16-17-aastased noored tuleb varem või hiljem valima lubada. Vähemalt kohalikel valimistel. Selline on olnud minu seisukoht juba aastaid. Õnneks on Eestis tekkinud mitmeid organisatsioone ja inimesi kes seda seisukohta jagavad. Veel rohkem on muidugi neid inimesi kes hetkel veel sellest võimalusest aru saanud ei ole. Pole hullu, veel jõuab.
Üks sagedasi argumente sellel teemal on olnud see, et kui noored ei peaks valima tulema, siis valimisaktiivsus hirmsasti langeb. Pläma. Jätame kõik teised argumendid korraks kõrvale ja vaatame sellele väitele otsa.
2009. aasta kohalikel valimistel oli valimisnimekirjadesse kantud inimesi 1 094 317. Valimas käis neist 60,57 % ehk 662 813 inimest.
Statistikaamet ütleb meile, et 16-17-aastaseid noori oli 2009. aastal keskmiselt 34 113. Eelmiste numbritega võrreldes väga vähe. Prognoos pakub, et 2013. aasta valimiste ajaks on neid alles jäänud umbes 25 000.
Seal kus proovitud (näiteks Saksamaa, Austria) ei ole noored koju passima jäänud. Meile lähem näide on võtta Soomest. Kahjuks mitte omavalitsuse valimistelt vaid Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste juhtorganite valimistelt aga asi seegi.
Eestis ütleb EELK kirikuseadustiku §203, et valimistel saab osaleda vähemalt 18-aastane konfirmeeritud koguduseliige. Soomes saavad aga käesoleva aasta novembris toimuvatel valimistel esimest korda osaleda ka kõik koguduste 16-17-aastased liikmed.
Salo ja Uusikaupunki noortel oli see võimalus juba möödunud kevadel. Salo üldine valimisaktiivsus oli 16,9% ning 16-17-aastaste oma 11%. Uusikaupunkis oli üldine valimisaktiivsus 17,2% ja 16-17-aastaste oma 14,3%. Vahe ei ole tegelikult eriti suur.
Aga see selleks. Soomet ja Eestit selles küsimuses võrrelda ei saa ning tegelikult ei ole valimisaktiivsus teiste riikide andmetele tuginedes üldse prognoositav.
Seega tuleb valimisaktiivsuse hävimise argument ümber lükata veelgi lihtsamalt. Nutikamad jõudsid juba eespool mõelda, et 34 113 noort kes lisanduvad 1 094 317 valimisõigusliku hulka, ei saa kohe kuidagi valimisaktiivsuse kujunemisel märkimisväärset rolli mängida.
Oletame korraks, et 2009. aasta valimistel oleksid 16-17-aastased osaleda saanud ja teeme nägu, et ma oskan graafikuid koostada, et kõigil selge oleks.
Kui mitte ükski 16-17-aastane valima ei ilmuks oleks hääletamisest osavõtt jäänud vaid 1,83% jagu madalamaks ning kui kõik oleksid kohale ilmunud, oleks osavõtt olnud 1,19% kõrgem.
Tegemist on väga pisikeste numbritega, seega ei saa juttugi olla sellest, et valimisea langetamine valimisaktiivsusele hirmus halvasti mõjuks.
Teiselt poolt vaadates, isegi kui valima oleks läinud kasvõi 10% 16-17-aastastest, oleks juurde lisandunud 3411 häält, 50% puhul 17 057 häält jne. Valimistel aga valesid hääli ei ole ning iga lisahääl suurendab otsuste jõudu.
Eks ole meil ka riigikogus palju neid kellel seda 3411 häält kokku ei tulnud, omavalitsuste volikogudest rääkimata, veelgi enam – meil on koguni 157 omavalitsust, mille elanike arv seda numbrit ei ületa.
Mustamäe halduskogu kogunes viimati 9. veebruaril. Arutasime ühte detailplaneeringut, vaatasime veidi teisi planeeringuid ning vaatasime otsa koolivõrgu trendidele Tallinnas. Selle viimase osas olen ise varem omaloomingut teinud näiteks siin.
Ülevaade on pikk, lõpuni lugejad eraldi auhindu ei saa. Kõige olulisem koht on lõpupoole.
Aiandi tänava 14 ja 16 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekt sai ühehäälselt halduskogu kooskõlastuse 9. juunil 2009. Selleks korraks jõudis halduskokku kooskõlastamiseks samade kinnistute detailplaneering. Tegemist on vana Kadaka aiandi detailplaneeringu muutmisega.
Planeeritavad Aiandi tn 14 ja 16 kinnistud asuvad Laki tänava, Kadaka tee, Mustamäe tee ja A. H. Tammsaare tee vahelises kvartalis Aiandi ja Rabaküla tänava ääres. Tegemist on Mustamäel üsna kiirelt arenenud piirkonnaga. Kontaktvööndisse jääb muuhulgas ka Mustika keskus ning mina ise elan sealt paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.
Varem olid kinnistutele planeeritud elamud kuid maa sihtotstarvet on muudetud ning arendaja sooviks on kinnistutele nüüd rajada samas mahus ärihooned. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ongi seega Mustamäel 1,35 ha suurusel maa-alal asuvate Aiandi tn 14 ja 16 kinnistute sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks (praegu 100% elamumaa) ning mõlemale kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks.
Hoonete kõrguseks kavandatakse maksimaalselt 28 m maapinnast ja absoluutkõrguseks 38 m. Sokli kõrgus on 1,9 m. Hoonestusviis on lahtine, hooned on kavandatud lamekatusega, välisseinad raudbetoonist paneelidest.
Lisan siia ka planeeringuala kontaktvööndi, et asi silme ees oleks:
Ning kui kellelegi kohe eriti palju huvi pakub, siis võib ka põhijoonisele pilgu peale visata, ma pole ainult 100% kindel kas see on see päris viimane variant (Ettevaatust, pildil klikkides avaneb paarimegane fail):
Halduskogu otsustas detailplaneeringu kooskõlastada.
Teise teemana andis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhtivspetsialist Tiina Nigul ülevaate teemal üldpõhimõtted Mustamäe linnaosa planeeringutest.
Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Üldplaneeringus Mustamäe linnaosa eriti ei kajastunud. Eesmärgiks oli arendada ja tihendada linnakeskust. Moodustati teatud miljööpiirkonnad. Kristiine linnaosa oli ette nähtud tihendada. See küsimus on ka jätkuvalt päevakorral. Sel ajal oli päris raske arenguprognoose teha. Mustamäe linnaosa üldplaneering kehtestati 22. juunil 2006. Seda koostati ligemale 4 aastat, koostajaks oli E-Konsult. Üldplaneering nägi ette, et Mustamäed tihendama ei hakata. Muudatuste piirkonnaks olid Mäepealse ja Mäealuse kvartal, Kadaka aiandi territoorium, TTÜ, haiglate kompleksid. Projekteerijad panid ka suurt rõhku haljastuse ja olemasoleva elamurajooni struktuuri säilitamisele. Mustamäel on probleemiks kvartalisisene parkimine, üldplaneering sellele konkreetseid lahendusi ette ei näe.
Matti Tarum uuris, et kuidas on jäänud lood mõnd aega tagasi teemaks olnud ohtlike raudteeveoste linnast välja suunamisega. Vastus – ei ole rentaabel teema. Maret Maripuu arvas repliigi korras, et ehk oli põhjus hoopis selles, et elamuehitus oli juba ette jõudnud. Ise uurisin, et kuidas on lood Tallinna rohevõrgustiku arendamisega (st rohealade ühendamisega) – olevat veidi tegeletud kuid probleemsed kohad on seotud magistraalidega ning aladega mis jäävad kaitsealuste alade piiridele ja milledel arendajatel omad plaanid on. Mustamäel on selliseks kohaks näiteks kunagi napilt kaitsealalt välja jäänud ARKi ümbruses asuvad rohealad. Margarita Tšernogorova uuris, et mida saaks linn teha Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku ja Lastehaigla ümbruse parkimise osas. Kirjutasin ise sellest kunagi korra siin. Ega talle muud vastata ei olnudki kui, et haigla enda arendusplaanide ja detailplaneeringu kohal on parkimisele tähelepanu pööratud küll. Seda kas piisavalt, näitab aeg. Parkimine on Mustamäel kuum teema igal juhul.
Kui kellelgi peaks olema huvi enda linnaosa planeeringu vastu (enamikus need endiselt puuduvad!), siis Mustamäe üldplaneeringu koos lisamaterjalidega leiab siit, teiste linnaosade kohta saab infot siit, ning Tallinna üldplaneeringu leiab siit.
Üldplaneeringud on sellised toredad asjad, et minu arust ei peaks neid küll halduskogude liikmetele tutvustama. Tegemist on kohustusliku kirjandusega mille võiks üldistes joontes iseseisva töö korras pähe raiuda. Minul hakkas pähe kuluma enamvähem aasta-kaks peale halduskogu liikmeks saamist. Aga see selleks.
Kolmanda teemana tegi Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ettekande teemal koolivõrgu trendid Tallinnas. Ei hakka seda ümber jutustama vaid lisan ettekande slaidid siia kõigile vaatamiseks (tegelikult on need ühe teise, komisjonis toimunud ettekande slaidid mille sisu on täpselt sama kuid kuna ajaliselt ei jõudnud üle küsida, siis kui keegi pahandab, andke teada)
Muud paberile kritseldatud märkused: hoolimata rahvastikuregistri statistikast (mis olevat üldse kasutu), ei olevat Tallinnas vast ühtegi last kes reaalselt üldse koolis ei käi; Mustamäe Gümnaasiumi ja Tallinna 37. Keskkooli juhtide vahel olevat juba sõlmitud kokkulepe, et kui 37. gümnaasiumiaste suletakse (ilmselt hiljemalt 2012 algaval õppeaastal), siis kolivad kahe kooli algklassid ühte hoonesse Ed.Vilde tee 69; 56% põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumiastet samas koolis; 2004. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli hoonesse aadressil Akadeemia tee 30 läheb sotsiaalkasutusse.
Koolivõrgu korrastamise teemal olen ise õunte pealt ennustanud siin. Kuigi panin siis pealkirja aastanumbri 2011, tundub, et reaalselt toimuvad järgmised suuremad korraldused alles 2012. aastal. Aga eks näeb.
Küsisin ettekandjalt, et kui raudse rusikaga Haridusamet on kui mõni kool suudab ja tahab hetkel piiriks seatud kahe klassikomplekti asemel avada hoopis 3 või enam I klassi. Selliseid koole Tallinnas on, nende hulgas ka Arte Gümnaasium mille hoolekogus ise olen. Küsimus ilmselgelt ärritas ettekandjat ning konkreetset vastust ei saanudki – ainult ümmarguse jutu sellest, et sedasi ei jätku kõigile koolidele õpilasi.
Minu isiklik seisukoht on siinkohal selline, et totaalne vaba konkurentsi tapmine linnaameti poolt ei ole mõistlik ega õigustatud. Olgugi, et selle põhjuseks on eesmärk säilitada võimalikult lai koolivõrk. Usun, et koolid milledesse on suurem tung õppima asuda, on selle saavutamise nimel näinud vaeva, mitmed asjad on seal paremal tasemel kui nendes koolides kuhu ei kiputa ning kõige nõrgemate koolide sulgemisel või ühendamisel suuremateks koolideks on võimalik tagada paremat lõpptulemust. Lisaklasside avamist tuleks igal juhul lubada – olgu siis tingimuseks seesama piir, et klassikomplekti täituvus peab olema üle mingi kindla piiri või midagi muud aga reaalset.
Seekord siis sedasi. Järgmine kord koguneb Mustamäe halduskogu 9. märtsil.
Aastavahetust ei ole enne ilus tähistada kui maksuametis eelmise aasta tuludeklaratsiooni andmeid näed. Vaatasin hirmuga – kuigi paljudega võrreldes TÄPE pole olnud, ütlevad numbrid, et tegelikult oli ikka PUPU. Sissetulekute vähenemine 31% võrra võtab käe värisema ja külmkapi tühjemaks küll ning mul jääb ainult kaastundlikult otsa vaadata sellele 100 000 inimesele kes veel hullemas olukorras on.
Kõige jubedam avastus oli aga see, et mobiilsideteenuste kulu moodustas koguni 13% kogutulust. Selles osas tuleb midagi ette võtta kuid aktiivne suhtlemine on paratamatult kõigi minu tegevuste võtmeks.
Aga see selleks. Aastavahetusprotsessi käigus (teate küll, nagu pankadel on päevavahetusprotsess alati täpselt sellel öisel ajal kui sina tahad midagi seal ajada ning ei saa) on aga moes tegelikult hoopis blogikokkuvõtteid teha. Mina ei ole veel uue aastanumbri kirjutamisega harjunud, seega ei kavatse pöörata mingit tähelepanu märkustele stiilis a la aga praegu on ju veebruar…
Kuna 7. veebruaril sai sellel blogil täis täpselt 3 aastat siis on numbritega vehkimine ka omajagu aktuaalne.
Igal juhul. Statistikamootor ütleb mulle, et eelmisel aastal tekitasin siia blogisse 609 postitust ning ilmus ka esimene külalispostitus. Võrreldes 2008. aasta 282 postitusega tundub see tohutu kogus, 116% kasvu.
Kolme aasta peale on siia kokku kogunenud 1161 postitust (keskmiselt 32,2 kuu kohta) ning 1038 kommentaari.
Keskmiselt 0,9 kommentaari postituse kohta on kõige selle juures pettumus kuid mitte väga halb tulemus. Kirjutamisele lisaks on erakordselt oluline see, kes seda kõike loeb.
Google Analytics ütleb mulle, et 2009. aasta jooksul külastas seda blogi kokku 16 205 unikaalset külastajat. Bounce rate oli väga kõrge – 72,32%. Suuresti on siin põhjuseks ilmselt teemade väga lai ring. Võrreldes 2008. aastaga aga siiski külastajate osas 124,35% kasvu. Pole ilmselt kõige külastatavam blogi kuid üle kohaliku keskmise vast ikka.
52% neist külastas mind vaid ühel korral. Kõige rohkem tahaks aga kohtuda nende 3550 inimesega kes siit läbi asutusid 50 või enamal korral. Siinhulgas 1766 inimest kes külastas rohkem kui 200 korda.
49% eelmise aasta külastajatest kasutas Firefoxi, 33% IE-d, 7% Chrome ja 5,4% Safarit. 89% kasutas Windows operatsioonisüsteemi ning 13 külastajat iPhone oma.
Asukohad olid valdavalt Eestis. 500 korral külastati blogi Soomest ning 268 korda Belgiast. Kokkuvõttes ütleb tark tabel mulle, et külastajaid oli 95 erinevast riigist.
Kuidas nad siia said?
14,5% oli otse siia tulijaid, 59,6% mõnelt siia viitavalt lehelt tulnuid ja 23,6% otsingumootoritest.
Viiteid tuli 386 erinevalt lehelt. Kasuks on tulnud sellised kohad nagu blog.tr.ee, Twitter, Facebook mis domineerivad teiste viitajate üle selgelt. St sotsiaalvõrgustikes tegutsemine on blogiliikluse seisukohalt ennast kindlasti ära tasunud. Täpselt 660 külastajat on maandunud siia kahepeale kokku Delfist ja Ekspressi veebist.
Reaalne olukord on selline, et õpilaste arv Tallinnas väheneb ning seega on täiesti loogiline, et linn on alustanud koolivõrgu ümberkujundamist selliselt, et see vastaks reaalsetele vajadustele. Piirid on karmilt kirja pandud.
Gümnaasiumid, mis ei ole 1. septembriks 2010 avanud gümnaasiumiastmes kahte 10. klassi õpilaste arvuga vähemalt 26 õpilast klassis ning mille gümnaasiumiastme õpilaste arv ei vasta Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kavas 2003–2012 sätestatud miinimumile, milleks on 156 õpilast kujundatakse järk-järgult ümber põhikoolideks.
Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise tegevuskava aastateks 2010–2012
Esimesed koolid on oma otsused juba 2010. aastal kätte saanud.
Lasnamäe Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2010 ümber koolieelseks lasteasutuseks; Sõle Põhikool ja Pelgulinna Gümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Pelgulinna Gümnaasiumiks; Pelguranna Põhikool ja Karjamaa Gümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Karjamaa Gümnaasiumiks; Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium ja Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumiks; Tallinna Paekaare Gümnaasium kujundatakse alates 1. septembrist 2011 ümber Tallinna Paekaare Põhikooliks; Haabersti Vene Gümnaasium kujundatakse alates 1. septembrist 2011 ümber Tallinna Haabersti Põhikooliks; Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2012 ümber koolieelseks lasteasutuseks ning Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2012 ümber koolieelseks lasteasutuseks;
See selleks. Tegemist on ajalooga mida enam ei muuda. Otsused on tehtud ja mina ei usu, et need kõige hullemad on. Pigem ebamugavad kuid vajalikud.
Millised koolid saavad aga omad teated 2011. aastal?
Gümnaasiumiosa kaotamine ähvardab eelkõige neid koole, mis on juba aastaid suutnud komplekteerida vaid ühe gümnaasiumiklassi või on pikalt olnud 52- kümnenda klassi õpilase piiri peal või all. Midagi kindlat ennustada ei saa kuid vaadata saab kahte asja. IX klasside õpilaste arvu käesoleval õppeaastal ning varasemate aastate suundumust X klasside avamise osas.
Koole, mille X klassi õpilaste arv sellel õppeaastal jäi alla 52 on koguni 18. Võtsin siit juba maha need koolid, mis on ümberkorraldamise kohta teate juba saanud. Samuti jätsin kõrvale Tallinna Juudi Kooli ja Tallinna Heleni Kooli.
Kui eelpool viidatud koolivõrgu korrastamise kava oleks kehtinud juba sellest õppeaastast, oleks võinud enamiku neist vabalt põhikooliks ümber vormistada.
Tallinna Arte Gümnaasium, mille hoolekogu liige ise olen, võttis X klassi sellel õppeaastal täpselt 52 õpilast. Piiri lähedal on veel oma hea 5 kooli kindlasti.
Oletan, et suure hulga X klassi õpilastest annavad sama kooli IX klasside õpilased. Selleks, et midagi targemat arvata selle kohta võiks vaadata kui suur see osakaal iga kooli puhul on kuid jään seekord selles osas pealiskaudseks.
Riputan siia tabeli 20 madalaima 9 klassi õpilaste arvuga kooliga. Punasega on märgistatud need koolid, mis jäid ka nende 18 kooli hulka millede X klassi õpilaste arv sellel õppeaastal jäi alla 52.
Kolmandaks võib vaadata seda, et kui palju õpilasi XII klassi sellel õppeaastal lõpetab. Oletades, et kõik lõpetavad. Mida rohkem õpilasi koolist lahkub, seda raskemas olukorras kool on. Ei hakka seda tabelit siia eraldi lisama, paljuks läheb. Lõpetajate arvud saab eelmisest tabelist.
Neljandaks võiks vaadata seda kui palju õpilasi jääb gümnaasiumiastmesse eeldusel (mis mitte kunagi ei täitu), et kõik koolid avavad kaks gümnaasiumiklassi milledes kokku on 52 õpilast. Gümnaasiumiastme miinimumsuuruseks on teadupoolest meil nüüd 156 õpilast. Tabelis on kõik koolid, millede õpilaste arv sellisel juhul jääks alla selle miinimumi. Punasega taaskord need koolid, mis esimeses tabelis esile tulid.
Kuna moes on kõige kohta edetabeleid teha, siis teeme selle nalja ka ära. TOP 15 tõenäolisemalt ümberkorraldatavat gümnaasiumi mis vastava otsuse saavad 2011. aasta alguses sai kokku sedasi, et kõigi nelja eelpool mainitud tabeli järjekorranumbrid arvestasin labaselt punktideks ning kelle skoor lõpuks kõige madalam jäi, oligi kaotaja. Hüvasti.
See sulgemisohus muidugi tähendab seda, et asi korraldatakse kas põhikooliks või liidetakse mõne teise kooliga. Ei miskit hirmsamat.
Kokkuvõttes aga pean ma vabandama kui sa selle postituse nüüd lõpuni lugesid, kogu eelpool toodud info on täiesti kasutu, andmetöötlus meelevaldne ning arvesse võetakse veel kindlasti sadu erinevaid näitajaid, mis otsustamist mõjutavad. Näiteks 37. Keskkoolis on juba väga pikalt vähe õpilasi olnud kuid, et see kool on alati olnud valmis ka problemaatilisemaid (kui nii võib öelda) lapsi vastu võtma ja teeb nendega ka aktiivselt tööd, siis ilmselt on ta veidi vähem ohus kui mõni teine.
Teiselt poolt ei võimaldata ka vaba konkurentsi koolide vahel. Veidi nõme on, et käsib ja poob haridusamet – ehk siis määrab, mitu klassi tegelikult avada võib. Aga see selleks.
Puhtalt meelelahutuslik ja tänamatu nokitsemine seega. Mida sina kogu sellest koolivõrgu korrastamise asjast arvad?
Hommikul alustatu jätkuks, samalt allikalt, riputan siia üles munitsipaalpolitsei statistika Mustamäelt perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009.
Mustamäe linnaosas on eelmisel aastal menetlusse võetud 4622 väärteoasja. Füüsilisi isikuid oli karistatud 4467 korral ja kokku määrati rahatrahve 1 460 520 krooni. Juriidilisi isikuid oli vastutusele võetud 71 korral ning kokku määrati juriidilistele isikutele rahatrahve 127 900 krooni.
Jäätmeseaduse järgi oli alustatud 9 väärteomenetlust, millest ühe puhul tehti suuline hoiatus ning kuuele juriidilisele isikule määrati 14 000 krooni suuruses summas rahatrahve. Kuna Tallinna jäätmehoolduseeskirjas on väga halb sõnastus, siis on isikuid võimalik vastutusele võtta ainult teatud konkreetsete paragrahvide osas.
Liiklusseaduse järgi oli alustatud 435 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi tehti 78 korral. Rahatrahve määrati 317 korral ning kokku määrati valesti parkimiste eest rahatrahve 84 320 krooni suuruses summas.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi oli alustatud 766 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi on tehtud 86 korral. Rahatrahve määrati 613 korral ning kokku määrati heakorra- ja kaevetööde eeskirja nõuete rikkumiste eest rahatrahve 313 660 krooni suuruses summas.
Kaubandustegevuse seaduse järgi oli alustatud 8 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 45 000 krooni.
Taksoveo eeskirja nõuete rikkumiste (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 92 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 123 900 krooni suuruses summas.
Piletita sõidu (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 3304 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 1 054 320 krooni suuruses summas.
