Mehed (ja naised)! Tänaval on plakatid, postkast kutsetest umbes ja muud hirmsat. Muuseumiaasta ajal toimuvat mingi loom nimega muuseumiöö. Minule öised üritused meeldivad. Öös on asju ja emotsioone.
Aga mingit muuseumiööd seekord ei toimu! Kes minna plaanis, võib koju jääda. Ehmatusega avastasin, et see, mida keegi on otsustanud ööks nimetada, leiab aset ajavahemikus 19-24. Hästi läheb kui selleks ajaks päikegi looja jõuab minna! Tegemist on õhtuga, kõige paremal juhul isegi hilisõhtuga! Muuseumiöö on odav promotrikk sest tegelikult on tegemist siiski muuseumiõhtuga! Muuseumiõhtu toimub. Sinna võite minna. Mina lähen ka.
Mõnda aega tagasi kirjutasin Urmasele vastuseks, et ilmselt ei võta muuseumiaastast vedu. Astun natukene sammu tagasi.
Tallinna muuseumitest on sellised asutused nagu Kristjan Raua Majamuuseum, Mikkeli Muuseum, Muuseumilaevade Sadam (kuigi ma enamike neist alustest oma näpuga ikka puutuda saanud), Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Andres Särevi kortermuuseum, Kalevi Maiustustemuuseum, Kindlustuse Muuseum, Majandusajaloo Muuseum, Politseimuuseum, Lastemuuseum, Vene Muuseum Eestis ning Ühiskaubandusmuuseum minu jaoks veel võõrad.
Vaatan, et muuseumiõhtul on neist võimalik külastada Mikkeli Muuseumi ja Eesti Pedagoogika Arhiivimuuseumi. Teen selle nalja ära, et astun neist kahest läbi.
Statistikaamet andis kusjuures täna teada, et mullu oli Eestis 1540 muuseumikülastust tuhande elaniku kohta. Muuseumide külastatavus, mis pärast Eesti taasiseseisvumist oli madalseisus, on viimasel kümnendil jõudsalt suurenenud.
2008. aastal oli Eestis 224 muuseumi. Muuseumides töötas ligi 1600 inimest ja lisaks veel 400 vabatahtlikku.
Muuseumide tulu oli mullu 575 miljonit krooni, millest 339 miljonit kaeti riigieelarvest ja 70 miljonit kohalike omavalitsuste eelarvest. 20 miljonit saadi annetustest ja fondidest ning 38 miljonit piletitulust. 36 miljonit krooni teeniti muudelt tasulistelt teenustelt (nt renditulud, giiditeenused jm). Muuseumide kulu oli 488 miljonit krooni, millest 2% kulus uute säilikute soetamiseks ja 49% tööjõukuludeks. Muuseumid investeerisid 146 miljonit krooni.
Minu seisukoht on, et muuseumite külastamine peaks kõigile olema tasuta ning see 38 miljonit krooni piletitulu tuleks peale majanduskriisi möödumist katta kas riigi- või omavalitsuse eelarvest.
15-mai-2009
15-mai-2009
Olen viimasel ajal kuidagi Postimehe keskseks jäänud. Värskelt tekitasid nad kaks uudist. Euroopa majandus 13 aasta sügavaimas languses ning Saksamaa majandus 40 aasta rekordilises languses .
ELi pressikad maanduvad ka otse minu postkasti. Mina oleksin kirjutanud hoopis millestki, mis meie lugejat rohkem huvitab.
Eurotsooni majanduslangus oli tõesti hirmsad 4,6%, EL27 langus laiemalt 4,4%. Valdav enamus riike jääb selle keskmise lähedale. Välja arvatud Eesti, Läti ja Leedu. Eesti majanduslangus oli esimeses kvartalis 15,6%, Leedul 10,9% ning Lätil räiged 18,6%. Järgnevad Saksamaa ja Rumeenia vastavalt 6,9% ja 6,4% langusega.
Hiljuti komisjoni käest rihma saanud Malta kusjuures kasvatas enda majandust ainsana ning koguni 1,6% jagu.
No ei huvita, et Saksamaa aukus on. Mina tahaks näha kasvõi ühte tõsiseltvõetavat analüüsi sellest, et miks just kolm Balti riiki kõige kiiremini ja kõige sügavamale kukuvad. Eesti peavoolumeedia aga on selle erisuse täielikult tahaplaanile jätnud. Saksamaa tundus olulisem.
14-mai-2009
Üllatavalt palju on veel inimesi kes igasuguste kärpearutelude kõrvalt ei taba mõningate asjade suurusjärku. Näiteks seda, et mis on riigieelarve suurimad artiklid SKP suhtes. See on aga oluline, et selgemalt tabada seda, et kust on üldse võimalik vajalikke summasid leida.
Ajaviiteks toon siin täna õhtul ära 12 graafikut mis kõik tuginevad Rahandusministeeriumi allikatele. Veidi täpsema tabeli kujul leiab andmed siit. Ise rohkem ei kommenteeri.
13-mai-2009
Lihtne. Leedu, Poola, Malta ja Rumeenia ise. Ansipi kaela ei saa ajada.
Euroopa Komisjon tutvustas täna enda arvamust justnimelt nende nelja riigi 2008. aasta eelarvepuudujääkide kohta. Nemad said juba eelmise aastanumbri sees hakkama rohkem kui 3% riigieelarve puudujäägiga SKPst. Igaüks saab omad vitsad.
Kergemini on võimalik pääseda juhul kui komisjon leiab, et eelarve puudujääk on tekkinud erakorralistest oludest ehk on otseselt põhjustatud negatiivsest või madalast SKP kasvust. Mis te arvate, kui mitu riiki selle klausli alusel kergemalt pääses?
Leedu puudujääk oli 2008. aastal 3,2% SKPst. Komisjoni arvates on süüdlaseks eelkõige riigi eelarvepoliitika mis liigselt majanduskasvule tugines. Alles teise, vähem mõjuva, süüdlasena nimetatakse majanduslangusest tulenevat maksulaekumiste vähenemist teisel poolaastal. Leedu majanduskasv oli eelmisel aastal veel 3%, seega ei saa komisjoni hinnangul eelarvepuudujääki erakorraliste tingimuste kaela ajada ning riigile ei saa reeglite rikkumise eest erandit teha. Süüdi. Komisjon leiab, et selline eelarvepuudujääk ei ole Leedu puhul ajutine.
Alates 2009. aastast on Leedu valitsus võtnud suuna eelarvetasakaalu taastamisele. Detsembris kinnitati laiaulatuslik maksureform ning hulganisti kokkuhoiukohtasid. Leedu kärpis juba siis riigiametnike palkasid. Mais võeti vastu lisaeelarve.
Hoolimata sellest ennustab komisjon eelarvepuudujäägi suurenemist 5% peale käesoleval ja 8% peale 2010. aastal. Leedu ei täida sellega eelarvedefitsiidi kriteeriumeid ning eurost võivad nad hetkel sealmail ainult unistada.
Niipalju siis lähinaabritest.
Malta valitsus teatas veel eelmise aasta lõpus, et nemad saavad enda eelarvepuudujäägi juba sellel aastal tagasi allapoole 3% kuid eksis. Märtsis hinnati asjad ümber ja Eurostat hindas eelmise aasta puudujäägiks senise 3,2% asemel hoopis 4,7% SKPst. Süüdlaseks olevat samuti kindlad kulutused, mitte majanduslangus. Malta SKP kasvas 2008. aastal veel 1,6%. Suuresti olevat süüdlaseks Malta laevatehaste klassifitseerimine riigisektoris ning ettevõtete venitamine maksulaekumistega.
Taaskord leiab komisjon, et Malta ei saa ennast välja vabandada erakorraliste majandusoludega ning puudujääk ei jää alla 3% SKPst enne 2011. aastat. Takkaotsa ennustatakse riigivõla kasvu. Ka Malta on komisjoni silmis süüdi.
Poola saab komisjonilt veel rohkem pähe kui kaks eelmist. Eks nende puudujääk oli eelmisel aastal ka 3,9% ning viimasel viiel aastal keskmiselt 4,3% SKPst. Ette heidetakse neile ka seda, et majanduskasvu ei kasutatud riigi kulude konsolideerimiseks ja piisavalt laiaulatuslikeks reformideks. 2009. aastaks ennustavad poolakad ise 4,6% puudujääki. Komisjon pakub selle numbri asemele 6,6% ning veel suuremat puudujääki aastaks 2010. Eeldusel, et Poola ei muuda eelarvepoliitikat.
Poola eelarvepuudujääki suurendas sotsiaalmaksu vähenemine, täiendavad tulumaksuvabastused perekondadele ning pensionite ja sotsiaaltoetuste ülemäära helde indekseerimine 2008. aastal. Sellele lisandusid plaanitust suuremad investeeringud ning 2008. aasta lõpul ka majanduse aeglustumisest tekkinud langus riigikassa sissetulekutes.
Puudujääki peetakse juba krooniliseks.
Viimane täna peksa saanud murelaps on Rumeenia, nende puudujääk oli eelmisel aastal eeskujulik 5,4%. Ette heidetakse neile märkimisväärseid vigu kulutuste tegemisel. Eriti avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste ning ebarealistlike majandusprognooside koostamisel. Veidi vähem, aga siiski, tunnistatakse ka järsku vähenemist riigi tuludes 2008. aasta viimases kvartalis. Rumeenia võime eelarvet planeerida ja järgida olevat krooniliselt nõrk.
Rumeenia on juba saanud majandusabi ELi, IMFi ja kolmandate organisatsioonide kaudu ning olnud seega sunnitud sellest aastast enda käitumist parandama. 2009. aastal peaks defitsiit jääma 5,1% juurde ning 2010. aastal 5,6% juurde. Eeldusel, et Rumeenia eelarvepoliitikat radikaalselt ümber ei vaata. Seda märkimisväärse majanduslanguse tingimustes.
Kõigest hoolimata leiab komisjon, et Rumeenia on ise oma hädades süüdi ning need ei ole ei erakordsed ega ajutised.
Pea hakkas ringi käima aga ELi pressiteadete eestindamine on ju tore meelelahutus. Keegi viitsis seda lugeda ka? Mina ei usu, et Eesti suudab enda puudujäägi sellel ja/või järgmisel aastal hoida allapoole 3% piiri ning ilmselt saame samalaadset arvamust Eesti kohta lugeda aasta-pooleteise pärast.
12-mai-2009
Veidi aega tagasi sai siingi kirjutatud Euroopa Parlamendi liikmete tegevuse läbipaistmatusest ja avalikkusele kättesaadava informatsiooni puudulikkusest.
Täna muutus olukord veidi paremaks. Nimelt käivitus täna uus veebileht Votewatch.eu mille vahendusel on senisest oluliselt lihtsam jälgida seda kuidas MEPid kuskil hääletanud on. Hetkel on kättesaadaval tsirka 6000 hääletuse tulemused.
Vaatasin kohe huviga otsa Eesti esindajatele ja panin kokku sellise tabeli:
Lojaalsuse all mõistetakse seejuures hääletamist koos vastava grupi enamusega. Ühiselt hääletavad Eesti MEPid kusjuures 73,21% hääletustest.
Üsna hiljuti ja enne valimisi oli ka popp rääkida sellest, et kes ja kui palju EPs sõna võtnud on. Nüüdsest on lihtne kõik MEPid järjekorda asetada ning Eesti esindajad ei ole vähemalt sõnavõttude järgi kaugeltki mitte passiivsemate seas.
Tunne Kelam paigutub 87-92 aktiivseima MEPi sekka, Marianne Mikko mahub 164-166 seltskonda, Toomas Savi jääb 196-201 vahele ning Siiri Oviir 233-237 sekka. Katrin Saks jääb 296-300 seltskonda ning tema ei ole eriti kaua parlamendis olnudki. Vaid Andres Tarand on suures saalis vaiksemalt läbi ajanud ja paigutub 564-570 seltskonda. 5/6 Eesti MEPist on aga vähemalt plenaaril aktiivsemad kui enamus teisi.
Votewatch pakub veel hulganisti võimalusi MEPide tegevusele otsa vaadata aga edasi saab juba igaüks ise hakkama…
