KOV valimised ei ole enam kaugel ning annab ilmselt juba tunda.
EPL kajastab täna laiemalt Tallinna elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava mis näeb ette haljasalade arvelt suurema hulga parkimiskohtade rajamist. Olgu, probleem on reaalne, lahendus väga vale – Tallinn jätkab endiselt linna vägistamist ahistavate asfaltplatside ja mõistusevastaste lahendustega mille eesmärgiks tundub olevat terve linna elamiskõlbmatuks parklaks muutmine, saagu mis saab.
Mustamäe vajab vähem, mitte rohkem parkimist – just sedasi olen juba üsna mitu aastat öelnud ning iga kord vastuseks saanud sama hämmastunud pilgu. Tegelikult vajab Mustamäe parkimiskohti küll, kuid mitte ümber iga maja, mitte igaühe magamistoa akna alla.
Siinkohal visaku autoomanikud mind muidugi mutrivõtmega sest autot mul ei ole ja lähiajal ei tule – Tallinnas ilma suurema perekonnata elades ei ole sellel lihtsalt suuremat mõtet. Palju olen kohanud inimesi kes leiavad, et seetõttu tasuks sellel teemal suu pidada kuid kohe kuidagi ei saa.
Mustamäe on aga piisavalt kompaktne, et suure osa autodest saaks majaesiste platside asemel paigutada parkimismajadesse sedasi, et valdaval enamusel ei tuleks autoni rohkem kui 5-10 minutit jalutada. Kusjuures, auto parkimiskohani ei peagi olema lühem vahemaa kui kohaliku bussipeatuseni. Olgu, on erandeid – kellel vaja väikeste lastega liikuda, endal raske liikuda jne. Kuid nende jaoks on ka olemasolevatest majaesistest kohtadest reeglina küll.
Selge on see, et parkimise osas tuleb senised regulatsioonid ja lahendused üle vaadata, igas tänases linnaosas peaks viima parkimiskohtade arvu võrdsele tasemele reaalse vajadusega hoopis korralike parkimismajade abil, vajadusel tuleb praeguse kaose likvideerimiseks kehtestada ka elamukvartalites parkimiskoha tasu mis võiks minna läbi linnakassa parkimismajade arendamiseks või otse korteriühistutele. Näiteks Mustamäel võiks kaaluda vanade garaažiühistute (mitmes kohas osaliselt maa-all asuvad garaažid) ümberarendamist parkimismajadeks jne…
Tõsi, ka lihtsam parkimismaja maksab rohkem kui mistahes parkimisplats ning elukvartalite parkimise rangem reguleerimine on paljude silmis ebapopulaarne, kuid investeering elukeskkonda on seda väärt ning Tallinnal teadupoolest on raha justkui küll, tahtmisest jääb lihtsalt puudu… samas, eks ka Tallinna heakord ja haljastus on juba aastaid ja aastaid teadlikult kordi ja kordi alarahastatud, vast oligi plaan lõpuks kõik asfaldiga üle lasta.
12-apr-2012
20-märts-2012
Oeh.
Paari tunni pärast algab Mustamäe halduskogu koosolek ja kuna sealsamas on ka küsitluspunkt, siis eks ma osalen ka sellel pilahääletusel, mida Tallinnas täna korraldatakse. Mitte, et mul midagi rahvahääletuste vastu oleks aga kui küsimus sõnastatakse jaburalt, reaalne otsus on ammu tehtud ja korraldaja ise aktiivselt ühte väravasse kampaaniat teeb, siis on asi lihtsalt komöödia – hinnasilt ei ole seejuures oluline. Oleks tegemist pärisdemokraatiaga kordaks taaskord, et see ei peagi odav olema.
Aga see selleks.
Mulle tasuta ühistranspordi idee meeldib – osaliselt. Kes blogi pikemalt jälginud on teab, et päris tasuta ühistransporti ma vajalikuks ei pea (kuigi pean seda võimalikuks) aga leian, et ühistransport võiks olla tasuta neile inimestele kelledele ta täna juba tasuta on + kõigile alla 18 aastastele. Või noh, varasemalt arvasin, et kuni 18 on OK piir – tänaseks tundub, et parem oleks kuni 18 + kõik õpilased, üliõpilased vanusest hoolimata. Kusjuures on neid täna tasuta sõitjaid, kellel võiks see õigus ka tulevikus olla aga mitte tipptunnil.
Täna hääletan aga vastu. Mitte kiusu pärast vaid peamiselt kahel põhjusel.
Esiteks, Tallinna ühistransport on täna väga halvas seisus ning öelda, et “kvaliteet ja graafik jääksid samaks” on ausalt öeldes piinlik.
Teiseks, mulle on väga vastukarva see jaotus tallinlaseks ja mittetallinlaseks – Eesti on väga väike riik ja Tallinn peamine tõmbekeskus mis ei saa endale selliseid absurdseid jagamisi lubada, samuti tähendab see, et praktikas ei saa ikkagi kaotada ei piletikontrolli ega piletisüsteemi ning iroonitsedes võib öelda, et varsti hooldabki Tallinn enda auklikku teedevõrku selleks, et mittetallinlased siin ikka autoga sõidaks.
Ma ei hakka rääkima ühistranspordile kuluvast rahast, sellest kas bussi tekib “soovimatuid” reisijaid või muudest peamistest vastuargumentidest mida opositsioon viimased kuu aega loopinud on – paljud neist ei ole asjakohased (küsige parem, miks üldse on inimesi kellega ühes bussis sõita ei tahaks) või tunduvad mulle kahest väljatoodust vähemolulised
Kes nüüd tuleb rääkima sellest, et sotsid ju ise käisid kunagi sama idee välja, siis jah, käisid ja need kes seda siis taevani kiitsid võiksid täna tõesti lõuad pidada. Minu puhul tasub aga sirvida siinseid ja mujal öeldud varasemaid mõtteavaldusi ning näha, et eelpool toodud seisukoha osas olen pidevalt umbes-täpselt samal meelel olnud. Tõsi, kunagi sai kampaania ajal kindlasti mõne kojamehe vahele tasuta ühistransporti toetav postkaart poetatud…
Niipalju siis sellest.
Ahjaa. Lisasin üles hoopis pildi Hamburgi rongijaamast kuna isiklikult tahaks Eestis näha hoopis kordades suurest panustamist rööbastransporti…
16-nov-2010
Aplaus ja trummipõrin. Tallinna noortenõukogu kuulutas oma viimasel koosolekul välja noortevolikogu uue koosseisu valimised – kandideerida saab iga kuni 26-aastane noor, kelle elukohaks on Tallinna linn või kes õpib mõnes pealinna üld-, kutse-, era- või kõrgkoolis. Vähemalt paberil. Reaalselt pole ilmselt mõtet, kuna mingeid tõsiselt võetavaid valimisi ei toimu.
Valimised korraldatakse nimelt kolmes huvirühmas (õpilased, üliõpilased ja noorteühendused), igast huvirühmast valitakse seitse esindajat. Huvigrupi valimisi korraldavad esindusorganisatsioonid: õpilased – Tallinna Õpilasesindus (mis on sisuliselt täiesti surnud organisatsioon, ei esinda kedagi ning koosneb ainult mõnest kesknoorest); üliõpilased – Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud (Lisatud kell 11:40: Täpsustuseks niipalju, et üliõpilaskondade Tallinna katuseorganisatsioon TÜÜL on juba teavitanud, et nemad selles protsessis ei osale ja oma esindajaid ei vali, kuna esiteks on põhimäärus väga segane ja vastuolusid täis, teiseks on tähtajad utoopiliselt lühikesed ning kolmandaks on valimised seadusega vastuolus.) – ja noorteühenduste valimised korraldab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Valiku kandidaatide osas teevad Tallinna haldusterritooriumil tegutsevate õpilaste, üliõpilaste ja noorteorganisatsioonide volitatud esindajad 22.-28.novembrini k.a. toimuvatel koosolekutel.
Täpsemat valimisjuhendit saab lugeda siit.
Sama süsteemi järgi on Tallinnas noortevolikogu juba korra moodustatud ning nii nagu arvata võis, kukkus see haledalt läbi, ning nii nagu arvata võis, ei ole sellest midagi järeldatud.
Siin on mitu asja, mis on üdini mädad. Nii sisuliselt kui formaalselt.
Esiteks, Tallinna noortevolikogu moodustamine sellises korras on järjekordne noorte osaluse mõnitamine Tallinna linnas. Olen sellest juba ka varem korduvalt kirjutanud.
Kui olime kunagi, päris esinduslikus töögrupis, poolteist aastat kestnud arutelu tulemusena välja töötanud igati hea ettepaneku kombineeritud valimissüsteemi osas (11 organisatsioonide kaudu, 22 otsevalimistega Tallinna noorte seast), siis viimasel koosolekul otsustas kohal olnud neli töörühma liiget neljateistkümnest ettepanekut süsteemi osas muuta sedasi, et kõik noortevolikogu liikmed määrataks Tallinnas tegutsevate noorteorganisatsioonide poolt (7 TÕE kaudu, 7 TÜÜLi kaudu, 7 teiste NÜde “üldkoosoleku” poolt). Minu hinnangul ei lähe see aga mitte. Alustades sellest, et sellega jäetakse automaatselt kõrvale kõik organiseerumata noored (valdav enamus), kuni selleni, et otsustamine viiakse jälle kitsa ringi noorteühenduste juhtide kätte.
Sellise delegeeritud valimissüsteemiga kloonitakse efektiivselt Tallinna noortenõukogu senine (olematu) mandaat, mis tähendaks seda, et noortevolikogu esindaks igal juhul ikkagi vaid noorteühendusi (Tallinna noortenõukogu ei esinda tegelikult mitte kedagi, kuna selle koosseisu on linnavalitsus totaalselt tasakaalust välja viinud ja sisuliselt ära solkinud), mitte Tallinna noori, nagu esialgne eesmärk kunagises lähteülesandes oli.
Ka riiklikud strateegiad on seadnud eesmärgiks organiseerumata noorte kaasamise mitte juba aktiivsete noorte jaoks veel ühe võimaluse loomine. Mitte et mul midagi võimaluste vastu oleks, aga nüüd juba teist korda rakendatava valimissüsteemi kohaselt pean paraku ütlema, et NOORTE OSALUS MY ASS!
Lisan siia veel korra ka kunagise töögrupi ettepaneku noortevolikogu moodustamise ja töö korraldamise põhimõtete kohta:
 |
Tallinna noortenõukogu Noortevolikogu loomise töögrupp KOKKUVÕTE TÖÖGRUPI ETTEPANEKUTEST 09.12.2007, Tallinn |
Tänast süsteemi õõnestab samuti teadmine, et ka noored ise ei taju, et esindusorganisatsioonid neid esindaks. Seda seisukohta kinnitas ka 2009. aastal läbi viidud kvalitatiivne (piloot)uuring, mis puudutas noorte katuseorganisatsioonide osalust poliitika kujundamisel.
Aga siit edasi minnes.
Kui eelmise nurisünnitise moodustamise ajal oli noortevolikogu veel seaduses defineerimata, siis nüüd on noortevolikogu ka seaduses selgelt defineeritud:
§ 9. Noortevolikogu
(1) Valla- või linnavolikogu juurde võib moodustada noortevolikogu. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.
(2) Noortevolikogu valitakse valla või linna noorte poolt demokraatlikul teel valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
(3) Noortevolikogu tegutsemise alused kehtestab valla- või linnavolikogu.
(4) Vald või linn toetavad oma haldusterritooriumi noortevolikogu jätkusuutlikku tegutsemist valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
(5) Valla- või linnavolikogu edastab noortevolikogule selle taotlusel oma istungite päevakordade projektid ning noori puudutavate õigusaktide eelnõud enne valla- või linnavolikogu istungite toimumist.
Tallinnas ei ole kinnitatud noortevolikogu tegutsemise aluseid ega kinnitatud valimiskorda. Küll aga, nagu alguses ütlesin, on Tallinnas välja kuulutatud valimised, mis kehtiva seaduse kohaselt on õigustühised ning mida ei saagi läbi viia. Eeldusel, et Tallinnas tehakse ikka noortevolikogu, mitte ei mõnitata taaskord noori ja noorteorganisatsioone.
Noortevolikogu tänane valimiskord on kellegi vaimusünnitis ning tegutsemise alustega, mille samuti linnavolikogu kehtestama peab, on sedasi, et Tallinna noortenõukogu viimaselt koosolekult käis dokument küll läbi, kuid erilist arutelu ei toimunud (kuigi igal nõukogu liikmel oli tegelikult võimalik enne koosolekut esitada muudatusettepankuid – tegelikult oli tahtmine asja kinnitada juba eelmisel koosolekul, kuid kuna noortenõukogu liikmed nägid eelnõud alles kohapeal, vähemalt seda ei tehtud), kuna linnapea olevat kedagi sõimama asunud ning seejärel olevat kõigil suud lukus ja dokument vaikimisi heaks kiidetud. Linnavalitsus ja linnavolikogu seda veel arutanud ei olegi. Dokumenti ennast saab samuti lugeda ning ka selles on nii mõnigi punkt, milles nii sisuliselt, kuid ka seaduse mõttes kahelda tasub.
Põhimäärusest aga lähemalt siis, kui see kunagi mõnda legitiimsemasse kogusse arutlusele peaks jõudma. Halb huumor ja klounide paraad.
Võtan aga juba eeposeks kujunenud postituse kokku poolpika ajaloolise ülevaatega.
Tallinna tegevus noorte osaluse, algatuse ja kodanikuteadlikkuse kasvu takistamisel on täna ennast tõestanud järjepideva seisukohavõtuna. 2007.-2008.aastal otsustati kõigi noorte poolt otse valitava noortevolikogu loomise asemel toetada väikese, valitud seltskonna poolt koostatava „esinduskogu“ loomist ja sama tahetakse teha ka sellel aastal. Tallinnas töös olev noortevolikogu pilootprojekt on pigem noorte osaluse mõnitamine kui midagi mõistlikku ja jätkusuutlikku. Seadusele vastamisest rääkimata.
2009. aasta märtsis suutis aga jahmatada toonane Mustamäe linnaosa asevanem Nikolai Degtjarenko, kui Õpilasesinduste Assamblee nimel Vene suursaadiku väljaütlemistele otse ja ausalt vastanud peasekretär Sergei Metlev langes Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis repressioonide ohvriks. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et linnavõimu esindava Degtjareno tookordne seisukohavõtt kõlas noortele aktivistidele selgelt ja otse – olge vait ja teenige edasi. Kooli esindajad leidsid tookord üldse, et nende õpilased ei ole võimelised mõistlikul tasemel argumenteerima, arvama ja olukordi kommenteerima.
Enne 2009. aasta kohalikke valimisi ründas Tallinn julmalt, aga mitte ootamatult noorte esindusorganisatsioonide poolt korraldatavat varivalimiste projekti. Muidugi – siirast murest olukorra pärast, mil õpilasi püütakse rakendada valimisvankri ette ja kasutada neid mõnede erakondade tahte läbiviimiseks. Või siis mitte. Kas Tallinna linnavõim kartis noorte teadlikkuse ja aktiivsuse kasvu või tundis ennast ühest poliitikakaugest projektist liigselt kõrvale jäetuna?
Tallinna Noortenõukogu, mille seisukohaga endine abilinnapea Jäppinen tookord argumenteeris, muudeti aga farsiks juba 2007. aastal, kui noorte esindusorganisatsioonide poolt määratud liikmed seal vähemusse jäid, muuseas paigutati siis sinna tookord linnapea ukaasiga ka Piret Järvis, kellel mõnede vihjete kohaselt sealt pikalt lahkuda ei lubatud, ning kesknoored Henri Kaselo ja Raimond Kaljulaid. Noortenõukogu mõistlikku koosseisu pole tänaseni taastatud.
Nüüd siis järjekordne farss noortevolikogu moodustamisel ning rääkimata hiljutisest abilinnapea algatusest toimiva noorsootöö süsteemi lammutamiseks.
Tallinnas on suurepärased tingimused ja võimalused noorte aktiivsemaks kaasamiseks. Kogu Euroopa liigub aeglaselt, aga järjekindlalt noorte osaluse suurendamise, ühiskonnateadlikkuse tõstmise ja isegi valimisea langetamise suunas. Suur hulk noori ja noorteühendusi on selleks valmis. Meie pealinn on aga käest lasknud mitu eesrindlikku võimalust ja otsustanud käituda risti vastupidi.
Sedasi jääbki ainult üle küsida: miks Tallinn toodab teadlikult poliitikakauget valijat?
07-nov-2010
Mõned päevad tagasi riputas maa-amet veebi kaardi, millele on kantud kõik ohtlikud ettevõtted. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevad ohtlikke aineid alammäärast või künniskogusest suuremas koguses käitlevad ettevõtted. Teadaolevalt on Eestis 52 suurõnnetuse ohuga ja 523 ohtlikku ettevõtet.
Igaüks saab seega mugavalt vaadata, kui turvaline tema koduümbrus ikka on. Mustamäe näiteks on päris turvaline. Peale bensiinijaamade ei ole siin suuremat miskit.
Kuigi kaardirakendusest seda ei selgu, siis Kadaka Aiandi omab Päästeameti andmetel oma tanklat, K-Mark ja Fortum Termest-i puhul on tegemist katlamajadega, Viking Life-Saving Equipment tegeleb pürotehnikaga ning Hector-Holding on samuti tankla.
Üldises plaanis võib selle kaardi järgi ennast Mustamäel väga turvaliselt tunda.
06-nov-2010
Kalor postitas eile ühe huvitava pildi, loodan, et ta väga ei pahanda, et selle ülevalpool uuesti avaldasin.
Esiteks muidugi, pealkirjas toodud küsimusele on lihtne vastata. Balti jaamast saab Haaberstisse trolliga nr 7 ja bussidega nr 21 ning 21b. Reklaam Balti jaamas on seega Haabersti linnaosa vanemale igati sobilik. Aga see selleks.
Unise peaga asjale rohkem tähelepanu ei pööranud aga õhtul hakkas asi kummitama. Tegemist ei ole ju valimisreklaamiga ega sõbraliku meeldetuletusega vaid hoopis mänguväljakuid tootva ettevõtte TipTipTap OÜ reklaamiga (ettevõte on paigaldanud muuhulgas ka Haabersti, Lasnamäe, Mustamäe jpt mänguväljakuid), või hoopis Haabersti Ettevõtete Nõukoja reklaamiga (HENK põhieesmärgiks on veebilehe sõnul arendada ja toetada linnaosa avaliku,- äri- ja mittetulundussektori koostööd, aidata kaasa linnaosa kodanikuõiguste ja -kohustuste tundmisele ja parandamisele. Edendada linnaosas majandust ja sotsiaalkultuurilist elu ning kaasata kodanikuinitsiatiivi ja kodanikeühendusi riikliku ja kohaliku poliitika kujundamisele)? TipTipTap OÜ on muuhulgas ka HENK liige.
Haabersti linnaosa vanem Dr Viktor Vassiljev on ka Haabersti Ettevõtete Nõukoja juhatuse liige. Seega, kas Vassiljev reklaamib ennast HENKi või hoopis TipTipTap vahenditega, sest vaevalt, et linnaosa, selle vanem või Keskerakond oma vahenditega ühele MTÜle ja eraettevõttele reklaami teevad. Ei kahtlegi, et kõik on JOKK, sest sama skeemi kasutatakse juba pikalt.
