http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (0)

Eestlased Euroopa noorimate seas. Euroopa Noorteraport vol 1.

Teema: Euroopa Noorteraport, noored, Statistika

noorteraport-jump-stock-photo-by-mmagallan-at-stock.xchng
 
Euroopa Komisjon avaldas eile kaua oodatud ja kaua tehtud Euroopa Noorteraporti. Ritta on laotud hulganisti numbreid erinevatest eluvaldkondadest ning puudutavad need peamiselt 15 – 29 aastaseid eurooplasi. Mis seal ikka, vaatame, et mida komisjon siis Eesti noorte kohta teab. Üldplaanis tähendab see seda, et mõne aja jooksul vaatan raportile ja sellega kaasnevale (tegelikult vastupidi) uuele Euroopa noortestrateegiale otsa ning loobin siia päevikusse erinevaid toredaid fakte ja mõtteid. Milledest enamus on juba varasemast teada aga kordamine pidi kellegi ema olema.
 
Selliste laiaulatuslike raportite murekohaks on muidugi see, et noore definitsioon on riigiti üsna erinev. Kohati on seda seotud mingi suvalise piiriga, kohati näiteks kriminaalvastutuse, valimisõiguste või siis isegi traditsioonilise 18- eluaastaga. Statistika huvides ongi ELi tasandil kokku lepitud, et Noorteraporti kontekstis oled sa noor kui oled vanusevahemikus 15 – 29. Alla selle siis ilmselt laps ja üle selle vanainimene. See teeb tsirka 96 miljonit noort.
 
2007. aasta oli ELis sellest tulenevalt ainult 19,4% noori. Seejuures on raportis esile toodud suurima osakaaluga Eesti, Läti, Leedu, Malta ja Küpros mis mahuvad kõik vahemikku 22-24%. Huvitaval kombel ei ole esile toodud, et Poolas on selle vanusegrupi osakaal samuti 24% ning Slovakkias koguni 24,1%.
 
Edetabelid meile meeldivad ja Eesti paigutub osakaalu suuruse poolest oma 22,5% juures täpselt kaheksandaks. Leedu ja Malta vahele. Pole paha ja mingil hetkel võiks see meile justkui teatud eeliseid anda.
 
Korraks kodumaale tagasi vaadates tuleb mainida, et meil vaadatakse noorsootööle ikka peamiselt noorsootöö seaduse kontekstis mis defineerib noort koguni vahemikus 7-26 eluaastat. Selle arusaama kohaselt on Eestis täna hoopis 345 546 (01.01.2008) noort ehk 25,8% rahvastikust. Neljandik, sõbrad.
 
Kuna aastaks 2050 väheneb noorte osakaal ELi rahvastikus kuskil 15% kanti, ongi järgmine selleteemaline postitus teemal vanad, noored, tööealised ja demograafiline paanika.
 
Kes ei viitsi minu blogikajastust jupikaupa lugeda, saab inglise keelse raporti ka alla laadida:
 

_

Commission staff working document accompanying the Communication from the Commission “An EU Strategy for Youth – Investing and Empowering” – EU YOUTH REPORT

 
Kellel aga kannatust rohkem kui teistel võib noorteraporti läbihekseldamist siitsamast veebipäevikust edasi jälgida. Ka RSS voo leiab lehe paremast ülanurgast või siit.
 
Vahe on ilmselt selles, et kuna raporti ja selle lisa juures olev statistika ja tabelid imevad vilinal (palju numbreid puudu ja tabeleid halb lugeda jne) siis Eesti statistikute ja Eurostati abil piilun mõnda kohta veidi lähemalt. Tekitasin ka miskise faili, millest samuti igasuguseid numbreid leiab mis sinna aegapidi lisanduvad. Tegelikult oleks ilus kui selliste raportitega pandaks alati kaasa Exceli koondfail kõigi kasutatud algandmetega.

Kommentaarid: (1)

EL on läbipaistev nagu nafta aga eestlased kurdavad kõige vähem

Teema: Poliitika ja muud loomad, Statistika

Euroopa ombudsman, ülevaade, 2008
 
Kuulasin pühapäeva õhtul kõrvalt virtuaalse söömaklubi elektroonilist koosviibimist teemal Euroopa ja EP valimine 2009. Ei hakka sellest ise kokkuvõtet tegema ega pikemalt kirjutama – küll keegi targem sellega hakkama saab.
 
Ühe teemakatkena oli aga arutlusel MEPide tegevuse läbipaistvus ja hinnatavus kõrvaltvaataja pilgu läbi. Leiti vist, et ega eriti ei saagi hinnata. Ka mina leian, et üritused hinnata Eesti MEPe kõnede arvu või komisjonile esitatud küsimuste ja arvamuste järgi on üsna lootusetu ja põhjendamatu tegevus aga see selleks.
 
Tegelikult tahtsin ma hoopistükis teema jätkuks tuua esile täna esitletud Euroopa ombudsmani ülevaate 2008. aastast mis samamoodi rõhutab, et EL-i institutsioonide suurimaks probleemikohaks on läbipaistvuse puudumine. Koguni 36% ombudsmani lauale jõudnud juhtumitest puudutas seda valdkonda.
 
See tähendab, et kodanikele on keeldutud väljastamast dokumente, maksetega on hilinetud, käitutud on ebaõiglaselt, kohati võimupositsiooni kuritarvitavalt ja diskrimineerivalt. Läbipaistev ning selge tegu-vastutus rütmiga tegutsev EL on aga võtmetähtsusega kodanike usalduse võitmisel. Seega ka näiteks EP valimise osalusprotsendi tõstmisel. Euroopa Liit ei tohi olla läbipaistev nagu nafta.
 
Euroopa ombudsmanilt otsis kusjuures 2008. aastal abi vaid 3406 inimest. Lõpetatud menetlusi tekkis selle tulemusel muidugi ainult 355 mis on isegi uus rekord.
 
Euroopa Komisjon, kes täna minu kirjale ilusasti ja kiirelt vastas, on aga tegelikult hoopis suurim murelaps. 66% pöördumistest puudutas justnimelt seda seltskonda. Parlament, Nõukogu, EPSO, OLAF jt jäid kaugele maha.
 
Enim kaebuseid laekus Saksamaalt, Hispaaniast ja Poolast. Kui arvesse võtta aga ka rahvastiku arvu siis olid aktiivseimad hoopis Malta, Luxemburg ja Küpros. Eestist laekus kaebuseid vaid 7, mis on vaieldamatult väikseim number kõigi liikmesriikide seas (rahvaarvu arvestades oleme lõpupool aga mitte päris viimased). Läti sai kirja 18 ja Leedu 11.
 
Riputan siia keskele ka lingid raportile ja eesti keeles avaldatud lühikokkuvõttele:
 

_

Euroopa ombudsmani aastaraportit saab inglise keeles lugeda vasakul olevale ikoonile klikkides.

_

Eesti keeles on saadaval Euroopa ombudsmani aastaraporti lühiülevaade.

 
Tulen aga korraks ringiga MEPide juurde tagasi. Täna saab EP veebilehelt vaadata nende kõnesid suures saalis, resolutsioone, küsimusi jmt aga näiteks omaalgatuslikku kohalolekukontrolli teha ei saa.
 
Eelmise aasta lõpus otsustati aga, Marco Cappato läbipaistvuse teemalisele raportile tuginedes, et juba enne 2009. aasta EP valimisi avaldab EP oma veebilehel koondstatistika MEPide osalemise kohta plenaaril, komisjonides, hääletustel ja erinevate institutsionaalsetel kohtumistel. Kogu see informatsioon on tegelikult ka täna avalik kuid selle kogumiseks peaks läbi lappama suure koguse dokumente ning tegemist oleks mitteametlike andmetega.
 
Teadupoolest saavad MEPid täna veel 287 EUR raha iga päeva eest mil nad osalevad komisjonides või istungitel. Sedasi saaks ka meie meedia ning teised huvilised lisaks sõnavõttude vananenud statistika avaldamisele oluliselt parema ülevaate meie esindajate tegevustest. Mina ei ole veel näinud, et ükski kohalik väljaanne oleks viitsinud seda tööd käsitsi ette võtta.
 
Täna seda statistikat veel EP veebis ei ole. Valimispäevani aga on veel ainult loetud nädalad. Elame näeme.
 
Kellel väga igav on, võib Cappato raportit ka lugeda:
 

_

Report on public access to European Parliament, Council and Commission documents (implementation of Regulation (EC) No 1049/2001)

Kommentaarid: (0)

Ameerikas rohkem palgalisi blogijaid kui tuletõrjujaid

Teema: blog, Statistika, Teised kirjutavad

WSJ kirjutas eelmine nädal pikalt ja laialt blogijatest teiselpool suurt lompi. Väidetavalt on sealkandis 20 miljonit blogijat kelledest 1,7 miljonit teenib midagi ning 452 000 neist nimetab blogimist enda peamise tuluallikana. See on peaaegu nii palju kui USAs on juriste ning juba ammu rohkem kui programmeerijaid, tegevjuhte või tuletõrjujaid. Muidugi moodustab kasumis olevate blogijate arv kõigist autoritest ainult 2% aga see selleks. 1% neist teenib rohkem kui 2,3 miljonit krooni aastas. Peamiselt reklaamidest. Seejuures olevat maagiline piir 100 000 unikaalset lugejat kuus. Minul tuleb vist aasta peale 10 000 – 15 000 kokku. Huvitavaid arve ja mõtteid leidub loos veel aga pikemalt refereerima ei hakka.

Loo enda leiab siit.

Kommentaarid: (0)

Balti riigid ajavad ka soomlased värisema

Teema: Poliitika ja muud loomad, Statistika, Teised kirjutavad

HS.fi graafika
 
Tegelikult ei ole selles midagi uut aga sattusin õhtul üle pika aja Soome meediat sirvima ja HSis vaatas esimese asjana vastu uudisnupp sellest kuidas Balti riikide majanduskatastroof põhjamaade pankadele haiget teeb. HS ennustab, et kaotused Balti turgudel võivad osutuda suuremaks kui Soome 1990-aasta panganduskriisis. Eelisolukorras olevat (enda sõnul) Nordea kuna erinevalt siinsete pankade ülesostmisest SEB ja Swedbanki poolt on Nordea ise kontoreid avanud ning algusest peale tuginenud samadele tingimustele mis põhjamaades. Seega ei ole neil kukile hingamas Ühispanga ja Hansapanga aegadest pärit laenupommi.

Muidugi ootavad pankade esindajad kahjude kasvamist kuna 12,3 % kaotus SKP-st on sisuliselt juba katastroof ning majandus mitte ei aeglustu vaid praktiliselt juba seisab.

Põhjanaabritel väriseb käsi ilmselt juba veidi rohkem kui mõnel mehel siinpool lahte.

Kommentaarid: (3)

Homme toodetakse tuhandete kroonide, tundide ja lehekülgede jagu kasutut rämpsu…

Teema: noored, nuta või naera, Poliitika ja muud loomad, seisukohad, Statistika

classroom-by-s4suke-at-deviantart
 
Minu siiras kaastunne kõigile neile keda sunnitakse laupäeva hommikul maha istuma, närve, paberit ja aega raiskama, et toota ettantud koguses teksti mingil täiesti mõtetul teemal mille ainus objektiivne eesmärk saab olla piisavalt neutraalse ja lipitseva teksti kirjutamine, et see paari subjektiivse hindaja arvates vastaks standardile mida ei ole ja ei saa olema kunagi võimalik reaalselt hinnata.

Aega kulub selle jama peale kusjuures 360 minutit (6 tundi) per eksaminand ning kuna ametlikult ei ole eksamil vaheaegu tuleks ilmselt kellelgi uurida, et ega tegemist ei ole mingisuguse inimõiguste rikkumisega.

Piinamismeetodit rakendatakse sellel aastal 10 473 noore inimese peal seega istutakse maha 62 838 väärtuslikku tundi (üle 7 aasta!). Võrdluseks võiks öelda, et kui kõik need noored töötaks sama aja vältel miinimumpalgaga siis teeniksid nad kokku 1 696 626 krooni.

Mina ei ole kõige selle juures siiamaani aru saanud, et millise õigusega ja mis alustel hindavad minu kirjandi teemakohasust, avatust, põhjendamis- ja järeldamisoskust, isikupära, loogilisust ja stiili mingi esimene, teine ja kolmas hindaja. Õigekirja ja sellist asja saab veel hinnata (otsige siit tekstist nüüd kirjavigu, neid on). Kui mina leian, et minu argument vastab teemale siis järelikult vastab ta minu jaoks teemale ning sinu asi on seda kas lugeda, mitte lugeda või esitada argument mis minu argumendi sama pikali lükkab kui valitsus pensionisamba. Kuna kirjandi hindamisel seda teha ei saa siis ei saa seda ka hinnata. Igaühel on samuti oma stiil, loogika ja põhjendused mida ei ole võimalik standardi järgi hinnata.

Sellegipoolest jõudu süsteemi ohvritele, ärge unustage šokolaadi ja kasutage kirjandusteoste seas ka kodu- ja välismaiseid veebipäevikuid;)

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!