http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (1)

Videoblog nr 1: Rahumäe tee kergliiklusteest

Teema: tallinn, tegin-nägin

Andke mulle andeks minu hirmus kaameratöö ja muidu kehv kvaliteet. Üritasin elus esimest korda mobiiltelefoniga ja rulluisutades midagi filmida. Üritan ennast edaspidi parandada.

Laupäeval olin kutsutud väikesele, aga olulisele, külaskäigule Energia 13 asuvas Kristiine Sotsiaalmajas. Muude teemade hulgas sain kuulda muret, et Kristiine Sotsiaalmaja juurest on Tammsaare tee pikenduse juurde ratastoolis liikumine praktiliselt võimatu, tee olevat kas väga halvas seisukorras, liiga kitsas või puuduvat üldse.

Teema jäi meelde ning pühapäeval otsustasin rulluiskudel olukorra üle vaadata. Tulemus on videolt näha.

Kokkuvõte on ilmselge: Rahumäe tee vajab kiirelt korralikku kergliiklusteed! Kuigi tõsise pingutuse korral on ilmselt ka ratastoolis liiklemine võimalik võib oletada, et näiteks talvel on olukord täiesti lootusetu.

Palusin olukorda kommenteerida ka Maris Sillal, kes on Kristiine linnaosa halduskogu liige ning Daniel Sepal, kes mõnda aega tagasi veetis eksperimendi korras vabatahtlikult nädala ratastoolis. Loodetavasti leiab kommenteerimiseks aega ka vastutav abilinnapea ning Kristiine linnaosa vanem.
 

_
Maris Sild: Sellel talvel valmistas mulle see sama lõik muret ka jalakäijana. Lumevallide tõttu oli autoteele minemata seda praktiliselt võimatu läbida ja see pani näiteks lapsevankriga liiklejad äärmiselt raskesse olukorda. Kristiine linnaosa halduskogu liikmena juhin kindlasti ka linnaosa valitsuse tähelepanu korraliku kõnnitee puudumisele seal kandis. Lisaks sellele, et see teeb peaaegu võimatuks seal liiklemise nii ratastoolis kui ka rulluiskudes, on korraliku kõnnitee puudumine ohuks kõikidele jalakäijatele.
_
Daniel Sepp: Tuleb tunnistada, et see olukord ei ole kiita. Samalajal tuleb tunnistada, et liikumine on seal ratastooliga võimalik, kui tegemist ei ole elektritooliga. Elektritooliga on liikumine olulisel määral keerulisem nendel teedel eelkõige selle kaalu pärast. Olen täiesti nõus väitega, et kergliiklusteid tuleb arendada ning juurde ehitada. Samalajal tuleb tunnistada, et olukord on mitmes kohas paranenud kesklinnas võrreldes eelmise aasta augustiga. Sotsiaalmajade ligipääsetavus võiks ja peaks olema parem. Sellele ei ole pööratud piisavalt palju tähelepanu, kuid paljuski aitaks inimeste informeerimine sellest, kuidas neile eeldatakse, et ligipääs toimub. Enda kogemusest võin öelda, et oleksin läbitud teelõigu läbinud kindlasti ratastooliga kõrvalise abita.

Kommentaarid: (3)

Tallinnas on üldse autole alternatiivi? Taavi Aasa loo kommentaariks ja omad mõtted.

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad, tallinn

Taavi Aas ajab Delfis enda tasulise parkimise jonni edasi ning argumendid lähevad kohati aina jaburamaks. Taavi, vabandust aga mina ei saa aru mis seos on sissekirjutusel ja linna teenuste kasutamisel – Tallinn peaks olema sõbralik, avatud, intelligentne linn kuhu on oodatud nii tallinlased kui külalised lähemalt ja kaugemalt. Kasutada tasulise parkimise teemalises sõnavõtus argumenti, et mingil seltskonnal ei ole sissekirjutust on võrdne löögiga allapoole vööd, iseendale. Mõned asjad segavad veel.

…tänavad on parkivaid autosid täis ning jalakäijad, enamasti lapsed ja eakad, peavad nende vahel laveerima. See tekitab paratamatult autodest varjatud halva nähtavuse tõttu ka ohtlikke olukordi.

Taavi Aas

Tõsi, teede servas parkivad autod segavad ning lapsed ja eakad ei peaks nende vahel laveerima. Tallinna pühaks kohustuseks aga peaks sellisel juhul olema reaalselt kasutatava kergliiklusteede võrgustiku rajamine ning parkimiskorraldus (ei, ma ei mõtle korraldust rahapaki ja trahvikviitungiga). Kui jalakäijad peavad laveerima, on see puhtalt Tallinna enda tegemata töö.

Meil on kümneid kirju, kus põlised Kalamaja inimesed meenutavad heldimusega, kui vaikne, sirelilõhnaline ja rahulik rajoon oli siin varem.

Taavi Aas

Millisest hetkest said need kümned kirjad kaalukamaks kui need sajad kõlavad vastuhääled? Mustamäel kusjuures on vast paartuhat parkimiskohta puudu. Pean ilmselt tungivalt paluma mustamäelastel linnajuhtidele mitte parkimise teemal kirjutada – kuigi minul endal autot ei ole, ei sooviks mustamäelase ega siinse halduskogu aseesimehena näha kava Mustamäe parkimise tasuliseks muutmiseks.

Seda ei saa me lubada, mistõttu oleme välja töötanud kava autode arvu piiramiseks ehk tasulise parkimise.

Taavi Aas

Kava on teil kõva jah. Rahapakk ja trahvikviitung.

Paljud autosõbrad ei saa kahjuks aru lihtsast tõsiasjast, et kui võideldakse oma piirkonna tasulise parkimise vastu, siis sellega võideldakse autostumise vohamise poolt.

Taavi Aas

Põlise jalakäija, rulluisutajana ei saa sellest peenest loogikast isegi mina aru. Samas, mind pole keegi ka abilinnapeaks edutanud. Veel. Küll aga tundun ma rohkem aru saavat sellest, et ühistranspordi vähendamise ja kesise kvaliteedi ning kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamise venimisega võideldakse autostumise vohamise poolt ning siis teisest otsast võideldakse selle poolt, et saaks sellelt seltskonnalt kes igapäevaseid asju linnasiseselt autoga ajavad nii palju krabisevat Tallinna televisiooni eelarvesse kui vähegi annab.

Mina näiteks ei ole tänaseni suutnud Tallinna nuditud transpordiga kohaneda. Hilinen stabiilselt kohtumistele ja käin rohkem jala. Näiteks 30. mai õhtul sain Mustamäel 25 minutit trolli oodata ning seejärel oli seal ilmselt kitsam kui vürtsikiludel. Järgmisel päeval sain keset päeva linnas Kadrioru poole liikuvat trammi oodates enne ära näha 4 ülemiste poole minevat trammi kui üks Tallinna Ülikooli ja Kadrioru poole liikuv ning seejärel oli selles ühes ruumi vähem kui vürtsikiludel. Samal päeval hiljem Mustamäele sõites sain vist oma hea veerand tundi trolli oodata ning samuti, ruumi polnud ei seista, istuda ega hingata. Ma ei tea kas pisikesel trollil olid tõesti selle ülekoormusega reaalsed raskused aga ka sarved suudeti kaks korda maha sõita. Esmaspäeval aga hakkasin üldse Tallinna ühistranspordi vajalikkuse üle mõtlema siis kui Marja poe juurest õhtupoole enne Tammsaare teeni kõndida jõudsin kui ainsamatki trolli mööda sõitmas näha sain.

Autouputus tuleb ikka eeskätt sobivate alternatiivide puudumisest ning neid on linn keeldunud arendamast.

Koosolekul tuli välja huvitav asjaolu. Nimelt on tasulise parkimise vastu protestijate hulgas palju, kui mitte isegi enamus, just neid inimesi, kes ei oma Tallinnas sissekirjutust. Teisisõnu nõuavad Tallinna linnalt tasuta teenust mittetallinlased. Nii näiteks on end Tallinnas rahvastikuregistrisse kandnud vaid pooled aadressil Kungla tänav 18 asuva maja elanikest, kes on ühed aktiivsemad autouputuse pooldajad Kalamajas.

Taavi Aas

Jeerum. Rääkisin sellest argumendist ka eespool kuid äkki on siin hoopis Kalamaja rahva jaoks mõeldud peen salasõnum? Kui te kõik, kes te hetkel sealkandis oma autot pargite, korterit üürite või omate, ennast kiirelt tallinlaseks registreerite, oma maksuraha meile toote, on ka linn valmis parkimistasu asemel hoopis tulumaksukroonid võtma? Ehk siis, asi on ikkagi rahas, Taavi? Teine plusspool oleks ilmselt see, et järgmistel valimistel saate Tallinnas hääletada kelle iganes kuid mitte Keskerakonna poolt.

Usun siiralt, et kui autoomanikud võtavad vastu linnavalitsuse poolt pakutava kompromissi Kalamajas teatud piirkondade tasuliseks muutmise suhtes, võidavad sellest eelkõige jalakäijad. Järele mõeldes märkavad üsna kiirelt ka autode omanikud, kui mugav on ühe päevapraega võrreldava hinna eest terve kuu vabalt parkida oma autot just magamistoa akna alla. Sellist luksust saavad lubada endale vaid miljööväärtuslikus piirkonnas nagu seda on Kalamaja elavad autoomanikud. Hoiame seda piirkonda ühiselt.

Taavi Aas

Vaatan, et abilinnapea on ka kergelt skisofreeniline. Eelpool väitis, et jalakäijate olukord paraneb ning siin vihjab, et need justkui võidavad. Samas kohe järgnevas lõigus eeldab, et autoomanikud pargivad harjumuspärastes kohtades ikka edasi. Pargivadki. Seega mida Taavi Aas ütleb, on see, et midagi ei muutu peale selle, et linnakassa saab uue tuluallika?

–//–

Aga olgu. Kahtlustan, et üks artikkel sai siin tähelepanu rohkem kui ära teeninud oli.

Mulle ausalt ei ole ükski Kalamaja elanik kirjutanud ja ma ise seal ei ela kuid mulle tundub, et kui probleem on liigsetes parkijates, autouputuses, siis kohalike suhtes sõbralikum lahendus oleks parkimiskohad märgistada, joonida kastid ja jagada kohad elanike vahel – kui tasulise parkimise vastastel on õigus ja kohalikud mahuvad ilusasti ära, oleks see hea lahendus. Märgistuse ülevärvimise, parkimiskohtade heakorra tagamise võiks samuti omanikele jätta. Õigused ja kohustused. Väljaspool jaotatud (ja piiratud külaliskohti) võiks parkimise väljaspool parklaid üldse keelata.

Teine mõte on üldisem, laiem ja palju ebapopulaarsem. Nimelt täiesti varjamatult toetan automaksu kehtestamist. Mitte küll kohaliku maksuna vaid üleriigiliselt. Kohaliku mootorsõidukimaksuga Tallinn kunagi katsetas kuid selgus, et me oleme valmis tegema mida iganes, et maksudest kõrvale hiilida. Rahvas lihtsalt registreeris ennast Tallinnast välja ning tulumaksuosa kaotus oli linnale valusam kui automaks kompenseerida suutis. Maksust laekuvad summad peaksid seejuures minema täielikult omavalitsustele, sihtotstarbeliselt ühistranspordi ja kergliikluse investeeringuteks (mitte halduseks!). Kui kohalikest maksudest rääkida siis Tallinnas võiks kehtida läbisõidumaks Vanalinna ja südalinna piirkondades va need arterid millede läbimine on Tallinna ühest otsast teise jõudmiseks alternatiivide puudumisel vältimatu ning kohalikud elanikud.

Sedasi siis seekord.

Kommentaarid: (1)

Kuidas need halduskogud siis töötavad?

Teema: Poliitika ja muud loomad, tallinn

Kommentaarid: (8)

Tallinna reisisaatjate ametijuhend

Teema: tallinn

Eero Rangi blogist leidsin eile Tallinna reisisaatjate tööjuhendi (.doc). Tunnistan ausalt, et ei olnud seda dokumenti enne lugenud. Mina näiteks ei teadnud, et reisisaatjalt saab osta piletit. Kas sina teadsid?

TALLINNA AUTOBUSSIKOONDISE AS REISISAATJA TÖÖJUHEND

1. Ametikoht: reisisaatja
2. Asend: ÄÜ Tallinna Linnaliinid
3. Alluvus: Allub veokorralduse osakonna juhatajale ning tööajal bussijuhile

4. Ametikoha eesmärk:
Reisijate meeldiva teenindamise ja turvalisuse tagamine

5. Tööülesanded:
5.1. Alustab töökohustuste täitmist bussis vastavalt töögraafikule
ning fikseerib elektronkompostris vastava arvestuslipiku ja kinnitab
seejärel reisisaatja töölehearuande külge.
5.2. Võtab bussijuhilt allkirja vastu sõidutalonge ja vahetusraha. Vahetuse
lõppedes tagastab bussijuhile allkirja vastu sõidutalongide müügist saadud
tulemi ja müümata jäänud sõidutalongid
5.3. Müüb sõidutalonge
5.4. Jälgib ja juhendab sõidutalongide õigeaegset komposteerimist reisijate
poolt. Vajadusel juhib reisijate tähelepanu sõidu eest tasumise vajalikkusele.
5.5. Annab informatsiooni sõidutalongide hankimise võimaluste, nende
hindade, sõidusoodustuste ja tasuta sõidu õiguse kohta .
5.6. Annab vajadusel reisijatele informatsiooni antud liini kulgemise kohta ja
ümberistumise võimalustest
5.7. Juhendab salongis reisijate liikumist : bussijuhi kabiini juurest ja uste eest
salongi keskele, väljumissooviks vajutada stopp-nuppu ja liikuda uste
juurde jne
5.8. Abistab väikelapse emasid ja puuetega inimesi bussi sisenemisel ja
väljumisel
5.9. Aitab väikelapse emasid ja puuetega inimesi istekoha leidmisel
5.10. Tagab bussis rahumeelse olukorra sõidu ajal. Vajadusel teeb märkuseid või
teatab korrarikkujatest bussijuhile
5.11. Informeerib sõitjaid liiklusummikutest, liiklusõnnetustest ja bussi
tehnilistest riketest. Vajadusel organiseerib reisijate bussist väljumist ning
edasisõitu samas suunas minevatele bussidele
5.12. Abistab bussijuhti ohutuse tagamisel liiklusõnnetuse või mõne muu
liiklusseisakut takistava asjaolu kõrvaldamisel

6. Vastutus:

6.1. Vastutab reisijate meeldiva ja häireteta teenindamise eest
6.2. Sõidutalongide ausa müümise eest
6.3. Bussijuhi õigeaegse informeerimise eest reisijaid häirivatest olukordadest
bussis
6.4. Vastutab temale usaldatud materiaalsete väärtuste ( sõidutalongid, raha) ,
tööriietuse ja varustuse säilimise eest
6.5. Vastutab süülise tegevuse või tegevusetusega tööandjale tekitatud kahju
eest

7. Kohustused:

7.1. Tööle ilmuda vastavalt töögraafikus ettenähtud ajal ja kohas
7.2. Võtta bussijuhilt tööpäeva alguses allkirja vastu sõidutalongid ja
vahetusraha ning töö lõppedes tagastada bussijuhile allkirja vastu tulemi
ning müümata sõidutalongid
7.1. Kanda ettenähtud tööriietust
7.2. Teavitada töö käigus tekkinud probleemidest vastava veokorralduse
osakonna juhatajat
7.3. Täita bussijuhi poolt antud operatiivseid korraldusi reisijate teenindamisega
seotud eriolukordade lahendamiseks
7.4. Teatada tööle mitteilmumise põhjustest tööpäeva hommikul oma vahetule
ülemusele
7.5. Täita töö – ja tuleohutuse eeskirju

8. Õigused

8.1. Saada bussijuhilt tööpäeva alguses sõidutalonge ja vahetusraha
8.2. Saada informatsiooni liini kulgemise ja liiniaegade muudatuste kohta
8.3. Kutsuda korrale reisijad, kes häirivad kaasreisijaid ning vajadusel teavitada
politseid
8.4. Teha ettepanekuid töökorralduse parandamiseks
8.5. Saada enne tööle asumist tööülesannete täitmiseks vajalikku koolitust

9. Muud nõuded.
9.1 Riigikeele oskus suhtlustasandil
9.2. Ausus
9.3. Hea suhtlemisoskus
9.4. Korrektne välimus
9.5. Abivalmidus
9.6. Organiseerimisvõime

Kommentaarid: (0)

Halduskogu esimees linnaosa vanema asemele ning linnaosade valitsused kinni?!

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad, tallinn

Twitteri vahendusel tundub, et Hardo Aasmäe tegi Pirita visioonikonverentsil huvitava ettepaneku. Nimelt sellise, et Tallinna linnaosadel võiks olla oma, eraldiseisvad eelarved ning halduskogu esimees võiks täita ka linnaosavanema ülesandeid.

Mulle see ettepanek meeldib. Olgugi, et Tallinnas on hetkel mõned inimesed halduskogusid juhtimas keda kindlasti ei tahaks linnaosade eesotsas näha kuid sellise korra kehtestamisel satuksid samadele kohtadele ilmselt kohati ka erinevad inimesed.

Teiselt poolt on see ka huvitav kuna halduskogudes ei ole enamus alati sama mis linnavolikogus. Näiteks Nõmmel on täna halduskogu enamus linnavolikogu opositsiooni käes.

Ütlesin juba enne valimisi avalikult välja, et minu hinnangul võiksid Tallinna jääda küll linnaosad ja halduskogud kuid mitte linnaosade valitsused – reaalselt ei ole nende järele vajadust ning see võimaldaks linnaaparaati veidi koomale tõmmata. Koomale tõmmata just juhtide, mitte ametnike tasemel – valdavat enamust ametnikke on endiselt vaja. Selle seisukohaga sobiks Hardo Eesmäe ettepanek ideaalselt.

Samuti võiks linnaosade lehtede + Pealinna asemel olla korralik igakuiselt ilmuv ajakiri terve linna peale.

Teeme ära? Tänase linnavõimu ajal ilmselt kahjuks mitte…

Switch to our mobile site

.pri.ee priiks!