http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (2)

Uus detailplaneering, muud planeeringud ja vaba konkurentsi tapmine Tallinna koolivõrgus

Teema: Arte Gümnaasium, Mustamäe halduskogu, Poliitika ja muud loomad, Statistika, mustamäe, seisukohad, slaidid, tallinn

Mustamäe halduskogu kogunes viimati 9. veebruaril. Arutasime ühte detailplaneeringut, vaatasime veidi teisi planeeringuid ning vaatasime otsa koolivõrgu trendidele Tallinnas. Selle viimase osas olen ise varem omaloomingut teinud näiteks siin.

Ülevaade on pikk, lõpuni lugejad eraldi auhindu ei saa. Kõige olulisem koht on lõpupoole.

Aiandi tänava 14 ja 16 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekt sai ühehäälselt halduskogu kooskõlastuse 9. juunil 2009. Selleks korraks jõudis halduskokku kooskõlastamiseks samade kinnistute detailplaneering. Tegemist on vana Kadaka aiandi detailplaneeringu muutmisega.

Planeeritavad Aiandi tn 14 ja 16 kinnistud asuvad Laki tänava, Kadaka tee, Mustamäe tee ja A. H. Tammsaare tee vahelises kvartalis Aiandi ja Rabaküla tänava ääres. Tegemist on Mustamäel üsna kiirelt arenenud piirkonnaga. Kontaktvööndisse jääb muuhulgas ka Mustika keskus ning mina ise elan sealt paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Varem olid kinnistutele planeeritud elamud kuid maa sihtotstarvet on muudetud ning arendaja sooviks on kinnistutele nüüd rajada samas mahus ärihooned. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ongi seega Mustamäel 1,35 ha suurusel maa-alal asuvate Aiandi tn 14 ja 16 kinnistute sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks (praegu 100% elamumaa) ning mõlemale kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks.

Hoonete kõrguseks kavandatakse maksimaalselt 28 m maapinnast ja absoluutkõrguseks 38 m. Sokli kõrgus on 1,9 m. Hoonestusviis on lahtine, hooned on kavandatud lamekatusega, välisseinad raudbetoonist paneelidest.

Kinnistute teenindamiseks rajatakse 263 parkimiskohta. Lisaks kavandatakse avaliku parklana 13 parkimiskohta transpordimaa krundile. Likvideeritakse 9 asendusistutuse vajadusega puud, asendusistutuse kohustusega 26 puud.

Lisan siia ka planeeringuala kontaktvööndi, et asi silme ees oleks:

Ning kui kellelegi kohe eriti palju huvi pakub, siis võib ka põhijoonisele pilgu peale visata, ma pole ainult 100% kindel kas see on see päris viimane variant (Ettevaatust, pildil klikkides avaneb paarimegane fail):

Halduskogu otsustas detailplaneeringu kooskõlastada.

Teise teemana andis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhtivspetsialist Tiina Nigul ülevaate teemal üldpõhimõtted Mustamäe linnaosa planeeringutest.

Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Üldplaneeringus Mustamäe linnaosa eriti ei kajastunud. Eesmärgiks oli arendada ja tihendada linnakeskust. Moodustati teatud miljööpiirkonnad. Kristiine linnaosa oli ette nähtud tihendada. See küsimus on ka jätkuvalt päevakorral. Sel ajal oli päris raske arenguprognoose teha. Mustamäe linnaosa üldplaneering kehtestati 22. juunil 2006. Seda koostati ligemale 4 aastat, koostajaks oli E-Konsult. Üldplaneering nägi ette, et Mustamäed tihendama ei hakata. Muudatuste piirkonnaks olid Mäepealse ja Mäealuse kvartal, Kadaka aiandi territoorium, TTÜ, haiglate kompleksid. Projekteerijad panid ka suurt rõhku haljastuse ja olemasoleva elamurajooni struktuuri säilitamisele. Mustamäel on probleemiks kvartalisisene parkimine, üldplaneering sellele konkreetseid lahendusi ette ei näe.

Matti Tarum uuris, et kuidas on jäänud lood mõnd aega tagasi teemaks olnud ohtlike raudteeveoste linnast välja suunamisega. Vastus – ei ole rentaabel teema. Maret Maripuu arvas repliigi korras, et ehk oli põhjus hoopis selles, et elamuehitus oli juba ette jõudnud. Ise uurisin, et kuidas on lood Tallinna rohevõrgustiku arendamisega (st rohealade ühendamisega) – olevat veidi tegeletud kuid probleemsed kohad on seotud magistraalidega ning aladega mis jäävad kaitsealuste alade piiridele ja milledel arendajatel omad plaanid on. Mustamäel on selliseks kohaks näiteks kunagi napilt kaitsealalt välja jäänud ARKi ümbruses asuvad rohealad. Margarita Tšernogorova uuris, et mida saaks linn teha Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku ja Lastehaigla ümbruse parkimise osas. Kirjutasin ise sellest kunagi korra siin. Ega talle muud vastata ei olnudki kui, et haigla enda arendusplaanide ja detailplaneeringu kohal on parkimisele tähelepanu pööratud küll. Seda kas piisavalt, näitab aeg. Parkimine on Mustamäel kuum teema igal juhul.

Kui kellelgi peaks olema huvi enda linnaosa planeeringu vastu (enamikus need endiselt puuduvad!), siis Mustamäe üldplaneeringu koos lisamaterjalidega leiab siit, teiste linnaosade kohta saab infot siit, ning Tallinna üldplaneeringu leiab siit.

Üldplaneeringud on sellised toredad asjad, et minu arust ei peaks neid küll halduskogude liikmetele tutvustama. Tegemist on kohustusliku kirjandusega mille võiks üldistes joontes iseseisva töö korras pähe raiuda. Minul hakkas pähe kuluma enamvähem aasta-kaks peale halduskogu liikmeks saamist. Aga see selleks.

Kolmanda teemana tegi Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ettekande teemal koolivõrgu trendid Tallinnas. Ei hakka seda ümber jutustama vaid lisan ettekande slaidid siia kõigile vaatamiseks (tegelikult on need ühe teise, komisjonis toimunud ettekande slaidid mille sisu on täpselt sama kuid kuna ajaliselt ei jõudnud üle küsida, siis kui keegi pahandab, andke teada)

Muud paberile kritseldatud märkused: hoolimata rahvastikuregistri statistikast (mis olevat üldse kasutu), ei olevat Tallinnas vast ühtegi last kes reaalselt üldse koolis ei käi; Mustamäe Gümnaasiumi ja Tallinna 37. Keskkooli juhtide vahel olevat juba sõlmitud kokkulepe, et kui 37. gümnaasiumiaste suletakse (ilmselt hiljemalt 2012 algaval õppeaastal), siis kolivad kahe kooli algklassid ühte hoonesse Ed.Vilde tee 69; 56% põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumiastet samas koolis; 2004. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli hoonesse aadressil Akadeemia tee 30 läheb sotsiaalkasutusse.

Koolivõrgu korrastamise teemal olen ise õunte pealt ennustanud siin. Kuigi panin siis pealkirja aastanumbri 2011, tundub, et reaalselt toimuvad järgmised suuremad korraldused alles 2012. aastal. Aga eks näeb.

Küsisin ettekandjalt, et kui raudse rusikaga Haridusamet on kui mõni kool suudab ja tahab hetkel piiriks seatud kahe klassikomplekti asemel avada hoopis 3 või enam I klassi. Selliseid koole Tallinnas on, nende hulgas ka Arte Gümnaasium mille hoolekogus ise olen. Küsimus ilmselgelt ärritas ettekandjat ning konkreetset vastust ei saanudki – ainult ümmarguse jutu sellest, et sedasi ei jätku kõigile koolidele õpilasi.

Minu isiklik seisukoht on siinkohal selline, et totaalne vaba konkurentsi tapmine linnaameti poolt ei ole mõistlik ega õigustatud. Olgugi, et selle põhjuseks on eesmärk säilitada võimalikult lai koolivõrk. Usun, et koolid milledesse on suurem tung õppima asuda, on selle saavutamise nimel näinud vaeva, mitmed asjad on seal paremal tasemel kui nendes koolides kuhu ei kiputa ning kõige nõrgemate koolide sulgemisel või ühendamisel suuremateks koolideks on võimalik tagada paremat lõpptulemust. Lisaklasside avamist tuleks igal juhul lubada – olgu siis tingimuseks seesama piir, et klassikomplekti täituvus peab olema üle mingi kindla piiri või midagi muud aga reaalset.

Seekord siis sedasi. Järgmine kord koguneb Mustamäe halduskogu 9. märtsil.

Kommentaarid: (6)

TOP 15 sulgemisohus kooli 2011. aastal, Tallinnas

Teema: Arte Gümnaasium, Poliitika ja muud loomad, Statistika, tallinn

Reaalne olukord on selline, et õpilaste arv Tallinnas väheneb ning seega on täiesti loogiline, et linn on alustanud koolivõrgu ümberkujundamist selliselt, et see vastaks reaalsetele vajadustele. Piirid on karmilt kirja pandud.

Gümnaasiumid, mis ei ole 1. septembriks 2010 avanud gümnaasiumiastmes kahte 10. klassi õpilaste arvuga vähemalt 26 õpilast klassis ning mille gümnaasiumiastme õpilaste arv ei vasta Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kavas 2003–2012 sätestatud miinimumile, milleks on 156 õpilast kujundatakse järk-järgult ümber põhikoolideks.

Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise tegevuskava aastateks 2010–2012

Esimesed koolid on oma otsused juba 2010. aastal kätte saanud.

Lasnamäe Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2010 ümber koolieelseks lasteasutuseks; Sõle Põhikool ja Pelgulinna Gümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Pelgulinna Gümnaasiumiks; Pelguranna Põhikool ja Karjamaa Gümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Karjamaa Gümnaasiumiks; Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium ja Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumiks; Tallinna Paekaare Gümnaasium kujundatakse alates 1. septembrist 2011 ümber Tallinna Paekaare Põhikooliks; Haabersti Vene Gümnaasium kujundatakse alates 1. septembrist 2011 ümber Tallinna Haabersti Põhikooliks; Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2012 ümber koolieelseks lasteasutuseks ning Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2012 ümber koolieelseks lasteasutuseks;

See selleks. Tegemist on ajalooga mida enam ei muuda. Otsused on tehtud ja mina ei usu, et need kõige hullemad on. Pigem ebamugavad kuid vajalikud.

Millised koolid saavad aga omad teated 2011. aastal?

Gümnaasiumiosa kaotamine ähvardab eelkõige neid koole, mis on juba aastaid suutnud komplekteerida vaid ühe gümnaasiumiklassi või on pikalt olnud 52- kümnenda klassi õpilase piiri peal või all. Midagi kindlat ennustada ei saa kuid vaadata saab kahte asja. IX klasside õpilaste arvu käesoleval õppeaastal ning varasemate aastate suundumust X klasside avamise osas.

Koole, mille X klassi õpilaste arv sellel õppeaastal jäi alla 52 on koguni 18. Võtsin siit juba maha need koolid, mis on ümberkorraldamise kohta teate juba saanud. Samuti jätsin kõrvale Tallinna Juudi Kooli ja Tallinna Heleni Kooli.

Kui eelpool viidatud koolivõrgu korrastamise kava oleks kehtinud juba sellest õppeaastast, oleks võinud enamiku neist vabalt põhikooliks ümber vormistada.

Tallinna Arte Gümnaasium, mille hoolekogu liige ise olen, võttis X klassi sellel õppeaastal täpselt 52 õpilast. Piiri lähedal on veel oma hea 5 kooli kindlasti.

Oletan, et suure hulga X klassi õpilastest annavad sama kooli IX klasside õpilased. Selleks, et midagi targemat arvata selle kohta võiks vaadata kui suur see osakaal iga kooli puhul on kuid jään seekord selles osas pealiskaudseks.

Riputan siia tabeli 20 madalaima 9 klassi õpilaste arvuga kooliga. Punasega on märgistatud need koolid, mis jäid ka nende 18 kooli hulka millede X klassi õpilaste arv sellel õppeaastal jäi alla 52.

Kolmandaks võib vaadata seda, et kui palju õpilasi XII klassi sellel õppeaastal lõpetab. Oletades, et kõik lõpetavad. Mida rohkem õpilasi koolist lahkub, seda raskemas olukorras kool on. Ei hakka seda tabelit siia eraldi lisama, paljuks läheb. Lõpetajate arvud saab eelmisest tabelist.

Neljandaks võiks vaadata seda kui palju õpilasi jääb gümnaasiumiastmesse eeldusel (mis mitte kunagi ei täitu), et kõik koolid avavad kaks gümnaasiumiklassi milledes kokku on 52 õpilast. Gümnaasiumiastme miinimumsuuruseks on teadupoolest meil nüüd 156 õpilast. Tabelis on kõik koolid, millede õpilaste arv sellisel juhul jääks alla selle miinimumi. Punasega taaskord need koolid, mis esimeses tabelis esile tulid.

Kuna moes on kõige kohta edetabeleid teha, siis teeme selle nalja ka ära. TOP 15 tõenäolisemalt ümberkorraldatavat gümnaasiumi mis vastava otsuse saavad 2011. aasta alguses sai kokku sedasi, et kõigi nelja eelpool mainitud tabeli järjekorranumbrid arvestasin labaselt punktideks ning kelle skoor lõpuks kõige madalam jäi, oligi kaotaja. Hüvasti.

See sulgemisohus muidugi tähendab seda, et asi korraldatakse kas põhikooliks või liidetakse mõne teise kooliga. Ei miskit hirmsamat.

Kokkuvõttes aga pean ma vabandama kui sa selle postituse nüüd lõpuni lugesid, kogu eelpool toodud info on täiesti kasutu, andmetöötlus meelevaldne ning arvesse võetakse veel kindlasti sadu erinevaid näitajaid, mis otsustamist mõjutavad. Näiteks 37. Keskkoolis on juba väga pikalt vähe õpilasi olnud kuid, et see kool on alati olnud valmis ka problemaatilisemaid (kui nii võib öelda) lapsi vastu võtma ja teeb nendega ka aktiivselt tööd, siis ilmselt on ta veidi vähem ohus kui mõni teine.

Teiselt poolt ei võimaldata ka vaba konkurentsi koolide vahel. Veidi nõme on, et käsib ja poob haridusamet – ehk siis määrab, mitu klassi tegelikult avada võib. Aga see selleks.

Puhtalt meelelahutuslik ja tänamatu nokitsemine seega. Mida sina kogu sellest koolivõrgu korrastamise asjast arvad?

Kommentaarid: (2)

MUPO… väärteod ja trahvid Mustamäel

Teema: Mustamäe halduskogu, Statistika, Teised kirjutavad, mustamäe, tallinn

Hommikul alustatu jätkuks, samalt allikalt, riputan siia üles munitsipaalpolitsei statistika Mustamäelt perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009.

Mustamäe linnaosas on eelmisel aastal menetlusse võetud 4622 väärteoasja. Füüsilisi isikuid oli karistatud 4467 korral ja kokku määrati rahatrahve 1 460 520 krooni. Juriidilisi isikuid oli vastutusele võetud 71 korral ning kokku määrati juriidilistele isikutele rahatrahve 127 900 krooni.

Jäätmeseaduse järgi oli alustatud 9 väärteomenetlust, millest ühe puhul tehti suuline hoiatus ning kuuele juriidilisele isikule määrati 14 000 krooni suuruses summas rahatrahve. Kuna Tallinna jäätmehoolduseeskirjas on väga halb sõnastus, siis on isikuid võimalik vastutusele võtta ainult teatud konkreetsete paragrahvide osas.

Liiklusseaduse järgi oli alustatud 435 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi tehti 78 korral. Rahatrahve määrati 317 korral ning kokku määrati valesti parkimiste eest rahatrahve 84 320 krooni suuruses summas.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi oli alustatud 766 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi on tehtud 86 korral. Rahatrahve määrati 613 korral ning kokku määrati heakorra- ja kaevetööde eeskirja nõuete rikkumiste eest rahatrahve 313 660 krooni suuruses summas.

Kaubandustegevuse seaduse järgi oli alustatud 8 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 45 000 krooni.

Taksoveo eeskirja nõuete rikkumiste (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 92 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 123 900 krooni suuruses summas.

Piletita sõidu (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 3304 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 1 054 320 krooni suuruses summas.

Kommentaarid: (1)

Millega see MUPO siis õigupoolest tegeleb…

Teema: Mustamäe halduskogu, Teised kirjutavad, tallinn

Teisipäeval toimunud Mustamäe halduskogu istungil andis lühikese ülevaate Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevusest ameti juhataja asetäitja Kalmer Filatov. Peale halduskogu koosolekut palusin tal mõningaid numbreid täpsustada. Kuna talle jäi aga enda sõnul halduskogu koosolekust mulje, et inimestel ei ole mingisugust ettekujutust, kuidas või mida munitsipaalpolitsei teeb, siis tegi ta vastuseks üsna põhjaliku ülevaate.

Mis seal ikka imestada – millist muljet sa veel eeldad kui Isamaa- ja Res Publica Liitu esindav Anneli Entson palub juba ameti struktuuri tutvustades aeglasemalt rääkida. MUPO veebileht võiks enne sellise teema käsitlemist ikka soovitusliku lugemise hulgas olla. Mina olen varem möödaminnes munitsipaalpolitseist kirjutanud ka siin.

Kõik järgnev on aga ilma minu kommentaarideta ning Kalmer Filatovi poolt kirja pandud. Minul jääb ainult üle teda tänada. MUPO 2009. aasta rikkumiste statistika Mustamäel, panen kirja järgmisesse postitusse, paari tunni pärast.

Munitsipaalpolitsei korrakaitseüksust juhib ameti juhataja, kelle alluvuses on kaks ameti juhataja asetäitjat. Asetäitjad juhivad ja koordineerivad ametis olevate osakondade tööd. Teenindava personali hulgas on esiteks üks juhi abi, kelle ülesandeks on ameti dokumendiregistri Postipoiss haldamine, avalduste ja vastuste registreerimine jm. Teiseks on teenindava personali hulgas üks peaökonomist ja üks vanemspetsialist, kelle ülesandeks on ameti finantsarvestus. Kolmandaks on ametis kaks juristi, kelle kohustuseks on kaitsta kohtus munitsipaalpolitsei poolt tehtud väärteomenetluse otsuseid ja lahendada teisi juriidilisi küsimusi, mis tekivad ameti tööga seoses ning kaks haldusspetsialisti, kelle kohustuseks on tagada korrakaitseüksuse sujuv töö kõikvõimalike töövahenditega.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis on korrapidamise sektor ja kuus osakonda:

Korrapidamise sektor – allub vahetult ameti juhatajale ning sektoris on ametis 5 vaneminspektorit, kes töötavad ööpäevaringselt vahetustega. Korrapidamise vaneminspektorid võtavad vastu avaldusi (telefoni teel) ja suunavad operatiivselt sündmuskohale patrulli, vastavad telefoni teel linnakodanike küsimustele ning vastutavad telefoni teel laekunud informatsiooni kontrollimise eest.

Registriosakond – haldab väärtegude registrit ja tegeleb väärtegude registreerimisega ning kogub ja analüüsib väärteomenetluse alast statistikat jne. Osakonnas on 10 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle alluvuses on üks IT vanemspetsialist, kes tegeleb kogu ameti IT alaste küsimustega ning kelle kohustuseks on tagada kogu ameti arvutivõrgu laitmatu töö ning üks arhivaar, kes korraldab kogu ameti dokumentatsiooni arhiveerimist. Viis vanemspetsialisti ja kaks spetsialisti registreerivad väärtegude registrisse andmeid väärtegude kohta ning kontrollivad väärtegude registri andmeid.

Patrulliosakond – teenindab operatiivselt telefoni teel saabunud avaldusi ning vastavalt välja töötatud patrulli maršruutidele teostavad järelevalvet munitsipaalpolitsei pädevusse antud õigusrikkumiste osas. Osakonnas on kokku 26 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja (üks) ning peainspektori (üks) kohustuseks on taksokontrolli teostamise organiseerimine. 10 vaneminspektorit ja 14 inspektorit käivad tööl vahetustega. Ööpäevane patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) ja taksokontrolli patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) töötavad ööpäevaringselt vahetustega ning ametnikud vahetuvad iga 12 tunni tagant. Taksokontrolli patrull tegeleb põhiliselt taksode kontrollimisega ja väärtegude tuvastamisel viiakse läbi väärteomenetlused. Tavaline patrull kontrollib kõiki korrapidajale telefoni teel laekunud avaldusi ja teostab järelevalvet välja töötatud maršruutidel kõikide muude munitsipaalpolitsei pädevusse kuuluvate rikkumiste osas. Väärtegude avastamisel alustavad ametnikud väärteomenetlusi ning vormistavad esialgsed menetlustoimingud. Alustatud väärteomenetlused antakse üle menetlusosakonna ametnikele. Kui rikkuja tabatakse otse sündmuskohal, siis viiakse menetlus patrulliametnike poolt lõpule. Enamus patrullis töötavatest ametnikest omab liikluse reguleerimise väljaõpet ning vajadusel, nt suurte ummikute puhul, tuleb neil tagada linnas sujuv liiklus.

Menetlusosakond – tegeleb järelevalve teostamisega ja väärtegude menetlemisega. Osakonnas on 29 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). Osakonnas on 8 tugipunkti s.o igas linnaosas üks tugipunkt. Kokku on 8 peainspektorit, 11 vaneminspektorit ja 8 inspektorit. Nimetatud ametnikud on jagatud tugipunktidesse ning igas tugipunktis on vastavalt töökoormusele 2- 6 ametnikku. Tugipunkti igapäevast tööd korraldab peainspektor. Iga tugipunkti kasutuses on sõiduk ning tugipunkti ametnikud teostavad iga päev oma piirkonnas järelevalvet ja rikkumiste tuvastamisel menetlevad väärtegusid lõpuni (koguvad tõendeid, teostavad menetlustoiminguid jne). Samuti viivad nad lõpule patrulli poolt alustatud väärteomenetlused ning kontrollivad munitsipaalpolitsei dokumendiregistris registreeritud avaldusi ning vastavad nendele avaldustele. Menetlusosakonna ametnikud osalevad vajadusel avaliku korra tagamisel ka väljaspool töö aega (nt laulu- ja tantsupidu, õllesummer, esimese septembri üritused jm) ning osa ametnikest on saanud liikluse reguleerimise väljaõppe ning vajadusel kaasatakse neid koos patrulliosakonna ametnikega liikluse reguleerimisel. Menetlusosakond tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (rikkumised on kirjas Tallinna linna heakorra eeskirjas ja Tallinna linna kaevetööde eeskirjas), liiklusseaduse (rikkumised on kirjas liikluseeskirja 13. peatükis), jäätmeseaduse (rikkumised on kirjas Tallinna jäätmehoolduseeskirjas), kaubandustegevuse seaduse, tubakaseadus, alkoholiseaduse, karistusseadustiku (§ 262) paragrahvide osas, mis on pandud riigi poolt kohaliku omavalitsuse pädevusse. Samuti on menetlusosakonna ametnikel kohustus menetleda väärtegusid pakendiseaduse teatud paragrahvide osas, kuid seda ainult siis, kui laekub vastav väärteoteade. Järelevalve teostamise õigust pakendiseaduse üle munitsipaalpolitseil ei ole.

Kontrolliosakond – tegeleb piletite kontrollimisega ühistranspordis (Ühistranspordiseadus). Osakonnas on 42 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). 5 vaneminspektorit ja 36 inspektorit töötavad graafiku alusel. Üks grupp töötab alates kella 07.00st kuni kella 19.00ni ja kaks gruppi töötavad Iga vahetuse ajal on tööl kolm kuueliikmelist ekipaaži, kelle kasutuses on tööks vajalik buss. Eelnevalt välja töötatud maršruutide järgi, mida pidevalt muudetakse, kontrollivad need ametnikud ühistranspordis reisijate sõidupileteid ning rikkumiste tuvastamisel alustatakse väärteomenetlusi ning teostatakse esialgsed menetlustoimingud. Kui rikkujad on kiirmenetlusega nõus, siis viiakse menetlused kohe ka lõpule. Juhul, kui asjaolud ei ole selged, siis teostatakse esialgsed menetlustoimingud ning koostatakse väärteoprotokollid ja need materjalid antakse üle ametnikele .., kes viivad väärteomenetlused kontoris lõpule (hindavad kogutud tõendeid, koguvad vajadusel tõendeid juurde ning koostavad üldmenetluse otsuse ja tagavad selle, et otsused oleksid seaduses ettenähtud ajal menetlusalustele isikutele kättesaadavad). Kuna tegemist on väga levinud rikkumisega, siis tegelevad selle osakonna ametnikud ainult nimetatud rikkumiste avastamisega.

Parkimiskontrolli osakond – tegeleb valesti pargitud sõidukitega ja nimelt ainult nendega, mida võib seadusest tulenevalt teisaldada. Selliste sõidukitega, mis lihtsalt on valesti pargitud ning mille äravedamiseks puudub seaduslik alus, tegeleb menetlusosakond. Sõidukite äraveo puhul toimetatakse sõiduk parklasse ning parkimiskontrolli ametnikud vormistavad seal kohapeal väärteoasja materjalid ning teevad otsuse. Osakonnas on kokku 16 ametnikku, osakonda juhib osakonna juhataja (üks), 10 kontrolöri ja 5 inspektorit töötavad parklas vahetustega ning nende põhiliseks ülesandeks on parkimise järelevalve teostamine ja väärtegude menetlemine. Kuna antud juhul tuleb sõidukile järgi isik, kes on sõiduki valesti parkinud, siis on need väärteomenetlused võimalik kiiresti kiirmenetluse korras lõpule viia. Antud juhul on samuti tegemist levinud rikkumisega ning nagu eelpool juba öeldud on võimalik need menetlused kiiresti lõpule viia, siis tegelevad nimetatud ametnikud kitsalt ainult valesti pargitud sõidukitega, mille äravedamiseks on seaduslik alus. Nimetatud ametnikud töötavad samuti vahetustega. Päevasel ajal s.o 08.00st kuni 20.00ni on tööl 7 ametnikku ja kella 20.00st kuni kella 08.00ni on tööl kaks ametnikku.

Kooli- ja sisevalve osakond – nimetatud osakond loodi alles selle aasta algusest. Osakonnas on 18 ametikohta. Osakonda juhib peainspektor (üks). Osakonnas on 2 vaneminspektorit ja 15 inspektorit. Sisevalves töötab 11 ametnikku, kes valvavad nelja linna objekti (Tallinna Linnavalitsuse 2 maja s.o Vabaduse väljak 7 ja 10, Tallinna Volikogu ja Kristiine Linnaosa Valitsus). 6 ametnikku hakkavad järelevalvet teostama Tallinna koolide ümbruses . Nimetatud ametnike tööülesandeks on koolide ümbruses avaliku korra tagamisel osalemine ja avaliku korra rikkumiste tuvastamisel väärtegude menetlemine. Samuti on nimetatud ametnike ülesandeks koolide ümbruses tubaka- ja alkoholiseaduse üle järelevalve teostamine ning heakorra eeskirja § 13 lg 1 ettenähtud rikkumiste ärahoidmine ja väärtegude avastamisel väärteomenetluste läbiviimine.

Kommentaarid: (0)

Linnakodanike rahulolu Tallinna avalike teenustega 2009

Teema: Statistika, mustamäe, tallinn

Postkastis maandus tore uuring nimega “Linnakodanike rahulolu Tallinna avalike teenustega. Rahvaküsitluse analüüs.”. Küsitletud on möödunud aasta septembris ning olgu ära öeldud, et siinmail traditsiooniliselt, ei tasu andmeid puhta kullana võtta sest Saar Poll on piirdunud vaid 1513 vastajaga terve linna peale. See teeb veidi vähem kui 0,4% tallinlastest.

Alla saab uuringu lõppraporti laadida Tallinna uuringute infosüsteemist, siit.

Aastatega on linlaste rahulolu Tallinna üldise elukeskkonnaga kasvanud. Kui 2006. aastal oli elukeskkonnaga väga rahul 9% vastanuid ja 7% ei omanud seisukohta, siis 2008. aastal olid vastavad protsendid 13 ja 1. 2009 a. on väga rahulolevate tallinlaste arv kasvanud veelgi, tõustes 19%-ni.

Linnavõimul on põhjust teha rahulolevat nägu?

Rahulolu üldine tõus tuleneb positiivsetest hinnangutest arengutele erinevates valdkondades. Läbi kolme aasta ollakse rohkem rahul haljasalade, parkide ja rannaalade olukorraga. Kõige vähem rahuldab inimesi õhu puhtus ja müratase. Ka lemmikloomade jalutamiskohtade olemasolu ja loomapidamise kultuur põhjustavad linnaelanike jätkuvat rahulolematust. Nii peab keskkonnapuhtuse ja loomapidamise valdkonnas 2009 a. olukorda heaks vähem kui viiendik tallinlastest. 2009 aastaga on enim paranenud hinnangud liikluse ja transpordi valdkonnale ning prügimajandusele.

Kusjuures, vene keelt kõnelevad tallinlased paistsid silma kõrgema rahuloluga enamikes elukeskkonna aspektides. Põlised tallinlased ja üle 25 aasta Tallinnas elanud on keskkonnaga rohkem rahul kui 3 kuni 9 aastat Tallinnas elanud.

Ka naised olid rahulolevamad ja seda just mänguväljakute, sõiduteede olukorra ja terviseradade olemasolu osas. Positiivsemalt hindasid olukorda kõrgema sissetulekuga pered, 15-19 aastased noored ja üle 75 aastased linlased. Kõige madalamalt hindasid olukorda 40 – 59 aastased. Tervikuna on Tallinn 77% jaoks kindlasti eelistatuimaks elukohaks, 8% elaks meelsamini mõnes väikelinnas ja 7% maal.

Rahulolu elukeskkonnaga linnaosades ühtib mõnes plaanis linnale kui tervikule antud hinnangutega. Nii pälvivad parkide olukord ja prügimajandus kõrgeimad skoorid. Teisalt ollakse märksa kriitilisemad hinnangutes teede, eriti just kvartalisiseste teede olukorrale. Lähiümbruse rahulolu hinnangutes tuli välja ka üks ja ainus aspekt, milles kodanikud on täna rahulolematumad kui 2008 aastal – tänavavalgustus. Kuna küsitlus toimus 2009 a. septembris, siis ei mõjutanud vastuseid ilmselt novembrikuine looduslikult pime aeg, vaid pigem varakevadine säästupoliitika, mil tänavavalgustus ööseks välja lülitati.

Kui lähtuda ainult trendist, st. sellest, mitmes küsimuses on rahulolu muutunud, siis võib kõige edukamaks linnaosaks pidada Põhja-Tallinnat ja kõige ebaedukamaks Haaberstit. Põhja-Tallinnas on rahulolu 2009 a. kõigis küsitud valdkondades kõrgem kui 2008 a.; Haaberstis on rahulolu aga langenud koguni 11 valdkonnas ja oluliselt paranenud vaid 4-s. Tõsi, Haaberstis oli varem suhteliselt kõrge rahulolutase, mistõttu neil oli selle hoidmine suuremat jõupingutust nõudev. Arvestatavat progressi näitavad ka Kesklinn, Mustamäe ja Nõmme, kus hinnangud on halvenenud vaid 2-4 punktis. Pirita, Kristiine ja Lasnamäe on küll mitmes küsimuses positsiooni parandanud, kuid 6-7 küsimuses on sealsed elanikud täna kriitilisemad kui aasta tagasi.

Uuring vaatas otsa ka tallinlaste poolt kasutatavatele infokanalitele. Ainsana on oma positsiooni infoallikana parandanud ajaleht „Pealinn“, kuid Tallinna abitelefon ja infosaal on kohad, kuhu linlane pöördub üha harvemini. Linna infosaalis ei käi mitte kunagi 82%, abitelefonile 1345 ei helista kunagi 76% tallinlastest. Linna lehed on aga kujunemas oluliseks infoallikaks, nii saab ajalehest „Pealinn“ või oma linnaosa lehest infot kolmveerand küsitletuist, sealjuures „sageli“ 25-27%.

Pikemalt vaadeldakse uuringus Tallinna veebilehte jms kuid ei hakka seda osa siin kokku võtma.

Vaadeldi ka suhtlemist ametiasutustega. Kõige rohkem soovisid linna asjades kaasa rääkida Nõmme linnaosa elanikud (28%) ja kõige vähem Haabersti-Õismäe elanikud (5%). Mustamäe elanikud paigutuvad selles arvestuses aktiivsuselt neljandale positsioonile (8%). Eesti keelt kõnelevad vastajad olid aktiivsemad vene keelt kõnelevatest (vastavalt 13% ja 7%). Ka vanemad linnakodanikud avaldasid suuremat huvi linna asjades kaasa rääkida.

Kõige levinumaks suhtlusviisiks on vahetu suhtlemine kas kohale minnes (46,3%) või telefoni teel (26,3%). E-posti ja interneti kasutatakse peaaegu võrdselt 19,6 ja 19,1 protsenti. Kõige vähem kasutatakse suhtlemisel SMS-I (ei kasuta 90-100 protsenti vastanuid).

Kõige vajalikumaks peeti linnaosa valitsuses asuvate ühtsete teeninduspunktide eelisarendamist. Sellele järgnes tavapärane asjaajamine konkreetsetes asutustes ja ametites ning e-teenused. Alles siis järgnesid teeninduspunktid suurtes kaubanduskeskustes, telefoniteenused, ID-kaardil põhinevad teenused ja m-teenused.

Kui kedagi rohkem huvitab, siis e-teenuseid vaadati uuringus ka eraldi ja pikemalt. Samuti on vaadatud veidi otsa ka erinevate teenuste kaupa kuid vastajate arv on sedavõrd olematu, et ei hakka siin neid tulemusi esile tooma.

Switch to our mobile site