Kuna eilne Foorum valimisea teemalisele arutelule midagi sisulist juurde ei andnud, siis kasutaks võimalust ja vaataks korra hoopis ühte oluliselt halvemat ideed. Nimelt seda, mida IRL ikka ja jälle lauale paneb – laste eest lisahääled vanema(te)le (Demeny voting).
 
Kuigi Eestis armastatakse tuua näiteks Saksamaal algatatud (2003 esimest korda läbi kukkunud idee, 2008 uuesti algatatud ja kukub uuesti läbi) arutelu/eelnõud, siis põhjalikumalt on teemat arutatud hoopis Jaapanis. Reaalsuses ongi tegemist äärmusliku meetmega mis on esile kerkinud juba väga vana valijaskonnaga riikides kuid ka seal toetuseta jäänud – suuresti seetõttu, et idee oma olemuselt lõhub demokraatia aluseid kuid oleks ka praktikas äärmiselt raskelt elluviidav.
 
Õnneks või kahjuks on see idee nii halb, et enamikes vestlusringides tapetakse selle arutelu kiirelt ja tõhusalt. Ma ei ole enda emotsioone sellel teemal tagasi hoidnud ja võin vahel ka päris koledasti öelda. Igal erakonnal on häid ja halbu ideid, see on üks halvematest. Aga üritan seekord veidi sisulisemalt vaadata, lühidalt siiski, ettepanek lihtsalt ei vääri pikka kaalumist.
 
Edaspidises tähendab delegeerija selle idee puhul noort kelle hääl vanema(te) käes hoiul ning valija reaalselt sedelit täitvat isikut.
 
Esiteks. Kuidas delegeeritud hääletamine toimib? Toimib sedasi, et kuskil süsteemis määratakse inimene kes kellegi teise eest otsustada võib. See, kas valija delegeerijaga midagi arutab või mitte on puhtalt valija teha, ei mingit kindlust ega kohustust – seejuures ei saa delegeerija isegi otsustada kas üldse hääletada soovib või jätaks hoopis osalemata. Lisaks ei pruugi laste, noorte ja lapsevanemate huvid ja soovid alati kattuda ning domineerima jääks alati ikka valija, mitte delegeerija huvid.
 
Teiseks. Ilmne vastuolu laialt aktsepteeritud demokraatlike valimiste alustega (üks hääl valija kohta ja valimiste ühetaolisus) ning tulenevalt esimesest punktist ilmelt ka võimalik probleem delegeerija inimõigustega. Põhiseadusest ei pea ma mõttekaks rääkida, nii nagu valimisea puhul, saaks ka selle idee puhul seda vastavalt muuta – mingi seaduse muutmist arutades ei saa ju ometigi kasutada (aga on kasutatud) argumenti, et muudatus on tänase versiooniga vastuolus.
 
Kolmandaks. Igasugune selles kontekstis toodud viide, et valijaskond vananeb ja see oleks justkui lahenduseks tasakaalu hoidmisel ei saa sisuliselt õige olla. Delegeeritud hääletamise korral reaalselt ühtegi uut valijat ei lisandu – lisanduvad ainult hääled. St. esindatud oleks endiselt täpselt samad inimesed, teatud inimestel oleks lihtsalt mitu häält ja seega suurem mõju. Tõsi, neil on võimalik enda seisukohtade eest tugevamalt seista kuid alla 18-aastased vanuserühmad, kellest tegelikult räägitakse, oleksid endiselt esindamata.
 
Neljandaks. Kui valimisea langetamise puhul ei võeta kelleltki midagi ära (ah, ärge tulge mingist õndsast lapsepõlvest rääkima – selleks ajaks on see juba mitu aastat möödas), siis lapsevanematele lisahääle andmise puhul võetakse tegelikult ära osa ülejäänute häältest, täpsemalt nende häälte kaalust (Voter Power) – lapsevanemale lisahäälte andmine on sisult tegelikult sama kui lastetutelt poole hääle (pool on piltlik, tegelik hääle kaalu vähenemine oleks veidi väiksem) ära võtmine aga seda ei saa ju kõva häälega öelda, sest näiliselt demokraatiat laiendades demokraatia kitsendamine oleks otse välja öeldes veel ebapopulaarsem idee kui täna kasutatav retoorika. Reaalselt võetakse kõigilt ülejäänutelt osa nende häälest – toimub ümberjagamine, otsustusjõu koondumine , mitte laienemine.
 
Viiendaks. Praktikas oleks see süsteem õudusunenägu. Enamikes oludes puuduvad igasugused õiglased võimalused otsustamaks, millisele vanemale lisahääl läheks. See tähendaks, et ilmselt lepitaks lõpuks kokku 0,5 lisahäält jne. Endiselt jääks suur arv väga erinevaid peremudeleid, milledest igaüks nõuaks oma kohta süsteemis. Või veelgi enam, kujutage näiteks ette vanemateta last, kelle eestkostja ülesandeid täidab kohalik omavalitsus – kes esindab seda last kohalikel valimistel? Selliseid ja oluliselt keerulisemaid stsenaariumeid on kümneid, kui mitte sadu ning kui eesmärgiks ei ole veelgi laiem demokraatia lammutamine, tuleb neile kõigile leida detailsed ja õiglased lahendused – sest delegeeritud hääletamise puhul ei tuleks ju ometigi kõne alla, et need lapsed “enda” häälest ilma oleks?
 
Kuuendaks. Kui valimisiga langetada 16-eluaastani tooks see juurde tsirka 25 000 uut valijat – lapsevanemate lisahääl tooks juurde tsirka 250 000 täiendavat häält mis koonduksid ühe kindla (kuigi üsna suure ja laialivalguva) inimrühma kätte. Valimisea langetamine tooks noorte teemasid veidi rohkem esile, tõstaks poliitilist aktiivsust ja suurendaks demokraatlikus protsessis osalevate inimeste arvu kuid ei omaks suures plaanis märkimisväärset poliitikat muutvat jõudu – ei peagi omama, eesmärk on demokraatia laiendamine (olgu siis alaesindatud rühma puhul, või mitte), mitte kindla rühma voter power-i suurendamine. 250 000 uut häält jaotuks samuti erinevate poliitiliste eelistuste vahel (lapsevanemad tegelikult ei mõtle ühtemoodi) kuid mõju poliitikatele oleks seevastu märkimisväärne – kui täna kipub olema olukord vanemaealised+kõik teised, tekiks selle asemele olukord lapsevanemad+kõik teised+vanemaealised mis teeks tegelikult olukorra hullemaks kui täna. Mis saaks neist vaestest kõigist teistest, kelledele on alles jäänud vaid osa nende häälest?
 
Tegelikult võiks jätkata veel ja veel kuid jutt kisub aina segasemaks ja teema lihtsalt ei vääri seda tähelepanu. Delegeeritud hääletamise puhul räägitakse küll ilusate sõnadega noortele valimisõiguse andmisest kuid reaalsus on ja jääb selleks, et tegelikult on tegemist ühe valija hääle kaalu tõstmise ja teise vähendamisega – muud mitte midagi. Sellega aga nõustuda ei saa.