Postimees jaurab juba mitmendat päeva järjest sellest kuidas kõik ülikooli minemas on. Ilmselt hea teema millest hapukurgi ajal kirjutada. Mis seal ikka, mina esitasin ka Tallinna Ülikooli Sotsioloogia erialale SAIS-i kaudu avalduse. Järgmine nädal ilmselt siis ka sisseastumiskatseid tegema. Kahtlustan, et RE kohale siiski ei mahu ja maksta hetkel ei raatsi ega saa. Proovida ju võib. Ala on huvitav, natukene kurb on, et tööasjade tõttu eelmisel ringil pooleli jäi ning peale BA omandamist saaks TLÜs või Helsingis kohe ka Rahvusvaheliste Suhete magistrit edasi teha. See selleks, hoidke pöialt vmt.
BBC vahendab näiteks aga ka Sutton Trusti uurimust UK-st, (PDF) mis kinnitab veelkorra, et majanduslanguse ajal ongi õppimine populaarsem. Muud lihtsalt pole teha enam? Õige ka, kasutame aega asjalikult selle asemel, et kodus pärastlõunast seepi vaadata.
09-juuli-2009
28-juuni-2009
Tegelikult visati need numbrid välja juba ka neli päeva tagasi aga siis selleni ei jõudnud ja mõtlesin, et kuna nüüd saab korralikult linkida ka allikale, mainin veelkorra ära. Esimest kahte neist numbritest ennustab Eestile OECD täna veebi riputatud Economic Outlook 2009 (I) ning teise viskas eile SDE Tallinna piirkonna üldkogul õhku Eiki Nestor. Ükski neist ei tundu ebareaalne, kui siis paari protsendi jagu liiga madalad, languse osas st.
Eestile prognoositakse 2009. aastaks 13,9% langust, 2010. aastaks 0,7% langust ning vastavate aastate riigieelarve puudujäägiks 5,6% ja 5,1%.
Euro püüdlemine tundub selles kontekstis hetkel ajuvaba ettevõtmine ning sellest loobumine võiks ilmselt langust veidigi pehmendada.
Euroala languseks ennustatakse käesoleval aastal 3,6% ning 2010. aastaks juba 0,9% kasvu (pisut on positiivsemas suunas korrigeeritud märtsis avaldatud numberid mis olid vastavalt 3,5% langust ning 0,8% tõusu). Maailmakaubandusele pakutakse sellel aastal 12% langust ning uuel aastal juba 5,5% kasvu.
OECD ennustab, et järgmisel aastal algab nõrk taastumine kuid kuna Eesti kodumaine turg on sisuliselt kokku kukkunud ohustab seda (positiivset) ennustust suuremate eksporditurgude oodatust aeglasem taastumine. Uue kasvu saavutamine sõltub hetkel suuresti kodumaise nõudluse teenindamiselt ümber-orienteerumine välisturgudele.
Valitsuse võimalused kriisiga tegeleda olevat piiratud valuutanõukogu süsteemi ning Eesti eurorahale suunatud ambitsioonidega. Devalveerimine lükkaks euro kasutuselevõtu edasi ning mõjuks laastavalt nii eraisikute kui ettevõtete rahakotile (eurolaenud). Eesti väike laenuportfell annab väga hea võimaluse kriisi ajal laenuraha kasutamiseks.
Uue töölepinguseaduse osas leiab OECD, et pikaajaliselt võimaldab see töölisi ümber suunata produktiivsematele ametikohtadele kuid lühiajaliselt võib suurendada töötust.
05-juuni-2009
Kuna korralikuks blogimiseks aega ei ole, siis Sotsiaalministeeriumi pressibriifingu materjale jaksan ikka teiega jagada. Kaks slaidipakki allpool.
03-juuni-2009
Postimees pani eile maakeelde ümber Eurostati pressiteate (PDF) selle kohta, et Eesti sotsiaalkulutused on EL-i väikseimad.
Vabandage nüüd mu otsekohesust aga kas see kedagi ka üllatas? Eestit lihtsalt ei koti ning juba pikka aega on teada, et siinmail on rahva igapäevane vägistamine aksepteeritav. Sedasi, et silm ka ei pilgu. Eurostati andmed muidugi pärinevad 2006 (!) aastast aga vaevalt, et vahepeal miskit paremaks läinud on. Pressiteatest ja Postimehe uudisest paremad andmed on Eurostati teemakohases väljaandes (PDF).
31-mai-2009
Pühapäev oli kõige muu hulgas vist ka ülemaailme suitsetamisvastane päev.
WHO kutsus selle päeva puhul taaskord kõiki valitsusi üles lisama suitsupakkidele visuaalseid hoiatusi, et tutvustada tubakakasutuse tagajärjel tekkivaid haiguseid ja tagajärgi. Ma neid pilte ei hakka hetkel siia lisama aga mõte on neil õige. Enamikus riikides olemas olevaid hoiatusi loetakse ebapiisavaks. Hetkel elab vaid 10% maailma rahvastikust riikides mis nõuavad piltide lisamist suitsupakkidele.
2009. aastal Hiinas läbi viidud uuring näitas näiteks, et vaid 37% suitsetajatest teab, et suitsetamine põhjustab südamehaigusejd ja vaid 17% teadis seda, et tagajärjeks võib olla surmaga lõppev südamerabandus. Hiina on muidugi kaugel.
Suitsetamine on ennetavate surmade põhjustajate edetabelis esikohal ning põhjustab igal aastal üle viie miljoni surma. Tubakas on seejuures ainus seaduslik toode mis tapab juhul kui teda kasutada täpselt tootja juhendite kohaselt.
Eesti Kopsuliit on juba ammu öelnud, et sama ohtlik, kui suitsetamine, on viibimine suitsuses õhus. Tegelikult lendub 85% tubakasuitsust ümbritsevasse ruumi. Eesti täiskasvanute seas läbiviidud uuringus (Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 2001) leitakse, et 43% täiskasvanutest hingab oma kodus tubakasuitsust õhku. Võib arvata, et vähemalt sama palju, kui mitte veel rohkem imikuid, lapsi, teismelisi peab samuti kodus suitsuvinguses õhus viibima.
Olen siin varem jooksvalt noortest rääkinud. Eurostati andmetel on Eestis 14-24 aastaseid igapäevaseid suitsetajaid 33,2% ning seda seltskonda, kes aegajalt suitsetab 2,2%. Euroopas on rohkem igapäevaseid 15-24 aastaseid suitsetajaid vaid neljas riigis. Noorte numbrid üldistest eriti ei erine. Kõigist eestlastest suitsetavat 33,3% (ettepoole jäävad vaid Austia, Sloveenia ja Taani) igapäevaselt ja aegajalt 1,5%. Seejuures meestest koguni 49,8%! Jubedam number on vaid Lätis. Eurostat on muidugi tohutult aeglane, seega võib kuskil olla värskemaid andmeid.
Eestil on probleem.
Miks suitsetamisest loobuda? Näiteks selleks, et enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. Majanduskriisi ajal tuleb muidugi mainida, et kui suitsupakk maksab 40 krooni ning suitsetades paki päevas, kulub suitsudele ligi 15 000 krooni aastas.
Aga see selleks. Teema lõpetuseks riputan siia mõned lihtsamad suitsetamise vastased reklaamid. Suitsu on vist kõik juba näinud.
…reklaamid via Trend.Land
