutt@tallinnlv.ee

23. september 2010

13.00 – 18.00 BOWLINGUTURNIIR MUSTAMÄE HARIDUSTÖÖTAJATELE
Eelregistreerimine kuni 20.septembrini: anu.tutt@tallinnlv.ee

14.00 – 18.00 TARKUSEPÄEV
Mustamäe Laste Loomingu Maja avatud uste päev

24. september 2010

10.00 ja 11.00 LASTEHOMMIK Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja
Tallinna Tehnikagümnaasiumi näiteringi etendus „Lugu sellest, kuidas Buratino
muinasjutte lappis“
Eelregistreerimine 22.septembrini: marliis.pehme@gmail.com

14.00 – 16.00 VÕISTKONDLIK BOWLINGUTURNIIR SEENIORIDELE
Eelregistreerimine kuni 20.septembrini tel 653 2723 või Mustamäe Sotsiaalkeskuses

17.00 – 19.00 RULLUISUVÕISTLUS MÄNNIRULL Männi pargis
Info: 654 7216 või karolina@mank.ee

18.00 – 20.00 KINOÕHTU Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja
Jaan Tätte ja Elmo Nüganeni film „Meeletu“
Film on eesti keeles ja venekeelsete subtiitritega

25. september 2010

12.00 – 20.00 RAHVAPIDU JA LAAT Männi pargis
Esinevad: Mustamäe Kultuurikeskuse Kaja ja Mustamäe Laste Loomingu Maja kollektiivid, suupilliklubi PICCOLO, Eduard Toman, Sulo&Co, KIRSS’N’GARDEN trummi show
Lastele: täringu veeretamise võistlused, Miku- Manni Lasteteater, MANKI lastejooks,
klounid Piip ja Tuut, mustkunstnik Aivar Minumets.
Osavus- ja takistusraja võistlused suurel batuudil.
Peaesineja on Eesti 80-ndate retromuusikat viljelev ansambel REGATT

Üritused on tasuta

Arenguskootöö Ümarlaud ja Suurbritannia saatkond kutsuvad maailmafilmile
12. mai 18.00 kinos ARTIS, sissepääs TASUTA

„Rumaluse ajastu“ (“The Age of Stupid”) 
- Franny Armstrongi hübriiddokumentaal kliimasoojenemise tagajärgedest!

Filmi peategelane (mängib Oscari nominent Pete Postlethwaite) elab aastal 2055 laastatud maailmas ning vaatab tagasi aastasse 2008. Ta küsib endalt ja vaatajalt, vaagides erinevaid võimalusi, miks ei peatanud inimkond kliimamuutust siis, kui selleks veel võimalus oli. Läbi seitsme erinevast maailmanurgast pärit inimese vaatenurga näeme globaalse kliimamuutuse kohalikke mõjusid. Need on 82-aastane prantsuse mägigiid Fernand Pareau, Indiasse odavlennufirma asutanud Jeh Wadia, sada inimest Katrina orkaani järel päästnud Shell Oili töötaja Alvin DuVernay, Inglismaal tuuleparkide vastastega võitlev tuulepargi asutaja Piers Guy, Shell Oilile tulusaimas Nigeeria piirkonnas elav Layefa Malemi ning Iraagist põgenenud lapsed Jamila ja Adnan Bayyoud, kes püüavad leida oma venda. Kõik need arvukad tegelased on filmitud üles 3 aasta jooksul dokumentaalfilmi jaoks, millest sai lõpuks draama.

Ise vaatasin seda filmi eelmise aasta septembris ja kirjutasin tookord sedasi:

Eile Von Krahlis toimunud The Age of Stupid filmi ülemaailmne esilinastus oli igat pidi läbikukkumine.

Tegemist pidi olema maailma suurima ja originaalseima üheaegse dokumentaalfilmi esmaesitlusega. Filmile pidi eelnema ja järgnema satelliidi vahendusel otseülekanne temaatiliselt arutelult, mis toimub päikeseenerga jõul töötavas kinotelgis Manhattanil, New York´is. Modereeritud vestluses osalesid Kofi Annan, Gillian Anderson, filmi staar Pete Postlethwaite ja režissöör Franny Armstrong. Filmi muusikat esitas Thom Yorke (Radiohead).

Von Krahli saal testis füüsikaseaduseid, istuda tuli ka patjadel ja põrandal. Mis on väga hea saavutus.

Satelliit aga keeldus koostööst, mingit ülekannet ega arutelu ei toimunud. See võeti linti ja huvilised said hiljem vaadata. Film ilma selleta aga jäi nõrgaks, vormistuselt. Selliseid on olnud enne ja tuleb ka edaspidi.

Mõttelt, kirelt ja eesmärgilt oli tegemist muidugi kordaminekuga ja see andis tunda. Iga selline ettevõtmine on kasuks ning kuigi ma tema teostust ise ei hinda, soovitan siiski võimalusel vaadata.

Ken Livingstone leidis koguni, et igaüht tuleks seda vaatama sundida. Iga meeldetuletus on väärtuslik.

Ahjaa. Animatsioonid olid siiski lahedad.