Tähelepanu, tegemist on tasutud teadaandega ning pakkumist kasutades võib mulle endale sülle sadada igasugust taevamannat. Sellegi poolest, ise jõudsin juba eile õhtupoole kolm särki tellida. Ühe sellise, teise sellise ja kolmanda sellise.
11-juuni-2010
12-mai-2010
Eelmisel neljapäeval kutsus Äripäev koos Altexiga paar blogijat kohtumisele, et üheskoos arutleda Äripäeva täna käigus oleva kampaania teemal.
Äripäev leiab selle kampaania raames Warren Buffetit tsiteerides, et hind on see, mida sa maksad ja väärtus on see, mida sa saad ning asjadel on inimeste jaoks erinev väärtus.
Paljud loevad Äripäeva kaanest kaaneni. Nende jaoks on lehel suur väärtus. Teised loevad üksikuid artikleid või sirvivad lehte. Ka nende jaoks on lehel väärtus, kuid mitte nii suur kui esimesel rühmal. Mis oleks kui inimesed saaksid ise valida, kui palju Äripäeva kuue nädala pikkune tellimus nende jaoks väärt on?
Äripäeva huvitab, kas selline lähenemine on tulemuslikum kui tavaline fikseeritud hinna pakkumine.
Enne kampaaniat viidi läbi ka küsitlus mille tulemusi saab täies mahus siin ka ise näppida. Küsitluse muudel vastustel ei tundu väga suurt väärtust olevat kuna ei uuritud seda, et miks keegi millise valiku tegi kuid kaks punkti saab esile tuua küll.
Esiteks, 77% vastajatest leidis, et ettevõtted peaksid andma võimaluse öelda, palju nad oleksid nõus maksma. Ning teiseks, leidus suur hulk vastajaid, kohati kuni kaks kolmandikku, kes vähemalt küsitluses ei pakkunud vastuseks kõige madalamat küsitud hinda.
Aarnel, kes samal teemal kirjutada võttis oli sellele ka oma vastus:
Kui kelleltki küsida, et kas sa oled nõus $$$ eest väikelast kiviga viskama, siis sa vastad ei. Kõik normaalsed inimesed vastavad ei. Kui keegi selle $$$, kivi ja lapse korraga ette annab, siis oleks reaalsed tulemused küsitluse vastustest oluliselt erinevad. Inimestele meeldib mõelda, et nad on paremad nad tegelikult on ja nad aimavad, milline on küsitluse “õige” vastus. Kui minu ette lauale pannakse karp mingi asjaga ja öeldakse, et maksa selle eest kas 500 või 5000, siis ma lööksin ennast, kui ma 5000 rahakotist välja võtaksin.
Äripäev muidugi teeb ka “sohki” sest paberil tellimusega on nagu on – omakulud tuleb tasa teenida isegi juhul kui ostja toodet tegelikult tootmiskuludest madalamaks hindab. Seega algavad ka nende pakkumised alles 99-st kroonist. Ma võiks teeselda, et ma olen impressed kui maandumislehel oleks tühi kast kuhu suvalise numbri kirjutada saaks.
Täispaljastus, ei mingeid saladusi: tegemist on tellitud postitusega mis läks Äripäevale maksma 1752 krooni ehk ühe Äripäeva poole aastase tellimuse ilma soodushinnata, väärtus selgub hiljem.
13-apr-2010
12-nov-2009
Meelelahutust on viimasel ajal vähe. Lähen seekord siis kaasa Triobet-i blogikampaaniaga… ehk siis blogijate freerolliga. Üldiselt ma pokkerit veebis ei mängi. Seega nalja peaks saama. Järgneb osalemisõiguse saamiseks kohustuslik postitus:
Osalen 29.11.2009 toimuvatel TrioBeti bloggerite freerollil.
Blogijate freeroll toimub 29. novembril 2009 kell 18:00 Eesti aja järgi. Auhinnad kümnele parimale on järgmised:
1. Pokkerilaud + chipikast + 10 pakki TB plastikkaarte
2. Chipikast + 2 pakki TB plastikkaarte
3. Chipikast + 2 pakki TB plastikkaarte
4. Chipikast + 2 pakki TB plastikkaarte
5. Poker Wisdom of a Champion
6. Sit’n Go Strategy
7. €10
8. €10
9. TrioBeti plastikkaardid
10. TrioBeti plastikkaardidVõida tarvilik varustus pokkeri mängimiseks oma sõpruskonnas: pokkerilaud + chipid ja kaardid Triobetist!
16-apr-2009
Leia pildilt aktiivseimad blogijad. Pärnu Turunduskonverentsiga ühte heitnud Altex kutsus konverentsi raames seltskonna blogijaid endale külla. Meelitati hea ja parema söögipoolise, üllatuskingituste ning nelja etteantud teemaga. See siin on seega selle veebipäeviku esimene “reklaampostitus”.
1. Kuidas teha internetis suuri tegusid vähese rahaga (võrreldes traditsioonilise meediaga)?
2. Kuidas veenda ülemust investeerima e-turundusse?
3. Kuidas saavutada konkurentsieelis internetis majanduslanguse perioodil?
4. Kes elavad majanduslanguse paremini üle – kas online või päris poed?
Korralikele blogijatele iseloomulikult valgusid kõik teemad vasakule, paremale ja üksteise vahele laiali.
Kuna ise olen peamiselt tegutsenud MTÜ sektoris kus raha eriti pole siis koondusin esialgu sinna seltskonda mis rääkis suurtest tegudest ja vähesest rahast. Rääkisime sellest, et suured teod saavad alguse õigest sihtgrupist ja teadmisest kus konkreetne seltskond oma veebielu elab. Pikemalt sai arutatud selle üle, et kas blogimine on ikka tasuta turundus või mitte ja leitud ilmselt, et pigem mitte.
Peeter tõi siinkohal esile erinevuse blogija ja ajakirjaniku ajakasutuse osas mille võib kokku võtta veidi visuaalsemalt:
Online meedia eelisena (selle teema raames seekord) tuvastasime veel võimaluse saada kasutajate kaastöid ning optimeerida kulusid (pay per day vs pay per click jne). Traditsioonilise meedia nõrkuseks aga näiteks arvamuslugude puhul followupi puudumine. Arvamuslugude autorid üldiselt kommenteerijatega suhtlema ei kipu. Blogija aga vastab päris tihti kommentaaridele. Hoovad on siinkohal aga nende inimeste käes kes lugusid tellivad ja valivad. Kas oleks võimatu autoritega kokku leppida, et vähemalt avaldamise päeval mõistlikud kommentaarid ka vastuse saavad?
Enda varasemast kogemusest sain rääkida seda poolt, et veebis on peale kasutaja tähelepanu saamist oluliselt lihtsam teda kohe mingisse tegevusse kaasata kui nö pärismaailmas. Olgu selleks siis tootega tutvumine, allkirja andmine, enda arvamuse avaldamine, annetamine vmt. Kohene jätkutegevus aitab kindlasti ka ressursse edukamalt suunata ja kaasata oluliselt suuremat arvu inimesi.
Õhtu teises pooles läks arutelu minu jaoks veidi liiga e-turunduse keskseks ja ei hakka igaks juhuks refereerima. Jäägu midagi ka teistele. Läbi käisid teemad konkurentsieelisest online vs traditsiooniline meedia ja majanduslangus vs majandustõus jne. Rääkisime ka parkimisest ja Eesti online jalajäljest. Robinil oli ka pisike üleskutse korraldamaks 1. mail mõttetalgute raames mõttekoda teemal “one million links project”, täpsemalt ilmselt 140 tähemärgiga kuskil tema Twitteri kontol.
Igal juhul oli tore üritus. Päris lõpuni (toa keskel ilmast rääkimine jmt;) ei saanud jääda kuna kiirustasin kõrvalmajas toimunud kultuuri- ja muinsuskaitseplatvormi teemalisele arutelule, mis otse loomulikult oli tavapärasest varem ja enne minu kohalejõudmist juba läbi saanud.
Kohtumise teemad aga on põhjalikumalt kavas läbi võtta 14.-15. mail toimuval Pärnu Turunduskonverentsil. Anni Ronkainen Googlest, räägib üritusel sellest, et mida inimesed internetis teevad. Craig Hanna e-turunduse müümisest juhile. Aivar Paalberg arutleb teemal kas majanduslangus teeb otsa peale traditsioonilisele või e-ärile ning Hille Hinsberg Riigikantseleist räägib koos Altexi tiimiga osalusveebi kogemustest vähese rahaga suurte tegude tegemise osas. Oletada võib, et mitmed teised inimesed räägivad veel mitmel asjaakohasel teemal. Konverentsile saab registreeruda siin ning mitut kohtumisel osalenud blogijat, ilmselt ka mind, korraldajate lahkel kutsel, sealsamas ka näpuga puudutada.
Sedasi siis seekord.
Teised kirjutavad:
Kristjan: Bloggers meeting täitsa töötas
Aivar: Blogijate miiting Altexis
Henrik: Turunduskonverentsid ei turunda eriti
Aarne: Blogijate kohtumine Altexis
Mihkel: E-äride nõrkusest, tugevusest ja ellujäämisest
Taavi: Miks ei osteta e-poodidest?
