Kunagi olin ma noor ja ilus ja käisin koolis. Omaasi kui korralikult muidugi ja tegelikult pole sellest üldse pikka aega möödas. Kui koduseid töid anti, siis tähendas see enamasti seda, et tuli kodus üksinda pikkadeks tundideks laua taha istuda, lehekülgi lapata, materjali kuivalt pähe tuupida ja töövihikuid täita vmt. Ei mingit diskussiooni, teemaarendust ega vastuvaidlemist – materjal oli ees, raamatusse trükitud ja nii oligi.
Praegu on olukord selline, et istutakse arvuti taha, vajutatakse print nupule ja prinditakse 40lk filosoofia konspekti, MSNi teel saadud muidugi, välja. Ei – arvuti tagant ei minda minema seejärel, et kuskil rahulikult tuupida. Võetakse lahti Skype, keegi teine kuskilt kellel parajasti muud teha pole või käsitletava teema/inimese vastu huvi on, [traditsioonilise mõttelaadiga inimestel ja nõrganärvilistel soovitan edasi mitte lugeda] ja hakatakse samal ajal Skypes arutades materjali LÄBI TÖÖTAMA – hirmus eksole – läbi töötama, mitte kuivalt pähe tuupima. Tekstimarkerite ja teetassidega jne. Seltskonnas, mitte üksi. Toimub arutelu kas mõni seisukoht ikka on õige ja millised võivad olla selle vastuargumendid jne. Jube eksole – noored üritavad lisaks materjali pähe tuupimisele ka seda mõista. Mõelda veel, mis võib juhtuda kui ka konverentskõne appi võtta. Noorus on hukas, eksole.
Ja nii ongi, et Gerd /Tallinn/ istub Teelega /Pärnu/ Skypes ja omandab teadmisi keskaja, renessanssi ja barokiaja filosoofia kohta:) või on see vastupidi…
Täiendatud 22.02 kell 00.27: Teelel sai päeval filosoofia eksam täiesti edukalt tehtud:) teinekordki….






