http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (5)

Kas üliõpilasesindus ikka peab a-poliitiline olema?

Teema: Poliitika ja muud loomad, Teised kirjutavad, nuta või naera, seisukohad

Kesknädal avaldas täna ühe e-kirja ning Keskerakonna Noortekogu kutsus seepeale IRL-i noori kapist välja tulema.

Konkreetne avalikkuse ette kisutud kiri kus IRLi Noorte Tallinna klubi esimees lahterdab üliõpilasi kohukesteks, eestlasteks ja venkudeks on muidugi madal ja suisa hale. Mina astusin samuti jaanuaris TTÜ kaugõppesse õppima, millise klassifikatsiooni alla mina lähen?

Edit: TTÜ esinduse poolt paluti seda postitust veidi täpsustada. Eestlasteks, venkudeks ja kohukesteks lahterdamisega ei tegelenud muidugi mitte Karel Kundrats vaid IRL Noorte Tallinna klubi esimees Sille Ader kelle kiri see konkreetselt oli. Alguse sai asi sealt, et Karel rääkis eraviisiliselt Matemaatika-loodusteaduskonna üliõpilasnõukogu liikme Ken Veski-ga, et see ergutaks oma teaduskonna õpilasi kandideerima. Ken Veski aga on Sille Ader-i noormees. Sedapidi jõudsidki need jutud Sille Ader-i sõnavara kasutades IRL-i listi.

Aga see selleks, las kaklevad. Väidetavalt ei ole Karel Kundrats otseselt ühegi erakonna noortekogul palunud kampaaniat teha.

Siin on aga hoopis olulisem teema. Kas üliõpilasesindus peaks olema poliitikakauge organisatsioon?

Ei pea.

Üle terve Euroopa on paljud üliõpilasesindused tugevalt poliitilised seltskonnad. Seal leidub nii erakondade kui nende noortekogude aktiviste kuid ka palju neid kes ennast esinduses tõestavad ja siis poliitilised valikud langetavad. Soomes näiteks on sotsiaaldemokraatlikud üliõpilased samuti enda organisatsiooni teinud. Nende kodulehel võis enne 2009. aasta esinduste valimisi täita ka lihtsa ankeedi, et nende nimekirjas enda kooli esindusse kandideerida. Samamoodi osalevad teised poliitilised noorteorganisatsioonid ning keegi ei nurise.

Olgu, Soomega võrdlus on veidi kohatu kuna sealpool toimib kogu see süsteem paremini, rahastamisest esindamiseni ja esindamisest protestiaktsioonide korraldamiseni.

Edukas esinduses toimub aktiivne debatt paljudel teemadel ning üliõpilasesindajad seisavad üliõpilaste huvide eest ka ühiskonnas laiemalt. Hoolimata politiseerituse astmest on esindustel enamasti ikka samad eesmärgid, üliõpilaselu edendamine jms. Kindlasti võivad siia lisanduda poliitilised eesmärgid ja selles ei ole midagi halba.

Halvaks muutub asi siis ja ainult siis kui kusagilt ilmub mingi seltskond kes leiab, et esikohal on päevapoliitika, mitte üliõpilas- või hariduspoliitika. Need vennad võib vardasse ajada.

Hästi toimiv üliõpilasesindus on iseseisva mõtlemise ja tegutsemise arendamiseks ideaalne keskkond ning poliitilisel areenil enda koha leidnud üliõpilasi sealt tõrjudes suurendatakse veelgi nende kapseldumist oma enda väikesesse peegelseintega mulli kus tekib aina suurenev risk, et ainsaks mõjutajaks ja kasvatajaks jääb erakond ja ühiskonnast krooniliselt võõrandunud formaalharidussüsteem.

Alles see oli kui haridusminister poliitnoored enda erakonna noorteorganisatsiooni eeskujul veelgi enam erakondade kahurilihaks muuta otsustas ning õiguskantsler välja ütles, et senikaua kuni parteide noorteorganisatsioonid kujundavad üha uusi JOKK-kultuuri esindajaid, ei ole lootustki, et katkeksid R- või K-skeemid ning ühiskonnas tekiks olulisel teemadel sisuline arutelu.

Haridusminister töötab enda tegevusega otseselt õiguskantslerile vastu, poliitiliselt ennast määratlenud noorte demoniseerimine üliõpilasesinduses ning nende tõrjumine, nimetamine kohukeseks, venkuks või eestlaseks teeb seda teises raamis kuid sama räigelt.

Eestlastele tunduvad deemonid meeldivat, neid on vaja sest muidu pole kellegi vastu olla. Kunagi saame me terveks.

Vist.

Kommentaarid: (2)

MUPO… väärteod ja trahvid Mustamäel

Teema: Mustamäe halduskogu, Statistika, Teised kirjutavad, mustamäe, tallinn

Hommikul alustatu jätkuks, samalt allikalt, riputan siia üles munitsipaalpolitsei statistika Mustamäelt perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009.

Mustamäe linnaosas on eelmisel aastal menetlusse võetud 4622 väärteoasja. Füüsilisi isikuid oli karistatud 4467 korral ja kokku määrati rahatrahve 1 460 520 krooni. Juriidilisi isikuid oli vastutusele võetud 71 korral ning kokku määrati juriidilistele isikutele rahatrahve 127 900 krooni.

Jäätmeseaduse järgi oli alustatud 9 väärteomenetlust, millest ühe puhul tehti suuline hoiatus ning kuuele juriidilisele isikule määrati 14 000 krooni suuruses summas rahatrahve. Kuna Tallinna jäätmehoolduseeskirjas on väga halb sõnastus, siis on isikuid võimalik vastutusele võtta ainult teatud konkreetsete paragrahvide osas.

Liiklusseaduse järgi oli alustatud 435 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi tehti 78 korral. Rahatrahve määrati 317 korral ning kokku määrati valesti parkimiste eest rahatrahve 84 320 krooni suuruses summas.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi oli alustatud 766 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi on tehtud 86 korral. Rahatrahve määrati 613 korral ning kokku määrati heakorra- ja kaevetööde eeskirja nõuete rikkumiste eest rahatrahve 313 660 krooni suuruses summas.

Kaubandustegevuse seaduse järgi oli alustatud 8 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 45 000 krooni.

Taksoveo eeskirja nõuete rikkumiste (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 92 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 123 900 krooni suuruses summas.

Piletita sõidu (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 3304 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 1 054 320 krooni suuruses summas.

Kommentaarid: (1)

Millega see MUPO siis õigupoolest tegeleb…

Teema: Mustamäe halduskogu, Teised kirjutavad, tallinn

Teisipäeval toimunud Mustamäe halduskogu istungil andis lühikese ülevaate Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevusest ameti juhataja asetäitja Kalmer Filatov. Peale halduskogu koosolekut palusin tal mõningaid numbreid täpsustada. Kuna talle jäi aga enda sõnul halduskogu koosolekust mulje, et inimestel ei ole mingisugust ettekujutust, kuidas või mida munitsipaalpolitsei teeb, siis tegi ta vastuseks üsna põhjaliku ülevaate.

Mis seal ikka imestada – millist muljet sa veel eeldad kui Isamaa- ja Res Publica Liitu esindav Anneli Entson palub juba ameti struktuuri tutvustades aeglasemalt rääkida. MUPO veebileht võiks enne sellise teema käsitlemist ikka soovitusliku lugemise hulgas olla. Mina olen varem möödaminnes munitsipaalpolitseist kirjutanud ka siin.

Kõik järgnev on aga ilma minu kommentaarideta ning Kalmer Filatovi poolt kirja pandud. Minul jääb ainult üle teda tänada. MUPO 2009. aasta rikkumiste statistika Mustamäel, panen kirja järgmisesse postitusse, paari tunni pärast.

Munitsipaalpolitsei korrakaitseüksust juhib ameti juhataja, kelle alluvuses on kaks ameti juhataja asetäitjat. Asetäitjad juhivad ja koordineerivad ametis olevate osakondade tööd. Teenindava personali hulgas on esiteks üks juhi abi, kelle ülesandeks on ameti dokumendiregistri Postipoiss haldamine, avalduste ja vastuste registreerimine jm. Teiseks on teenindava personali hulgas üks peaökonomist ja üks vanemspetsialist, kelle ülesandeks on ameti finantsarvestus. Kolmandaks on ametis kaks juristi, kelle kohustuseks on kaitsta kohtus munitsipaalpolitsei poolt tehtud väärteomenetluse otsuseid ja lahendada teisi juriidilisi küsimusi, mis tekivad ameti tööga seoses ning kaks haldusspetsialisti, kelle kohustuseks on tagada korrakaitseüksuse sujuv töö kõikvõimalike töövahenditega.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis on korrapidamise sektor ja kuus osakonda:

Korrapidamise sektor – allub vahetult ameti juhatajale ning sektoris on ametis 5 vaneminspektorit, kes töötavad ööpäevaringselt vahetustega. Korrapidamise vaneminspektorid võtavad vastu avaldusi (telefoni teel) ja suunavad operatiivselt sündmuskohale patrulli, vastavad telefoni teel linnakodanike küsimustele ning vastutavad telefoni teel laekunud informatsiooni kontrollimise eest.

Registriosakond – haldab väärtegude registrit ja tegeleb väärtegude registreerimisega ning kogub ja analüüsib väärteomenetluse alast statistikat jne. Osakonnas on 10 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle alluvuses on üks IT vanemspetsialist, kes tegeleb kogu ameti IT alaste küsimustega ning kelle kohustuseks on tagada kogu ameti arvutivõrgu laitmatu töö ning üks arhivaar, kes korraldab kogu ameti dokumentatsiooni arhiveerimist. Viis vanemspetsialisti ja kaks spetsialisti registreerivad väärtegude registrisse andmeid väärtegude kohta ning kontrollivad väärtegude registri andmeid.

Patrulliosakond – teenindab operatiivselt telefoni teel saabunud avaldusi ning vastavalt välja töötatud patrulli maršruutidele teostavad järelevalvet munitsipaalpolitsei pädevusse antud õigusrikkumiste osas. Osakonnas on kokku 26 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja (üks) ning peainspektori (üks) kohustuseks on taksokontrolli teostamise organiseerimine. 10 vaneminspektorit ja 14 inspektorit käivad tööl vahetustega. Ööpäevane patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) ja taksokontrolli patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) töötavad ööpäevaringselt vahetustega ning ametnikud vahetuvad iga 12 tunni tagant. Taksokontrolli patrull tegeleb põhiliselt taksode kontrollimisega ja väärtegude tuvastamisel viiakse läbi väärteomenetlused. Tavaline patrull kontrollib kõiki korrapidajale telefoni teel laekunud avaldusi ja teostab järelevalvet välja töötatud maršruutidel kõikide muude munitsipaalpolitsei pädevusse kuuluvate rikkumiste osas. Väärtegude avastamisel alustavad ametnikud väärteomenetlusi ning vormistavad esialgsed menetlustoimingud. Alustatud väärteomenetlused antakse üle menetlusosakonna ametnikele. Kui rikkuja tabatakse otse sündmuskohal, siis viiakse menetlus patrulliametnike poolt lõpule. Enamus patrullis töötavatest ametnikest omab liikluse reguleerimise väljaõpet ning vajadusel, nt suurte ummikute puhul, tuleb neil tagada linnas sujuv liiklus.

Menetlusosakond – tegeleb järelevalve teostamisega ja väärtegude menetlemisega. Osakonnas on 29 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). Osakonnas on 8 tugipunkti s.o igas linnaosas üks tugipunkt. Kokku on 8 peainspektorit, 11 vaneminspektorit ja 8 inspektorit. Nimetatud ametnikud on jagatud tugipunktidesse ning igas tugipunktis on vastavalt töökoormusele 2- 6 ametnikku. Tugipunkti igapäevast tööd korraldab peainspektor. Iga tugipunkti kasutuses on sõiduk ning tugipunkti ametnikud teostavad iga päev oma piirkonnas järelevalvet ja rikkumiste tuvastamisel menetlevad väärtegusid lõpuni (koguvad tõendeid, teostavad menetlustoiminguid jne). Samuti viivad nad lõpule patrulli poolt alustatud väärteomenetlused ning kontrollivad munitsipaalpolitsei dokumendiregistris registreeritud avaldusi ning vastavad nendele avaldustele. Menetlusosakonna ametnikud osalevad vajadusel avaliku korra tagamisel ka väljaspool töö aega (nt laulu- ja tantsupidu, õllesummer, esimese septembri üritused jm) ning osa ametnikest on saanud liikluse reguleerimise väljaõppe ning vajadusel kaasatakse neid koos patrulliosakonna ametnikega liikluse reguleerimisel. Menetlusosakond tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (rikkumised on kirjas Tallinna linna heakorra eeskirjas ja Tallinna linna kaevetööde eeskirjas), liiklusseaduse (rikkumised on kirjas liikluseeskirja 13. peatükis), jäätmeseaduse (rikkumised on kirjas Tallinna jäätmehoolduseeskirjas), kaubandustegevuse seaduse, tubakaseadus, alkoholiseaduse, karistusseadustiku (§ 262) paragrahvide osas, mis on pandud riigi poolt kohaliku omavalitsuse pädevusse. Samuti on menetlusosakonna ametnikel kohustus menetleda väärtegusid pakendiseaduse teatud paragrahvide osas, kuid seda ainult siis, kui laekub vastav väärteoteade. Järelevalve teostamise õigust pakendiseaduse üle munitsipaalpolitseil ei ole.

Kontrolliosakond – tegeleb piletite kontrollimisega ühistranspordis (Ühistranspordiseadus). Osakonnas on 42 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). 5 vaneminspektorit ja 36 inspektorit töötavad graafiku alusel. Üks grupp töötab alates kella 07.00st kuni kella 19.00ni ja kaks gruppi töötavad Iga vahetuse ajal on tööl kolm kuueliikmelist ekipaaži, kelle kasutuses on tööks vajalik buss. Eelnevalt välja töötatud maršruutide järgi, mida pidevalt muudetakse, kontrollivad need ametnikud ühistranspordis reisijate sõidupileteid ning rikkumiste tuvastamisel alustatakse väärteomenetlusi ning teostatakse esialgsed menetlustoimingud. Kui rikkujad on kiirmenetlusega nõus, siis viiakse menetlused kohe ka lõpule. Juhul, kui asjaolud ei ole selged, siis teostatakse esialgsed menetlustoimingud ning koostatakse väärteoprotokollid ja need materjalid antakse üle ametnikele .., kes viivad väärteomenetlused kontoris lõpule (hindavad kogutud tõendeid, koguvad vajadusel tõendeid juurde ning koostavad üldmenetluse otsuse ja tagavad selle, et otsused oleksid seaduses ettenähtud ajal menetlusalustele isikutele kättesaadavad). Kuna tegemist on väga levinud rikkumisega, siis tegelevad selle osakonna ametnikud ainult nimetatud rikkumiste avastamisega.

Parkimiskontrolli osakond – tegeleb valesti pargitud sõidukitega ja nimelt ainult nendega, mida võib seadusest tulenevalt teisaldada. Selliste sõidukitega, mis lihtsalt on valesti pargitud ning mille äravedamiseks puudub seaduslik alus, tegeleb menetlusosakond. Sõidukite äraveo puhul toimetatakse sõiduk parklasse ning parkimiskontrolli ametnikud vormistavad seal kohapeal väärteoasja materjalid ning teevad otsuse. Osakonnas on kokku 16 ametnikku, osakonda juhib osakonna juhataja (üks), 10 kontrolöri ja 5 inspektorit töötavad parklas vahetustega ning nende põhiliseks ülesandeks on parkimise järelevalve teostamine ja väärtegude menetlemine. Kuna antud juhul tuleb sõidukile järgi isik, kes on sõiduki valesti parkinud, siis on need väärteomenetlused võimalik kiiresti kiirmenetluse korras lõpule viia. Antud juhul on samuti tegemist levinud rikkumisega ning nagu eelpool juba öeldud on võimalik need menetlused kiiresti lõpule viia, siis tegelevad nimetatud ametnikud kitsalt ainult valesti pargitud sõidukitega, mille äravedamiseks on seaduslik alus. Nimetatud ametnikud töötavad samuti vahetustega. Päevasel ajal s.o 08.00st kuni 20.00ni on tööl 7 ametnikku ja kella 20.00st kuni kella 08.00ni on tööl kaks ametnikku.

Kooli- ja sisevalve osakond – nimetatud osakond loodi alles selle aasta algusest. Osakonnas on 18 ametikohta. Osakonda juhib peainspektor (üks). Osakonnas on 2 vaneminspektorit ja 15 inspektorit. Sisevalves töötab 11 ametnikku, kes valvavad nelja linna objekti (Tallinna Linnavalitsuse 2 maja s.o Vabaduse väljak 7 ja 10, Tallinna Volikogu ja Kristiine Linnaosa Valitsus). 6 ametnikku hakkavad järelevalvet teostama Tallinna koolide ümbruses . Nimetatud ametnike tööülesandeks on koolide ümbruses avaliku korra tagamisel osalemine ja avaliku korra rikkumiste tuvastamisel väärtegude menetlemine. Samuti on nimetatud ametnike ülesandeks koolide ümbruses tubaka- ja alkoholiseaduse üle järelevalve teostamine ning heakorra eeskirja § 13 lg 1 ettenähtud rikkumiste ärahoidmine ja väärtegude avastamisel väärteomenetluste läbiviimine.

Kommentaarid: (0)

Euroopa Kontrollikoda: sotsiaalfondist rahastatud naistele suunatud kutseõppe programmid on suvalised ja kontrollimatud

Teema: Teised kirjutavad, nuta või naera

Euroopa Kontrollikoda võttis kätte ja vaatas otsa Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastusel aastatel 2000 – 2006 korraldatud, naistele suunatud, kutsealase koolituse tegevustele. Eritähelepanu all oli programmides osalejate valik ning programmide hindamine ja kontroll. Ehk siis eriaruanne nr 17 pealkirjaga “Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud naiste kutsealase koolitusega seotud meetmete kohta (PDF)

Tulemused olid tegelikult karmid. Kontrollikoda leidis, et 3 miljardi euro mahus vahendite kasutamisel ei lähtutud tihtipeale reaalsetest vajadustest ning ellu viidud tegevused ei olnud otseselt seotud tööruru nõudmiste ega hetkeolukorraga. Meetmed olid liiga laialivalguvad ning keskendumine kindlatele, reaalselt vajalikele, sihtgruppidele oli nõrk, olematu või läbi kukkunud. Projektides osalenud aga ei olnudki tihtipeale need, kelledel oleks tööturule sisenemisel toetust tarvis olnud.

Samas oli Kontrollikoda aga sunnitud ka tõdema, et tulemusi ei olegi võimalik reaalselt hinnata. Indikaatorid olid valesti või liiga kitsalt fokuseeritud, eesmärgid ja sihid seadmata ning kogutud informatsioon ka üldiselt ebausaldusväärne või puudulik. See aga teeb reaalse hindamise võimatuks nii liikmesriikidele kui ka Euroopa Komisjonile.

Eestit aruandes kordagi ei mainitud. Riputasin ta siia lihtsalt kui järjekordse toreda näide sellest kui mõtlematult olemasolevaid vahendeid kasutatud on.

Edit: Õpetajate Leht online – Reede, 5. veebruar 2010 – Vaatenurk – Euroopa haridusraha ei kasutata õigesti.

Kommentaarid: (1)

Ühistud lähevad odavamale küttele üle?

Teema: Teised kirjutavad

HS.fi kirjutab teisepool lahte vaikselt levima hakkavast nähtusest mil korteriühistud on asunud loobuma kaugküttest ja rajama kohalikke katlamaju. Väidetavalt annab selline samm kuni 50% kulude kokkuhoidu ning teeb piina ka ettevõttele Helsingin Energia.

Kas sarnased probleemid ootavad paari aasta pärast eest ka Tallinna Kütet ja teisi? Täna ilmselt enamus ühistuid sellise investeeringu peale mõelda ei suuda kuid 2-3 aasta pärast, majanduslanguse möödudes võiks praegustest makseraskustest ja mõningate ettevõtete suisa kuritegelikust jõhkrutsemisest midagi õppida?

Kusjuures Nokia ja Rovaniemi on saanud mõlemad näite kus ühistu on läinud üle koguni maasoojusele. Seejuures on alles jäänud vesiradiaatorid. Soomlaste vahendusel saab lugeda ka seda, et samalaadseid näiteid on hakanud aktiivsemalt tekkima ka Stockholmis. Pelletid on ilmselt aga isegi rohkem levinud.

Siit edasi pean aga enda võhiklikkust tunnistama. On kellelgi tuua näiteid Tallinna ühistute lokaalsetest katlamajadest? Enda kogemusi, arengusuundade infot jagada? Teema hakkas veidi huvitama.

Switch to our mobile site