http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (2)

Minister Pevkur, see blogi ja minu Twitteri konto ei aja jooma!

Teema: noored, noored sotsiaaldemokraadid, Poliitika ja muud loomad, seisukohad

Rubriigist ametlikud teadaanded jmt:

Sotsiaalminister lükkas täna avaldatud kommentaaris süü noorte kõrge alkoholitarbimise eest populaarsete sotsiaalmeediakanalite peale. Eesti alkoholitarbimine on Euroopas jätkuvalt esirinnas, täna korrati veelkord kinnitust, et ka Eesti noored on selles osas teiste riikide eakaaslastest peajagu üle, kuid kõrgeimalt tasemelt koordineeritud alkoholipoliitikat ei ole valitsus tänaseni vajalikuks pidanud.

Noorsotside hinnangul ei ole normaalne ega jätkusuutlik, et riiklikul tasemel on seega sisuliselt heaks kiidetud olukord, kus eestlased joovad inimese kohta ära 12 liitrit absoluutset alkoholi, keskmise palga eest saab osta vähemalt 60 liitrit viina ning viimase kolme aasta jooksul on alkoholi tarbimine suurenenud või samaks jäänud 60% alla 30 aastastel noortel, kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikel.

Noorte Sotsiaaldemokraatide poliitikavaldkonna juhi Gerd Tarandi sõnul on seega ministri soov sotsiaalmeediast tonti leida eriti üllatav. Tarand oletab keskmisest aktiivsema sotsiaalmeedia kasutaja ja koolitajana, et minister Pevkur ise noorte ja ka vanemate seas populaarseid kanaleid eriti ei kasuta. Pigem ajavad aktiivseid noori enam jooma ministrid, kes kõrge alkoholitarbimise põhjuseid Facebookist ja Orkutist leiavad.

„Selle asemel, et üritada süüd lükata kontrollimatutesse valdkondadesse, on riiklikul tasandil vaja tõhustada noortele suunatud ennetus- ja teavitustööd, alkoholiaktsiisi tuleb märgatavalt tõsta, müügikohtasid vähendada, alkoholireklaamile peab kehtima lauskeeld ning alaealiste alkoholitarbimise osas peab valitsema karm nulltolerants“, lisas Tarand, „Samuti on ilmselt küsimus purjus peaga pidutsemisele piisavalt atraktiivsete ja kättesaadavate alternatiivsete tegevuste vähesuses ja kättesaamatuses paljude jaoks“.

Tarand lisas veel, et juhul kui järgmise 10 aasta jooksul 17 000 inimese alkoholisurm valitsuse tegevusetuse tõttu ei ole tänase valitsuse meede tööpuudusega võitlemiseks, tuleb riikliku alkoholipoliitika põhimõtted ka valitsuses kiirelt kinnitada veel suvel ning alustada koheselt strateegia koordineeritud rakendamist.

Noored Sotsiaaldemokraadid tuletavad sotsiaalministrile meelde ka seda, et juuni esimeses pooles tuli alkoholipoliitika valdkonnas väga mõistlike ettepanekutega välja hoopis põllumajandusminister Seeder ning Pevkur võiks nendega lähemalt tutvust teha.

Noored Sotsiaaldemokraadid on Eesti vanim poliitiline noorteühendus, millel on üle 2200 liikme üle terve Eesti.

Lisainfo:
Gerd Tarand, Noorte Sotsiaaldemokraatide poliiikavaldkonna juht
+372 5646 2734, gerd@noorsots.ee

Kommentaarid: (1)

Riik hoidku oma vara või loovutagu linnale!

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad

Pealinna leht kirjutas eelmises numbris, et riigi Maa-amet on mai lõpus ja juuni alguses paisanud müüki sadu riigile kuuluvaid kinnistuid, ning 16. juunil lõppenud avalik kirjalik enampakkumine tahab hoopi anda ka Pirita metsale.

Tunnistan ausalt, et ei pööranud teemale erilist tähelepani – esimese hooga tundus lugu rohkem järjekordse nutuna stiilis riik kiusab Tallinna ja Teriku võimalusena pisikeseks egotripiks. Võimalik, et eksisin, vähemalt esimese järelduse osas.

Nädalavahetusel sain nimelt ka Pirita inimestelt mureliku e-kirja, milles paluti toetada ja levitada petitsiooni Lepiku metsa jätmiseks riigile.

Kati kirjutas sedasi:

Kallid,

Palume abi, et meie elurajooni taha (täpsemalt lausa meie kodu taha) ei kerkiks mingid tohutud korrusmajad (: . Vabandust, kui ma tundun isekana, aga mulle tõesti tundub, et meie ümbruskond on piisavalt tihedalt asustatud ja natuke rohelust võiks ometi jääda; arvan, et riik ei peaks haljasalasid kommiraha eest elamukruntideks parseldama …

Siiani on meil aegajalt kitsed ja jänesed lausa aia taga käinud, rääkimata tohutu suurest linnukogukonnast kes metsas elutseb; saan aru et see ongi luksus ja ei saa igavesti nii jääda, aga kõikjale Lasnamäed ka ei sooviks.

Palunpalun, kui sa tunned vähegi sama või tahaksid ehk lihtsalt meile oma poolehoidu näidata, siis palun avalda oma toetust järgmisel aadressil

http://petitsioon.ee/lepiku-metsa-kaitseks

Tervitades ja tänades,
väga õnnetu Kati

PS. muidugi kui sul on veel kedagi, kes hooliks palun saada ka link neile

Veebis algatatud petitsiooni autoriks olev Pirita linnaosa valitsus (palju mõjuvam ja usutavam oleks olnud kui selle oleks algatanud kohalikud elanikud, mitte linnaosa valitsus – aga asi tundub vähemalt õige olevat) kirjutab sedasi:

Ala kruntideks jagamisel võib ilusa metsa asemele kerkida mitu niinimetatud avaliku otstarbega ehitist ja mitukümmend elamut. Suur tükk linna kopsudest ja puhkealast antakse selle maatüki müügiga taas kinnisvaraarendajate meelevalda. Kuna müüdava maa sihtotstarve on elamumaa, usuvad ostjad, et neil ongi õigus see elamuid täis ehitada. Riik saab oma müügitulu (küll väga väikese) kätte, jättes Tallinna linnavalitsuse ja Pirita linnaosavalitsuse võitlema maaomanike survega sinna võimalikult palju ehitada. Seda survet põhjendatakse elamumaa sihtotstarbele viidates nn õigustatud ootusega ala elamuid täis ehitada ja ootuste mittetäitumisel võidakse ähvardada nõudega, et linn maa tagasi ostaks.

Mis seal ikka. Panin petitsiooni juurde nime kirja ja kutsun ka sind Katit ja teisi enda koduümbruse eest muret tundvaid inimesi toetama. Saad seda teha siin.

Kommentaarid: (3)

Tallinnas on üldse autole alternatiivi? Taavi Aasa loo kommentaariks ja omad mõtted.

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad, tallinn

Taavi Aas ajab Delfis enda tasulise parkimise jonni edasi ning argumendid lähevad kohati aina jaburamaks. Taavi, vabandust aga mina ei saa aru mis seos on sissekirjutusel ja linna teenuste kasutamisel – Tallinn peaks olema sõbralik, avatud, intelligentne linn kuhu on oodatud nii tallinlased kui külalised lähemalt ja kaugemalt. Kasutada tasulise parkimise teemalises sõnavõtus argumenti, et mingil seltskonnal ei ole sissekirjutust on võrdne löögiga allapoole vööd, iseendale. Mõned asjad segavad veel.

…tänavad on parkivaid autosid täis ning jalakäijad, enamasti lapsed ja eakad, peavad nende vahel laveerima. See tekitab paratamatult autodest varjatud halva nähtavuse tõttu ka ohtlikke olukordi.

Taavi Aas

Tõsi, teede servas parkivad autod segavad ning lapsed ja eakad ei peaks nende vahel laveerima. Tallinna pühaks kohustuseks aga peaks sellisel juhul olema reaalselt kasutatava kergliiklusteede võrgustiku rajamine ning parkimiskorraldus (ei, ma ei mõtle korraldust rahapaki ja trahvikviitungiga). Kui jalakäijad peavad laveerima, on see puhtalt Tallinna enda tegemata töö.

Meil on kümneid kirju, kus põlised Kalamaja inimesed meenutavad heldimusega, kui vaikne, sirelilõhnaline ja rahulik rajoon oli siin varem.

Taavi Aas

Millisest hetkest said need kümned kirjad kaalukamaks kui need sajad kõlavad vastuhääled? Mustamäel kusjuures on vast paartuhat parkimiskohta puudu. Pean ilmselt tungivalt paluma mustamäelastel linnajuhtidele mitte parkimise teemal kirjutada – kuigi minul endal autot ei ole, ei sooviks mustamäelase ega siinse halduskogu aseesimehena näha kava Mustamäe parkimise tasuliseks muutmiseks.

Seda ei saa me lubada, mistõttu oleme välja töötanud kava autode arvu piiramiseks ehk tasulise parkimise.

Taavi Aas

Kava on teil kõva jah. Rahapakk ja trahvikviitung.

Paljud autosõbrad ei saa kahjuks aru lihtsast tõsiasjast, et kui võideldakse oma piirkonna tasulise parkimise vastu, siis sellega võideldakse autostumise vohamise poolt.

Taavi Aas

Põlise jalakäija, rulluisutajana ei saa sellest peenest loogikast isegi mina aru. Samas, mind pole keegi ka abilinnapeaks edutanud. Veel. Küll aga tundun ma rohkem aru saavat sellest, et ühistranspordi vähendamise ja kesise kvaliteedi ning kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamise venimisega võideldakse autostumise vohamise poolt ning siis teisest otsast võideldakse selle poolt, et saaks sellelt seltskonnalt kes igapäevaseid asju linnasiseselt autoga ajavad nii palju krabisevat Tallinna televisiooni eelarvesse kui vähegi annab.

Mina näiteks ei ole tänaseni suutnud Tallinna nuditud transpordiga kohaneda. Hilinen stabiilselt kohtumistele ja käin rohkem jala. Näiteks 30. mai õhtul sain Mustamäel 25 minutit trolli oodata ning seejärel oli seal ilmselt kitsam kui vürtsikiludel. Järgmisel päeval sain keset päeva linnas Kadrioru poole liikuvat trammi oodates enne ära näha 4 ülemiste poole minevat trammi kui üks Tallinna Ülikooli ja Kadrioru poole liikuv ning seejärel oli selles ühes ruumi vähem kui vürtsikiludel. Samal päeval hiljem Mustamäele sõites sain vist oma hea veerand tundi trolli oodata ning samuti, ruumi polnud ei seista, istuda ega hingata. Ma ei tea kas pisikesel trollil olid tõesti selle ülekoormusega reaalsed raskused aga ka sarved suudeti kaks korda maha sõita. Esmaspäeval aga hakkasin üldse Tallinna ühistranspordi vajalikkuse üle mõtlema siis kui Marja poe juurest õhtupoole enne Tammsaare teeni kõndida jõudsin kui ainsamatki trolli mööda sõitmas näha sain.

Autouputus tuleb ikka eeskätt sobivate alternatiivide puudumisest ning neid on linn keeldunud arendamast.

Koosolekul tuli välja huvitav asjaolu. Nimelt on tasulise parkimise vastu protestijate hulgas palju, kui mitte isegi enamus, just neid inimesi, kes ei oma Tallinnas sissekirjutust. Teisisõnu nõuavad Tallinna linnalt tasuta teenust mittetallinlased. Nii näiteks on end Tallinnas rahvastikuregistrisse kandnud vaid pooled aadressil Kungla tänav 18 asuva maja elanikest, kes on ühed aktiivsemad autouputuse pooldajad Kalamajas.

Taavi Aas

Jeerum. Rääkisin sellest argumendist ka eespool kuid äkki on siin hoopis Kalamaja rahva jaoks mõeldud peen salasõnum? Kui te kõik, kes te hetkel sealkandis oma autot pargite, korterit üürite või omate, ennast kiirelt tallinlaseks registreerite, oma maksuraha meile toote, on ka linn valmis parkimistasu asemel hoopis tulumaksukroonid võtma? Ehk siis, asi on ikkagi rahas, Taavi? Teine plusspool oleks ilmselt see, et järgmistel valimistel saate Tallinnas hääletada kelle iganes kuid mitte Keskerakonna poolt.

Usun siiralt, et kui autoomanikud võtavad vastu linnavalitsuse poolt pakutava kompromissi Kalamajas teatud piirkondade tasuliseks muutmise suhtes, võidavad sellest eelkõige jalakäijad. Järele mõeldes märkavad üsna kiirelt ka autode omanikud, kui mugav on ühe päevapraega võrreldava hinna eest terve kuu vabalt parkida oma autot just magamistoa akna alla. Sellist luksust saavad lubada endale vaid miljööväärtuslikus piirkonnas nagu seda on Kalamaja elavad autoomanikud. Hoiame seda piirkonda ühiselt.

Taavi Aas

Vaatan, et abilinnapea on ka kergelt skisofreeniline. Eelpool väitis, et jalakäijate olukord paraneb ning siin vihjab, et need justkui võidavad. Samas kohe järgnevas lõigus eeldab, et autoomanikud pargivad harjumuspärastes kohtades ikka edasi. Pargivadki. Seega mida Taavi Aas ütleb, on see, et midagi ei muutu peale selle, et linnakassa saab uue tuluallika?

–//–

Aga olgu. Kahtlustan, et üks artikkel sai siin tähelepanu rohkem kui ära teeninud oli.

Mulle ausalt ei ole ükski Kalamaja elanik kirjutanud ja ma ise seal ei ela kuid mulle tundub, et kui probleem on liigsetes parkijates, autouputuses, siis kohalike suhtes sõbralikum lahendus oleks parkimiskohad märgistada, joonida kastid ja jagada kohad elanike vahel – kui tasulise parkimise vastastel on õigus ja kohalikud mahuvad ilusasti ära, oleks see hea lahendus. Märgistuse ülevärvimise, parkimiskohtade heakorra tagamise võiks samuti omanikele jätta. Õigused ja kohustused. Väljaspool jaotatud (ja piiratud külaliskohti) võiks parkimise väljaspool parklaid üldse keelata.

Teine mõte on üldisem, laiem ja palju ebapopulaarsem. Nimelt täiesti varjamatult toetan automaksu kehtestamist. Mitte küll kohaliku maksuna vaid üleriigiliselt. Kohaliku mootorsõidukimaksuga Tallinn kunagi katsetas kuid selgus, et me oleme valmis tegema mida iganes, et maksudest kõrvale hiilida. Rahvas lihtsalt registreeris ennast Tallinnast välja ning tulumaksuosa kaotus oli linnale valusam kui automaks kompenseerida suutis. Maksust laekuvad summad peaksid seejuures minema täielikult omavalitsustele, sihtotstarbeliselt ühistranspordi ja kergliikluse investeeringuteks (mitte halduseks!). Kui kohalikest maksudest rääkida siis Tallinnas võiks kehtida läbisõidumaks Vanalinna ja südalinna piirkondades va need arterid millede läbimine on Tallinna ühest otsast teise jõudmiseks alternatiivide puudumisel vältimatu ning kohalikud elanikud.

Sedasi siis seekord.

Kommentaarid: (1)

Ministrit kiitma, toetama ja pai tegema!

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad

Inimesena ning opositsioonierakonna liikmena on mul harva võimalust ametisolevaid ministreid positiivselt meenutada kuid õnneks (siiralt, eks ole) antakse selleks vahel siiski võimalus. Hommikul tänast Eesti Päevalehte lugedes ootaski seesama positiivne üllatus ees. Muidugi räägin ma põllumajandusminister Seederi ettepanekutest alkoholipoliitika osas.

Alkoholimüügi piiramiseks tegi Seeder oma erakonnakaaslasele majandusminister Juhan Partsile ettepaneku lõpetada alkoholimüük bensiinijaamades, keelustada ka lahja alkoholi välireklaam, vähendada poodides alkohoolsete jookide müügipinda ja piirata uute alkoholi müüvate poodide loomist.

/–/

Kõige reaalsemaks pidas minister bensiinijaamades alkoholi müügi keelamist ja välireklaami lõpetamist. Järgmisena ei välistanud ta ka aktsiisitõstmist.

-Eesti Päevaleht, 11.06.2010

Ausalt, minu lugupidamine ministrile. Alkohol põhjustab teadupoolest igal aastal Eestis ligikaudu 1700 inimese enneaegse surma ning alkoholitarbimisest tingitud majanduslik kahju hinnati juba 2006. aastal ligikaudu kuuele miljardile kroonile. Eesti alkoholitarbimine on Euroopas jätkuvalt esirinnas, kuid kõrgeimalt tasemelt koordineeritud alkoholipoliitikat ei ole valitsus vajalikuks pidanud.

Eestlased joovad seega täna inimese kohta ära 12 liitrit absoluutset alkoholi, keskmise palga eest saab osta vähemalt 60 liitrit viina ning viimase kolme aasta jooksul on alkoholi tarbimine suurenenud või samaks jäänud 60% alla 30 aastastel noortel, kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikel.

Siiani tundub, et järgmise 10 aasta jooksul 17 000 inimese ohverdamine alkoholile võiks teeninda aunimetuse kui tänase valitsuse seni tõhusaim meede tööpuudusega võitlemiseks – seega on põllumajandusministri julge ning suure osa valijate ja kaupmeeste silmis ilmselgelt väga ebapopulaarne ettepanek veelgi positiivsem.

Põllumajandusminister võiks valitsusele juba meelde tuletada ka fakti, et see ei ole tänaseni pidanud vajalikuks kinnitada juba 2009. aasta algul valitsusele esitatud riikliku alkoholipoliitika põhimõtteid mis võimaldaksid probleemile üksikute meetmete asemel läheneda terviklikumalt – lisaks mehhaanilistele meetmetele tuleb senisest kordi tõhusamalt tegeleda ennetuse ja teavitustööga ning seda eelkõige noorte seas.

Muidugi on siin tunda lähenevate valimiste lõhna kuid eks varem või hiljem peab keegi ikka Švejkist seda mõttetera meenutama, mis väitis, et see valitsus kaua ei püsi, mis õlle hinda tõstab. Loodan, et ministril läheb seekord paremini ning koalitsioon võtab tema ettepanekuid kuulda.

Kommentaarid: (2)

Tarastatud vabadus ja ministri poliitiline vastutus

Teema: mõte, seisukohad

Vabadussõja võidusammas põhjustab ilmselt Jaak Aaviksoole varem või hiljem püsiva peavalu. Laupäeval kukkus siis samba küljest juba tükke ning täna hommikul oli sammas veel taraga ümbritsetud. Samba mainest on alles vähem kui alla kukkunud klaasliistust ning Kaitseministeerium kipub vaikselt naerualuseks muutuma. Minister ise ütles, et tema ei saa enam üldse aru, et kuidas selline asi võimalik on.

Jagan arvamust, et hoolimata mugavast vabandusest stiilis kui Jaak ministeeriumisse jõudis, oli sambasaaga juba alanud, vastutab ametis olev minister poliitiliselt igal juhul.

Samas, ma ei kutsu Aaviksood üles tagasi astuma. Ärgu astugu. Riigikogu valimised on selleks liiga lähedal ja ega tänase koalitsiooni teine valik enam enne seda palju muuta jõuaks. Samas ootan ministrilt selget tunnistust, omaksvõttu, tegutsemist tänaste vabanduste ja õlakehituste asemel. Ootaks, et minister ütleb, et töötab oma ametiaja lõpuni ja tagasi ei tule. Poliitilist vastutust saab võtta ka sedasi – opositsioon muidugi nõuab kõike, kohe ja korraga sest see kõlab leheveergudel ja Riigikogu koridorides paremini.

Üle võiks vaadata ka nende ametnike vajalikkuse ja tegevuse, kes seda asja vedanud on. Juba 2008. aasta lõpul lahkus ministeeriumist Veiko Pärlin kes oli olnud Vabadussõja võidusamba ehituse tegelik juht asja algusest. Seda meest enam liistule võtta ei saa aga ega ta seda sammast üksi püsti pannud ka.

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!