http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (2)

Avatar 2/3, täielik #FEIL ja kuidas inimesi mitte evakueerida

Teema: klienditeenindus, tegin-nägin

Miski poolteist kuud sai oodatud, et leiaks sobiva võimaluse Avatari vaatama minna ning pühapäeva õhtul sai asi lõpuks tehtud. Otse loomulikult õnnestus ära näha vaid 2/3 filmist kui film kinni ja tuled põlema pandi. Filmist seega midagi kirjutada ei saagi kuna Solarise keskust parajasti evakueeriti – uudistes kusagil kirjas pole, et asi maha põlenud oleks, seega ilmselt valehäire tagajärjel.

Ebaõnn aga täiesti arusaadav, et kui on väikseimgi võimalus, et mingi jama on tuleb maja tühjaks teha ja kiiresti. Sestap polekski millestki kirjutada aga no ei toiminud normaalselt see evakuatsiooniprotsess.

Miks?

Esiteks peale seda kui film kinni pandi, ei edastatud ühtegi teadet ega ei ilmunud ühtegi kinotöötajat. Kõik said mugavalt edasi istuda, nalja visata ja arvata, et küll see tehniline viga mõne minuti pärast ikka korda tehakse. Mõned kasutasid pika filmi vahele ootamatult tekkinud pausi maiste hädade leevendamiseks.

Miskite minutite pärast ilmus ühe ukse juurde turvatöötaja kes kurtis omaette raadiosse muret, et tal ei ole mingit õiget võtit mis tal olema pidanuks ja patrullil paluti see keskusest tuua. Rahvale ei öeldud ikka midagi.

Vahepeal tulid miskid noored saali tagasi ja ütlesid, et keskust evakueeritakse, igal pool mujal peale kinosaali jooksis vastav teade ka kõlaritest. Osa reaktiivsemast seltskonnast asus kiirelt lahkuma. Suurem osa ei kuulanud neid, miks peakski, suvalised inimesed – evakuatsiooniteadet peaks edastama ikka kas kinotöötaja, turvameeskond või mõni muu asjapulk.

Peale rahva korduvat küsimist stiilis “Kas sa rääkida ka oskad?” suutis ka turvamees vastata, et jah tuleb lahkuda. Sedasi sai saali üsna kiirelt tühjaks. Ülejäänud keskus oli enamasti juba tühi. Siis küsis ka saabunud kinotöötaja, et ega keegi ei näinud kedagi äkki suitsetamas saalis vms.

Kuigi enamik keskusest oli tühi siis külmakartlikumad inimesed piirdusid lihtsalt uste lähedusse liikumisega ning keegi neid sealt välja ajavat ei tundunud. Ehk ajati peale meie lahkumist. Aatriumi skatebowli kasutajaskond ei lubanud ennast ilmselt samuti segada ja tegi oma rulasõite meie lahkumise ajal veel rahulikult edasi ning keskuse Estonia pst poolsest uksest tilkusid sisse isegi mõned uued külastajad kellele keegi kätt ette ei pannud kuigi evakuatsiooniteade kõlas ka keskuse välikõlaritest.

Lühikese aja jooksul jäi minule igal juhul mulje nagu oleks keegi kusagil magama jäänud ja paar evakuatsiooniõppust kuluks veel kindlasti ära. Loodetavasti oli asi aga pigem selles, et meeskond ei hinnanud ohtu reaalseks või piisavalt oluliseks ja lõi asjale käega ning veidi ohtlikumas olukorras tegutsetakse korrapärasemalt.

Avatari aga tuleb ilmselt uuesti vaatama minna.

Kommentaarid: (0)

… ja ärge tulge ütlema, et me pole piparkooke teinud!

Teema: Pilt ja heli, tegin-nägin


 

 

 

 

 

 

Kommentaarid: (1)

Kuusk!

Teema: tegin-nägin

Kuusk!

Tunnistan üles. Mul on toas kuusk*. Tõin looduse tuppa. Ei ole parkimisplatsi kuusk, metsakuusk on. Pärit on tüdruku sugulaste metsast. Saagi ei kasutanud, tõime koos suurema poti, juurte ja mullaga ning sobival istutamisajal laseme tal** edasi kasvada. Loodame, et kasvab ka. Sedasi siis seekord. Üritasin pilti ka teha.

*kui nüüd täiesti aus olla, siis on samas potis veel üks kuusk, palju pisem, kasvasid lihtsalt nii lähestikku, et võtsime miniversiooni samuti kaasa.

** põhimõtteliselt on kuuskedel nimed ka. Meie kuusel on nimeks Rudolf, kuuskedel Rudolfid.

There, I said it!!!

Kommentaarid: (3)

HELLO, my username is @gerdtarand ehk Eesti esimene Tweetup

Teema: Twitter, tegin-nägin

Tweetup

Eile, osalesin Eesti esimesel Tweetupil. Toimus teine Akadeemia kohvikus ja kohal olevat käinud tsirka 50 kohalikku säutsujat. Kohapealt eriti säutsuda ei viitsinud kuna @ClySuva leidis, et mul on seejuures tuim nägu ning takkaotsa ei olnud varutud sobivas kohas ja koguses pistikupesi.

Selle eest oli meil tore jutunurk koos @Aarne, @unclelarko ja @olevvaheriga kust aegajalt astus veel mõningaid inimesi läbi.

Üldiselt on Tweetupi idee väga positiivne kuid Eestis tuleks seda korraldada veidi teistmoodi. Üritus oli liiga vaikne, “omad seltskonnad” koondusid oma laudade taha ja jäidki sinna. Läbivat teemat ei olnud, mis siinmail aitaks asja vedama saada. Veidi igatsesin ka suurt ekraani säutsudega (eemal paiknes üks pisike mis seltskonnast kõrvale jäi).

Minu arust sobiks Tweetupi käima tõmbamiseks näiteks maailmakohviku formaat. See võimaldaks arutlusele võtta mitu viimasel ajal säutsujate seas aktuaalset teemat, viia kokku uusi ja huvitavaid inimesi ning jätta ürituse vältel endiselt alles võimaluse koguneda laua taha ka täitsa oma seltskonnaga.

Tweetup oleks lärmakam, põnevam ja annaks ilmselt veidi enam lisaväärtust kui lihtsalt kohvikus eraldi laudade taga istumine ning teineteise komenteerimine Twitteris.

Korraldajate poolt välja hõigatud 7 põhjust osalemiseks, jäävadki muidu ka järgmisel korral täitumata.

Kommentaarid: (1)

Sorry sõber, sellest pöidlast piima ei tule (Svanholmi kommuun)

Teema: tegin-nägin

Svanholmis

“Meil on siin midagi sarnast balti riikides kunagi levinud kolhoosidele” … enamvähem sellise sissejuhatusega algas minu eilne külastus Taanis asuvasse Svanholmi kommuuni. Tegelikult ei ole, aga hakka siis seletama.

Svanholm on rahvusvaheliste asukatega ökokommuun Sealandi regioonis, tsirka 60 kilomeetrit Kopenhaagenist ja mõnikümmend minu peatumispaigast Roskildes. Panen külaskäigu ajal kuuldu ja nähtu kirja, loodetavasti mitte liiga hüplikult.

Tsirka 140 inimest elab ja töötab Svanholmis ühise kommuunina oma veidi enam kui 400 hektarisel maalapil. Kokku ei ole neid toonud mingi veider kultus vaid ühised arusaamad ökoloogilisest elustiilist, jätkusuutlikust arengust, võrdsusest ja isemajandamisest. Tegemist ei ole suletud kommuuniga. Asunikud osalevad aktiivselt ümberkaudsete piirkondade tegevustes ning külalised on alati oodatud nii lühemaks kui veidi pikemaks ajaks. Sisse kolimine aga lihtne ei ole – protsess võib kesta vähemalt 15 kuud.

Kommuuni elanikud loovutavad oma sissetulekust 80% ühiskassasse. 1/3 neist töötab väljaspool kommuuni ja “toob raha koju”. Seda seetõttu, et reaalselt ei ole võimalik kõike eluks vajalikku kohapeal toota. Taanis pidavat tegelikult ka enamus farmereid naised raha teenima saatma, et farmi üleval pidada. Ühiskassa raha katab kütte, elektri, toidu, remondikulud, autode kütte ja hoolduse, internetiühendused jne. Tegelikult kõik eluks vajaliku peale kohvi ja hambaharjade. Ise poest süüa tooma ei pea, ühisköök katab igal päeval laua ja ökoloogiliselt puhta toidukraami hankimise eest vastutab samuti köögimeeskond.

Raha toob sisse ka põllumajandus, käsitöö, oma ökokaupade pood (kust oli tõesti saada pea kõike) jms. Toodetakse piima, piimatooteid, kasvatatakse lambaid, lehmi lüpsmiseks ja söögiks. Saadakse ilusasti hakkama.

Kui sul on aga vaja uusi tantsukingasid, talvemantlit, muusikakeskust, kinopiletit või raha reisimiseks – pead hakkama saama enda kätte jääva 20%-ga. Kõik saavad.

Ühiskassast kaetakse ka kõik lastega seotud kulud. Lasteaia vajadus on lahendatud kommuuni siseselt. Kui ühte ema kodus ei ole, siis mõni ikka on. Kui last on vaja saata erikooli (mõned juhtumid on olnud) siis tasutakse täielikult ka selle kulud. Seejuures, luba või nõusolekut selleks kommuunis küsima ei pea, tuleb lihtsalt administratsiooni (tehniline, mitte poliitiline) ja külakoosolekut teavitada ning küsimusi ei küsi keegi. Lapse üle on kõige pädevam ikka otsustama lapsevanem.

Svanholmis ei ole kunagi olnud ühtegi asukat kes vajaks otseselt füüsilist abi. Hetkel on vanim elanik 82-aastane ning varasemad vanemad asukad on elust lahkunud enne kui otsest hoolitsemist vajavad. Kohalikud peavad aga enesest mõistetavaks, et vanainimesi ei saadeta ära vaid nad saavad soovi korral elu lõpuni ilma edasist omapoolset panust andmata kommuunis elada.

Teiste eest hoolitsemist, laste eest hoolitsemist, peetakse enesestmõistetavaks.

Svanholmil puuduvad juhid, kõik küsimused otsustatakse kommuuni koosolekul kus osalemise õigus on kõigil huvitatutel olenemata vanusest. Kunagi ei hääletata ja kõik otsused on eranditult konsensuslikud. Huvitaval kombel saab kõik sedasi ka tehtud.

Elutingimused on Svanholmis tegelikult moodsad. Internet levib, sooja on jne. Igal inimesed on siin õigus oma isiklikule toale. Täiskasvanutel 18-ruudusele ja lastel 12-ruudusele. Lastel kusjuures tekib toale õigus 1-kuu enne sündi. Tegelikult on toad erinevate suurustega kuid näiteks aasta aega tühjana seisnud 36-ruudusele toale ei ole soovijat leitud, keegi ei taha siin nii suurt elamispinda.

Svanholmis ei õnnestunud paari tunni jooksul kohata ühtegi inimest kes ei oleks tundunud õnnelik. Välja kolivad vähesed. Peamiselt seetõttu, et lapsed ei taha eriti vanematega koos kommuunis elada või leiti väljastpoolt partner kes ei soovi kommuuni kolida.

Taanis teisi Svanholmi sarnaseid ei ole, maailmas on neid veel.

Switch to our mobile site