Brüssel on paha, halb ja süüdi kõiges, alustades sokiaukudest ja lõpetades globaalse soojenemisega. Eranditult. Tuleb tuttav ette? Mul on vist umbes sadakond tuttavat ja pealegi, kelle suust sellist juttu ikka vahel kuulda võib. Aga näedsa. Ilmselt tuleb järgmisele mehele, kes sellist seisukohta väljendab piltlikult öeldes piki kuppu anda sest tänasest Eesti Päevalehest saame lugeda, et Brüssel võib päästa Eesti elektrirongiliikluse. Keegi Hr Manfred Beschel (Respect!) saatis Juhan Partsi isegi elektrirongide kaotamise võimaluse jutuga sinna kus päike ei paista.
Minu isiklik seisukoht? Eestis peaks võtma suuna sellele, et vähemalt reisijatevedu teostataks üleriigiliselt vaid elektrirongidega. Praegu Tartu maanteesse lapatavast rahast oleks võinud samuti suure osa hoopis selle valdkonna arendamiseks suunata.
13-veebr-2009
11-veebr-2009
Samamoodi, nagu mitmed teised, kogunes ka Mustamäe halduskogu eile erakorraliselt arutama Toomas Vitsuti algatatud Tallinna põhimääruse muutmise eelnõu. Erinevalt mitmest teisest halduskogust otsustas halduskogu eelnõu toetada, häältega 9 poolt, 6 vastu (sealhulgas mina) ning 1 erapooletu (Rahvaliitlane Rodion Denissov). Minu mäletamist mööda oli esimest korda aastate jooksul keegi vastu ka päevakorra kinnitamisele (Matti Tarum IRL)
Eelnõu oli tutvustama tulnud Toomas Vitsut isiklikult ning kohal viibis ka abilinnapea Merike Martinson. Kaasa oli toodud Tallinna linnakantselei õigusdirektor Priit Lello. Enne küsimuste ja sõnavõttude vooru, tuletati halduskogu liikmetele esimest korda aastate jooksul meelde, et kui palju küsimusi igaühel on vastavalt kodukorrale lubatud küsida.
Toomas Vitsut andis enda ettekandes mõista, et füüsiliselt linnaosad ei kaoks, muutuks vaid staatus ja linnaosades tehtav töö. Lähtuvalt eelnõust peaks Vitsuti sõnul linnaosad muutuma poliitilisest institutsioonist teenusepakkujast kohalikele elanikele. Halduskogude nime muutmist (ja võimalik, et uue nõukoja põhimäärusega tekkivat ülesannete muutmist) põhjendati sellega, et halduskogud ei ole kunagi vastu võtnud ühtegi haldusakti ega saagi seda teha ning seega on praegune nimetus eksitav. Vitsut rääkis ka ees seisvatest rasketest aegadest ja loodetavast 6% kulude kokkuhoiust mis peaks eelkõige tulema teenuste dubleerituse kaotamisest (osades valdkondades on praegu ametnikud linnaosade kaupa ka praegustes ametnikes, näitena toodi heakorda, haljastust ning planeeringuid) ning linnaosade ülesannete täpsustamise abil. Vitsuti hinnangul muutuks kontakt kodaniku ja võimu vahel vahetumaks kuna kaoks üks lüli kodaniku ja linnavalitsuse vahel. Pooleteise nädala pärast neljapäeval, lubati asi ära vormistada. Räiget kiirustamist üritas Vitsut põhjendada sellega, et neid asju on erinevates ringkondades arutatud 10-15 aastat ning majandussurutis nõuab samuti.
Küsimuste-vastuste voorus oli suurimaks oponendiks etteaimatavalt Matti Tarum kes alustas vaidlusega haldamise definitsiooni üle ning selgelt selle argumentatsiooniga ka peale jäi. Selle käigus täpsustas ka Priit Lello, et eelnõu kohaselt praeguste halduskogude roll tegelikult säilib, nõukodadena. Samas väitis Lello, et KOKS ei näe sellist organit üldse ette. Lello kusjuures leidis, et aastaid linna asjadega seotud inimesed ei tea ka missasi on haldusakt ja õigustandev akt ning pidas vajalikuks seda selgitada.
Oma teises lubatud küsimuses märkis Tarum, et reformiga muudetakse kontakt vahetuma asemel just kaugemaks. Vitsut selgitas, et üks tase kaob ära peamiselt vaid paberil olevas hierarhias ning vahetu kontakt nõukodade, kohapealsete ametnike ning valitud linnavolinike vahel jääb alles.
Kellegi (mälu pole enam päris see) küsimusele, et kus piirkondlikud osakonnad asuma hakkavad, vastas Vitsut, et selles osas ei muutu praegusega võrreldes mitte midagi (HAH!). Lisandub vaid kaks uut. Samuti vastas Vitsut teisele küsimusele vastates, et suuremahulisi koondamisi EI TULE ja kui midagi tuleb, siis pigem ametites, mitte praegustes linnaosavalitsustes (Hilisem lisandus: kolmapäeval kuulsin vähemalt ühest allikast, et vähemalt osadele inimestele ametites oleks justkui räägitud täpselt vastupidi, et kui tuleb, siis pigem linnaosades).
Arutati selle üle, et kas osakonna nimetus ikka on kõige mõistlikum ja ka Vitsut tunnistas, et see ei ole parim variant aga linnaosa nimetust säilitada ei saa kuna see termin on KOKSis täpselt paika pandud ning ei sobiks peale muudatusi enam osakondade funktsioonidega.
Mingil hetkel mingi küsimuse juures mis puudutas paremat juhtimist ja tsentraliseeritust, sekkus ka abilinnapea Merike Martinson kes seletas, et ka sotsiaaltöötajatelt on tulnud ettepanekuid, et sotsiaalvaldkonnas oleks kesksem juhtimine oluliselt efektiivsem.
Rahvaliitlane Rodion Denissov esines üllatava avaldusega, mida Tarum isegi ohtlikuks pidas, et reformi võiks ju tegelikult lõpuni viia ja äkki ei olegi mingeid nõukodasid ega praegust sümboolikat tarvis säilitada. Vitsut leidis, et tema pesuveega koos last välja ei viskaks.
Põgusalt räägiti ka nn Suur-Helsingi ja Suur-Tallinna ideede võrdlusest ja saime kuulda, et Helsingi on palju asju naaberomavalitsustega reguleerinud lihtsalt kahepoolsete lepingutega kuid on arenenud nüüd nii kaugele, et ka seal on omavalitsusi mis arutavad praegu võimaliku liitumise üle. Naaberomavalitsustega ühinemine aga ei pidavat olema otseselt praeguse hetke küsimus kuigi mõned omavalitsused on juba ilmutanud positiivset huvi.
Kairi Kärner (Reformierakond) soovitas halduskogu liikmetel mitte hääletada, kuna selline menetlustempo ei ole tegelikult normaalne. Matti Tarum avaldas, et tema ei ole eelnõu kui sellist tegelikult lugedagi jõudnud.
Mingi jutu käigus jõuti taaskord selleni, et võrreldi asjaajamist lasteaiaga. Kuigi, sellel ajal kui mina lasteaias käisin oli lasteaias küll välja kujunenud selge sotsiaalne süsteem ja üsna kindel hierarhia.
Igatahes. Lõppkokkuvõttes otsustas täiesti ettenähtavalt halduskogu eelnõu toetada häältega 9 poolt, 6 vastu ja 1 erapooletu. Mõned ettepanekud pandi otsusega kaasa. Sealhulgas halduskogu nimetuse säilitamine, mõistete ühtlustamine ja veel üht teist peamiselt üsna ebaolulist. Ei mingeid üllatusi. Mina hääletasin eelnõu vastu kuna ei saa toetada poolikut (selle eelnõuga koos oleks pidanud esitama kõik selle, mida praegu lubatakse 1. aprilliks) eelnõu, linnakodanike kaasamata jätmist ning räiget tempot. Ühtlasi, kuulates Toomas Vitsutit ja tema vastuseid jäi mulle ka kerge mulje, et reform toimub hetkeandmetel pigem paberil.
10-veebr-2009
Ma usun, et kellelegi ei tule uudiseks, et Keskerakond on otsustanud kiirkorras kaotada Tallinnast linnaosad ja muuta Tallinna ehk isegi üheks valimisringkonnaks. Keskerakonna poolt algatatud Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu saab täies ulatuses lugeda siit.
Täna koguneb sama eelnõu arutama ka Mustamäe linnaosa halduskogu, mille liige ma viimased aastad olnud olen. Võimalik, et saan endale edaspidi viidata kui viimase Mustamäe halduskogu liikmele. Mõned olulisemad mõtted ja enda seisukohad toon allpool. Alustan referaadiga ja lõpetan esseega, või siis mitte.
Uue määruse esimese kirja pandud muudatusena kuulutatakse kehtetuks kehtiva põhimääruse §2 (3) mille alusel on praegu omavalitsuse lähendamiseks linnaelanikele ja nende paremaks kaasamiseks linna juhtimisse moodustatud tänased linnaosad.
Linnaosade asemele moodustatavate Linnavalitsuse piirkondlikele osakondadele jäetakse alles oma lipud ja vapid, uutele siis uued.
§16 lõigete 1-4 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse (eelpool alus juba kaotati) Haabersti, Kesklinna, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosad ning kustutatakse viited nende piiridele. Siinkohal on ilmselt sisse jäänud pisikene kala kuna lõige 5 ütleb, et “Linnaelanike omaalgatusliku tegevuse toetamiseks võib moodustada linnaosade siseselt asumeid. Asumite nimed ja nende lahkmejooned määratakse seadusega sätestatud korras.” mis aga ei ole võimalik kui linnaosasid, millede siseselt asumeid moodustada, olemas ei ole. Lõige viis aga jäetakse eelnõu täna veebis rippuva versiooni kohaselt puutumata.
§21 (2) muutes kustutatakse põhimäärusest praegu kehtiv linnavolinike arv ehk viiakse asi kooskõlla täna kehtivate seadustega (üle 300 000 elanikuga omavalitsuses vähemalt 79-liikmeline volikogu).
Sama § kolmandat lõiget muutes muudetakse Tallinn, vast isegi üheks valimisringkonnaks. Tegelikult võiks tallinnlastele (aga miks ka mitte teistele omavalitsustele) hoopistükis anda võimu linnapead valida otsevalimistel.
§21 (8) muutes antakse linnavolinikele õigus kuuluda Linnavalitsuse piirkondliku osakonna nõukoja koosseisu. Eeldusel muidugi, et vastava nõukoja põhimäärus (mida hetkel veel olemas ei ole) seda lubama saab.
§34 (2) muudatus ütleb meile, et Linnavalitsuse piirkondlike osakondade nõukodade esimehed on edaspidi Linnavolikogu eestseisuse liikmed (täpselt nagu halduskogude esimehed täna).
Uus paragrahv §52 prim on pealkirjaga “Linnavalitsuse piirkondlikud osakonnad” ning sellega moodustatakse linna ametiasutustena Linnavalitsuse Haabersti, Kadrioru (Kadrioru, Raua ja Torupilli asumid), Kesklinna, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinna ja Ülemiste (Uuslinna, Sikupilli, Sõjamäe, Mõigu, Ülemiste ja Ülemistejärve asumid) osakonnad. Siit leiab ka viited lisadele 7-16 kus on toodud osakondade teeninduspiirkondade skeemid (lingid viitavad küll eelnõus kõik Haaberstile aga vähemalt Mustamäe skeemid on seal tegelikult olemas). Mustamäe piirkondliku osakonna teeninduspiirkond vast ei üllata kedagi.
§54 lubab kergemalt hingata ka linnaosade haldussekretäridel. Nende ametikohad jäävad piirkondlikes osakondades alles.
§87 prim ütleb uues eelnõus meile, et piirkondlike osakondade pädevused võrreldes praeguste halduskogude omadega grammigi ei suurene. §88 viib nõukodade moodustamise korra võrreldes halduskogude moodustamisega linna põhimäärusest nõukoja põhimäärusesse. Sinnasamma hiilib ilmselt ka kehtetuks tunnistatav §92. §89 on veebis rippuvas eelnõus sisse jäänud näpuviga, linnaosa asemel peaks ka seal juttu olema piirkondlikust osakonnast või selle teeninduspiirkonnast.
§94 (2) kusjuures on jälle näpuviga. Halduskogu asemel peaks juttu olema nõukojast. Kiirustatud on, ilmselgelt. Tegemist ei ole veebiversiooni veaga, ka halduskogu liikmetele saadetud allkirjadega (asutusesiseseks kasutamiseks) PDFis on samad näpukad. Ok ok, ma tean, et ma olen vastik tähenärija aga mis sa ikka unise peaga muud teed. Kell on tegelikult 3:15.
Üldplaanis võib dokumendile otsa vaadates öelda, et halduskogude osas ei muutu sisuliselt mitte kui midagi peale selle, et vastavalt uutele struktuuridega ei ole enam tegemist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses käsitletud üksuse tasandi organiga. Sisuliselt ei muuda see minu arvates midagi.
Määruse rakendussätetes pannakse kirja, et praeguste linnaosade tegevus lõpetatakse alates 1. juulist 2009. aastal ehk veidi vähem kui viie kuu pärast (!) ning selleks ajaks peavad olema linnaosade valitsused ümber korraldatud linnavalitsuse piirkondlikeks osakondadeks. Linnavalitsusele antakse vajaliku paberimajanduse sh linnaeelarve muudatuste esitamiseks volikogule aega kuni 1. aprillini (sobiv kuupäev, eks ole). Praegused linnaosavanemad täidavad kuni uue linnavolikogu volituste alguseni piirkondlike osakondade juhtide ülesandeid kohusetäitjatena. Samuti jätkavad kuni uue linnavolikogu koosseisu ametisse asumiseni praegused halduskogud oma senistes piirides.
Eelnõu seletuskiri räägib meile suuremast selgusest, kokkuhoiust ning vajadusest uued osakonnad otse linnavalitsusele alluma panna. See, kas avalikud teenused ka reaalsuses paremini kättesaadavaks saavad, ei selgu ilmselt isegi paberil enne 1. aprilli. Samuti lubatakse seletuskirjas arvestatavat valitsemiskulude säästu. Mida me muidugi ei saa prognoosida, enne 1. aprilli. Lugesin kuskilt Toomas Vitsuti tsitaati, et eesmärgiks on seatud 6% linnaeelarve mahust. Mis iseenesest ei oleks paha tulemus. Kuigi oleks ju võinud pingutada ja öelda, et vähemalt 6%.
Politiseerituse vähendamise jutt on muidugi kohustuslik ja eelnõule alla kirjutanute nimekirja vaadates ajab kergelt naerma. Samas, kui Keskerakond peaks leidma, et peale valimisi pealinnas võimu kaotab (mis ei ole kaugeltki mitte kindel, kohati tundub, et isegi ebatõenäoline) on siin hea konks see “vähendamine” enne uute juhtide tulekut enda kasuks ikkagi ära teha. Seda ma tahaks muidugi näha kuidas praegustest linnaosavanematest reaalsuses saavad madalama palgatasemega mittepoliitilised ametnikud. Minu loogika kohaselt tähendab see automaatselt seda, et praegustest ninameestest ei saa peale järgmiseid kohalikke valimisi osakonnajuhtidena jätkata keegi.
Sõna otseses mõttes räige tempoga edasiliikumist ja linnakodanikega ulatuslikult konsulteerimata jätmist üritatakse vabandada, kolm korda võite arvata, üldise majandusolukorraga. No ei vabanda välja. Olgu kiire kokkuhoiuvajadus kuitahes suur, selliste muudatuste elluviimine (praeguste linnaosade loomisel arutati oluliselt laiemalt) sellisel moel ja kiirusel on hoolimata muudatuste sisust, vastuvõetamatu.
Nn Suur-Tallinna loomise ideega olen ka ise 100% päri ja tervitan väga Tallinna praeguste juhtide otsust selle nimel aktiivselt tegutsema asuda.
Mis puudutab praegust infrastruktuuri, siis vähemalt esialgu jääb mulje, et olemasolevad osakonnad jätkaksid enda senistel asukohtadel kuid loodetavasti vähendatud mahtudega. Mulle tundub see tarbetu. Hooned leiaks kindlasti asjalikuma lahenduse (mõne erandiga) ning teenindus võiks koonduda kaudselt sarnase kontseptsiooniga teenindussaalidesse nagu Mustamäe linnaosa just aasta alguses Magistrali keskuses sulges. Suure osa teenustest saaks kindlasti viia ka elektrooniliseks ning teatud osa teenuseid ja neid inimesi kes otseselt kohtadel töötama ei pea annaks tulevikus koondada uude raehoonesse ning mõned nõunikud, eksperdid kindlasti ka kodutööle. Samas annab siin muidugi teha kõikvõimalikke manöövreid mis olenevalt manöövri sooritaja suvast, hea-pahatahtlikkusest või joobeastmest võivad lõppeda linna jaoks nii positiivselt kui väga negatiivselt.
Üldiselt võib menetluses olev eelnõu olla (ja ilmselt ongi) ajendatud Keskerakonna hirmust lähenevate valimiste ees kuid osaliselt saab sellega tegelikult nõus olla. Välja arvatud mõned erisused.
Esiteks praeguseid halduskogusid ehk tulevasi nõukodasid puudutav ei ole minu jaoks vastuvõetav. Pikalt oleme rääkinud hoopis sellest, et halduskogude rolli ning positsiooni tuleks suurendada ja tugevdada. Praegu aga jääme selles osas paigal tammuma.
Teiseks, ei ole ma kindel, et igal loodaval osakonnal peab saama olema ainult ühele osakonnale keskendunud osakonnajuhataja. Kui teenindamine peab saama senisest efektiivsem, peaks juhtimisest saama oluliselt efektiivsem.
Kolmandaks, ei taha ma leppida sellega, et reformi detailid saavad selgeks alles peale põhimääruse muutmist. Neid määruseid peaks menetlema koos, vaid sedasi oleks asi läbinähtav, reaalselt hinnatav jne. Praegu luuakse olukord kus esialgu saadakse väga laiad raamid ja siis hiljem joonistatakse sisse kellele iganes sobiv pilt.
Neljandaks, asja kiirus, puhas, räige, vastuvaidlematu kiirus. Keskerakond on korraldanud täiesti arusaamatuid nö rahvaküsitlusi täiesti triviaalsetes küsimustes nagu kahe kultuuriasutuse infrastruktuuri rahastamine kuid nüüd, erakordselt olulises küsimuses betoneeritakse linnakodanikud koos linnaosadega Vabaduse väljakul laiuvasse auku.
Isegi kui ma eelnõuga sisuliselt 100% nõus oleksin (Tallinn on tegelikult väike linn ja peaks olema ilma igasuguste probleemideta tsentraalselt juhitav), ei saaks mina just nende kahe viimase punkti tõttu mitte mingil juhul sedasi teostatavat reformi, ei, revolutsiooni, toetada.
10-veebr-2009
Vilja Savisaar
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Ma annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel menetlusse Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle muudatusega antakse hääletamisõigus välismaalasele Euroopa Parlamendi valimistel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Ma arvan, et väga paljud inimesed Eestimaal on ka seda eelnõu pikisilmi oodanud ja ma loodan veel, et see jõuab menetletud ja ka vastu võetud enne 7. juunit. Aitäh!XI RIIGIKOGU,V ISTUNGJÄRK, TOIMETAMATA STENOGRAMM 09.02.2008
No tule taevas appi! Valimised tulevad ja võidab see, kes suudab välja võluda kõige rohkem uusi valijaid? Ega ma tegelikult ei kommenteerikski pikemalt kui, et kategooriline EI! Sellise mõtte tegelik taust, paistab loodetavasti igaühele juba kaugelt kätte.
Mul on kusjuures arvutis miskine vana tabel, mille paikapidavuse eest ma hetkel parem täielikult ei vastutaks kuna ma ei mäleta miks, kuidas ja millises olekus see tekkinud on. Kujunduse järgi tean ainult, et ise tegin. Vot seda ei tea, kas üritasin mälu treenida või oli mõni usalduväärne allikas ka ees. Eeldame, et ta on enamuse osas õige. Ega ta muidu ei olekski oluline, kui vaid kahe märkuse tegemiseks:
a) Euroopa Parlamendi valimistel ei saa mitte üheski riigis osaleda mitte-EL kodanikud. Muud osas esineb teatud erisusi nagu kinnised vs. lahtised nimekirjad ja näiteks Austria on ülejäänud Euroopale eeskujuks sellega, et seal saavad ka Euroopa Parlamenti valida juba vähemalt 16- aastased valijad. Seega on Austraalia MEP-idel tulevikus kergelt laiem mandaat. EL on aga selle valdkonna otsuste osas jätnud liikmesriikide käed peaaegu täielikult vabaks.
b) Eestis on ka kohalikel valimistel (mis kohalikke poliitikuid vast hetkel rohkem närvi ajavad) mitte-EL kodanikest residentidel üsna laiad õigused ja võimalused.
Eestis on muidugi see küsimus kindlasti (endiselt) terav, seega ei saa imestada miks ükski suurem erakond eile midagi asjalikku veel ei vastanud (tele- ja raadiouudiseid ma muidugi ei ole näinud).
Tabel mis jalgu jäi, on iseenesest selline:
31-jaan-2009
Esiteks. Olgu öeldud, et mind sügavalt häirib asjaolu, et Tallinna sadama A- terminalis asuv pood alati kinni on kui minul teda vaja oleks. Nende inimeste raha, kes varajasemate laevadega sõidavad, ei ole erilist midagi väärt või siis esmaspäevahommikuse pohmelliga laevareisija ei kipu lihtsalt eriti kulutama? Mul ei ole õnnestunud kunagi seda poodi külastada ja alati on tulnud vajalikud viimase hetke ostud, vähemalt 10 euroraha jagu kallimalt, laevast soetada.
Teiseks. Olgu öeldud, et laevades on alati olematu arv pistikupesasid (vähemalt sellelsamusel Viking XPRS asjandusel) ja need vähesed pistikupesad mis vähegi kättesaadavad oleks on ümbritsetud inimestest, kes neid ei kasuta ja ei kavatsegi kasutada ning kes vaatavad sind nagu potentsiaalset sarimõrvarit kui sa julged uurida, et ehk õnnestuks koha osas kokkuleppele jõuda.
Kolmandaks. Kes veel aru ei saanud, siis teen täna pisikese Helsingi tripi. Niisama ajaviiteks. Esmaspäeval sõidan töönädalaks Saksamaale. Seega võib öelda, et üle lubamatult pika aja saan jälle midagi asjalikku ette võtta ja võõrkeelseid väljendeid täiesti sobimatult kasutades. I’m on the road again!
Neljandaks. Postimees võiks kasutada rohkem pealkirju stiilis “Padari kotid“. Minusugused vasakule mõtlevad inimesed saaksid hommikuti oluliselt rohkem naerda ja kiiremini üles ärgatud. Tegelikult oli see ka ainus asi, millest ma üldse kirjutama hakkasin.
Viiendaks. Lugesin Postimehest, muust tegelikult lugeda ei olegi, igasugustest kärbetest jälle. Kuna mul paremat teha ei ole siis ma lihtsalt pean kommenteerima. Näiteks seda, et olen absoluutselt nõus sellega, et portfellita ministrite institutsioon tuleks kaotada. Ühtlasi võiks kuidagi tekitada ka olukorra mis tagaks, et neid kohti enam tulevikus ka ei looda. Pensionitõusu edasilükkamine ilmselt ei ole eriline löök. Olen täiesti veendunud, et pensionärid pigem kannatavad paar aastat ja hoiavad teiste nimel kokku. Nad on selle riigi nimel varem ohverdanud, teevad seda vajadusel ka seekord. Haigustoetuste vähendamine aga oleks suure tõenäosusega mingi seltskonna jaoks totaalne katastroof. 20% palgakaotus pikema haigusperioodi jooksul annab perekonna eelarves juba praegu valusalt tunda. 50% kaotus aga tähendaks seda, et tuleb toituda makaronidest, loobuda lemmikloomadest, arsti visiidist ning parematest ravimitest. Mis omakorda tähendaks, et tervenemisperiood ilmselt pikeneb ja asi läheb aina hullemaks. Kui valik tuleb teha haigustoetuste ja pensionite vahel, siis haigustoetused peaksid peale jääma. Torupillimängu vast tõesti toetada ei tasu. Samas mittetulundusühingute toetustest rääkimine on kahe otsaga asi. Ühelt poolt on MTÜd riigi seisukohalt hindamatu väärtus mida tuleb toetada niipalju kui võimalik. Eestis on vähe tegusamaid MTÜsid, mis ilma erinevate riiklike ja kohalike tellimuste ja toetusteta toodaksid tõsist lisaväärtust. Valdav enamus Eesti MTÜdest ilmselt ei oma muid erilisi sissetulekuid. Samas jällegi, ilmselt on mõistlikum kokku hoida ikkagi mõne MTÜ toetuse kui näiteks haigustoetuste arvelt. Samal ajal tasuks kriitilisema pilguga üle vaadata mitmete “ministeeriumite allasutuste” ja sarnaste tegevus ja vajalikkus. Näiteks Eesti Noorsootöö Keskuse, kus ka mina mõned kuud töötasin eelmisel aastal, võiks vabalt ja ka oluliselt efektiivsemalt ühendada Haridus- ja Teadusministeeriumi erinevate osakondadega ja eraldi asutusena ära kaotada. Postimehe lugu küll investeeringuid ei puuduta kuid ilmselt peaks valikute langetamisel olema võtmeküsimuseks ka see, et millised investeeringud annavad tööd ja tegevust koheselt ja milliste mõju peaks pikemalt ootama. Seega näiteks uute teelõikude projekteerimise ja rajamise asemel on ehk näiteks mõistlikum korrastada vanu?
Lugesin seekord ka loo juures olevaid kommentaare. Loogiline on, et esimese asjana nõutakse demokraatliku riigikorra ülalhoidmiseks tehtavate kulutuste vähendamist. Ei, erakondadele eraldatavaid toetuseid ei tuleks kindlasti mitte vähendada. Mõistlikumalt võiks erakonnad raha küll kasutada, näiteks paremaid erakonnasiseseid eksperte palgates aga kindlasti ei ole neile eraldatud liiga suuri summasid. Riigikogu palkade teemal ei hakka isegi mitte arvama, olen varem öelnud, et EV Riigikogu liikme ja ministrite palgad on häbiväärselt väikesed ja arvan seda ka edaspidi. Sellest on kahju, et makse ei tõsteta. Keskkonnamaksud ja saastetasud võiksid veidi aidata. Samuti näiteks mootorsõiduki kütuseaktsiis. Teiselt poolt, ühistranspordis tarbitav küte peaks olema aktsiisivaba. Juba ära tehtud tulumaksu alandamist parem ei kommenteeri enam, mis tehtud, see tehtud ja kriisi ajal seda ülespoole kruvida oleks sigadus. Hõkk… keegi pakkus Riigikogu koosseisu vähendamist. Olgu, ma enam ei suuda, külm merevesi on ohtlikult lähedal.
Kusjuures. Mul hammas valutab praegu. Aga kuidas sa majandussurutise ajal hambaarsti juurde minna saad? Järelmaksuga?:D Valuvaigistid on mämm aga ilmselt arstist siiski ei pääse. Ei, ei igatse hambatoetust, see tundus minimaalselt neljakohaliste arvete juures kerge mõnitamisena.
Ok, kõike eelpool suvaliselt kirjapandut arvestades, ei viitsi ma kirjavigu kontrollima hakata. May I burn in hell ja tegelikult ei tea ma ju mittemillestki mittemidagi.
