Kuna ise olen hetkel Brüsselis kus neljapäeval toimus üks noorte tööpuudust käsitlev kohtumine, uuendasin veidi ka vahepeal hooletusse jäänud tabeleid. Seega, hetkeseis noorte tööpuudusega on Eestis statistikaameti andmetel täpselt selline nagu allpool näha (hoolimata sellest, et Brüsselis rippus üleval suur edetabel, kus Eesti endiselt Hispaania kõrval troonis oma 40% kandis). Suurem sõit ameerika mägedel tundub möödas olevat ning seda praktiliselt ilma igasuguse riigipoolse sekkumiseta kuid kuna probleemiga endiselt mitte keegi ei tegele, siis pikaajalisi noori töötuid tuleb iga päevaga aina juurde ja juurde…
 

Olgu, olgem ausad, Tallinna tegelikult ei huvita eriti mida tallinlased teevad. Peaasi, et õigesti valivad. Aga kui huvitaks? Kas eestikeelne tallinlane kohtub venekeelsega, kõrgharidusega tallinlane kutseharidusega tallinlasega jne? Kas kõik venekeelsed tallinlased elavad Lasnamäel?
 
Olgu, liialdan veidi.
 
Mõned mehed vaatavad selliseid asju paremini kui mõned teised mehed. Eric Fischer näiteks lõi selleteemalised kaardid 40 USA suurema linna kohta. Allpool toodud kaartidel tähistab üks punkt 25 inimest ning valgenahalised said endale roosad punktid, mustanahalised sinised, hispaanlased oranžid, asiaadid rohelised. Punktide paigutuse määrasid 2000. aasta rahvaloenduse andmed ning kaardid räägivad palju rohkem kui lihtsalt käsitsi jooni tõmmates ja öeldes, et mustad elavad reeglina siin ja asiaadid siin. Ilusamad vaadata samuti.
 
Washington, D.C. näiteks sai selline:
 

 
Detroit selline:
 

 
L.A. aga hoopis selline:
 

 
… via Fastcompany ja rohkem kaarte saab vaadata Flickris.

Sotsiaalministeerium ja temaga seotud asutused on juba teada tuntud avalikkuse eksitamisega, seega tuleb kõik sealt välja hõigatud pressiteated kuus korda üle kontrollida. Tegin seda maikuu lõpus, siis selgus, et erinevalt ministeeriumi väidetest töötus vähenemise märke ei näidanud.

Värskendasin nüüd tookord tehtud tabeleid ja täna kättesaadava statistikaga (Töötukassa numbrid, siit) näevad need välja sellised:

 

 
Väga positiivne on erandlik maikuu – kaks kätt kokku sest võib oletada, et esimest ja ainsat korda käesoleva aasta jooksul tööpuudus siis ka reaalselt vähenes. Tegemist on ilmselgelt anomaaliaga mis tulenes suuresti sellest, et mehitati suvised, ajutised, töökohad.

Reaalselt on aga tööpuudus endiselt kasvamas – varasemast aeglasemalt aga siiski. Töötukassa numbrid ajas muutuvad st neid korrigeeritakse vastavalt värskema informatsiooni laekumisele kuid ei usu, et juunikuus lisandunud 610 registreeritud töötut negatiivseks (ehk siis tegelikult positiivseks) numbriks muutub – kuu-kahe pärast on selge.

Kokkuvõtlikult on esimese poolaasta jooksul lisandunud 13437 registreeritud töötut ning statistikast on kaduma läinud 20547 endist registreeritud töötut.

Sellest 20 547 inimesest valdav enamus ilmselt ei saa enam riigilt mingisugust abi. Üldine suhtumine tundub aga olevat, et senikaua kuni nad statistikas ei kajastu tehku mis tahavad. See aga on see seltskond keda kõige tõenäolisemalt ähvardab pikaajaline töötus, vaesus, nälg ja ühiskonnast kõrvale jäämine.

Reaalselt hakkab olukord paremaks muutuma alles siis kui selle teise tabeli esimese tulba numbrite ette saab pidevalt joonistada miinusmärgi. Kuigi olukord on muutumas paremaks seda täna veel teha ei saa. Võimalik, et järgmise kuu statistikas juba saab, pigem ei saa. Tegin isegi tabelis möönduse ning lugesin muud põhjused ja isiku enda soovil arveloleku lõpetamise hõivesse sisenemiseks – suure tõenäosusega enamuse puhul nii ongi kuid mitte alati.

Eestil tuleb veel vähemalt aasta kuni kaks hakkama saada 100 000 või enama töötuga kelledest aina enam ja enam Töötukassast abi ei saa.

Sotsiaalministeeriumi pressiteated registreeritud töötuse vähenemise kohta ajavad vihale, ausalt. Tegemist on labase, teadliku, avalikkuse eksitamisega, et mitte halvemini öelda. Kahjuks avaldavad paljud meediaväljaandeid just sellisena nagu neid ette söödetakse ning koalitsioonipoliitikud kütavad täiest hingest sappa, et võltspositiivsust võimendada. Masendav, kuubis.

Info serveerimine sedasi nagu seda hetkel serveeritakse tekitab kindlasti paljudes illusiooni, et asjad lähevad paremuse poole. Ei, ei lähe – lähevad lihtsalt aeglasemalt halvemaks. Nende inimeste jaoks kes statistikast kaovad aga kiirelt ja palju halvemaks.

Täna maandus postkasti järjekordne Sotsiaalministeeriumi pressiteade, et registreeritud töötute arv langes 1030 inimese võrra. Jee!

Targu jäetakse teadetest välja detailsem informatsioon.

Muidugi, ega Töötukassa saagi väljastada arveloleku lõpetamise kohta detailseid andmeid nädalate lõikes – viiteaeg on märkimisväärne ja informatsioon ei pruugi olla täpne. Nimelt tugineb registreeritud töötuna arveloleku lõppemise põhjuste jaotus eelkõige töölemineku osas töötu enda ütlusele. Ehk näiteks esialgses statistikas võib töötu arvelt maha minna selle tõttu, et ta pole määratud tähtajal ilmunud töötukassasse vastuvõtule, siis tegelikult annab ta mõne aja möödudes teada, et ta tegelikult on leidnud töö. Ka Maksu- ja Tolliametiga andmete võrdlusel esineb oluline viitaeg, enne kui on näha inimese töötulu laekumine, et kindlaks teha, kas inimene läks tööle. Seega esialgses väljavõttes töötu arveloleku lõpu põhjuste kohta on alati hõivesse sisenemiste osakaal tunduvalt madalam, kui hiljem (kuu või isegi rohkem) korrigeeritud väljavõttes. Samuti on hilisemas väljavõttes arveloleku lõpetamiste arv üldse oluliselt suurem (ehk see, et inimene tööle läks võib välja tulla ka enne, kui ta mitteilmumise pärast oleks arvelt maha läinud, kuid ometi jääda eelmisesse kuusse. Arvelt maha võetakse siis ta ikka selle kuupäevaga, kui hõivesse sisenemine toimus).

Eelnev lõik on võetud Töötukassa vastuskirjast ühele minu varasemale teabenõudele.

Joonistasin kaks tabelit.

 

 
Neist on selgelt näha, et reaalselt siseneb hõivesse endiselt oluliselt vähem inimesi kui töötuid registreeritakse ning nende inimeste hulk kes peavad hakkama saama ilma riigipoolse abita lihtsalt kasvab. Üldine suhtumine tundub olevat, et senikaua kuni nad statistikas ei kajastu tehku mis tahavad. See aga on see seltskond keda kõige tõenäolisemalt ähvardab pikaajaline töötus, vaesus, nälg ja ühiskonnast kõrvale jäämine.

Reaalselt hakkab olukord paremaks muutuma alles siis kui selle teise tabeli esimese tulba numbrite ette saab joonistada miinusmärgi. Võimalik, et järgmise kuu statistikas juba saab, pigem ei saa. Tegin isegi tabelis möönduse ning lugesin muud põhjused ja isiku enda soovil arveloleku lõpetamise hõivesse sisenemiseks – suure tõenäosusega enamuse puhul nii ongi kuid mitte alati.

Eestil tuleb veel vähemalt aasta kuni kaks hakkama saada 100 000 või enama töötuga kelledest aina enam ja enam Töötukassast abi ei saa.

Täna varahommikul tõmbasin joone alla valimisea langetamise teemalisele küsitlusele. Esialgne eesmärk – vähemalt 1000 vastajat, sai tublisti ületatud. Veelkord tänu kõigile vastajatele ning eriti kõigile neile kes küsitlust levitada aitasid. Kõigi auhindade võitjad avaldan blogis juba homme.

Küsitluse tulemuste kokku panemine võtab veel aega ning saab loodetavasti lõpule selle kuu jooksul. Küll aga või teile juba vedi täpsemalt öelda seda, et kes küsitlusele vastasid. Joonistasin pildi ja puha:

Mängime veidi numbritega. Graafik näitab noorte tööpuudust Eestis.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu poolt eelmise aasta lõpus läbi viidud tudengite sotsiaalmajandusliku hetkeolukorra uuring väidab, et kõigist uuringus osalenud tudengitest töötasid täiskoormusega 21%, osalise tööajaga 21% ning üldse ei töötanud 58%.

Kusjuures, riigieelarvelistel kohtadel õppivatest tudengitest töötas täiskohaga 11% ning tasulistel kohtadel õppijatest koguni 39%. Läänemere regioonis ringi liikudes olen suutnud selle viimase numbriga paljusid kuulajaid jahmatada kuid Eestis ei šokeeri sellega vist enam kedagi.

Kõrgharidust oli Eestis samal ajal omandamas 68 985 inimest kelledest 33 080 riigieelarvelistel ning 35 905 tasulistel kohtadel.

Teen siinkohal julge oletuse, et viidatud uuring annab ülevaate tervest üliõpilaskonnast – täiskohaga töötavaid tudengeid oleks meil seega 17 640. Päris korralikult. Tänaseks ilmselt vähem kuna tööpuudus on noorte seas keskmisest tunduvalt kõrgem.

Oletame nüüd, et riik otsustaks, et haridus peab kõigile võrdselt kättesaadav olema (Hoidku koalitsioon meid selle õnnetuse eest!) ning ühe sammuna selle suunas kaotaks õppemaksud.

Kas suurel osal tänastest üliõpilastest kaoks selle otsuse järel vajadus töötada? Ilmselt küll.

Juhul kui täna tasulisel kohal õppivast 35 905-st üliõpilasest jääks tööle sama osakaal kui riigieelarvelistel kohtadel õppijatest (11%) siis vabaneks õpingutele pühenduvatest noortest vähemalt 10 000 töökohta.

Tegelikult isegi rohkem. Jätsin ju arvestamata kõik need kes töötavad osalise tööajaga, olid juba eelmise aasta lõpuks töökohad kaotanud või ei olnud veel tööd leidnud.

Valikute küsimus.