Aplaus ja trummipõrin. Tallinna noortenõukogu kuulutas oma viimasel koosolekul välja noortevolikogu uue koosseisu valimised – kandideerida saab iga kuni 26-aastane noor, kelle elukohaks on Tallinna linn või kes õpib mõnes pealinna üld-, kutse-, era- või kõrgkoolis. Vähemalt paberil. Reaalselt pole ilmselt mõtet, kuna mingeid tõsiselt võetavaid valimisi ei toimu.
 
Valimised korraldatakse nimelt kolmes huvirühmas (õpilased, üliõpilased ja noorteühendused), igast huvirühmast valitakse seitse esindajat. Huvigrupi valimisi korraldavad esindusorganisatsioonid: õpilased – Tallinna Õpilasesindus (mis on sisuliselt täiesti surnud organisatsioon, ei esinda kedagi ning koosneb ainult mõnest kesknoorest); üliõpilased – Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud (Lisatud kell 11:40: Täpsustuseks niipalju, et üliõpilaskondade Tallinna katuseorganisatsioon TÜÜL on juba teavitanud, et nemad selles protsessis ei osale ja oma esindajaid ei vali, kuna esiteks on põhimäärus väga segane ja vastuolusid täis, teiseks on tähtajad utoopiliselt lühikesed ning kolmandaks on valimised seadusega vastuolus.) – ja noorteühenduste valimised korraldab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Valiku kandidaatide osas teevad Tallinna haldusterritooriumil tegutsevate õpilaste, üliõpilaste ja noorteorganisatsioonide volitatud esindajad 22.-28.novembrini k.a. toimuvatel koosolekutel.
 
Täpsemat valimisjuhendit saab lugeda siit.
 
Sama süsteemi järgi on Tallinnas noortevolikogu juba korra moodustatud ning nii nagu arvata võis, kukkus see haledalt läbi, ning nii nagu arvata võis, ei ole sellest midagi järeldatud.
 
Siin on mitu asja, mis on üdini mädad. Nii sisuliselt kui formaalselt.
 
Esiteks, Tallinna noortevolikogu moodustamine sellises korras on järjekordne noorte osaluse mõnitamine Tallinna linnas. Olen sellest juba ka varem korduvalt kirjutanud.
 
Kui olime kunagi, päris esinduslikus töögrupis, poolteist aastat kestnud arutelu tulemusena välja töötanud igati hea ettepaneku kombineeritud valimissüsteemi osas (11 organisatsioonide kaudu, 22 otsevalimistega Tallinna noorte seast), siis viimasel koosolekul otsustas kohal olnud neli töörühma liiget neljateistkümnest ettepanekut süsteemi osas muuta sedasi, et kõik noortevolikogu liikmed määrataks Tallinnas tegutsevate noorteorganisatsioonide poolt (7 TÕE kaudu, 7 TÜÜLi kaudu, 7 teiste NÜde “üldkoosoleku” poolt). Minu hinnangul ei lähe see aga mitte. Alustades sellest, et sellega jäetakse automaatselt kõrvale kõik organiseerumata noored (valdav enamus), kuni selleni, et otsustamine viiakse jälle kitsa ringi noorteühenduste juhtide kätte.
 
Sellise delegeeritud valimissüsteemiga kloonitakse efektiivselt Tallinna noortenõukogu senine (olematu) mandaat, mis tähendaks seda, et noortevolikogu esindaks igal juhul ikkagi vaid noorteühendusi (Tallinna noortenõukogu ei esinda tegelikult mitte kedagi, kuna selle koosseisu on linnavalitsus totaalselt tasakaalust välja viinud ja sisuliselt ära solkinud), mitte Tallinna noori, nagu esialgne eesmärk kunagises lähteülesandes oli.
 
Ka riiklikud strateegiad on seadnud eesmärgiks organiseerumata noorte kaasamise mitte juba aktiivsete noorte jaoks veel ühe võimaluse loomine. Mitte et mul midagi võimaluste vastu oleks, aga nüüd juba teist korda rakendatava valimissüsteemi kohaselt pean paraku ütlema, et NOORTE OSALUS MY ASS!
 
Lisan siia veel korra ka kunagise töögrupi ettepaneku noortevolikogu moodustamise ja töö korraldamise põhimõtete kohta:
 

Tallinna noortenõukogu Noortevolikogu loomise töögrupp KOKKUVÕTE TÖÖGRUPI ETTEPANEKUTEST 09.12.2007, Tallinn

 
Tänast süsteemi õõnestab samuti teadmine, et ka noored ise ei taju, et esindusorganisatsioonid neid esindaks. Seda seisukohta kinnitas ka 2009. aastal läbi viidud kvalitatiivne (piloot)uuring, mis puudutas noorte katuseorganisatsioonide osalust poliitika kujundamisel.
 
Aga siit edasi minnes.
 
Kui eelmise nurisünnitise moodustamise ajal oli noortevolikogu veel seaduses defineerimata, siis nüüd on noortevolikogu ka seaduses selgelt defineeritud:
 

§ 9. Noortevolikogu
(1) Valla- või linnavolikogu juurde võib moodustada noortevolikogu. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.
(2) Noortevolikogu valitakse valla või linna noorte poolt demokraatlikul teel valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
(3) Noortevolikogu tegutsemise alused kehtestab valla- või linnavolikogu.
(4) Vald või linn toetavad oma haldusterritooriumi noortevolikogu jätkusuutlikku tegutsemist valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
(5) Valla- või linnavolikogu edastab noortevolikogule selle taotlusel oma istungite päevakordade projektid ning noori puudutavate õigusaktide eelnõud enne valla- või linnavolikogu istungite toimumist.

 
Tallinnas ei ole kinnitatud noortevolikogu tegutsemise aluseid ega kinnitatud valimiskorda. Küll aga, nagu alguses ütlesin, on Tallinnas välja kuulutatud valimised, mis kehtiva seaduse kohaselt on õigustühised ning mida ei saagi läbi viia. Eeldusel, et Tallinnas tehakse ikka noortevolikogu, mitte ei mõnitata taaskord noori ja noorteorganisatsioone.
 
Noortevolikogu tänane valimiskord on kellegi vaimusünnitis ning tegutsemise alustega, mille samuti linnavolikogu kehtestama peab, on sedasi, et Tallinna noortenõukogu viimaselt koosolekult käis dokument küll läbi, kuid erilist arutelu ei toimunud (kuigi igal nõukogu liikmel oli tegelikult võimalik enne koosolekut esitada muudatusettepankuid – tegelikult oli tahtmine asja kinnitada juba eelmisel koosolekul, kuid kuna noortenõukogu liikmed nägid eelnõud alles kohapeal, vähemalt seda ei tehtud), kuna linnapea olevat kedagi sõimama asunud ning seejärel olevat kõigil suud lukus ja dokument vaikimisi heaks kiidetud. Linnavalitsus ja linnavolikogu seda veel arutanud ei olegi. Dokumenti ennast saab samuti lugeda ning ka selles on nii mõnigi punkt, milles nii sisuliselt, kuid ka seaduse mõttes kahelda tasub.
 
Põhimäärusest aga lähemalt siis, kui see kunagi mõnda legitiimsemasse kogusse arutlusele peaks jõudma. Halb huumor ja klounide paraad.
 
Võtan aga juba eeposeks kujunenud postituse kokku poolpika ajaloolise ülevaatega.
 
Tallinna tegevus noorte osaluse, algatuse ja kodanikuteadlikkuse kasvu takistamisel on täna ennast tõestanud järjepideva seisukohavõtuna. 2007.-2008.aastal otsustati kõigi noorte poolt otse valitava noortevolikogu loomise asemel toetada väikese, valitud seltskonna poolt koostatava „esinduskogu“ loomist ja sama tahetakse teha ka sellel aastal. Tallinnas töös olev noortevolikogu pilootprojekt on pigem noorte osaluse mõnitamine kui midagi mõistlikku ja jätkusuutlikku. Seadusele vastamisest rääkimata.
 
2009. aasta märtsis suutis aga jahmatada toonane Mustamäe linnaosa asevanem Nikolai Degtjarenko, kui Õpilasesinduste Assamblee nimel Vene suursaadiku väljaütlemistele otse ja ausalt vastanud peasekretär Sergei Metlev langes Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis repressioonide ohvriks. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et linnavõimu esindava Degtjareno tookordne seisukohavõtt kõlas noortele aktivistidele selgelt ja otse – olge vait ja teenige edasi. Kooli esindajad leidsid tookord üldse, et nende õpilased ei ole võimelised mõistlikul tasemel argumenteerima, arvama ja olukordi kommenteerima.
 
Enne 2009. aasta kohalikke valimisi ründas Tallinn julmalt, aga mitte ootamatult noorte esindusorganisatsioonide poolt korraldatavat varivalimiste projekti. Muidugi – siirast murest olukorra pärast, mil õpilasi püütakse rakendada valimisvankri ette ja kasutada neid mõnede erakondade tahte läbiviimiseks. Või siis mitte. Kas Tallinna linnavõim kartis noorte teadlikkuse ja aktiivsuse kasvu või tundis ennast ühest poliitikakaugest projektist liigselt kõrvale jäetuna?
 
Tallinna Noortenõukogu, mille seisukohaga endine abilinnapea Jäppinen tookord argumenteeris, muudeti aga farsiks juba 2007. aastal, kui noorte esindusorganisatsioonide poolt määratud liikmed seal vähemusse jäid, muuseas paigutati siis sinna tookord linnapea ukaasiga ka Piret Järvis, kellel mõnede vihjete kohaselt sealt pikalt lahkuda ei lubatud, ning kesknoored Henri Kaselo ja Raimond Kaljulaid. Noortenõukogu mõistlikku koosseisu pole tänaseni taastatud.
 
Nüüd siis järjekordne farss noortevolikogu moodustamisel ning rääkimata hiljutisest abilinnapea algatusest toimiva noorsootöö süsteemi lammutamiseks.
 
Tallinnas on suurepärased tingimused ja võimalused noorte aktiivsemaks kaasamiseks. Kogu Euroopa liigub aeglaselt, aga järjekindlalt noorte osaluse suurendamise, ühiskonnateadlikkuse tõstmise ja isegi valimisea langetamise suunas. Suur hulk noori ja noorteühendusi on selleks valmis. Meie pealinn on aga käest lasknud mitu eesrindlikku võimalust ja otsustanud käituda risti vastupidi.
 
Sedasi jääbki ainult üle küsida: miks Tallinn toodab teadlikult poliitikakauget valijat?

 
Mõned päevad tagasi riputas maa-amet veebi kaardi, millele on kantud kõik ohtlikud ettevõtted. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevad ohtlikke aineid alammäärast või künniskogusest suuremas koguses käitlevad ettevõtted. Teadaolevalt on Eestis 52 suurõnnetuse ohuga ja 523 ohtlikku ettevõtet.
 
Igaüks saab seega mugavalt vaadata, kui turvaline tema koduümbrus ikka on. Mustamäe näiteks on päris turvaline. Peale bensiinijaamade ei ole siin suuremat miskit.
 

 
Kuigi kaardirakendusest seda ei selgu, siis Kadaka Aiandi omab Päästeameti andmetel oma tanklat, K-Mark ja Fortum Termest-i puhul on tegemist katlamajadega, Viking Life-Saving Equipment tegeleb pürotehnikaga ning Hector-Holding on samuti tankla.
 
Üldises plaanis võib selle kaardi järgi ennast Mustamäel väga turvaliselt tunda.

 
Kalor postitas eile ühe huvitava pildi, loodan, et ta väga ei pahanda, et selle ülevalpool uuesti avaldasin.
 
Esiteks muidugi, pealkirjas toodud küsimusele on lihtne vastata. Balti jaamast saab Haaberstisse trolliga nr 7 ja bussidega nr 21 ning 21b. Reklaam Balti jaamas on seega Haabersti linnaosa vanemale igati sobilik. Aga see selleks.
 
Unise peaga asjale rohkem tähelepanu ei pööranud aga õhtul hakkas asi kummitama. Tegemist ei ole ju valimisreklaamiga ega sõbraliku meeldetuletusega vaid hoopis mänguväljakuid tootva ettevõtte TipTipTap OÜ reklaamiga (ettevõte on paigaldanud muuhulgas ka Haabersti, Lasnamäe, Mustamäe jpt mänguväljakuid), või hoopis Haabersti Ettevõtete Nõukoja reklaamiga (HENK põhieesmärgiks on veebilehe sõnul arendada ja toetada linnaosa avaliku,- äri- ja mittetulundussektori koostööd, aidata kaasa linnaosa kodanikuõiguste ja -kohustuste tundmisele ja parandamisele. Edendada linnaosas majandust ja sotsiaalkultuurilist elu ning kaasata kodanikuinitsiatiivi ja kodanikeühendusi riikliku ja kohaliku poliitika kujundamisele)? TipTipTap OÜ on muuhulgas ka HENK liige.
 
Haabersti linnaosa vanem Dr Viktor Vassiljev on ka Haabersti Ettevõtete Nõukoja juhatuse liige. Seega, kas Vassiljev reklaamib ennast HENKi või hoopis TipTipTap vahenditega, sest vaevalt, et linnaosa, selle vanem või Keskerakond oma vahenditega ühele MTÜle ja eraettevõttele reklaami teevad. Ei kahtlegi, et kõik on JOKK, sest sama skeemi kasutatakse juba pikalt.

 
Tallinnas tehakse jälle lolluseid ning Facebookis saab jälle kainet mõistust, seekord siis Tallinna noorsootööd, toetada!
 
Kutsun sindki liituma leheküljega “Tallinna Noorsootöö Keskuse likvideerimise vastu“.
 
Miks?
 
Sest kui Tallinnas tahta hävitada täna üsna edukalt toimivat noorsootöö süsteemi ja astuda hulk aastaid tagasi, on selleks õhku visatud päris hea mõte. Tuleb sulgeda Tallinna Noorsootöö Keskus ja vara laiali jagada. Alates sellest nädalast on selge, et see samm on ette võetud ja ideena õhus. Minu pikemat seisukohta ja taustainfot saad lugeda siit.

 
Kui Tallinnas tahta hävitada täna üsna edukalt toimivat noorsootöö süsteemi ja astuda hulk aastaid tagasi, on selleks õhku visatud päris hea mõte. Tuleb sulgeda Tallinna Noorsootöö Keskus ja vara laiali jagada. Alates eilsest on selge, et see samm on ette võetud ja ideena õhus – tõenäoliselt viiakse siis ka ellu.
 
Reaalselt on Tallinna Noorsootöö Keskus (TNK) ainus linnaasutus, kus on tõsiseltvõetavat noorsootöö alast kompetentsi ja ressurssi ning mis on seda võimeline ülelinnaliselt kasutama. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet (TSNA) on aastaid võrrelnud linnaosade noortekeskuseid ja TNK omi ning TNK omad jäävad alati võrdluses peale ja mitte vähe.
 
TSNA all olevate TNK noortekeskuste juhtimist korraldab üks juhtkond, st siin on võrreldes linnaosade keskustega väga selge kokkuhoid. Võrdluseks, kui ühe TNK keskuse kulu noortekeskuse kohta oli 2009. aasta kinnitatud eelarve järgi 1,257 miljonit, siis nii Mustamäe kui Haabersti keskuste kulud olid 100-150 tuhat krooni enam. Veidi väiksem on see vahe Mähe ja Kose keskuste puhul kuna tegemist on pisikeste, asumipõhiste keskustega. Sellel aastal saavad TNK 7 keskust majandatud miljoniga aastas, samal ajal on Mustamäe ja Haabersti eelarved vastavalt 1,235 ja 1,154 miljonit krooni. Mingist rahalisest kokkuhoiust siin seega rääkida ei saa. Suurendame nii kulusid kui linnabürokraatiat. Samuti on TNK keskuste vahel olemas väga hästi toimiv ressursijagamine, st igasse keskusesse ei ole vahendeid tarvis hankida, vaid neid saab jagada – linnaosade keskustes selline süsteem ei toimi ja kui toimiks, oleks oluliselt aja ja töömahukam. TNK keskuste puhul on ka inimressursi kasutamine oluliselt parem, ka asendustöötajaid on vajadusel oluliselt lihtsam leida jne. Näiteks kannataks TNK kaotamisel otseselt Ranna Noortekeskuse projekt mida on 4 aastat tehtud ja üle riigi eeskujuks toodud – üks noortekeskus ei ole seda võimeline korraldama ning mitme, eri juhtimise all noortekeskusega sellist projekti teha oleks kas keeruline või võimatu, ka kulukam.
 
Linnaosade noortekeskused pakuvad üldjuhul ainult piirkondlikku tegevust, erinevalt TNK keskustest, mille tegevus on ülelinnaline. Noortele on aga iseloomulik justnimelt suur mobiilsus linna siseselt ning Lasnamäe noored võivad vabalt käia mõne teise linnaosa keskuses ja vastupidi. Killustamine ja piirkonnastumine vähendab seda võimalust oluliselt.
 
Igasuguste uuenduste ja muutustega on oluliselt lihtsam kaasa minna samas haldusalas – samuti tagada kvaliteeti. Näiteks on just Mustamäe noortekeskuse inimesed kurtnud, et kuigi nad tahaksid teha enda veebilehel TNK eeskujul uuendusi, siis linnaosa lihtsalt ignoreerib seda vajadust ja keskusel pole selleks ressurssi. Samuti on alati olnud problemaatiline linnaosade keskuste töötajate osalemine TNK poolt korraldatavatel koolitustel jne.
 
Samuti on teenus linnaosade keskustes oluliselt kättesaamatum kui TNK omades. Näiteks Mustamäe ja Haabersti keskused olid 2009. aastal avatud 330 tundi vähem kui TNK keskused ning nende külastatavus oli 39% väiksem kui TNK keskustel – siin kombineerub nii teenuse kättesaamatus kui ka TNK poolt pakutav oluliselt kõrgem kvaliteet. Samuti ei ole linnaosade keskustel võimekust leida lisarahastust. Siseriiklike projektide kaudu said TNK keskused lisarahastust 2009. aastal 800 000 krooni, linnaosade omad vaid 65 000 kr. Välisrahastust said TNK projektid 665 000 krooni, linnaosade keskused mitte sentigi.
 
Linna noorsootöö kannatab linnaosade noortekeskuste kaudu tervikuna!
 
Lisaks TSNA kaudu saadavatele andmetele on siin veel peenemaid detaile. Linnaosad on alati noortekeskuste peale hammast ihunud, kuna seal on ressurssi ja võimalusi, mida saab ka eesmärgiväliselt ära kasutada. Nii on näiteks Haabersti noortekeskus tihtipeale sunnitud promoma sealset linnaosa vanemat ning räägitakse, et (Oliver Liidemann seletas mulle pikalt ja laialt, et tegelikult on ta tore ja hea ja lubasin talle, et võin talle niipalju vastu tulla, et lisan siia teksti sõnapaari “räägitakse, et”. Ilmselt hakkas siis asjast avalikult rääkimine häirima.) Järve noortekeskusesse soetatud kallist tehnikat kuritarvitavad juba täna Keskerakonna inimesed enda materjalide paljundamiseks (agar kesknoor Oliver Liidemann on pandud Kristiine LOVis suisa noorsootöö peaspetsialistiks). Muidugi tahaks linnaosades tegutsevad parteikontorid rohkem juurdepääsu ja võimalusi. Paljudes linnaosades peetakse noorsootööd aga mitte sisuliseks pikaajaliseks tegevuseks, vaid lihtsalt mingiks tilu-lilu ürituste korraldamiseks. Samas just Nõmme linnaosa oleks ilmselt suurim võitja, kuna Pääsküla noortekeskuse ekstreemspordihalliga on võimalik korralikku omatulu teenida.
 
Esimesena kannatab aga tõenäoliselt hoopis venekeelne noor. Täna hoolitseb TNK selle eest, et tegevus toimus suuresti kahes keeles, materjalid oleksid saadaval kahes keeles jne. Seda võimekust ja kompetentsi väljaspool TNKd senini ilmnenud ei ole.
 
Kui kellelgi on soov Tallinna noorsootööd reaalselt arendada, vähendada kulusid ja bürokraatiat, tuleb käituda täna planeeritust vastupidi. Noortekeskused, mis on linnaosade hallata, tuleb sealt ära tuua ja viia Tallinna Noorsootöö Keskuse alla. Tulemus oleks juba aasta-kahega selgelt näha.
 
Kui linnastruktuuris selle valdkonna siseselt muudatusi teha, siis kõige edasiviivam liigutus oleks hoopis Spordi- ja Noorsooameti likvideerimine, Tallinna Noorsootöö Keskuse muutmine Tallinna Vabaaja Keskuseks (mitte ametiks, vaid justnimelt linnaasutuseks), sinna alla koondada kõik noortekeskused, spordivaldkond ja ka kultuurivaldkond ning anda asutusele küllaltki lai tegutsemisvabadus. Selle sammuga vähendaks ka korralikult bürokraatiat ja kulusid.

 
Sellised mõtted siis seekord.

 
Tallinna linnameedia on pinnuks silmas paljudel. Eelmise kuu lõpus võttis selle kallal jälle nokkida IRL. Traditsioonilises võtmes st tehes jälle ettepaneku linnameedia eelarvet kärpida. Indrek Raudne teadupoolest ütles suvel üldse, et linnameedia olemasolu ei saa ka kergematel aegadel aktsepteerida, kuna see on vaba ajakirjanduse ja sõltumatute kommunikatsioonivahendite asjatu dubleerimine. Selle viimasega ei saa nõus olla.
 
Linnapea Savisaar aga marssis Rhodosel hoopis poodiumile ja tegi ettepaneku asutada Euroopa avalik-õiguslik päevaleht. Ettekandest peab ilmselt olema nõus sellega, et inforuum on killustatud ning vajab ühtlustamist, laiendamist. Mina ei arva, et päevaleht selleks kõige parem vahend oleks – pigem oleks aeg edasi liikuda mõne päevakajalisema meedia juurde. Samas, korra kuus ilmuv Euroopa ajakiri ei pruugigi halb mõte olla.
 
Ühes on opositsioonipoliitikutel muidugi õigus. Tallinna linnameedia tuleb ümber korraldada ning poliitpropaganda osakaalu väljaannetes tuleb vähendada ja palju.
 
Jupp aega tagasi maandus postkastis ka uuring nimega “Linnakodanike rahulolu Tallinna avalike teenustega. Rahvaküsitluse analüüs.”. Uuring vaatas otsa ka tallinlaste poolt kasutatavatele infokanalitele ning ainsana oli oma positsiooni infoallikana parandanud ajaleht „Pealinn“. Linna lehed on selle uuringi kohaselt kujunemas oluliseks infoallikaks, nii saab ajalehest „Pealinn“ või oma linnaosa lehest infot kolmveerand küsitletuist, sealjuures „sageli“ 25-27%.
 
Seega ei tasu linnameediat täies mahus kindlasti kalevi alla lükata – seda vajatakse ja tarbitakse päris aktiivselt ning pealegi, lisaks Linnalehele Tallinnas vist teisi tõsisemaid kohalikke väljaandeid ei ole ega ilmselt ka tule?
 
Kaks asja tuleks ja saaks kohe ja kiirelt ära teha.
 
Esiteks. Linnaosade lehtede väljaandmine tuleb lõpetada. Ühe linnaosa informatsiooni koondav väljaanne on ebapraktiline ja ebavajalik – mustamäelased ei ela oma elu ainult Mustamäel ja huvituvad ka teiste linnaosade tegemistest, töötatakse ju Kesklinnas, lapsed viiakse kooli Kristiinesse, kooli Haaberstisse ja randa sõidetakse Piritale. Sama mõttekäik toimib ka enamuse teiste linnaosade puhul.
 
Pealinn/Stolitsa tuleb ümber korraldada korra kuus ilmuvaks linnaajakirjaks mis koondaks endas kakskeelse väljaandena kõigi linnaosade ja laiema informatsiooni. Võrreldes tänasega ei tule väljaande mahtusid mitte vähendada vaid suurendada – ajakiri peaks jõudma igasse Tallinna postkasti. Sama ettepaneku tegin ise enne 2009. aasta KOV valimisi ning ei häbene tunnistada, et sarnase ettepaneku on peale seda teinud ka Reformierakond.
 
Poliitilise tahte ja valikute küsimus.
 
Kriitikutele ka muidugi vastuseks – kui tõepoolest on vaja valida lasteaedade, koolide, heakorra ja linnameedia vahel, siis valik ei ole lihtne (kuna pean teavitust, info levikut, arutelu erakordselt oluliseks) kuid kahtlustan, et linnameedia kaotaks kas siis ajutiselt või püsivalt – tänases eelarveolukorras (nii vähe kui seda kirja on pandud) võiks näiteks lehtede reorganiseerimise ajaks nende väljaandmise senisel kujul vähemalt pooleks aastaks peatada küll, raha sealtki.

www.youtube.com/watch?v=CldaI6Kq3Uc

Andke mulle andeks minu hirmus kaameratöö ja muidu kehv kvaliteet. Üritasin elus esimest korda mobiiltelefoniga ja rulluisutades midagi filmida. Üritan ennast edaspidi parandada.

Laupäeval olin kutsutud väikesele, aga olulisele, külaskäigule Energia 13 asuvas Kristiine Sotsiaalmajas. Muude teemade hulgas sain kuulda muret, et Kristiine Sotsiaalmaja juurest on Tammsaare tee pikenduse juurde ratastoolis liikumine praktiliselt võimatu, tee olevat kas väga halvas seisukorras, liiga kitsas või puuduvat üldse.

Teema jäi meelde ning pühapäeval otsustasin rulluiskudel olukorra üle vaadata. Tulemus on videolt näha.

Kokkuvõte on ilmselge: Rahumäe tee vajab kiirelt korralikku kergliiklusteed! Kuigi tõsise pingutuse korral on ilmselt ka ratastoolis liiklemine võimalik võib oletada, et näiteks talvel on olukord täiesti lootusetu.

Palusin olukorda kommenteerida ka Maris Sillal, kes on Kristiine linnaosa halduskogu liige ning Daniel Sepal, kes mõnda aega tagasi veetis eksperimendi korras vabatahtlikult nädala ratastoolis. Loodetavasti leiab kommenteerimiseks aega ka vastutav abilinnapea ning Kristiine linnaosa vanem.
 

Maris Sild: Sellel talvel valmistas mulle see sama lõik muret ka jalakäijana. Lumevallide tõttu oli autoteele minemata seda praktiliselt võimatu läbida ja see pani näiteks lapsevankriga liiklejad äärmiselt raskesse olukorda. Kristiine linnaosa halduskogu liikmena juhin kindlasti ka linnaosa valitsuse tähelepanu korraliku kõnnitee puudumisele seal kandis. Lisaks sellele, et see teeb peaaegu võimatuks seal liiklemise nii ratastoolis kui ka rulluiskudes, on korraliku kõnnitee puudumine ohuks kõikidele jalakäijatele.

Daniel Sepp: Tuleb tunnistada, et see olukord ei ole kiita. Samalajal tuleb tunnistada, et liikumine on seal ratastooliga võimalik, kui tegemist ei ole elektritooliga. Elektritooliga on liikumine olulisel määral keerulisem nendel teedel eelkõige selle kaalu pärast. Olen täiesti nõus väitega, et kergliiklusteid tuleb arendada ning juurde ehitada. Samalajal tuleb tunnistada, et olukord on mitmes kohas paranenud kesklinnas võrreldes eelmise aasta augustiga. Sotsiaalmajade ligipääsetavus võiks ja peaks olema parem. Sellele ei ole pööratud piisavalt palju tähelepanu, kuid paljuski aitaks inimeste informeerimine sellest, kuidas neile eeldatakse, et ligipääs toimub. Enda kogemusest võin öelda, et oleksin läbitud teelõigu läbinud kindlasti ratastooliga kõrvalise abita.

Taavi Aas ajab Delfis enda tasulise parkimise jonni edasi ning argumendid lähevad kohati aina jaburamaks. Taavi, vabandust aga mina ei saa aru mis seos on sissekirjutusel ja linna teenuste kasutamisel – Tallinn peaks olema sõbralik, avatud, intelligentne linn kuhu on oodatud nii tallinlased kui külalised lähemalt ja kaugemalt. Kasutada tasulise parkimise teemalises sõnavõtus argumenti, et mingil seltskonnal ei ole sissekirjutust on võrdne löögiga allapoole vööd, iseendale. Mõned asjad segavad veel.

…tänavad on parkivaid autosid täis ning jalakäijad, enamasti lapsed ja eakad, peavad nende vahel laveerima. See tekitab paratamatult autodest varjatud halva nähtavuse tõttu ka ohtlikke olukordi.

Taavi Aas

Tõsi, teede servas parkivad autod segavad ning lapsed ja eakad ei peaks nende vahel laveerima. Tallinna pühaks kohustuseks aga peaks sellisel juhul olema reaalselt kasutatava kergliiklusteede võrgustiku rajamine ning parkimiskorraldus (ei, ma ei mõtle korraldust rahapaki ja trahvikviitungiga). Kui jalakäijad peavad laveerima, on see puhtalt Tallinna enda tegemata töö.

Meil on kümneid kirju, kus põlised Kalamaja inimesed meenutavad heldimusega, kui vaikne, sirelilõhnaline ja rahulik rajoon oli siin varem.

Taavi Aas

Millisest hetkest said need kümned kirjad kaalukamaks kui need sajad kõlavad vastuhääled? Mustamäel kusjuures on vast paartuhat parkimiskohta puudu. Pean ilmselt tungivalt paluma mustamäelastel linnajuhtidele mitte parkimise teemal kirjutada – kuigi minul endal autot ei ole, ei sooviks mustamäelase ega siinse halduskogu aseesimehena näha kava Mustamäe parkimise tasuliseks muutmiseks.

Seda ei saa me lubada, mistõttu oleme välja töötanud kava autode arvu piiramiseks ehk tasulise parkimise.

Taavi Aas

Kava on teil kõva jah. Rahapakk ja trahvikviitung.

Paljud autosõbrad ei saa kahjuks aru lihtsast tõsiasjast, et kui võideldakse oma piirkonna tasulise parkimise vastu, siis sellega võideldakse autostumise vohamise poolt.

Taavi Aas

Põlise jalakäija, rulluisutajana ei saa sellest peenest loogikast isegi mina aru. Samas, mind pole keegi ka abilinnapeaks edutanud. Veel. Küll aga tundun ma rohkem aru saavat sellest, et ühistranspordi vähendamise ja kesise kvaliteedi ning kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamise venimisega võideldakse autostumise vohamise poolt ning siis teisest otsast võideldakse selle poolt, et saaks sellelt seltskonnalt kes igapäevaseid asju linnasiseselt autoga ajavad nii palju krabisevat Tallinna televisiooni eelarvesse kui vähegi annab.

Mina näiteks ei ole tänaseni suutnud Tallinna nuditud transpordiga kohaneda. Hilinen stabiilselt kohtumistele ja käin rohkem jala. Näiteks 30. mai õhtul sain Mustamäel 25 minutit trolli oodata ning seejärel oli seal ilmselt kitsam kui vürtsikiludel. Järgmisel päeval sain keset päeva linnas Kadrioru poole liikuvat trammi oodates enne ära näha 4 ülemiste poole minevat trammi kui üks Tallinna Ülikooli ja Kadrioru poole liikuv ning seejärel oli selles ühes ruumi vähem kui vürtsikiludel. Samal päeval hiljem Mustamäele sõites sain vist oma hea veerand tundi trolli oodata ning samuti, ruumi polnud ei seista, istuda ega hingata. Ma ei tea kas pisikesel trollil olid tõesti selle ülekoormusega reaalsed raskused aga ka sarved suudeti kaks korda maha sõita. Esmaspäeval aga hakkasin üldse Tallinna ühistranspordi vajalikkuse üle mõtlema siis kui Marja poe juurest õhtupoole enne Tammsaare teeni kõndida jõudsin kui ainsamatki trolli mööda sõitmas näha sain.

Autouputus tuleb ikka eeskätt sobivate alternatiivide puudumisest ning neid on linn keeldunud arendamast.

Koosolekul tuli välja huvitav asjaolu. Nimelt on tasulise parkimise vastu protestijate hulgas palju, kui mitte isegi enamus, just neid inimesi, kes ei oma Tallinnas sissekirjutust. Teisisõnu nõuavad Tallinna linnalt tasuta teenust mittetallinlased. Nii näiteks on end Tallinnas rahvastikuregistrisse kandnud vaid pooled aadressil Kungla tänav 18 asuva maja elanikest, kes on ühed aktiivsemad autouputuse pooldajad Kalamajas.

Taavi Aas

Jeerum. Rääkisin sellest argumendist ka eespool kuid äkki on siin hoopis Kalamaja rahva jaoks mõeldud peen salasõnum? Kui te kõik, kes te hetkel sealkandis oma autot pargite, korterit üürite või omate, ennast kiirelt tallinlaseks registreerite, oma maksuraha meile toote, on ka linn valmis parkimistasu asemel hoopis tulumaksukroonid võtma? Ehk siis, asi on ikkagi rahas, Taavi? Teine plusspool oleks ilmselt see, et järgmistel valimistel saate Tallinnas hääletada kelle iganes kuid mitte Keskerakonna poolt.

Usun siiralt, et kui autoomanikud võtavad vastu linnavalitsuse poolt pakutava kompromissi Kalamajas teatud piirkondade tasuliseks muutmise suhtes, võidavad sellest eelkõige jalakäijad. Järele mõeldes märkavad üsna kiirelt ka autode omanikud, kui mugav on ühe päevapraega võrreldava hinna eest terve kuu vabalt parkida oma autot just magamistoa akna alla. Sellist luksust saavad lubada endale vaid miljööväärtuslikus piirkonnas nagu seda on Kalamaja elavad autoomanikud. Hoiame seda piirkonda ühiselt.

Taavi Aas

Vaatan, et abilinnapea on ka kergelt skisofreeniline. Eelpool väitis, et jalakäijate olukord paraneb ning siin vihjab, et need justkui võidavad. Samas kohe järgnevas lõigus eeldab, et autoomanikud pargivad harjumuspärastes kohtades ikka edasi. Pargivadki. Seega mida Taavi Aas ütleb, on see, et midagi ei muutu peale selle, et linnakassa saab uue tuluallika?

–//–

Aga olgu. Kahtlustan, et üks artikkel sai siin tähelepanu rohkem kui ära teeninud oli.

Mulle ausalt ei ole ükski Kalamaja elanik kirjutanud ja ma ise seal ei ela kuid mulle tundub, et kui probleem on liigsetes parkijates, autouputuses, siis kohalike suhtes sõbralikum lahendus oleks parkimiskohad märgistada, joonida kastid ja jagada kohad elanike vahel – kui tasulise parkimise vastastel on õigus ja kohalikud mahuvad ilusasti ära, oleks see hea lahendus. Märgistuse ülevärvimise, parkimiskohtade heakorra tagamise võiks samuti omanikele jätta. Õigused ja kohustused. Väljaspool jaotatud (ja piiratud külaliskohti) võiks parkimise väljaspool parklaid üldse keelata.

Teine mõte on üldisem, laiem ja palju ebapopulaarsem. Nimelt täiesti varjamatult toetan automaksu kehtestamist. Mitte küll kohaliku maksuna vaid üleriigiliselt. Kohaliku mootorsõidukimaksuga Tallinn kunagi katsetas kuid selgus, et me oleme valmis tegema mida iganes, et maksudest kõrvale hiilida. Rahvas lihtsalt registreeris ennast Tallinnast välja ning tulumaksuosa kaotus oli linnale valusam kui automaks kompenseerida suutis. Maksust laekuvad summad peaksid seejuures minema täielikult omavalitsustele, sihtotstarbeliselt ühistranspordi ja kergliikluse investeeringuteks (mitte halduseks!). Kui kohalikest maksudest rääkida siis Tallinnas võiks kehtida läbisõidumaks Vanalinna ja südalinna piirkondades va need arterid millede läbimine on Tallinna ühest otsast teise jõudmiseks alternatiivide puudumisel vältimatu ning kohalikud elanikud.

Sedasi siis seekord.

Eero Rangi blogist leidsin eile Tallinna reisisaatjate tööjuhendi (.doc). Tunnistan ausalt, et ei olnud seda dokumenti enne lugenud. Mina näiteks ei teadnud, et reisisaatjalt saab osta piletit. Kas sina teadsid?

TALLINNA AUTOBUSSIKOONDISE AS REISISAATJA TÖÖJUHEND

1. Ametikoht: reisisaatja
2. Asend: ÄÜ Tallinna Linnaliinid
3. Alluvus: Allub veokorralduse osakonna juhatajale ning tööajal bussijuhile

4. Ametikoha eesmärk:
Reisijate meeldiva teenindamise ja turvalisuse tagamine

5. Tööülesanded:
5.1. Alustab töökohustuste täitmist bussis vastavalt töögraafikule
ning fikseerib elektronkompostris vastava arvestuslipiku ja kinnitab
seejärel reisisaatja töölehearuande külge.
5.2. Võtab bussijuhilt allkirja vastu sõidutalonge ja vahetusraha. Vahetuse
lõppedes tagastab bussijuhile allkirja vastu sõidutalongide müügist saadud
tulemi ja müümata jäänud sõidutalongid
5.3. Müüb sõidutalonge
5.4. Jälgib ja juhendab sõidutalongide õigeaegset komposteerimist reisijate
poolt. Vajadusel juhib reisijate tähelepanu sõidu eest tasumise vajalikkusele.
5.5. Annab informatsiooni sõidutalongide hankimise võimaluste, nende
hindade, sõidusoodustuste ja tasuta sõidu õiguse kohta .
5.6. Annab vajadusel reisijatele informatsiooni antud liini kulgemise kohta ja
ümberistumise võimalustest
5.7. Juhendab salongis reisijate liikumist : bussijuhi kabiini juurest ja uste eest
salongi keskele, väljumissooviks vajutada stopp-nuppu ja liikuda uste
juurde jne
5.8. Abistab väikelapse emasid ja puuetega inimesi bussi sisenemisel ja
väljumisel
5.9. Aitab väikelapse emasid ja puuetega inimesi istekoha leidmisel
5.10. Tagab bussis rahumeelse olukorra sõidu ajal. Vajadusel teeb märkuseid või
teatab korrarikkujatest bussijuhile
5.11. Informeerib sõitjaid liiklusummikutest, liiklusõnnetustest ja bussi
tehnilistest riketest. Vajadusel organiseerib reisijate bussist väljumist ning
edasisõitu samas suunas minevatele bussidele
5.12. Abistab bussijuhti ohutuse tagamisel liiklusõnnetuse või mõne muu
liiklusseisakut takistava asjaolu kõrvaldamisel

6. Vastutus:

6.1. Vastutab reisijate meeldiva ja häireteta teenindamise eest
6.2. Sõidutalongide ausa müümise eest
6.3. Bussijuhi õigeaegse informeerimise eest reisijaid häirivatest olukordadest
bussis
6.4. Vastutab temale usaldatud materiaalsete väärtuste ( sõidutalongid, raha) ,
tööriietuse ja varustuse säilimise eest
6.5. Vastutab süülise tegevuse või tegevusetusega tööandjale tekitatud kahju
eest

7. Kohustused:

7.1. Tööle ilmuda vastavalt töögraafikus ettenähtud ajal ja kohas
7.2. Võtta bussijuhilt tööpäeva alguses allkirja vastu sõidutalongid ja
vahetusraha ning töö lõppedes tagastada bussijuhile allkirja vastu tulemi
ning müümata sõidutalongid
7.1. Kanda ettenähtud tööriietust
7.2. Teavitada töö käigus tekkinud probleemidest vastava veokorralduse
osakonna juhatajat
7.3. Täita bussijuhi poolt antud operatiivseid korraldusi reisijate teenindamisega
seotud eriolukordade lahendamiseks
7.4. Teatada tööle mitteilmumise põhjustest tööpäeva hommikul oma vahetule
ülemusele
7.5. Täita töö – ja tuleohutuse eeskirju

8. Õigused

8.1. Saada bussijuhilt tööpäeva alguses sõidutalonge ja vahetusraha
8.2. Saada informatsiooni liini kulgemise ja liiniaegade muudatuste kohta
8.3. Kutsuda korrale reisijad, kes häirivad kaasreisijaid ning vajadusel teavitada
politseid
8.4. Teha ettepanekuid töökorralduse parandamiseks
8.5. Saada enne tööle asumist tööülesannete täitmiseks vajalikku koolitust

9. Muud nõuded.
9.1 Riigikeele oskus suhtlustasandil
9.2. Ausus
9.3. Hea suhtlemisoskus
9.4. Korrektne välimus
9.5. Abivalmidus
9.6. Organiseerimisvõime