http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (4)

Koristame selle pargi siis ometigi ära!

Teema: mustamäe, tähtpäevad, tegin-nägin, Üritused

Mustamäel asuv sütiste parkmets on üks õnnetu koht. Tegemist on reformimata riigimaaga mille heakorra tagamise kohustus on riigil – kohustus mida ei täideta ega ilmselt kavatsetagi täita. Reeglina hoolitseb selle eest, et asi kõige hullemaks ei läheks Mustamäe linnaosa aga sellest on vähe. Väga vähe.

Muud polegi hetkel peale hakata kui 1. mai talgupäeval asi ise käsile võtta ning Tallinnlaste seas populaarsele alale koos veidi viisakam ilme anda. Oodatud on kõik mustamäelased, tallinlased ning kaugemad huvilised. Piknikukraam tuleb ise kaasa võtta…

Talgutele saab registreerida Teeme Ära projekti veebilehel kuid alati võib kohale tulla ka niisama.

Kohtume seal. Eks ole?

… säutsuge, postitage edasi ka palun.

Kommentaarid: (7)

Päikeseenergia kasutamise võimalused Tallinnas? Tõestatud, Mustamäel.

Teema: keskkond, mustamäe, Mustamäe halduskogu, tegin-nägin

Kolmapäeval korraldasime Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga väljasõiduistungi ning käisime tutvumas Mustamäe tee 181 katusele paigaldatud päikeseküttesüsteemiga. See, millega sealne ühistu hakkama on saanud, on üsna muljetavaldav. Süsteemi tutvustas meile ühistu esimees Jaanus Raudsepp.

Eelmise aasta lõpuks sai Mustamäe tee 181 (9 korrust – 144 korterit) päikeseküttesüsteemi. Maja katusel on 64 päikesesoojust püüdvate vaakumtorudega paneeli – kokku 1920 vaakumtoru. Tegemist on Baltikumi suurima sellise süsteemiga. Päikesekiirgust neelavat pinda on kokku 270 m2. Süsteem väljastab tipphetkel üle 200kW soojust ja sõltuvalt ilmast tagab see süsteem kogu kortermaja soojavee. Aastas loodetakse saada 200–250 MWh soojusenergiat, mis annaks kuni veerand miljoni krooni suuruse kokkuhoiu aastas, seega kui arvutusi uskuda, siis hiljemalt kümne aasta pärast hakkab süsteemi tehtud investeering ühistule juba ka kasumit andma. Reaalne tasuvusaeg sõltub otseselt päikesetundide arvust – paar keskmisest päikesepaistelisemat suve lühendaks tasuvusperioodi veelgi.

2010. aasta jaanuaris oli väljas külma -15°C päikest oli neli tundi ja vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45°C sooja vett.

Süsteemi rajamiseks võeti pangalaen – märkimisväärne on, et hoolimata suurest investeeringust (ligikaudu 1,5 miljonit krooni süsteemile, 0,5 mln rõdude kinni ehitamiseks) ei kasvanud korteriomanike arved. Peale laenu tagastamist hakkab süsteem tootma selget kasu ning ühistul tekib vaba ressurss suuremate renoveerimistööde tegemiseks.

Paigalduse korraldas OÜ Anrebell, vajalik tehnika osteti otse Hiinast ning tarniti Tallinna konteinerveona (otsusest töötava süsteemini on võimalik jõuda 3 kuuga). Süsteemi kasutatakse tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks (see võimalus siiski on, kui võimsust peaks üle jääma). Maja keldrisse on paigutatud mahutid (hetkel 4 tk kuid vajadus oleks 2-3 korda suurema arvu mahutite järele, sedasi oleks garanteeritud sooja vee varu ka pikematel vihmaperioodidel). Mahutite paigalduse teeb keerukaks ka asjaolu, et sellel ajal kui Mustamäe majad ehitati, ei osanud keegi ette näha, et kitsastesse keldritesse midagi sellist paigutada oleks tarvis. Päikesepaisteliste ilmade korral võivad mahutid jääda väikeseks aga hoopis sellel põhjusel, et süsteem annab liiga palju – sellisel juhul tuleb jahutada. Kaalutud on ka edasimüümist lähedal asuvatele korterelamutele, vajalike trasside rajamine võib osutuda isegi soodsamaks kui täiendavate mahutite paigaldamine.

Vaakumtorude kasuks otsustati kuna need sobivad siinse kliimaga teistest alternatiividest paremini.

Kinnises veesoojendussüsteemis ringleb glükooli ja vee segu, mille külmumistemperatuur on alla -30°C. Samuti on süsteemi lihtne hooldada. Iga vaakumtoru saab iseseisvalt vahetada ning seda on võimalik teha väga kiirelt.

Torud on asetatud katusele 55 kraadise nurga all suunaga lõunasse (sama hästi paigutatud maju on Tallinnas väga vähe, teise nurga all paiknevatele majadele on võimalik sarnaseid süsteeme rajada küll kuid kulud on veidi suuremad). Mustust ja lund ladestub süsteemile minimaalselt. Esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab omakorda. Liigse mustuse peseb maha vihm. Möödunud talv oli tavapärasest lumerohkem ning paaril korral käis ühistu esimees harjaga veidi lund lükkamas.

Süsteemi rajamiseks saadi peale pikki läbirääkimisi laenu, linn ega riik ettevõtmist ei toetanud. Teistest võimalikest rahastusallikatest saadi samuti eitav vastus või otsustati ise loobuda liigse paberimajanduse tõttu.

Üsna kurb ja reaalne olukord on ka täna – ilmselt oleks taolise investeeringu jaoks kusagilt toetust saada kas raske või suisa võimatu?

Üldiselt on juba üsna lühikese aja jooksul saanud selgeks, et projekt on edukas. Süsteemi jälgivad ka TTÜ teadurid. Samuti otsitakse juba järgmiseid võimalusi kulude vähendamiseks, lähiajal paigutab TTÜ samale hoonele seadmed näiteks tuule potentsiaali mõõtmiseks.

Kusjuures. Mustamäe tee 181 ühistu kasutab ka kütteks lokaalseid gaasikatlaid (6 tk) mis tagavad madala küttehinna 12 krooni ruutmeetrilt. Tallinna teiste ühistutega võrreldes on tegemist väga madala hinnaga. Sellest, et näiteks Soomes on paljud majad lokaalsele küttele üle minemas, kirjutasin mõnda aega tagasi siin.

Kommentaarid: (3)

Avatar 2/3, täielik #FEIL ja kuidas inimesi mitte evakueerida

Teema: klienditeenindus, tegin-nägin

Miski poolteist kuud sai oodatud, et leiaks sobiva võimaluse Avatari vaatama minna ning pühapäeva õhtul sai asi lõpuks tehtud. Otse loomulikult õnnestus ära näha vaid 2/3 filmist kui film kinni ja tuled põlema pandi. Filmist seega midagi kirjutada ei saagi kuna Solarise keskust parajasti evakueeriti – uudistes kusagil kirjas pole, et asi maha põlenud oleks, seega ilmselt valehäire tagajärjel.

Ebaõnn aga täiesti arusaadav, et kui on väikseimgi võimalus, et mingi jama on tuleb maja tühjaks teha ja kiiresti. Sestap polekski millestki kirjutada aga no ei toiminud normaalselt see evakuatsiooniprotsess.

Miks?

Esiteks peale seda kui film kinni pandi, ei edastatud ühtegi teadet ega ei ilmunud ühtegi kinotöötajat. Kõik said mugavalt edasi istuda, nalja visata ja arvata, et küll see tehniline viga mõne minuti pärast ikka korda tehakse. Mõned kasutasid pika filmi vahele ootamatult tekkinud pausi maiste hädade leevendamiseks.

Miskite minutite pärast ilmus ühe ukse juurde turvatöötaja kes kurtis omaette raadiosse muret, et tal ei ole mingit õiget võtit mis tal olema pidanuks ja patrullil paluti see keskusest tuua. Rahvale ei öeldud ikka midagi.

Vahepeal tulid miskid noored saali tagasi ja ütlesid, et keskust evakueeritakse, igal pool mujal peale kinosaali jooksis vastav teade ka kõlaritest. Osa reaktiivsemast seltskonnast asus kiirelt lahkuma. Suurem osa ei kuulanud neid, miks peakski, suvalised inimesed – evakuatsiooniteadet peaks edastama ikka kas kinotöötaja, turvameeskond või mõni muu asjapulk.

Peale rahva korduvat küsimist stiilis “Kas sa rääkida ka oskad?” suutis ka turvamees vastata, et jah tuleb lahkuda. Sedasi sai saali üsna kiirelt tühjaks. Ülejäänud keskus oli enamasti juba tühi. Siis küsis ka saabunud kinotöötaja, et ega keegi ei näinud kedagi äkki suitsetamas saalis vms.

Kuigi enamik keskusest oli tühi siis külmakartlikumad inimesed piirdusid lihtsalt uste lähedusse liikumisega ning keegi neid sealt välja ajavat ei tundunud. Ehk ajati peale meie lahkumist. Aatriumi skatebowli kasutajaskond ei lubanud ennast ilmselt samuti segada ja tegi oma rulasõite meie lahkumise ajal veel rahulikult edasi ning keskuse Estonia pst poolsest uksest tilkusid sisse isegi mõned uued külastajad kellele keegi kätt ette ei pannud kuigi evakuatsiooniteade kõlas ka keskuse välikõlaritest.

Lühikese aja jooksul jäi minule igal juhul mulje nagu oleks keegi kusagil magama jäänud ja paar evakuatsiooniõppust kuluks veel kindlasti ära. Loodetavasti oli asi aga pigem selles, et meeskond ei hinnanud ohtu reaalseks või piisavalt oluliseks ja lõi asjale käega ning veidi ohtlikumas olukorras tegutsetakse korrapärasemalt.

Avatari aga tuleb ilmselt uuesti vaatama minna.

Kommentaarid: (0)

… ja ärge tulge ütlema, et me pole piparkooke teinud!

Teema: Pilt ja heli, tegin-nägin


 

 

 

 

 

 

Kommentaarid: (1)

Kuusk!

Teema: tegin-nägin

Kuusk!

Tunnistan üles. Mul on toas kuusk*. Tõin looduse tuppa. Ei ole parkimisplatsi kuusk, metsakuusk on. Pärit on tüdruku sugulaste metsast. Saagi ei kasutanud, tõime koos suurema poti, juurte ja mullaga ning sobival istutamisajal laseme tal** edasi kasvada. Loodame, et kasvab ka. Sedasi siis seekord. Üritasin pilti ka teha.

*kui nüüd täiesti aus olla, siis on samas potis veel üks kuusk, palju pisem, kasvasid lihtsalt nii lähestikku, et võtsime miniversiooni samuti kaasa.

** põhimõtteliselt on kuuskedel nimed ka. Meie kuusel on nimeks Rudolf, kuuskedel Rudolfid.

There, I said it!!!

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!