http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (3)

Ma olen ikka tohutult edevaks muutunud…

Teema: nuta või naera, Teised kirjutavad

Eile norisin MUPO piletikontrolliga veidi tüli. Või noh, mis ma ikka norisin. Küsisin lihtsalt ID-kaarti ulatades, et kuhu “Tere” ja “Palun” jäid. Mühatati ja keerati selg seepeale ainult. Hallitama läinud smurfid, ma ütlen teile. Ma ei tea, miks smurfid aga tundub loogiline, et kui smurfid juba loomult sinised on, siis hallitades lähevad nad roheliseks. Mulle endiselt ei meeldi see piletikontrolliterror kus bussitäite kaupa inimesi kinni peetakse, mõned neist kohtumisele, kinno, teatrisse juba niigi hilinemas ja siis isegi elementaarsemalt suhtlema ei vaevuta. Trahvimasinana töötab küll, suhelda neile ilmselt ei kõlba. Räägin muidugi ainult sellest piletimaffia seltskonnast, teistega pole eriti kokku puutunud – äkki on asjalikud.

Aga mitte selles ei seisne minu edevus. Lappasin nimelt noorsotside siselehte üht lugu kirjutades vanu blogipostitusi ja leidsin ühe 2007. aasta esimesest poolest pärineva persooniloo iseenda kohta, mille Raine kunagi sinnasamma kirjutas. Naersin, ausalt ja vahetult. Mõned asjad on sellest ajast saati muutunud, mõned ei muutu ilmselt kunagi.

Kuna kvaliteethuumorit on viimasel ajal vähe, siinsed postitused kiskunud liiga tõsiseks, siis olen piisavalt edev, et see lugu uuesti siia riputada. Tuleb tuttav ette?

PERSOONILUGU – PEASEKRETÄR GERD TARAND
Artikli autor Raine Remmelg

Arvatavasti teavad kõik NS liikmed meie piitspeenikest pikkade blondide juustega peasekretäri Gerd Tarandit. Gerdi peetakse üldiselt raske iseloomuga inimeseks. Ta on perfektsionist, intelligent, aktivist, gurmaan, pedant, omapärase huumorimeelega jne. Neid iseloomujooni võib talle veelgi külge pookida.

Kõigil meil on kindlasti NS peasekretäri kohta oma arvamus kujunenud. Siiski püüaksin teile lähemalt tutvustada meie organisatsiooni tegevjuhti, kui lihtsalt INIMEST, kõigi oma tugevate külgede, nõrkuste ja veidrustega.

Eelmisel aastal pärjati Gerdi noortekonverentsil Lahe Koolipäev Hea Eeskuju tiitliga. Minu arvates Heiki Järveveer (endine juhatuse liige) kirjutas Gerdi iseloomustamiseks tabava teksti:

Gerd on väga võimekas noorteorganisatsiooni juht – oma initsiatiivi ja tegutsemisega nakatab ta ka teisi. Ta ei ole mitte lihtsalt aktiivne, vaid teeb oma tööd ka hästi. Probleeme, mida Gerd lahendab, on miljoneid. Poliitilise noorteorganisatsiooni liikmena püüab Gerd koos kaaslastega lahendada loomulikult kõiki Eesti ja maailma probleeme. Näiteks seisab ta noorte õiguste eest, nt noortevolikogude loomise eest! Gerd ei ole kindlasti tavaline noor. Gerd pole kindlasti tavaline inimene. Isemoodi on tema iseloomustamiseks õige sõna. Isemoodi küps, isemoodi vastutustundlik, isemoodi rahumeelne ja isemoodi mässumeelne. Isemoodi tark ja võimekas. Ja kindlasti töökas! Temaga peaks vähemalt kuu aega koos töötama, et aru saada, et te tema olemusest aru ei saa.

Pean hoiatama, sellest artiklist ei maksa otsida sügavamat tõde või kindlaid käitumisreegleid Gerdiga hakkama saamiseks. Tuleb vaid leppida, et just selline ta on ja teisiti ei saa – teda tuleb kas armastada, vihata või õppida temaga hakkama saama.

Minu vaatlus algas 29. mail, kui me Gerdiga osalesime hotellis Salzburg toimunud meediakoolitusel. Gerdil oli nagu ikka kaasas kohustuslikud elemendid: läpakas, mille ta kohe maha istudes kotist välja urgitses, must juuksekumm, millega oma kiharaid vajadusel kinni panna ning paks märkmik, kuhu võimalusel uusi kohtumisi kiiresti üles märkida. Selle asemel, et koolitust nautida, surfas Gerd netis, vestles e-posti teel aktiivselt erakonna peasekretäriga, lobises msn-is oma “naistega” , määras kokku neljapäevaks raadiosaate lindistuse, täiendas oma blogi (www.gerdtarand.eu) ning vahetavahel heitis kahtlaseid pilke. Gerdi õnnestus tabada ka naeratamas.

Gerd sai koolitusel kõige enam tähelepanu. Rühmatöös haaras ta kohe ohjad enda kätte ning oma madalal häälel dikteeris ta naistekarja tegevust. Kui Gerd oli end vaheajal WC-sse sättima läinud, siis keskealised naised kommenteerisid omavahel meie kena tarka tegevjuhti. Kuuldusid sellised sõnad nagu  “lobasuust grupijuht” ja “patsiga poiss”. Gerd võlus nii mõnegi keskealise naise ära. Seda näitas selgelt ka lõunalauas toimuv avalik flirt. Nimelt üks keskealine Gerdi vastas istuv naine puudutas? Gerdi jalgu laua all. Gerd oli kui rahu ise vastates kelmikalt: “Ma olen harjunud, et mu sääri silitatakse laua all!”. Enne seda oli Gerd lubanud muide hakata alasti ringi käima ning Tallinna rannas jäätisemüüjana tööle hakata!!! Näha oli, et Gerd oli vallatus meeleolus ning nautis MTÜ-de aktivistide tähelepanu. Hiljem kuulsin, et ka Naiskogu Kadri kutsus just Gerdi oma aastakoosolekule neid tervitama. Arvatavasti on Gerdi populaarsusel (keskealiste?) naiste seas kaks selgemat põhjust. Esiteks, oskab Gerd kõikidele naistele piisavalt tähelepanu pöörata, mida tavaliselt naised oma “”kändudest”” meestelt enam ei saa, ning teiseks, tekitab Gerd oma nö. nälginud olekuga naistes ematunde, et selle poisi eest peab hoolitsema hakkama. Siinkohal tunnen isegi, et koolitus läks asja ette leidsin Gerdile sobiliku sihtrühma, kellele tulevikus valimiste ajal läheneda.

Lisaks sain veel teada, et Gerd ei söö maisi ja paprikat, et tal on kiire ainevahetus, Gerdile meeldib jätkuvalt Battery ja hamburgerid. Gerdile meeldib jala kõndida, kuigi erinevad allikad väidavad, et Gerd kasutab tihti ühistransporti ja taksosid. Gerdi ema isegi väitis, et Gerd lõhub erinevaid transpordivahendeid. Gerd kommenteeris seda sellega, et alaealiste komisjonis on ta liiga palju lollusi kuulnud ning nüüd on suur soov kõike ise praktiseerida.

Gerdile meeldib veel tulikuum saun, rulluiskudega sõita, Gilmore tüdrukuid vaadata ja seda kõike kasvõi kell 4 öösel. Gerd ei viitsi nõusid pesta, kuigi sellised naistetööd nagu pesu pesemine ja tikkimine pole talle võõrad. Gerd oskab ka muide häid komplimente teha, näiteks ütles ta, et kui ma oleksin 3 kg kergem, siis murduksin ära. Aitähh sulle, Gerd, aga elu on näidanud, et sa ise seisad isegi tuulise ilmaga püsti!

Peale koolitust sundis Gerd mind 2 kilomeetrit jala tulisel maanteel bussijaama kõndima. Arvatavasti oleks ta sundinud mind ka kesklinna kõndima, kuhu oli umbes 14 kilomeetrit, aga ma keeldusin kategooriliselt järgmisesse bussieatusesse kõndima. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et mingi selgelt pime rullnokk lasi maanteel meid nähes signaali. Arvatavasti jätsime seljatagant vaadates mulje, et meie puhul on tegu kahe kena blondi tibiga.

Bussis lobisedes unustas? Gerd oma peatuses maha minna ja sõitis minuga kesklinna kino Kosmos ette. Gerd oleks tegelikult veel edasi sõitnud, sest talle meeldis umbne ja higine bussiõhk…

Järgnes katse kõige raskem osa. Pakkusin Gerdile välja, et ta võiks hüpata kino ees olevasse purskkaevu. Gerd ei kahelnud hetkekski ning vaatamata kõrvalvaatajate ja minu imestuseks hüppas ta koos kõigi riiete ja arvutikotiga vette. Seda, kuidas Gerd hiljem läbimärjana koju sai, ma enam ei tea… Aga ellu ta jäi, sest järgmisel päeval nägin ma teda erakonna kontoris asepresidendiga lobisemas. Kuna Gerdi vallatu tegu inspireeris mind, otsustasin ka ise ekstremistiks hakata ning jalutasin läbi Tallinna kesklinna paljajalu koju ning püüdsin end mitte häirida lasta asjaolust, et möödusin ka oma tulevase tööandja kontoriakendest.

Selline ta meil siis on. Kui vaja siis tark ja asjalik, kuid tuttavatega lihtsalt tavaline noor inimene, kellele meeldib irooniline nali, natuke kiuslik jutt ja väikesed üleannetused. Aga olge ettevaatlik, tema teod ja tegelikud mõtted on ettearvamatud!!!

 
Pildi iseendast lisasin siia ka ainult seepärast, et pealkiri jääb muidu tõestamata… kui tänaval ära tunned, ütle tere, joome teed ning sööme šokolaadikooki.

Kommentaarid: (5)

Kas üliõpilasesindus ikka peab a-poliitiline olema?

Teema: nuta või naera, Poliitika ja muud loomad, seisukohad, Teised kirjutavad

Kesknädal avaldas täna ühe e-kirja ning Keskerakonna Noortekogu kutsus seepeale IRL-i noori kapist välja tulema.

Konkreetne avalikkuse ette kisutud kiri kus IRLi Noorte Tallinna klubi esimees lahterdab üliõpilasi kohukesteks, eestlasteks ja venkudeks on muidugi madal ja suisa hale. Mina astusin samuti jaanuaris TTÜ kaugõppesse õppima, millise klassifikatsiooni alla mina lähen?

Edit: TTÜ esinduse poolt paluti seda postitust veidi täpsustada. Eestlasteks, venkudeks ja kohukesteks lahterdamisega ei tegelenud muidugi mitte Karel Kundrats vaid IRL Noorte Tallinna klubi esimees Sille Ader kelle kiri see konkreetselt oli. Alguse sai asi sealt, et Karel rääkis eraviisiliselt Matemaatika-loodusteaduskonna üliõpilasnõukogu liikme Ken Veski-ga, et see ergutaks oma teaduskonna õpilasi kandideerima. Ken Veski aga on Sille Ader-i noormees. Sedapidi jõudsidki need jutud Sille Ader-i sõnavara kasutades IRL-i listi.

Aga see selleks, las kaklevad. Väidetavalt ei ole Karel Kundrats otseselt ühegi erakonna noortekogul palunud kampaaniat teha.

Siin on aga hoopis olulisem teema. Kas üliõpilasesindus peaks olema poliitikakauge organisatsioon?

Ei pea.

Üle terve Euroopa on paljud üliõpilasesindused tugevalt poliitilised seltskonnad. Seal leidub nii erakondade kui nende noortekogude aktiviste kuid ka palju neid kes ennast esinduses tõestavad ja siis poliitilised valikud langetavad. Soomes näiteks on sotsiaaldemokraatlikud üliõpilased samuti enda organisatsiooni teinud. Nende kodulehel võis enne 2009. aasta esinduste valimisi täita ka lihtsa ankeedi, et nende nimekirjas enda kooli esindusse kandideerida. Samamoodi osalevad teised poliitilised noorteorganisatsioonid ning keegi ei nurise.

Olgu, Soomega võrdlus on veidi kohatu kuna sealpool toimib kogu see süsteem paremini, rahastamisest esindamiseni ja esindamisest protestiaktsioonide korraldamiseni.

Edukas esinduses toimub aktiivne debatt paljudel teemadel ning üliõpilasesindajad seisavad üliõpilaste huvide eest ka ühiskonnas laiemalt. Hoolimata politiseerituse astmest on esindustel enamasti ikka samad eesmärgid, üliõpilaselu edendamine jms. Kindlasti võivad siia lisanduda poliitilised eesmärgid ja selles ei ole midagi halba.

Halvaks muutub asi siis ja ainult siis kui kusagilt ilmub mingi seltskond kes leiab, et esikohal on päevapoliitika, mitte üliõpilas- või hariduspoliitika. Need vennad võib vardasse ajada.

Hästi toimiv üliõpilasesindus on iseseisva mõtlemise ja tegutsemise arendamiseks ideaalne keskkond ning poliitilisel areenil enda koha leidnud üliõpilasi sealt tõrjudes suurendatakse veelgi nende kapseldumist oma enda väikesesse peegelseintega mulli kus tekib aina suurenev risk, et ainsaks mõjutajaks ja kasvatajaks jääb erakond ja ühiskonnast krooniliselt võõrandunud formaalharidussüsteem.

Alles see oli kui haridusminister poliitnoored enda erakonna noorteorganisatsiooni eeskujul veelgi enam erakondade kahurilihaks muuta otsustas ning õiguskantsler välja ütles, et senikaua kuni parteide noorteorganisatsioonid kujundavad üha uusi JOKK-kultuuri esindajaid, ei ole lootustki, et katkeksid R- või K-skeemid ning ühiskonnas tekiks olulisel teemadel sisuline arutelu.

Haridusminister töötab enda tegevusega otseselt õiguskantslerile vastu, poliitiliselt ennast määratlenud noorte demoniseerimine üliõpilasesinduses ning nende tõrjumine, nimetamine kohukeseks, venkuks või eestlaseks teeb seda teises raamis kuid sama räigelt.

Eestlastele tunduvad deemonid meeldivat, neid on vaja sest muidu pole kellegi vastu olla. Kunagi saame me terveks.

Vist.

Kommentaarid: (2)

MUPO… väärteod ja trahvid Mustamäel

Teema: mustamäe, Mustamäe halduskogu, Statistika, tallinn, Teised kirjutavad

Hommikul alustatu jätkuks, samalt allikalt, riputan siia üles munitsipaalpolitsei statistika Mustamäelt perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009.

Mustamäe linnaosas on eelmisel aastal menetlusse võetud 4622 väärteoasja. Füüsilisi isikuid oli karistatud 4467 korral ja kokku määrati rahatrahve 1 460 520 krooni. Juriidilisi isikuid oli vastutusele võetud 71 korral ning kokku määrati juriidilistele isikutele rahatrahve 127 900 krooni.

Jäätmeseaduse järgi oli alustatud 9 väärteomenetlust, millest ühe puhul tehti suuline hoiatus ning kuuele juriidilisele isikule määrati 14 000 krooni suuruses summas rahatrahve. Kuna Tallinna jäätmehoolduseeskirjas on väga halb sõnastus, siis on isikuid võimalik vastutusele võtta ainult teatud konkreetsete paragrahvide osas.

Liiklusseaduse järgi oli alustatud 435 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi tehti 78 korral. Rahatrahve määrati 317 korral ning kokku määrati valesti parkimiste eest rahatrahve 84 320 krooni suuruses summas.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi oli alustatud 766 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi on tehtud 86 korral. Rahatrahve määrati 613 korral ning kokku määrati heakorra- ja kaevetööde eeskirja nõuete rikkumiste eest rahatrahve 313 660 krooni suuruses summas.

Kaubandustegevuse seaduse järgi oli alustatud 8 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 45 000 krooni.

Taksoveo eeskirja nõuete rikkumiste (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 92 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 123 900 krooni suuruses summas.

Piletita sõidu (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 3304 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 1 054 320 krooni suuruses summas.

Kommentaarid: (1)

Millega see MUPO siis õigupoolest tegeleb…

Teema: Mustamäe halduskogu, tallinn, Teised kirjutavad

Teisipäeval toimunud Mustamäe halduskogu istungil andis lühikese ülevaate Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevusest ameti juhataja asetäitja Kalmer Filatov. Peale halduskogu koosolekut palusin tal mõningaid numbreid täpsustada. Kuna talle jäi aga enda sõnul halduskogu koosolekust mulje, et inimestel ei ole mingisugust ettekujutust, kuidas või mida munitsipaalpolitsei teeb, siis tegi ta vastuseks üsna põhjaliku ülevaate.

Mis seal ikka imestada – millist muljet sa veel eeldad kui Isamaa- ja Res Publica Liitu esindav Anneli Entson palub juba ameti struktuuri tutvustades aeglasemalt rääkida. MUPO veebileht võiks enne sellise teema käsitlemist ikka soovitusliku lugemise hulgas olla. Mina olen varem möödaminnes munitsipaalpolitseist kirjutanud ka siin.

Kõik järgnev on aga ilma minu kommentaarideta ning Kalmer Filatovi poolt kirja pandud. Minul jääb ainult üle teda tänada. MUPO 2009. aasta rikkumiste statistika Mustamäel, panen kirja järgmisesse postitusse, paari tunni pärast.

Munitsipaalpolitsei korrakaitseüksust juhib ameti juhataja, kelle alluvuses on kaks ameti juhataja asetäitjat. Asetäitjad juhivad ja koordineerivad ametis olevate osakondade tööd. Teenindava personali hulgas on esiteks üks juhi abi, kelle ülesandeks on ameti dokumendiregistri Postipoiss haldamine, avalduste ja vastuste registreerimine jm. Teiseks on teenindava personali hulgas üks peaökonomist ja üks vanemspetsialist, kelle ülesandeks on ameti finantsarvestus. Kolmandaks on ametis kaks juristi, kelle kohustuseks on kaitsta kohtus munitsipaalpolitsei poolt tehtud väärteomenetluse otsuseid ja lahendada teisi juriidilisi küsimusi, mis tekivad ameti tööga seoses ning kaks haldusspetsialisti, kelle kohustuseks on tagada korrakaitseüksuse sujuv töö kõikvõimalike töövahenditega.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis on korrapidamise sektor ja kuus osakonda:

Korrapidamise sektor – allub vahetult ameti juhatajale ning sektoris on ametis 5 vaneminspektorit, kes töötavad ööpäevaringselt vahetustega. Korrapidamise vaneminspektorid võtavad vastu avaldusi (telefoni teel) ja suunavad operatiivselt sündmuskohale patrulli, vastavad telefoni teel linnakodanike küsimustele ning vastutavad telefoni teel laekunud informatsiooni kontrollimise eest.

Registriosakond – haldab väärtegude registrit ja tegeleb väärtegude registreerimisega ning kogub ja analüüsib väärteomenetluse alast statistikat jne. Osakonnas on 10 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle alluvuses on üks IT vanemspetsialist, kes tegeleb kogu ameti IT alaste küsimustega ning kelle kohustuseks on tagada kogu ameti arvutivõrgu laitmatu töö ning üks arhivaar, kes korraldab kogu ameti dokumentatsiooni arhiveerimist. Viis vanemspetsialisti ja kaks spetsialisti registreerivad väärtegude registrisse andmeid väärtegude kohta ning kontrollivad väärtegude registri andmeid.

Patrulliosakond – teenindab operatiivselt telefoni teel saabunud avaldusi ning vastavalt välja töötatud patrulli maršruutidele teostavad järelevalvet munitsipaalpolitsei pädevusse antud õigusrikkumiste osas. Osakonnas on kokku 26 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja (üks) ning peainspektori (üks) kohustuseks on taksokontrolli teostamise organiseerimine. 10 vaneminspektorit ja 14 inspektorit käivad tööl vahetustega. Ööpäevane patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) ja taksokontrolli patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) töötavad ööpäevaringselt vahetustega ning ametnikud vahetuvad iga 12 tunni tagant. Taksokontrolli patrull tegeleb põhiliselt taksode kontrollimisega ja väärtegude tuvastamisel viiakse läbi väärteomenetlused. Tavaline patrull kontrollib kõiki korrapidajale telefoni teel laekunud avaldusi ja teostab järelevalvet välja töötatud maršruutidel kõikide muude munitsipaalpolitsei pädevusse kuuluvate rikkumiste osas. Väärtegude avastamisel alustavad ametnikud väärteomenetlusi ning vormistavad esialgsed menetlustoimingud. Alustatud väärteomenetlused antakse üle menetlusosakonna ametnikele. Kui rikkuja tabatakse otse sündmuskohal, siis viiakse menetlus patrulliametnike poolt lõpule. Enamus patrullis töötavatest ametnikest omab liikluse reguleerimise väljaõpet ning vajadusel, nt suurte ummikute puhul, tuleb neil tagada linnas sujuv liiklus.

Menetlusosakond – tegeleb järelevalve teostamisega ja väärtegude menetlemisega. Osakonnas on 29 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). Osakonnas on 8 tugipunkti s.o igas linnaosas üks tugipunkt. Kokku on 8 peainspektorit, 11 vaneminspektorit ja 8 inspektorit. Nimetatud ametnikud on jagatud tugipunktidesse ning igas tugipunktis on vastavalt töökoormusele 2- 6 ametnikku. Tugipunkti igapäevast tööd korraldab peainspektor. Iga tugipunkti kasutuses on sõiduk ning tugipunkti ametnikud teostavad iga päev oma piirkonnas järelevalvet ja rikkumiste tuvastamisel menetlevad väärtegusid lõpuni (koguvad tõendeid, teostavad menetlustoiminguid jne). Samuti viivad nad lõpule patrulli poolt alustatud väärteomenetlused ning kontrollivad munitsipaalpolitsei dokumendiregistris registreeritud avaldusi ning vastavad nendele avaldustele. Menetlusosakonna ametnikud osalevad vajadusel avaliku korra tagamisel ka väljaspool töö aega (nt laulu- ja tantsupidu, õllesummer, esimese septembri üritused jm) ning osa ametnikest on saanud liikluse reguleerimise väljaõppe ning vajadusel kaasatakse neid koos patrulliosakonna ametnikega liikluse reguleerimisel. Menetlusosakond tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (rikkumised on kirjas Tallinna linna heakorra eeskirjas ja Tallinna linna kaevetööde eeskirjas), liiklusseaduse (rikkumised on kirjas liikluseeskirja 13. peatükis), jäätmeseaduse (rikkumised on kirjas Tallinna jäätmehoolduseeskirjas), kaubandustegevuse seaduse, tubakaseadus, alkoholiseaduse, karistusseadustiku (§ 262) paragrahvide osas, mis on pandud riigi poolt kohaliku omavalitsuse pädevusse. Samuti on menetlusosakonna ametnikel kohustus menetleda väärtegusid pakendiseaduse teatud paragrahvide osas, kuid seda ainult siis, kui laekub vastav väärteoteade. Järelevalve teostamise õigust pakendiseaduse üle munitsipaalpolitseil ei ole.

Kontrolliosakond – tegeleb piletite kontrollimisega ühistranspordis (Ühistranspordiseadus). Osakonnas on 42 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). 5 vaneminspektorit ja 36 inspektorit töötavad graafiku alusel. Üks grupp töötab alates kella 07.00st kuni kella 19.00ni ja kaks gruppi töötavad Iga vahetuse ajal on tööl kolm kuueliikmelist ekipaaži, kelle kasutuses on tööks vajalik buss. Eelnevalt välja töötatud maršruutide järgi, mida pidevalt muudetakse, kontrollivad need ametnikud ühistranspordis reisijate sõidupileteid ning rikkumiste tuvastamisel alustatakse väärteomenetlusi ning teostatakse esialgsed menetlustoimingud. Kui rikkujad on kiirmenetlusega nõus, siis viiakse menetlused kohe ka lõpule. Juhul, kui asjaolud ei ole selged, siis teostatakse esialgsed menetlustoimingud ning koostatakse väärteoprotokollid ja need materjalid antakse üle ametnikele .., kes viivad väärteomenetlused kontoris lõpule (hindavad kogutud tõendeid, koguvad vajadusel tõendeid juurde ning koostavad üldmenetluse otsuse ja tagavad selle, et otsused oleksid seaduses ettenähtud ajal menetlusalustele isikutele kättesaadavad). Kuna tegemist on väga levinud rikkumisega, siis tegelevad selle osakonna ametnikud ainult nimetatud rikkumiste avastamisega.

Parkimiskontrolli osakond – tegeleb valesti pargitud sõidukitega ja nimelt ainult nendega, mida võib seadusest tulenevalt teisaldada. Selliste sõidukitega, mis lihtsalt on valesti pargitud ning mille äravedamiseks puudub seaduslik alus, tegeleb menetlusosakond. Sõidukite äraveo puhul toimetatakse sõiduk parklasse ning parkimiskontrolli ametnikud vormistavad seal kohapeal väärteoasja materjalid ning teevad otsuse. Osakonnas on kokku 16 ametnikku, osakonda juhib osakonna juhataja (üks), 10 kontrolöri ja 5 inspektorit töötavad parklas vahetustega ning nende põhiliseks ülesandeks on parkimise järelevalve teostamine ja väärtegude menetlemine. Kuna antud juhul tuleb sõidukile järgi isik, kes on sõiduki valesti parkinud, siis on need väärteomenetlused võimalik kiiresti kiirmenetluse korras lõpule viia. Antud juhul on samuti tegemist levinud rikkumisega ning nagu eelpool juba öeldud on võimalik need menetlused kiiresti lõpule viia, siis tegelevad nimetatud ametnikud kitsalt ainult valesti pargitud sõidukitega, mille äravedamiseks on seaduslik alus. Nimetatud ametnikud töötavad samuti vahetustega. Päevasel ajal s.o 08.00st kuni 20.00ni on tööl 7 ametnikku ja kella 20.00st kuni kella 08.00ni on tööl kaks ametnikku.

Kooli- ja sisevalve osakond – nimetatud osakond loodi alles selle aasta algusest. Osakonnas on 18 ametikohta. Osakonda juhib peainspektor (üks). Osakonnas on 2 vaneminspektorit ja 15 inspektorit. Sisevalves töötab 11 ametnikku, kes valvavad nelja linna objekti (Tallinna Linnavalitsuse 2 maja s.o Vabaduse väljak 7 ja 10, Tallinna Volikogu ja Kristiine Linnaosa Valitsus). 6 ametnikku hakkavad järelevalvet teostama Tallinna koolide ümbruses . Nimetatud ametnike tööülesandeks on koolide ümbruses avaliku korra tagamisel osalemine ja avaliku korra rikkumiste tuvastamisel väärtegude menetlemine. Samuti on nimetatud ametnike ülesandeks koolide ümbruses tubaka- ja alkoholiseaduse üle järelevalve teostamine ning heakorra eeskirja § 13 lg 1 ettenähtud rikkumiste ärahoidmine ja väärtegude avastamisel väärteomenetluste läbiviimine.

Kommentaarid: (0)

Euroopa Kontrollikoda: sotsiaalfondist rahastatud naistele suunatud kutseõppe programmid on suvalised ja kontrollimatud

Teema: nuta või naera, Teised kirjutavad

Euroopa Kontrollikoda võttis kätte ja vaatas otsa Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastusel aastatel 2000 – 2006 korraldatud, naistele suunatud, kutsealase koolituse tegevustele. Eritähelepanu all oli programmides osalejate valik ning programmide hindamine ja kontroll. Ehk siis eriaruanne nr 17 pealkirjaga “Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud naiste kutsealase koolitusega seotud meetmete kohta (PDF)

Tulemused olid tegelikult karmid. Kontrollikoda leidis, et 3 miljardi euro mahus vahendite kasutamisel ei lähtutud tihtipeale reaalsetest vajadustest ning ellu viidud tegevused ei olnud otseselt seotud tööruru nõudmiste ega hetkeolukorraga. Meetmed olid liiga laialivalguvad ning keskendumine kindlatele, reaalselt vajalikele, sihtgruppidele oli nõrk, olematu või läbi kukkunud. Projektides osalenud aga ei olnudki tihtipeale need, kelledel oleks tööturule sisenemisel toetust tarvis olnud.

Samas oli Kontrollikoda aga sunnitud ka tõdema, et tulemusi ei olegi võimalik reaalselt hinnata. Indikaatorid olid valesti või liiga kitsalt fokuseeritud, eesmärgid ja sihid seadmata ning kogutud informatsioon ka üldiselt ebausaldusväärne või puudulik. See aga teeb reaalse hindamise võimatuks nii liikmesriikidele kui ka Euroopa Komisjonile.

Eestit aruandes kordagi ei mainitud. Riputasin ta siia lihtsalt kui järjekordse toreda näide sellest kui mõtlematult olemasolevaid vahendeid kasutatud on.

Edit: Õpetajate Leht online – Reede, 5. veebruar 2010 – Vaatenurk – Euroopa haridusraha ei kasutata õigesti.