Kujutame ette, et ma avaldaksin esmaspäeval mõnes suuremas päevalehes sellise seisukoha. Kõik argumendid on ju täpselt sama pädevad kui selles kontekstis?

„Me ei ole suutnud tuvastada ühtegi sotsiaalset garantiid, mis poleks tagatud inimestele, kes seda soovivad,“ põhjendas Tarand, miks on tema hinnangul kooselu reguleerimise näol tegemist pseudoteemaga.

„On probleeme lastega, kuid need ei puuduta mitte paare. Pigem hoopis väga laia perede ringi. Näiteks kui koos elab ema, vanaema ja laps,“ sõnas Tarand.

„Lastega on terve rida probleeme, mida eelmisel aastal justiitsministeeriumisse saadetud vastuses rõhutasime. Meie nägemuses ei ole sellel teemal, kas nimetada kooselu seltsinguks, partnerluseks või abieluks, põhjust avada uut kataloogi, pigem tuleks edasi minna laste õiguste tagamise küsimusega,“ jätkas ta.

„Olen käinud mitmel debatil ja kogu aeg tuleb välja see, et inimesed ei ole teadlikud juba kehtivatest seadustest. Meil on väga liberaalne seadusandlus tegelikult,“ rääkis Tarand.

„Oleme selgelt oma seisukoha väljendanud. Teised erakonnad ei ole seni teadaolevalt oma seisukohti üldse väljendanud, meil ei ole kellegagi debateerida selles küsimuses,“ lisas ta.

*Tegemist ei ole seisukohavõtuga abielu osas vaid lihtsa näitega, et kogu see vaidlus selle üle kes abielluda, suhet registreerida võib, on tegelikult sisutu, jabur pseudoteema – andke see õigus kõigile kes soovivad ja saage üle. Ühes võib Pakostaga nõus olla – on olulisemaid asju ja palju – aga mõned asjad on lihtsalt põhimõttelised.

Olen viimasel ajal pidanud sellel teemal korduvalt sõna võtma ja pole siia blogisse jõudnud teemast kirjutada aga loe erinevaid arvamusi, mõtteid, reaktsioone:

Noorsotsid: Lukas tõestas täna lõplikult, et ministriks ta ei sobi
Lukas: Eesti ei kavatse õpikutes homoabielusid propageerida
Noorsotsid: Lukas tõestas täna lõplikult, et ei sobi ministriks (Õhtulehes)
Noorsotsid: palume Riigikogu fraktsioonidel arutada Lukase umbusaldamist
Skeptik.ee: august on homokuu
Silver Meikar: „Arno-Kiire“ näited pärsivad samasooliste kooselu debatti
Nestor: homoseksuaalsust tuleb käsitleda sarnaselt teiste teemadega
Kadri Simson: samasooliste kooselu reguleerimine ei ole prioriteetne küsimus
Jan-Roland Raukas: Haridusminister ei taju EL suundumusi
Pilte ka: Pöördumine RK fraktsioonide poole seoses Lukase umbusaldamisega
Viisime RK fraktsioonidele Lukase teemalised pöördumised isiklikult kohale, õhtulehe veebis on sellest ka lühike videoklipp

PRESSITEADE
VEIKO RÄMMEL (EVP-PK JUHATUSE LIIGE)

TRADITSIOONIDEGA ERAKONNA HÄVITAMISEST

Teisipäeval, 27. juulil nõudis Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatuse liige Veiko Rämmel moratooriumi kuulutamist erakonna esimehele Valdo Paddarile ja praegusele juhatusele kui institutsioonile, kes tegutseb erakonna põhikirjaliste eesmärkide vastu, ning kutsuda vastavalt revisjonikomisjoni otsusele hiljemalt 10 päeva jooksul kokku uus suurkogu.

“Erakonna esimehele Valdo Paddarile teen ettepaneku taandada ennast esimehe ja juhatuse liikme kohalt usalduse kaotamise tõttu ja uuel suurkogul mitte kandideerida,” teatas Rämmel.

12. juunil valis Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimeheks Valdo Paddari. Hiljem tuvastas revisjonikomisjon, kuhu kuulub ka erakonna eelmine esimees Rein Koch, et suurkogu kokkukutsumisel oli tehtud protseduurilisi vigu, ning otsustas kutsuda kokku uue suurkogu.

Valdo Paddari 50-päevast esimeheks oleku aega on ilmestanud väikeerakonna tegevust halvav repressiivne entusiasm. 2005. aastal Isamaaliidust välja heidetud Paddar on seadustele, põhikirjale ja heale tavale sülitades käivitanud nõiajahi, mille käigus on igal juhatuse koosolekul erakonnast välja heidetud üks aktiivne erakonnasisese ERSP ühenduse liige.

Kui suurkogul peasekretäriks valitud Leho Lamus (samuti ERSP ühenduse liige) esitas Paddarile umbusaldusavalduse, kuna esimees rikkus inimesi kõrvaldades erakonna põhikirja nelja punkti, kutsus esimees kättemaksuks 27. juulil kokku juhatuse erakorralise koosoleku, kus sundis erakonna peasekretäri Lamuse kirjutama juhatusest lahkumise avalduse.

EVP-PK on suurte traditsioonidega erakond, mistõttu ei ole mõistlik seda lasta põhja, leiab Veiko Rämmel tänases avalduses.

Rämmel märgib, et Paddari esimeheks oleku ajal ei ole kordagi juhatuse päevakorda lülitatud poliitiliselt sisulisi küsimusi ning esimees on halvanud ka teabevahetuse juhatuse ja lihtliikmete vahel. “Erakonna esimees Valdo Paddar ei ole seni suutnud registreerida äriregistris toimunud suurkogu protokolli ja uut juhatust või vähemalt ei ole ta sellest erakonda ega kolmandaid isikuid informeerinud,” loetleb Rämmel.

Paddar on järsult eiranud tõika, et eelmise suurkogu ja sellel valitud juhatuse koosolekute otsused on juriidiliselt kehtetud. Et tõkestada represseeritavate isikute soovi pöörduda õiguste kaitseks aukohtu poole, ei ole erakonnas aukohut üldse käivitatud.

“Valdo Paddar on väitnud oma kirjades, et erakond ei lähe valimistele. Seda on imelik lugeda, sest eelmine juhatus, kuhu ka kuulusin, otsustas valimistele mineku ja uus juhatus ei ole seda küsimust üldse arutanud,” nendib Rämmel 27. juuli avalduses.

Erakonda vaid neli päeva enne esimeheks saamist astunud Valdo Paddari eesmärk või ametiülesanne näib olevat aasta alguses pärast ERSP ühenduse liitumist aktiivseks muutunud erakonna tegevus senikauaks segi paisata, et rahvuslastel kaob võimalus teha 2011. aasta märtsivalimisteks korralikku valimiskampaaniat. Rahvusliku konkurendi lämmatamine on kõrvuni võlgades Toompea erakondadele oluline, kuna iga saadikukoht maksab miljoneid kroone, mis erakondade kartellil õnnestub niiviisi kokku hoida.

Veiko Rämmel
EVP-PK juhatuse liige
Eesti rahvuslane
GSM +372 58 08 11 09

Silver Meikar, kes valimisea langetamist juba aastaid toetanud on, kirjutab enda blogis, et kirjutab Postimehes valimisea langetamisest. Ilmselt ei ole kellelegi üllatuseks, et temaga nõustun (minu selleteemalised kirjutised leiab siit) kuid ühes osas pean veidi pessimistlikum olema.

Nimelt selles osas, mis puudutab valimisaktiivsust.

Ei julgeks nimelt päris panustada, et valimisea langetamine hoobilt valimisaktiivsust tõstab – pigem esimesel paaril KOV valimisel ei tõstaks – noored ja süsteem (erakonnad, koolid, kodanikuühiskond) peavad enne veidi uue olukorraga kohanema. Esialgu jääb 16-17 aastaste valimisaktiivsus pigem keskmise kanti või veidi alla keskmise.

Noorte mõjust valimisaktiivsusele kirjutasin veidi ka veebruaris.

Kokkuvõte on see, et muutus oleks protsentides igal juhul väga väikene. Kui ükski 16-17 aastane valima ei läheks, langeks üldine aktiivsus vähem kui 2% jagu, kui kõik valima läheksid, kasvaks ligikaudu 1,2% jagu.

Veidi parem argument oleks see, et hääli tuleb igal juhul juurde ning hääletanute osakaal mittehääletanutega võrreldes kogu elanikkonna mõistes kasvaks – isegi kui hääletama läheks selge vähemus 16-17 aastastest noortest oleks tegemist suure võiduga.

Silver Meikar aga kirjutab seekord sedasi:

Kas ka 16-aastased valimiskastide juurde?

(artikkel ilmus toimetatud kujul ajalehes Postimees)

Esmaspäevane Postimehe juhtkiri küsib, kas lapse eest lisahäälte andmine aitab kaasa Eesti rahva püsimajäämisele. Valimissüsteemi muutuse kohta tuleks pigem küsida, kas see aitab kaasa demokraatia arengule. Kindlasti teeks seda valimisea langetamine. Lisaks on kohalikel valimistel 16-aastaste hääletuskastide juurde lubamisel ka positiivne regionaal- ja hariduspoliitiline mõju.

Valimisea langetamiseks on muudetud põhiseadust Austrias, seda kaalutakse Soomes ja mitmes teises riigis. Valimisea teemat arutab Euroopa Parlament ning resolutsiooni koostatakse Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Eesti peaksime seda tegema mitte teiste soovituste, vaid ikka iseenda riigi pärast.

Kurdame sageli, et meil on vähe demokraatiat ja madal valimisaktiivsus, süüdistame selles halbu poliitikuid ja erakondi. Ihalus uute erakondade ja uue poliitika järgi on toonud küll lühiajaliselt edu projektiparteidele, kuid kokkuvõttes suurendanud poliitikas pettunute arvu ning vähendanud valimisaktiivsust. Valimisea langetamine ei ole nende murede lahendamise võluvits, kuid vähemalt samm õiges suunas.

Paljudes Eesti koolides esinemas käies olen kohanud kõikjal noori, kellel on palju häid ideid, kuidas kodulinn või –vald paremaks muuta. Paraku nende arvamus vaid valimisvõidule keskendunud kohalikele poliitikutele korda ei lähe. Keskkooli noortelt pole neil hääli loota.

Valimiste võitmiseks tuleb jalgpalliväljaku korrastamise asemel remontida kabel (ma ei soovi väita, et kabeli korrastamine oleks iseenesest halb), noortekeskuse ehitamise asemel suurendada vallaametnike arvu. Valimisea langetamine ei vähenda teiste vanusegruppide õigusi, kuid laiendab arutlusteemade ringi ning peegeldab paremini elanike soove.

Tavalises Eesti vallas või väikelinnas läheb tubli noor valima umbes veerandsaja aastaselt, kui sedagi. Enne valimisikka jõudmist jätkab ta õpinguid kutse- või kõrgkoolis mõnes suuremas linnas, vahel leiab sealt ka töö ning loob pere. Kodukandiga ei seo teda muud kui mälestus ilusast lapsepõlvest ja armsast vanematekodust.

Kui lubada noorel valida juba keskkoolis käies võib just tänu tema häälele võita valimisliit või erakond, mis näiteks koolistaadioni lubab korda teha. See tekitab noores märksa suuremat sidet oma kodukandiga ning soovi sinna pärast kõrgema hariduse omandamist tagasi pöörduda. Ühiselt paremaks muudetud kodukandis on rõõm elada, töötada ja pere luua.

Kindlasti suurendab valimisea langetamine ka valimisaktiivsust. Nii nagu head kombed saame lastetoast, õpime kodanikuks saamist just kooliajal. Keskkooli kodanikeõpetuse tunnis räägitakse küll, kui olulised on valimised, kuid valida ei ole võimalik. Juba keskkooli ajal valimistepisiku saamine nakatab meid kogu eluks.

Valimisea langetamise vastaste peamine argument on, et 16-aastased on liiga rumalad. Ma ei tea, milliste noortega nemad suhtlevad, kuid minu kogemus kinnitab vastupidist. Sageli väidavad samad isikud, et valimisiga tuleks hoopis tõsta, samuti oleks õige kehtestada ka maksimum vanuse piir (näiteks 70 aastat) või siis miinimum haridustase. Pean neid kõiki argumente ebademokraatlikeks.

Põhiseaduses on juba täna tehtud vanuselisi erisusi. Volikokku võib kandideerida alates 18., riigikogu 21. ja presidendiks 40. eluaastast. Millegi pärast ütleme, et kohalike asjade ajamine on jõukohane ka noorematele kodanikele ning sellest loogikast lähtudes peaksime kohalikel valimistel lubama osaleda ka 16-aastastel.

Kui 2003. aastal värske Riigikogu liikmena valimisea langetamise idee kohalikel valimistel välja käisin sain vähe toetavaid seisukohti kolleegidelt, veelgi vähem avalikkuses. Loodan, et tänaseks on meie ühiskond vähemalt nii kaugele arenenud, et selle idee üle sisuliselt arutada.

Kuigi NO99 korjas YouTubesse jõudnud video kiirelt maha, on igaühel ilmselt vabadus klassikaks saavat kõnet kodus peegli ees harjutada või erakonna suvepäevadel sõpradele ette kanda. Edu!

Ma tahan
ma nõuan
see mina siin
tähendab osakest rahvast
pisikest küll
kuid siiski osakest

käi perse Keskerakond
käi perse Keskerakond
et sulle ei meeldi, et minu lapsed õues liivakastis mängivad
ja tagaajamist ja kulli
sest meil on Nõmmel suur aed
ja sina Keskerakond tõstsid selle eest meil maamaksu viiekordseks
me ei ole kapitalistid
elame seal naise vanaema juures
ja meil ei ole raha, et seda maamaksu tasuda
ja ma ei tea kuidas ma seda oma naisele ütlen

käige perse kõik kuradi lollid maainimesed
kes te arvate
et Laar keeras kõik perse
kes te annate oma hääle Arnold Rüütlile
kes ’88 ütles
mingit tagasiteed kodaniku eesti vabariigi juurde ei ole ega saagi olla

käige perse raisk

käige perse kõik marurahvuslased
käige perse kõik erakondade noorliikmed
käige perse netikommentaatorid

andke mulle tagasi see lootus
et Eesti on normaalne väike riik
kus inimsuhted ei piirdu sõnadega
käi perse

käi perse kuradi ivo rull
käige perse kõik kuradi suhtekorraldajad
kes te olete aastaid kõigile poliitikutele perse pugenud
maailmavaatest sõltumata
aidanud neil teha seda
mille vastu te ise kusagil sügaval oma südames võitlete
ja siis te ütlete neile kes tahavad midagi muuta
et teil pole lootustki

käi perse ka sina kuradi venelane
et sa oled pätt
et sa oled kurjategija
käi perse selle eest
et sinu maitse interjööride ja muu elukeskkonna suhtes
on kurat lihtsalt ilge
et sest need kuradi ühetoalised Lasnamäe korterid
need on kurat
need näevad õudsed välja
ja üldse mitte neofunk

käi perse selle eest
et ma ei oska vene keelt
et ma ei saa sinuga suhelda
ja selle eest, et ma saan aru
et sa oled inimene
et peaksime hästi läbi saama
et ma tunnen süümepiinu
et ma ei suuda sinu suhtes olla
tolerantne ja empaatiavõimeline
kui ma näen sind McDonaldsi leti taga
один cheesburger пожалуйста

käige perse kõik kuradi intellektuaalid
kes te teate juba kõike
olete nii kuradi skeptilised
et ükski süstal ei lähe teile enam naha vahele
ja ma ei tea kuida sinu ees mitte lolliks jädäa
sest sinu ees jäävad niikuinii kõik lolliks

käige perse kõik teisejärgulised romaanikirjanikud, akvarellimaalijad
käige perse
sest te arvate
et olete paremad kui kõik teised kastid ühiskonnas
ja et te arvate
et poliitika on räpane
kas Lennart Meri oli räpane?

Käige perse noorsugu
käige perse te kuradi noored munninäod
kes te suudate mõelda ainult iseenda peale
pole ühiskonda viimase 20 aasta jooksul mitte ühtegi muutust kaasa toonud
käige perse
et te tahate välismaale ära minna
ei taha mitte kunagi enam siia tagasi tulla
käige perse
eriti selle eest
et teie mõte ei suuda kesta üle viie sekundi
minge perse
kuradi persekukkunud noored vitud raisk
te, sa peaksid olema noor
sa peaksid olema vihane
VIHANE!
aga kurat sa oled sama kuulekas nagu sinu ema ja isa
kes ei lähe tänavale
kes ei astu ametiühingutesse
kes kurat ei ütle oma arvamust välja
nikutab kurat oma porganidipeenra vahel kurat linnalähedases suvilas
oleks ainult, et täna head ilma hoiaks

käi perse reformierakond
mine tõsiselt perse
et sa tõstsid minu lapse mähkmete käibemaksu 20 peale
aga jätsid ajalehtede oma 9 peale
kuigi seal on sitta sada korda rohkem

käi perse kuradi pensionär
et sa mu 4 aastasele pojale ei paku bussis istet
kuigi me tuleme hambaarsti juurest
ja ta vaeseke nutab

käi perse sa ignorandist koristaja
kes sa tuled pärast etendust lava koristama
ja vaatad Ansipi pilti ja küsid
miks meil presidendi foto on seina peal
raisk selle pärast sa oledki koristaja
et sa ei tee vahet Ansipil ja Ilvesel
et sa kurat ei loe luulet
et sa ei tee vahet Jinil ja Jangil
et sa ei tea kus on Sirbi toimetus
et sul on jummalast pohhui Eesti Vabariigi välispoliitikast
et sind ei koti Tiibeti inimesed
kurat
et sa ei tea mis asi on populism
et sa ei taha olla lojaalme meie vabariigile

käi perse Savisaar
et sa oled vanaisa
aga sa ei tegele oma lastelastega
vaid nussid inimesi hommikust õhtuni näkku

käige perse
kõik kuradi lollid, rumalad, harimatud, ülbed, ahned, vingus nägudega munnid
kelle jaoks demokraatia ongi mõeldud

käi perse ka sina Andres Mähar
et sa oled juba
et sa oled 32 aastat vana
et sa võtad seda kõike nii südamesse
ja käi perse eriti selle eest
et sa usud
et sa vähemasti loodad
et see kuradi türa hiinlased
homo sapiens
suudab vaadata oma ninaesisest natukene kaugemale

käige perse

käige perse

käige kõik perse
kellel on ükskõik
ja kes te arvate, et meil pole tõsi taga.

Postimehe fookuses oli valimisea langetamise teema – Keskerakonna seisukoht, IRLi seisukoht, Rahvaliidu seisukoht, sotside seisukoht, Reformi seisukoht. Roheliste seisukoht Postimeheni ilmselt ei jõudnud kuid teada on, et ka rohelised toetavad valimisea langetamist.

Omalt poolt saan veidi valgust heita siin blogis hiljuti läbi viidud küsitluse tulemustele. Küsitlusele vastas 1128 inimesest (vastanute üldine profiil on siin) toetas või pigem toetas valimisea langetamist KOV valimisel 59%, RK valimisel 39%, EP valimisel 38%. 64% samadest vastanutest pidas valimas käimist ka enda jaoks meelsaimaks osalusvõimaluseks. 68% uskus, et valimisea langetamine suurendaks noorte poliitikahuvi ning 40% leidis, et see samm suurendaks nende enda huvi poliitika/valimiste vastu. 73% vastanutest oli valimisealine, 23% läheks valima siis kui valimisiga langetataks, 4% ei läheks ka siis valima. Enda arvates mõjutavad sellel teemal otsuseid kõige vähem õpetajad, vennad/õed, vanemad/vanavanemad ja valimisreklaamid. Kõige enam mõjutavad enda sõnul ajakirjanduses ja televisioonis nähtu ja kuuldu, valimisprogrammid ja elukaaslased, poisssõbrad, tüdruksõbrad.

Minu varasemad valimisea teemalised kirjutised leiab siit.

Opositsioon loobub Tallinna meedianõukojas osalemisest – Reformierakonna põhjendusi saab lugeda nende veebilehelt. Teades, et hoolimata paratamatu edasi lükkamisest hakkab nõukogu ilmselt sisuliselt ja ka formaalselt eest vedama tänane linnapea, loobuksin ise ka – mitte et keegi minult küsiks. Paratamatult tekib aga ka küsimus, et kas see nõukogu kellelegi peale asjaosaliste üldse korda lähebki?

Riigikogus moodustati kaasaegsete hoonete toetusrühm, mille esimeheks sai Lauri Luik ja aseesimeheks Kalle Palling. Sotsiaaldemokraatidest osaleb toetusrühma töös Indrek Saar. Toetusrühma eesmärk on propageerida ja aidata kaasa kaasaegsete hoonete valdkonna arengule Eestis. Oma tegevusega soovitakse toetada tulevikku suunatud säästvat ja keskkonnasõbralikku mõtteviisi tänapäevaste ehitiste loomisel.

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas vähendada järgmise aasta sigarettide aktsiisitõusu – Eelnõuga asendatakse sigarettide aktsiisi 20%-line tõus 2011. aastal 10%-lise aktsiisitõusudega 2011 ja 2012. aastal. Samuti määratakse eelnõus, millal on tegemist käitlemiseks mittelubatud tubakatoote suure kogusega, mis aitab kaasa salasigarettide turu piiramisele läbi karistusmeetmete efektiivsemaks muutmise. Üldiselt ei tundu mulle vajaliku sammuna. Pigem tasuks tõusu % veelgi kergitada.

Eestimaa Roheliste esimeseks eestkõnelejaks valiti Aleksei Lotman.

Viljandimaa Rahvaliidu Noored nõudsid 9. juunil Jaanus Marrandi erakonnast välja viskamist kuid Jaanus Marrandi, Karel Rüütli, Jaan Õunapuu ja Rain Randver jõudsid endas esmaspäeval avastada sotsiaaldemokraatliku maailmavaate. Samal päeval teatas Rahvaliidust lahkumisest ka Tartu maavanem Esta Tamm kes küll hetkel ühegi erakonnaga liituda ei kavatse. Lahkujate tuules hävib Riigikogus ka Rahvaliidu fraktsioon ning sotsiaaldemokraatide fraktsioon kasvab sisuliselt 13 liikmeliseks.

Reformierakond pidas Haapsalus üsna vaikselt üldkoosolekut kuid peaminister unustati ilmselt jälle liiga kauaks päikese kätte. Ansipi uusimaks visiooniks on soov teha Eestist Põhjamaade tiiger, kus on regiooni kõige kiireimini kasvav majandus ja parim haridussüsteem. Põhjamaade tiiger on Ansipi nägemuses moodne, paindlik ja tõhus riik, mis suudab hariduses, energeetikas ja majanduses pakkuda parimat. Reformierakonna esimehe sõnul vajab Eesti suuremat varustuskindlust, sealhulgas oma rahumeelset rahvuslikku tuumaprogrammi. Muidu igati tore mõte kuid me mäletame küll mis juhtus kui Ansip lubas Eesti viia viie rikkaima riigi hulka. Aeg peaministrit vahetada?

55 poolthäälega (28 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (412 SE), mis sätestab põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja õigused ja kohustused, kooli töötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused.

Järgmisel aastal langeb vanemahüvitise ülempiir 1566 krooni võrra. Kahjuks pole põhjuseks mitte valitsuskoalitsiooni mõistlik otsus vaid paratamatu keskmise palga langus.

Lastekaitse Liit annab Riigikogule üle laste ombudsmani eelnõu.

Ametiühingute Keskliidu volikogu kiitis heaks ametiühingute maksupoliitilised seisukohad, mis näevad ette vajalikud sammud maksusüsteemi õiglasemaks muutmiseks ja riigi tulubaasi suurendamiseks. Sotsiaalselt õiglasema maksusüsteemi tagamiseks tuleb EAKL hinnangul suurendada füüsiliste isikute tulumaksu progressiivsust. Samuti peab EAKL vajalikuks laiendada kapitali/omandi maksustamist, nähes ette erisused inimese põhieluaseme maksustamisele.EAKL soovib riigi tulubaasi suurendamiseks ettevõtte tulumaksu taastamist. Samuti tuleb kehtestada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mis motiveeriks ettevõtteid parandama töökeskkonda, aitaks parandada elanikkonna tervist ning vähendaks samas survet ravikindlustuse ja riikliku pensioni eelarvele. Lisaks on EAKL hinnangul vaja suurendada sotsiaalkindlustuse sissetulekuid, laiendades eelkõige ravikindlustust.

Keskerakond taotleb jälle astmelise tulumaksu kehtestamist – esmaspäeval anti RK menetlusse eelnõu mis seaks alates 01.01.2011 sisse astmelise tulumaksu. Kui varem on Keskerakond pidanud vajalikuks kehtestada üle 300.000-kroonisele aastatulule 33-protsendilise maksumäära, siis eelnõuga soovib partei sisse seada kolmeastmelise üksikisiku tulumaksusüsteemi maksumääradega 18, 26 ja 33 protsenti ning lisaks säilitada ka senise tulumaksuvaba astme. Esmaspäeval menetlusse antud eelnõu ei jõua riigikogu ette ilmselt enne sügist, kuna kevadine istungjärk lõpeb algava nädala neljapäeval. Seejärel koguneb parlament taas korralistele istungitele 13. septembril.

Inimesena ning opositsioonierakonna liikmena on mul harva võimalust ametisolevaid ministreid positiivselt meenutada kuid õnneks (siiralt, eks ole) antakse selleks vahel siiski võimalus. Eelmisel nädalal andis selleks hea võimaluse põllumajandusminister Seeder kes tegi oma erakonnakaaslasele majandusminister Juhan Partsile ettepaneku lõpetada alkoholimüük bensiinijaamades, keelustada ka lahja alkoholi välireklaam, vähendada poodides alkohoolsete jookide müügipinda ja piirata uute alkoholi müüvate poodide loomist. Mõistlik samm!

Soome Koonderakond (Kokoomus) valis laupäeval Jyväskyläs peetud koosolekul senise esimehe Jyrki Kataineni ka järgmiseks kaheks aastaks parteid juhtima. Koonderakonna taasvalitud juhtkond on juba jõudnud Soomes taastekitada arutelu kohustusliku rootsi keele püsimisest teise riigikeelena – nimelt on Koonderakonna üldkoosolek võtnud vastu otsuse (häältega 284 – 281) mille kohaselt koolis võtaks rootsi keele koha vabalt valitud teine võõrkeel kuid ametisse valitud juhatus on selgelt välja öelnud, et ei kavatse üldkoosoleku otsust järgida.

Iiri Tööpartei juhib esimest korda populaarsusküsitlusi. Korralised parlamendivalimised peaksid olema küll alles 2012. aastal, kuid Irish Timesi/Ipsos MRBI uuringu kohaselt sooviks 57 protsenti, et valimised oleks juba 2010. aastal. Möödunud neljapäeval kerkis Tööpartei Iirimaal esimest korda arvamusküsitlustes esikohale, tõrjudes valitsuspartei kolmandaks. Kui see korduks valimistel, muudaks see Iiri poliitikat põhjalikult. Küsitlustulemused osutavad, et Tööpartei võiks juhtida esimest korda koalitsioonivalitsust, kuhu kuuluks suurim opositsioonipartei, paremtsentristlik Fine Gael.

EL-i liidrid asuvad pangamaksu teoks tegema – Euroopa Liidu liidrid kavatsevad toetada pankade maksustamist, mis aitaks finantskriisi tohutuid kulusid katta, selgub laupäeval AFP käsutusse jõudnud dokumendist.Kuna ülemaailmset konsensust sellise maksu kehtestamiseks saavutatud ei ole, valmistuvad EL-i liidrid seda 17. juunil Brüsseli tippkohtumisel Euroopas läbi suruma.Tippkohtumise lõppdokumendi mustandi põhjal on liidrid jõudnud kokkuleppele, et “finantsinstitutsioonidele tuleb kehtestada maks, mis kindlustaks nende panuse kriiside kulude tasumises”.Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa riigid ja USA toetavad ülemaailmset pangamaksu, kuid selle vastu on arenenvad riigid ning Kanada ja Austraalia, kes leiavad, et nemad ei pea likvideerima kriisi, mida nad ei ole põhjustanud. Pangamaksu toetavad ka Euroopa sotsiaaldemokraadid. Vaata sotside sellekohast reklaamiklippi YouTubest.

Soome Keskerakond valis laupäeval oma uueks juhiks Mari Kiviniemi (41 aastane tänane avaliku halduse ja kohalike omavalitsuste minister), kellest saab hiljem sel kuul Soome kõigi aegade teine naispeaminister. Ta asub Matti Vanhaneni asemel juhtima valitsust kuni järgmiste üldvalimisteni tuleval kevadel. Majanduskriisi ületamiseks on Kiviniemi esitanud koostööettepaneku juba ka opositsioonierakondadele kellede seas on Soomes hetkel ka sotsiaaldemokraadid. Soome Keskerakonna kongressil esines kõnega ka Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Soome Keskerakond valis uueks parteisekretäriks viimastel aastatel ajalehe Suomenmaa peatoimetajana töötanud Timo Laanineni kes on sellel kuul juba teine endine meediajuht kes parteisekretäri kohale asub – maikuu lõpus valisid Soome sotsiaaldemokraadid enda parteisekretäriks endise ringhäälingujuhi Mikael Jungneri.

Slovakkia president Ivan Gasparovic tegi pühapäeval peaminister Robert Ficole, kelle vasakpoolne erakond SMER sai parlamendivalimistel enim hääli, ülesandeks üritada valitsus moodustada.Laupäeval toimunud valimistel said parlamendis enamuse paremtsentristlikud opositsiooniparteid, kel on märksa paremad väljavaated valitsus kokku saada. Ficoga nad aga koostööd teha ei soovi. See tähendab, et lisaks Soomele võib naispeaministri saada ka Slovakkia. Paremerakondade koalitsioonivalitsuse juhiks saab ilmselt sotsioloogiharidusega Iveta Radicova.

Belgia pühapäevastel ennetähtaegsetel parlamendivalimistel saatis edu separatistlikku flaami erakonda, mis raskendab eelseisvaid koalitsioonikõnelusi. Suurimaks poliitiliseks jõuks kujunevad siiski flaami ja vallooni sotsialistide parlamendirühm, mistõttu on PS-i juhil Elio Di Rupiol head väljavaated saada uueks peaministriks.

Isamaa ja Res Publica Liit võttis vahelduseks vaevaks Aaviksoo sambajama ka Twitteris kellegi teise kraesse kirjutada aga ilmselt hakkasid kiirelt põdema, kustutasid oma esimese säutsu ja asendasid pehmemaga. Hilja sõbrad, hilja;) Pealegi – Twitteri säutse kustutada ei ole ilus ega mõistlik. #FEIL

Täiesti metsas, ma ütlen teile metsas. Või siis naftas. Seda lugu lugedes tekib kellelgi kindlasti tahtmine veel mõni naftaplatvorm õhku lasta aga näed ei saa ka ilma, et jälle suurem jama kaasa tuleks. Kui teiselpool lompi oleks ütleks ilmselt, et screw big business, screw BP and screw them hard. Aga noh, kui kohalike arvamusi lugeda siis kohati kukub suu lihtsalt lahti.

Järgmisel nädalal kogunevad G20 tööturuga tegelevad ministrid Washingtonis, et arutada muu hulgas ka käimasoleva kriisi mõjusid noortele. Juba iseenesest väga oluline samm -- noorte olulisemalt nõrgemat positsiooni võrreldes teiste vanusegruppidega on vähemalt märgatud ja tunnistatud.

OECD ennustus on, et noorte tööpuudus lähikuudel kasvab kindlasti ning enne 2011. aasta lõppu vastavad numbrid kahekohalistest ühekohalisteks ei muutu, pigem jäävad need 20% kanti. Paljusid noori ootab pikaajaline töötus.

OECD värske raport “Rising youth unemployment during the crisis: how to prevent negative long-term consequences on a generation?” juhib valitsuste tähelepanu asjaolule, et valitsused peavad noorte tööpuudusega tegelemiseks tegema oluliselt rohkem kui täna.

Näiteks 2/3 OECD riikidest ei saa töötutoetuseid need noored kes on värskelt kooli lõpetanud -- süsteem nõuab, et nad oleksid enne töötuks jäämist mõnda aega töötanud (4 kuud Prantsusmaal on ilmselt kõige lühem periood, aasta on üldiselt kõige pikem).

Eestis on õppimine õppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, juhul kui õpingud on lõpetatud, võrdsustatud töötamisega (aga ainult juhul kui õpingud on lõpetatud, mitte näiteks katkestatud) ning gümnaasiumi ja ülikooli lõpetajatel on õigus saada vähemalt töötutoetust -- seda kohati naeruväärsena tunduvat ligikaudu 1000-det krooni (32,9 krooni päev tegelikult).

Kes raportit lugeda ei viitsi, taha, saa, siis põhiline on paariminutilises videolõigus ilusasti kajastatud.

www.youtube.com/watch?v=-bwYnTge7sA

Rising youth unemployment during the crisis: how to prevent negative long-term consequences on a generation? OECD

Eesti aga ei ole OECD liige ning raportis ega nende statistikas ei kajastu. Eelmise aasta seisuga nägi olukord meil välja selline (Tegemist statsitikaameti andmete, mitte registreeritud töötusega. Graafikul olev 25-34 aastaste 2008 I kvartal on tegelikult 2007. aasta keskmine):

Statisikaameti andmebaasis ei ole avaldatud veel 2010. aasta I kvartali numbreid kuid Töötukassa ütleb, et 31. märtsil 2010 oli 16-24 aastaste seas töötuid Eestis 15,9%. Kindlasti ei ole see reaalne number ning noorte tegelik tööpuudus on oluliselt suurem. 2009. aasta IV kvartalis pakkus statistikaamet selleks ligikaudu 29%. Töötukassa pakkus samal ajal 15,7%. Seega on tööpuudus 16-24 aastaste seas viimases kvartalis kasvanud kindlasti -- tõenäoliselt üle 30%. Noorte meeste tööpuudus ületas selle piiri juba eelmisel aastal…

Kirjutasin selle postituse juba üsna pikka aega tagasi. Tundub täna miskipärast väga asjakoha.e

by Michael Wade…

1. Püstita ebamäärane eesmärk
2. Pane kokku oskamatu meeskond
3. Ära mitte mingil juhul tutvu samalaadsete projektide varasema teostusega
4. Väldi vahepealseid tähtaegasid
5. Ära arvesta vajamineva ressursiga enne kui seda tõesti vaja on “nüüd ja kohe”
6. Ole perfektsionist ja jäta parimat otsides hea kasutamata
7. Delegeeri ja unusta kuni tähtaeg on homme
8. Luba segajaid
9. Kuluta suur osa ajast lisadele, mitte põhilisele
10. Toetu inspiratsioonile, mitte kogemusele

 … jah, olgu. Igati mõistlik loetelu – kui sa tahad ellu viia täiesti keskpärast projekti ja selle õnnestumisest või ebaõnnestumisest sõltub sinu püsimine oma keskpärasel tasemel või siis sinu häving. Täiesti kindel on, et kõikide nende vigade vältimine aitab projekti õnnestumisele kaasa – samavõrra kindel on, et kõikide nende “vigade” välitimise tulemuseks on projekt ja tulemus, millest tagantjärele keegi ei räägi. Linnuke kirjas, aga mis edasi?

Keskpärase, aga õnnestunud, projekti saaks ka näiteks sedasi:

1. Püstita kindel eesmärk, mille keegi teine juba kuskil püstitanud on
2. Pane kokku meeskond, kes toetub varasemale kogemusele ja ei ole võimeline uusi ideid genereerima
3. Kopeeri varasemaid samalaadseid projekte nii palju kui võimalik
4. Ideede genereerimise ja müümise asemel keskendu tähtaegadele
5. Määra projekti kasutada olev ressurss projekti alguses olematu paindlikkusega
6. Kasuta ära esimene hea ja alati toiminud idee mis meelde tuleb
7. Delegeeri aga ära lase inimestel oma tööd teha…
8. …ole ise segajaks
9. Keskendu põhilisele (sest see on ju lihtne), ära otsi võimalusi lisada midagi erilist
10. Toetu kogemusele ja ära võta riske

Kui sul on aga võimalust ja sinu ellujäämine ei sõltu ühe projekti õnnestumisest või ebaõnnestumisest siis võib kohe pakkuda järgmised 10 võimalust. Ükski neist ei garanteeri edu – aga nad võivad seda teha.

1. Püstita ebamäärane eesmärk: olla erakordne
2. Pane kokku meeskond, kus kogemused ei tapa uuendusi või veel parem, pane kokku meeskond, mis kunagi ei ole midagi sarnast teinud
3. Ignoreeri kõiki varasemaid samalaadseid projekte
4. Jäta oma meeskonnale aega uute ideede genereerimiseks ilma painavate vahetähtaegadeta, kui vähegi võimalik, siis jäta vabaks ka lõpptähtaeg
5. Ütle meeskonnale, et nad saavad kõik mida tarvis, tingimusel, et teevad midagi uut. Hoolitse selle eest, et sa ei valetaks
6. Jäta kõrvale kõik ideed, mille kohta sa saad öelda, et “nendel see toimis”
7. Kui delegeerid, siis delegeeri andekatele inimestele ja ära ahista ega piira neid tähtaegade ega pideva küsimusega “kas juba?”
8. Luba segajaid mis viivad su meeskonna eemale juba proovitud mõtetest
9. Otsi alati midagi erilist, põhilisega saavad kõik hakkama
10. VÕTA RISKE!

… siinkohal on muidugi mitu võimalust. Sinu projekt kas hävib täielikult ja ilmselt tuleb sul uus tegevusvaldkond otsida või keskpärasena jätkata, sa kas oled uskumatult edukas ja sinust ja sinu projektist räägitakse – sa saad uusi kliente, fänne, kontakte, projekte või siis kolmanda võimalusena saad sa ikka hakkama täiesti igava ja keskpärase projektiga –  aga kas see pole tegelikult mitte sama kui esimene võimalus?