Tegelikult ma olen isegi täiesti veendunud, et teil on oluline seda teada, et mul valutab pea täpselt nii palju, et võtsin sahtlist Solpadeine asemel kogemata kondoomi, avasin paki ning asusin seda veeklaasis lahustama.
19-apr-2009
19-apr-2009
Urmas kirjutas mõnda aega tagasi sellest, et miks elektriarve nii suur on ja arvas, et osaliselt on see vähemalt seepärast, et tema arvuti põletab 30 päeva jooksul üle 200 kWh.
Kuna on ikkagi masu aeg, siis asusin hoogsalt eksperimenteerima (meil kodus küll nii hirmsa tarbimisega arvuteid ei ole kui Urmasel). Kui palju siis ikkagi õnnestub arvuteid välja lülitades säästa?
Eksperimendi alguses oli olukord selline, et meil on kodus kaks arvutit milledest üks on minu sülearvuti ning teine venna lauaarvuti. Üldiselt töötasid nad 24/7 välja arvatud siis, kui sülearvuti kusagile kaasa võtma juhtusin. Päevane keskmine tarbimine oli meil kodus viimase 15 päeva lõikes 8,5 kWh.
Kõik muud asjad peale arvutite (telekad, külmkapp, pesumasin, valgustus jne) on mõlema vaatlusperioodi jooksul üsna stabiilselt kasutusel olnud. Kuigi väljas läks vahepeal kiirelt valgemaks ei mõjutanud see eriti meie kodust valgustust, kuna talvisel ajal olid toad enamasti ikka pimedad.
15 päeva jooksul peale Urmase postitust lülitasin mina enda arvuti ööseks ja kodunt välja minnes välja
ning vend enda oma tööle minnes (ööseks ei saa, see on ka äratuskella eest).
Selle tulemusel vähenes meie kodune energiatarbimine päeva kohta keskmiselt 27% (!).
Ilmselt mingi osa sellest langeb muude tarbimisharjumuste ebastabiilsuse arvele aga see jääbki hetkel tuvastamata. Seega ilmselt tasub arvuteid vahel välja lülitada küll. Rahasse paneb igaüks asja ise ümber. Iseenesest mõistetavalt käib siia lõppu mõte, et kui me kõik arvutid ööseks kinni paneks jätkuks seda planeeti jälle veidi kauemaks.
16-apr-2009
Leia pildilt aktiivseimad blogijad. Pärnu Turunduskonverentsiga ühte heitnud Altex kutsus konverentsi raames seltskonna blogijaid endale külla. Meelitati hea ja parema söögipoolise, üllatuskingituste ning nelja etteantud teemaga. See siin on seega selle veebipäeviku esimene “reklaampostitus”.
1. Kuidas teha internetis suuri tegusid vähese rahaga (võrreldes traditsioonilise meediaga)?
2. Kuidas veenda ülemust investeerima e-turundusse?
3. Kuidas saavutada konkurentsieelis internetis majanduslanguse perioodil?
4. Kes elavad majanduslanguse paremini üle – kas online või päris poed?
Korralikele blogijatele iseloomulikult valgusid kõik teemad vasakule, paremale ja üksteise vahele laiali.
Kuna ise olen peamiselt tegutsenud MTÜ sektoris kus raha eriti pole siis koondusin esialgu sinna seltskonda mis rääkis suurtest tegudest ja vähesest rahast. Rääkisime sellest, et suured teod saavad alguse õigest sihtgrupist ja teadmisest kus konkreetne seltskond oma veebielu elab. Pikemalt sai arutatud selle üle, et kas blogimine on ikka tasuta turundus või mitte ja leitud ilmselt, et pigem mitte.
Peeter tõi siinkohal esile erinevuse blogija ja ajakirjaniku ajakasutuse osas mille võib kokku võtta veidi visuaalsemalt:
Online meedia eelisena (selle teema raames seekord) tuvastasime veel võimaluse saada kasutajate kaastöid ning optimeerida kulusid (pay per day vs pay per click jne). Traditsioonilise meedia nõrkuseks aga näiteks arvamuslugude puhul followupi puudumine. Arvamuslugude autorid üldiselt kommenteerijatega suhtlema ei kipu. Blogija aga vastab päris tihti kommentaaridele. Hoovad on siinkohal aga nende inimeste käes kes lugusid tellivad ja valivad. Kas oleks võimatu autoritega kokku leppida, et vähemalt avaldamise päeval mõistlikud kommentaarid ka vastuse saavad?
Enda varasemast kogemusest sain rääkida seda poolt, et veebis on peale kasutaja tähelepanu saamist oluliselt lihtsam teda kohe mingisse tegevusse kaasata kui nö pärismaailmas. Olgu selleks siis tootega tutvumine, allkirja andmine, enda arvamuse avaldamine, annetamine vmt. Kohene jätkutegevus aitab kindlasti ka ressursse edukamalt suunata ja kaasata oluliselt suuremat arvu inimesi.
Õhtu teises pooles läks arutelu minu jaoks veidi liiga e-turunduse keskseks ja ei hakka igaks juhuks refereerima. Jäägu midagi ka teistele. Läbi käisid teemad konkurentsieelisest online vs traditsiooniline meedia ja majanduslangus vs majandustõus jne. Rääkisime ka parkimisest ja Eesti online jalajäljest. Robinil oli ka pisike üleskutse korraldamaks 1. mail mõttetalgute raames mõttekoda teemal “one million links project”, täpsemalt ilmselt 140 tähemärgiga kuskil tema Twitteri kontol.
Igal juhul oli tore üritus. Päris lõpuni (toa keskel ilmast rääkimine jmt;) ei saanud jääda kuna kiirustasin kõrvalmajas toimunud kultuuri- ja muinsuskaitseplatvormi teemalisele arutelule, mis otse loomulikult oli tavapärasest varem ja enne minu kohalejõudmist juba läbi saanud.
Kohtumise teemad aga on põhjalikumalt kavas läbi võtta 14.-15. mail toimuval Pärnu Turunduskonverentsil. Anni Ronkainen Googlest, räägib üritusel sellest, et mida inimesed internetis teevad. Craig Hanna e-turunduse müümisest juhile. Aivar Paalberg arutleb teemal kas majanduslangus teeb otsa peale traditsioonilisele või e-ärile ning Hille Hinsberg Riigikantseleist räägib koos Altexi tiimiga osalusveebi kogemustest vähese rahaga suurte tegude tegemise osas. Oletada võib, et mitmed teised inimesed räägivad veel mitmel asjaakohasel teemal. Konverentsile saab registreeruda siin ning mitut kohtumisel osalenud blogijat, ilmselt ka mind, korraldajate lahkel kutsel, sealsamas ka näpuga puudutada.
Sedasi siis seekord.
Teised kirjutavad:
Kristjan: Bloggers meeting täitsa töötas
Aivar: Blogijate miiting Altexis
Henrik: Turunduskonverentsid ei turunda eriti
Aarne: Blogijate kohtumine Altexis
Mihkel: E-äride nõrkusest, tugevusest ja ellujäämisest
Taavi: Miks ei osteta e-poodidest?
15-apr-2009
1. Võta hommikul kodunt kaasa raamatukogukaart, ID-kaart ja muu eluks vajalik.
2. Jää 40 minutit kokkulepitud ajast hiljaks.
3. Tereta turvameest ja saa teada, et su kaart enam ei kehti.
4. “Pöörduge palun registratuuri!” by Turvamees.
5. “Täitke palun ankeet!” by kuri tädi registratuuris.
6. Keeldu ankeeti täitmast kuna seal küsitakse samu andmeid mida sa kaardi esmakordsel tegemisel juba jagasid ning palu päevapiletit.
7. “Viis krooni ja ID-kaart!” by kurjemaks muutunud tädi registratuuris.
8. Pöördu päevapiletiga tagasi turvamehe juurde.
9. “Teil ei ole kotis ju sülearvutit. Peate selle koti hoiukappi jätma!” by Turvamees kellel on juba kergelt naljakas.
10. Saa toredatelt garderoobitädidelt hoiukapi võti ja jäta kott kappi.
11. Kohta sealsamas Eilikat kellel on terve selle aja jooksul juba asjad aetud ja valmis raamatukogust lahkuma.
12. Viska selle kõige üle garderoobitädidega nalja, lehvita turvamehele, lahku raamatukogust ja tunne kerget piinlikkust.
13-apr-2009
Esimest korda märkasin sellist hoiatusmärki. Asukoht kuskil Lasnamäe kandis, sealkohal kus on üsna hea uisutee mis lõpeb sellise sildi ja langusega Maarjamäe monumendi lähistele. Tunnistan ausalt, et märgist suurt miskit ei pidanud ja eks ta rohkem selline naljategemine ongi (alternatiivset laskumisvõimalust sealsamas tagatud ei ole) kui suuremalt hoolt pidurdamine selge on. Kes hoolt pidama ei saa kohtub allotsas kruusahunniku ja aiaga või siis poolel teel kurvile paigutatud teetõkkega. Sellise mõnitamise (olgu, heatahtliku hoiatuse) kompenseeris aga sealsamas lähedal asuv Lillepi pargi (eelmisel aastal avatud) asfaldirada millel rulluisutajatel eesõigus ja sõitmine seekord puhas luksus. Pargiteest saab lähemalt lugeda ka rulluisutaja veebipäevikust.
