http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (1)

Millega see MUPO siis õigupoolest tegeleb…

Teema: Mustamäe halduskogu, tallinn, Teised kirjutavad

Teisipäeval toimunud Mustamäe halduskogu istungil andis lühikese ülevaate Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevusest ameti juhataja asetäitja Kalmer Filatov. Peale halduskogu koosolekut palusin tal mõningaid numbreid täpsustada. Kuna talle jäi aga enda sõnul halduskogu koosolekust mulje, et inimestel ei ole mingisugust ettekujutust, kuidas või mida munitsipaalpolitsei teeb, siis tegi ta vastuseks üsna põhjaliku ülevaate.

Mis seal ikka imestada – millist muljet sa veel eeldad kui Isamaa- ja Res Publica Liitu esindav Anneli Entson palub juba ameti struktuuri tutvustades aeglasemalt rääkida. MUPO veebileht võiks enne sellise teema käsitlemist ikka soovitusliku lugemise hulgas olla. Mina olen varem möödaminnes munitsipaalpolitseist kirjutanud ka siin.

Kõik järgnev on aga ilma minu kommentaarideta ning Kalmer Filatovi poolt kirja pandud. Minul jääb ainult üle teda tänada. MUPO 2009. aasta rikkumiste statistika Mustamäel, panen kirja järgmisesse postitusse, paari tunni pärast.

Munitsipaalpolitsei korrakaitseüksust juhib ameti juhataja, kelle alluvuses on kaks ameti juhataja asetäitjat. Asetäitjad juhivad ja koordineerivad ametis olevate osakondade tööd. Teenindava personali hulgas on esiteks üks juhi abi, kelle ülesandeks on ameti dokumendiregistri Postipoiss haldamine, avalduste ja vastuste registreerimine jm. Teiseks on teenindava personali hulgas üks peaökonomist ja üks vanemspetsialist, kelle ülesandeks on ameti finantsarvestus. Kolmandaks on ametis kaks juristi, kelle kohustuseks on kaitsta kohtus munitsipaalpolitsei poolt tehtud väärteomenetluse otsuseid ja lahendada teisi juriidilisi küsimusi, mis tekivad ameti tööga seoses ning kaks haldusspetsialisti, kelle kohustuseks on tagada korrakaitseüksuse sujuv töö kõikvõimalike töövahenditega.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis on korrapidamise sektor ja kuus osakonda:

Korrapidamise sektor – allub vahetult ameti juhatajale ning sektoris on ametis 5 vaneminspektorit, kes töötavad ööpäevaringselt vahetustega. Korrapidamise vaneminspektorid võtavad vastu avaldusi (telefoni teel) ja suunavad operatiivselt sündmuskohale patrulli, vastavad telefoni teel linnakodanike küsimustele ning vastutavad telefoni teel laekunud informatsiooni kontrollimise eest.

Registriosakond – haldab väärtegude registrit ja tegeleb väärtegude registreerimisega ning kogub ja analüüsib väärteomenetluse alast statistikat jne. Osakonnas on 10 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle alluvuses on üks IT vanemspetsialist, kes tegeleb kogu ameti IT alaste küsimustega ning kelle kohustuseks on tagada kogu ameti arvutivõrgu laitmatu töö ning üks arhivaar, kes korraldab kogu ameti dokumentatsiooni arhiveerimist. Viis vanemspetsialisti ja kaks spetsialisti registreerivad väärtegude registrisse andmeid väärtegude kohta ning kontrollivad väärtegude registri andmeid.

Patrulliosakond – teenindab operatiivselt telefoni teel saabunud avaldusi ning vastavalt välja töötatud patrulli maršruutidele teostavad järelevalvet munitsipaalpolitsei pädevusse antud õigusrikkumiste osas. Osakonnas on kokku 26 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja (üks) ning peainspektori (üks) kohustuseks on taksokontrolli teostamise organiseerimine. 10 vaneminspektorit ja 14 inspektorit käivad tööl vahetustega. Ööpäevane patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) ja taksokontrolli patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) töötavad ööpäevaringselt vahetustega ning ametnikud vahetuvad iga 12 tunni tagant. Taksokontrolli patrull tegeleb põhiliselt taksode kontrollimisega ja väärtegude tuvastamisel viiakse läbi väärteomenetlused. Tavaline patrull kontrollib kõiki korrapidajale telefoni teel laekunud avaldusi ja teostab järelevalvet välja töötatud maršruutidel kõikide muude munitsipaalpolitsei pädevusse kuuluvate rikkumiste osas. Väärtegude avastamisel alustavad ametnikud väärteomenetlusi ning vormistavad esialgsed menetlustoimingud. Alustatud väärteomenetlused antakse üle menetlusosakonna ametnikele. Kui rikkuja tabatakse otse sündmuskohal, siis viiakse menetlus patrulliametnike poolt lõpule. Enamus patrullis töötavatest ametnikest omab liikluse reguleerimise väljaõpet ning vajadusel, nt suurte ummikute puhul, tuleb neil tagada linnas sujuv liiklus.

Menetlusosakond – tegeleb järelevalve teostamisega ja väärtegude menetlemisega. Osakonnas on 29 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). Osakonnas on 8 tugipunkti s.o igas linnaosas üks tugipunkt. Kokku on 8 peainspektorit, 11 vaneminspektorit ja 8 inspektorit. Nimetatud ametnikud on jagatud tugipunktidesse ning igas tugipunktis on vastavalt töökoormusele 2- 6 ametnikku. Tugipunkti igapäevast tööd korraldab peainspektor. Iga tugipunkti kasutuses on sõiduk ning tugipunkti ametnikud teostavad iga päev oma piirkonnas järelevalvet ja rikkumiste tuvastamisel menetlevad väärtegusid lõpuni (koguvad tõendeid, teostavad menetlustoiminguid jne). Samuti viivad nad lõpule patrulli poolt alustatud väärteomenetlused ning kontrollivad munitsipaalpolitsei dokumendiregistris registreeritud avaldusi ning vastavad nendele avaldustele. Menetlusosakonna ametnikud osalevad vajadusel avaliku korra tagamisel ka väljaspool töö aega (nt laulu- ja tantsupidu, õllesummer, esimese septembri üritused jm) ning osa ametnikest on saanud liikluse reguleerimise väljaõppe ning vajadusel kaasatakse neid koos patrulliosakonna ametnikega liikluse reguleerimisel. Menetlusosakond tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (rikkumised on kirjas Tallinna linna heakorra eeskirjas ja Tallinna linna kaevetööde eeskirjas), liiklusseaduse (rikkumised on kirjas liikluseeskirja 13. peatükis), jäätmeseaduse (rikkumised on kirjas Tallinna jäätmehoolduseeskirjas), kaubandustegevuse seaduse, tubakaseadus, alkoholiseaduse, karistusseadustiku (§ 262) paragrahvide osas, mis on pandud riigi poolt kohaliku omavalitsuse pädevusse. Samuti on menetlusosakonna ametnikel kohustus menetleda väärtegusid pakendiseaduse teatud paragrahvide osas, kuid seda ainult siis, kui laekub vastav väärteoteade. Järelevalve teostamise õigust pakendiseaduse üle munitsipaalpolitseil ei ole.

Kontrolliosakond – tegeleb piletite kontrollimisega ühistranspordis (Ühistranspordiseadus). Osakonnas on 42 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). 5 vaneminspektorit ja 36 inspektorit töötavad graafiku alusel. Üks grupp töötab alates kella 07.00st kuni kella 19.00ni ja kaks gruppi töötavad Iga vahetuse ajal on tööl kolm kuueliikmelist ekipaaži, kelle kasutuses on tööks vajalik buss. Eelnevalt välja töötatud maršruutide järgi, mida pidevalt muudetakse, kontrollivad need ametnikud ühistranspordis reisijate sõidupileteid ning rikkumiste tuvastamisel alustatakse väärteomenetlusi ning teostatakse esialgsed menetlustoimingud. Kui rikkujad on kiirmenetlusega nõus, siis viiakse menetlused kohe ka lõpule. Juhul, kui asjaolud ei ole selged, siis teostatakse esialgsed menetlustoimingud ning koostatakse väärteoprotokollid ja need materjalid antakse üle ametnikele .., kes viivad väärteomenetlused kontoris lõpule (hindavad kogutud tõendeid, koguvad vajadusel tõendeid juurde ning koostavad üldmenetluse otsuse ja tagavad selle, et otsused oleksid seaduses ettenähtud ajal menetlusalustele isikutele kättesaadavad). Kuna tegemist on väga levinud rikkumisega, siis tegelevad selle osakonna ametnikud ainult nimetatud rikkumiste avastamisega.

Parkimiskontrolli osakond – tegeleb valesti pargitud sõidukitega ja nimelt ainult nendega, mida võib seadusest tulenevalt teisaldada. Selliste sõidukitega, mis lihtsalt on valesti pargitud ning mille äravedamiseks puudub seaduslik alus, tegeleb menetlusosakond. Sõidukite äraveo puhul toimetatakse sõiduk parklasse ning parkimiskontrolli ametnikud vormistavad seal kohapeal väärteoasja materjalid ning teevad otsuse. Osakonnas on kokku 16 ametnikku, osakonda juhib osakonna juhataja (üks), 10 kontrolöri ja 5 inspektorit töötavad parklas vahetustega ning nende põhiliseks ülesandeks on parkimise järelevalve teostamine ja väärtegude menetlemine. Kuna antud juhul tuleb sõidukile järgi isik, kes on sõiduki valesti parkinud, siis on need väärteomenetlused võimalik kiiresti kiirmenetluse korras lõpule viia. Antud juhul on samuti tegemist levinud rikkumisega ning nagu eelpool juba öeldud on võimalik need menetlused kiiresti lõpule viia, siis tegelevad nimetatud ametnikud kitsalt ainult valesti pargitud sõidukitega, mille äravedamiseks on seaduslik alus. Nimetatud ametnikud töötavad samuti vahetustega. Päevasel ajal s.o 08.00st kuni 20.00ni on tööl 7 ametnikku ja kella 20.00st kuni kella 08.00ni on tööl kaks ametnikku.

Kooli- ja sisevalve osakond – nimetatud osakond loodi alles selle aasta algusest. Osakonnas on 18 ametikohta. Osakonda juhib peainspektor (üks). Osakonnas on 2 vaneminspektorit ja 15 inspektorit. Sisevalves töötab 11 ametnikku, kes valvavad nelja linna objekti (Tallinna Linnavalitsuse 2 maja s.o Vabaduse väljak 7 ja 10, Tallinna Volikogu ja Kristiine Linnaosa Valitsus). 6 ametnikku hakkavad järelevalvet teostama Tallinna koolide ümbruses . Nimetatud ametnike tööülesandeks on koolide ümbruses avaliku korra tagamisel osalemine ja avaliku korra rikkumiste tuvastamisel väärtegude menetlemine. Samuti on nimetatud ametnike ülesandeks koolide ümbruses tubaka- ja alkoholiseaduse üle järelevalve teostamine ning heakorra eeskirja § 13 lg 1 ettenähtud rikkumiste ärahoidmine ja väärtegude avastamisel väärteomenetluste läbiviimine.

Kommentaarid: (3)

Linnakodanike rahulolu Tallinna avalike teenustega 2009

Teema: mustamäe, Statistika, tallinn

Postkastis maandus tore uuring nimega “Linnakodanike rahulolu Tallinna avalike teenustega. Rahvaküsitluse analüüs.”. Küsitletud on möödunud aasta septembris ning olgu ära öeldud, et siinmail traditsiooniliselt, ei tasu andmeid puhta kullana võtta sest Saar Poll on piirdunud vaid 1513 vastajaga terve linna peale. See teeb veidi vähem kui 0,4% tallinlastest.

Alla saab uuringu lõppraporti laadida Tallinna uuringute infosüsteemist, siit.

Aastatega on linlaste rahulolu Tallinna üldise elukeskkonnaga kasvanud. Kui 2006. aastal oli elukeskkonnaga väga rahul 9% vastanuid ja 7% ei omanud seisukohta, siis 2008. aastal olid vastavad protsendid 13 ja 1. 2009 a. on väga rahulolevate tallinlaste arv kasvanud veelgi, tõustes 19%-ni.

Linnavõimul on põhjust teha rahulolevat nägu?

Rahulolu üldine tõus tuleneb positiivsetest hinnangutest arengutele erinevates valdkondades. Läbi kolme aasta ollakse rohkem rahul haljasalade, parkide ja rannaalade olukorraga. Kõige vähem rahuldab inimesi õhu puhtus ja müratase. Ka lemmikloomade jalutamiskohtade olemasolu ja loomapidamise kultuur põhjustavad linnaelanike jätkuvat rahulolematust. Nii peab keskkonnapuhtuse ja loomapidamise valdkonnas 2009 a. olukorda heaks vähem kui viiendik tallinlastest. 2009 aastaga on enim paranenud hinnangud liikluse ja transpordi valdkonnale ning prügimajandusele.

Kusjuures, vene keelt kõnelevad tallinlased paistsid silma kõrgema rahuloluga enamikes elukeskkonna aspektides. Põlised tallinlased ja üle 25 aasta Tallinnas elanud on keskkonnaga rohkem rahul kui 3 kuni 9 aastat Tallinnas elanud.

Ka naised olid rahulolevamad ja seda just mänguväljakute, sõiduteede olukorra ja terviseradade olemasolu osas. Positiivsemalt hindasid olukorda kõrgema sissetulekuga pered, 15-19 aastased noored ja üle 75 aastased linlased. Kõige madalamalt hindasid olukorda 40 – 59 aastased. Tervikuna on Tallinn 77% jaoks kindlasti eelistatuimaks elukohaks, 8% elaks meelsamini mõnes väikelinnas ja 7% maal.

Rahulolu elukeskkonnaga linnaosades ühtib mõnes plaanis linnale kui tervikule antud hinnangutega. Nii pälvivad parkide olukord ja prügimajandus kõrgeimad skoorid. Teisalt ollakse märksa kriitilisemad hinnangutes teede, eriti just kvartalisiseste teede olukorrale. Lähiümbruse rahulolu hinnangutes tuli välja ka üks ja ainus aspekt, milles kodanikud on täna rahulolematumad kui 2008 aastal – tänavavalgustus. Kuna küsitlus toimus 2009 a. septembris, siis ei mõjutanud vastuseid ilmselt novembrikuine looduslikult pime aeg, vaid pigem varakevadine säästupoliitika, mil tänavavalgustus ööseks välja lülitati.

Kui lähtuda ainult trendist, st. sellest, mitmes küsimuses on rahulolu muutunud, siis võib kõige edukamaks linnaosaks pidada Põhja-Tallinnat ja kõige ebaedukamaks Haaberstit. Põhja-Tallinnas on rahulolu 2009 a. kõigis küsitud valdkondades kõrgem kui 2008 a.; Haaberstis on rahulolu aga langenud koguni 11 valdkonnas ja oluliselt paranenud vaid 4-s. Tõsi, Haaberstis oli varem suhteliselt kõrge rahulolutase, mistõttu neil oli selle hoidmine suuremat jõupingutust nõudev. Arvestatavat progressi näitavad ka Kesklinn, Mustamäe ja Nõmme, kus hinnangud on halvenenud vaid 2-4 punktis. Pirita, Kristiine ja Lasnamäe on küll mitmes küsimuses positsiooni parandanud, kuid 6-7 küsimuses on sealsed elanikud täna kriitilisemad kui aasta tagasi.

Uuring vaatas otsa ka tallinlaste poolt kasutatavatele infokanalitele. Ainsana on oma positsiooni infoallikana parandanud ajaleht „Pealinn“, kuid Tallinna abitelefon ja infosaal on kohad, kuhu linlane pöördub üha harvemini. Linna infosaalis ei käi mitte kunagi 82%, abitelefonile 1345 ei helista kunagi 76% tallinlastest. Linna lehed on aga kujunemas oluliseks infoallikaks, nii saab ajalehest „Pealinn“ või oma linnaosa lehest infot kolmveerand küsitletuist, sealjuures „sageli“ 25-27%.

Pikemalt vaadeldakse uuringus Tallinna veebilehte jms kuid ei hakka seda osa siin kokku võtma.

Vaadeldi ka suhtlemist ametiasutustega. Kõige rohkem soovisid linna asjades kaasa rääkida Nõmme linnaosa elanikud (28%) ja kõige vähem Haabersti-Õismäe elanikud (5%). Mustamäe elanikud paigutuvad selles arvestuses aktiivsuselt neljandale positsioonile (8%). Eesti keelt kõnelevad vastajad olid aktiivsemad vene keelt kõnelevatest (vastavalt 13% ja 7%). Ka vanemad linnakodanikud avaldasid suuremat huvi linna asjades kaasa rääkida.

Kõige levinumaks suhtlusviisiks on vahetu suhtlemine kas kohale minnes (46,3%) või telefoni teel (26,3%). E-posti ja interneti kasutatakse peaaegu võrdselt 19,6 ja 19,1 protsenti. Kõige vähem kasutatakse suhtlemisel SMS-I (ei kasuta 90-100 protsenti vastanuid).

Kõige vajalikumaks peeti linnaosa valitsuses asuvate ühtsete teeninduspunktide eelisarendamist. Sellele järgnes tavapärane asjaajamine konkreetsetes asutustes ja ametites ning e-teenused. Alles siis järgnesid teeninduspunktid suurtes kaubanduskeskustes, telefoniteenused, ID-kaardil põhinevad teenused ja m-teenused.

Kui kedagi rohkem huvitab, siis e-teenuseid vaadati uuringus ka eraldi ja pikemalt. Samuti on vaadatud veidi otsa ka erinevate teenuste kaupa kuid vastajate arv on sedavõrd olematu, et ei hakka siin neid tulemusi esile tooma.

Kommentaarid: (0)

Pätid ja kaabakad Tallinna linnas.

Teema: Pätid ja kaabakad, tallinn, Teised kirjutavad

Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekt andis eelmisel neljapäeval Tallinna volikogus ülevaate Tallinna õiguskorrast. Kui sama ülevaade eelmine kord volikogus oli, sai ta siia riputatud, sedasi ka seekord. Pikemalt refereerima ei hakka… registreeritud kuritegusid on veidi vähem, avastamisi märkimisväärselt vähem.

Kommentaarid: (1)

Mustamäe halduskogu toetab linnaosa vanemana Lauri Laatsi

Teema: Arte Gümnaasium, KOV 2009, mustamäe, Mustamäe halduskogu, Poliitika ja muud loomad, tallinn

Mustamäe

Mustamäe linnaosa halduskogu värske koosseis kogunes täna oma teisele erakorralisele koosolekule. Päevakorras oli neli punkti. Arvamuse esitamine linnaosa vanema kandidaadi kohta; halduskogu komisjonide arvu määramine, nende esimeeste valimine ning Mustamäe koolidesse halduskogu liikmete kinnitamine.

Esimese päevakorrapunktina kuulasime halduskoguga ära Mustamäe linnaosa vanema kandidaadi, Lauri Laats (SDE), ettekande ning toimus arutelu.

Lauri on 28 aastane, vabaabielus, ühe lapse isa. Kõrghariduse saanud Tallinna Tehnikaülikoolis kinnisvara haldamise alal. Hetkel tegev kinnisvarahaldusega tegeleva ettevõtte Olemar OÜ juhataja ja ainuomanikuna. Räägib vabalt kolmes keeles sh eesti, inglise, vene. Vabal ajal tegeleb lohesurfiga ning varasemal ajal on tulnud näiteks mitmel korral ka Eesti meistriks vabamaadluses.

Sisulisema poole pealt rääkis Lauri halduskogus vajadusest muuta linnaosa juhtimist inimsõbralikumaks ja efektiivsemaks. Näiteks peab ka linnaasutuses olema klienditeenindus ja selle kultuur samal tasemel parimate eraettevõtetega. Mustamäel lahendust vajavate probleemide seast tõstis Lauri esile parkimist, rohealasid, vaba aja veetmise võimalusi. Noortele tuleks luua enam sportimisvõimalusi jms. Linnaosa tuleb muuta senisest avatumaks, kaasates enam MTÜ-sid, halduskogu jne. Korrastamist vajavad Mustamäe liiklussõlmed ning lahendamist mitmed sotsiaalprobleemid.

Muidugi tunnistas ka Lauri, et raha on vähe ja olemasolevaga tuleb anda parim.

Mõned väljavõtted küsimustest-vastustest:

Maret Maripuu: Miks arvate, et Mustamäe linnaosa valitsuses töötavad inimvaenulikud ametnikud?
Lauri Laats: Ei ole väitnud, et ei olda kliendisõbralikud kuid alati saab paremini, efektiivsemalt ja kasutada enam inimfaktorit. Mitte jääda raamidesse ametnik-linnaosa elanik.

Helle Kalda: oli ka veidi valus kuulda jutte efektiivsuse puudumisest. Ega ometi ei ole kavas asuda ametnikke koondama selle efektiivsuse sildi all?
Lauri Laats: Ei. Pigem vaatame üle koormused ja tööjaotuse.

Aavo Vään: Kuidas kasutada linnaosa lehte kui see alles jääb?
Lauri Laats: LO leht on praktiliselt ainus vahend linnaosa vanema ja linnaosa elanike vaheliseks suhtluseks. Tuleb kasutada efektiivselt.

Lõppkokkuvõttes otsustas halduskogu Lauri Laatsi linnaosa vanemana toetada 14 poolthääle ja 4 erapooletu halduskogu liikme häälega.

Järgmises päevakorrapunktis otsustas halduskogu moodustada 5 komisjoni ning 2 ajutist komisjoni ning valis nende esimehed:

1) Planeeringukomisjon – Tiit Kivikas (KESK)
2) Revisjonikomisjon – Jüri Saar (opositsioon)
3) Kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjon – Margarita Tšernogorova (KESK)
4) Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon – Mark Levin (KESK)
5) Keskkonnakomisjon – Gerd Tarand (SDE)
+
6) Korrakaitse- ja tarbijakaitse komisjon – Aavo Vään (KESK)
7) Majanduse- ja eelarvekomisjon – Helle Kalda (KESK)

Opositsioon esitas omalt poolt veel Kultuuri-, spordi ja hariduse komisjoni esimeheks Maret Maripuu ning Korrakaitse- ja tarbijakaitse komisjoni esimeheks Martin Kuke. Paraku need opositsiooni kandidaadid seekord toetust ei leidnud.

Komisjonide koosseisud kinnitatakse järgmisel koosolekul.

Viimase punktina määras halduskogu oma esindajad linnaosa koolides, need said järgnevad:

Tallinna 32. Keskkool – Kalle Jõks
Tallinna 37. Keskkool – Helle Kalda
Tallinna Tehnikagümnaasium – Martin Kukk
Tallinna Mustamäe Gümnaasium – Tiit Kivikas
Tallinna ARTE Gümnaasium – Gerd Tarand
Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium – Irina Tšitšejeva
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium – Aavo Vään
Tallinna 53. Keskkool – Igor Kravtšenko
Tallinna Saksa Gümnaasium – Maret Maripuu
Lepistiku Lasteaed-Algkool – Heino Tohver
Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool – // kandidaate ei olnud, jääb järgmisele istungile
Mustamäe Laste Loomingu Maja – Tiia Tiik

Mustamäe halduskogu järgmine korraline istung on 8. detsembril kell 16:00. Kõik huvilised on alati oodatud.

Maret Maripuu tegi ettepaneku lisada halduskogu päevakorda juba järgmine-ülejärgmine koosolek punkt Szolnoki turu kohta. See punkt tuleb.

Kommentaarid: (0)

Iru Kultuurikülaks 2011?

Teema: tallinn

Iru linnus

Iru külavanem Arno Kannike on Tallinna linnavalitsusele saatnud ettepaneku, mille eesmärgiks on ilmselt Iru küla kuulutamine Kultuurikülaks 2011.

Koostöö keskpunktina näeb Iru küla ajaloolist Iru Linnust, mis täna on jäänud Lasnamäe ääremaaks kuna seda ei hooldata ega hallata. Koostöö mõte olevat selles, et kaasates Iru küla aktiivsemaid elanikke ning saades Tallinna linna poolset toetust (näiteks, MTÜ Iru Ämma Klubi rahastamist pojekti kaudu), väärtustada Iru Linnuse muinasaegset elulaadi ja kultuuri. Loodetakse taasrajada Iru Linnuse ajaloolisi ehitisi mida siis edaspidi väikeettevõtjatele müügikohtadena välja üürida. Teise koostöökohana toob külavanem oma kirjas välja XIX sajandi alguses rajama hakatud Peeter Suure Merekindlise Maakatserinde vööndi Iru külla jäävaid objekte nagu näiteks tunnelisurf Ämmamäel, maa-alused tehiskoopad ja käigud. Jne.

Ma ei teagi, mida arvata. Tallinn on kunagi rääkinud mõttest Kultuuripealinna ka üle maa ja ilma laiali viia. Iseenesest tore. Iru küla jaoks tundub tegemist olevat aga toreda, kasumliku, projektiga…

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!