Järgnev lühikene lugu ilmus veebruarikuises Mustamäe linnaosa lehes. Kuna seal kommenteerimise võimalust ei ole, siis igasugune vastukaja on alati ka siia oodatud. PDF versioonis on leht kättesaadav siit. Mõnel teisel põhjusel, oli seekord seda veidi piinlik vaadata.
Mustamäe rehabiliteerimine Gerd Tarand, Mustamäe halduskogu aseesimees, keskkonnakomisjoni esimees
Kui Mustamäe ehitati, märkis ta paljude unistuste täitumist. Hetkeks oli ta ihaldatud elukeskkond mis jõudis muusikasse ja raamatutesse. Meenutame Mustamäe valssi, Valtoni Mustamäe armastust. Sügisball maalis Mustamäest juba erineva pildi. Oluliselt värskem Agent M ajas aga ühes loos ekseldes Mustamäe juba Lasnamäega segi.
Aastad ei ole meie linnaosale hästi mõjunud. Vanaks on jäänud majad, teed, haljastus ja mustamäelased ise.
Täna tuleb meil juba rääkida Mustamäe rehabiliteerimisest. Linnaosa ei ole veel kaotatud, lõplikult getostunud. Täna peame, rohkem kui kunagi varem, rääkima infrastruktuuri uuendamisest, rohelisest linnaosast ning vaeslapse rolli jäänud heakorrast.
Tegelikult on Mustamäel eeldused värske, atraktiivse elukeskkonna arendamiseks olemas ning mitmed planeeringud ja arendusprojektid lubavad siia tuua ka uusi inimesi.
Mõned asjad annaks aga kiiremalt ära teha.
Näiteks, halduskogu keskkonnakomisjonis tõstab igal koosolekul pead heakorraeelarve teema. Puudutagu see siis suvist niitmist, sügisest lehekoristust või talvist lumekoristust. Kokkuvõtteks tuleb alati tõdeda, selleks, et Mustamäe saaks puhtaks, niidetud ja esinduslikumaks peab heakorrale eraldatud summa olema tänasest 5 korda suurem. Esimene samm on tehtud – järjekordne planeeritud kärbe jäi sellel aastal suuremalt jaolt tulemata.
Suureks abiks oleks muidugi riigi heaperemehelik käitumine. Mustamäe ja Nõmme piirile jääv Sütiste parkmets on tegelikult ju reformimata riigimaa, mida linnaosa enda kuludega hooldanud on. Kõik peale Keskkonnaministeeriumi on seisukohal, et see on ikka riigi, mitte linna ülesanne, kuid tänase ministri asemel võib ilmselt sealsamas Sütiste metsas puudega rääkida – tulemus on sama.
Veelgi lihtsam on appi tulla mustamäelastel endil. Sügiskoristus on siin alati suurelt ette võetud, appi on kutsutud ühistuid, organisatsioone, aktiviste.
Sellel aastal jääb sügiskoristuse perioodile ka Teeme Ära algatuse üle-eestiline talgupäev, mis loodetavasti asjale veidi kaasa aitab. Kuupäev on 1. mai, hoidke silmad lahti sest kindlasti tuleb ka Mustamäel konkreetsemaid üleskutseid enda majaümbruse või mõne puhkeala korrastamiseks.
Keskkonnakomisjonis on tegelikult veel mõned head ideed välja käidud.
Kvartalisisestel teedel muudaks talvel parkimise veidigi lihtsamaks lihtne heakorraeeskirjade muudatus mis kohustaks lumekoristusel ette jäänud sõiduki kasutajat selle ümbrust juba ise koristama. Suvist teetolmu saaks samuti üsna lihtsalt vähendada – ühistud võiksid taaskord ette võtta enda majaesiste teede regulaarse pesemise.
Lihtsaid aga häid mõtteid on raskematel aegadel hädasti tarvis ning kindlasti on neid veel palju. Olen keskkonnakomisjoni koosolekutele alati kutsunud ka ühistuid, aktiviste – mõned on juba tulnud aga mahub veel palju. Huvitatud võiksid endast otse minule märku anda (gerd@gerdtarand.eu), sedasi tean juba järgmisel korral kutsuda.
16-17-aastased noored tuleb varem või hiljem valima lubada. Vähemalt kohalikel valimistel. Selline on olnud minu seisukoht juba aastaid. Õnneks on Eestis tekkinud mitmeid organisatsioone ja inimesi kes seda seisukohta jagavad. Veel rohkem on muidugi neid inimesi kes hetkel veel sellest võimalusest aru saanud ei ole. Pole hullu, veel jõuab.
Üks sagedasi argumente sellel teemal on olnud see, et kui noored ei peaks valima tulema, siis valimisaktiivsus hirmsasti langeb. Pläma. Jätame kõik teised argumendid korraks kõrvale ja vaatame sellele väitele otsa.
2009. aasta kohalikel valimistel oli valimisnimekirjadesse kantud inimesi 1 094 317. Valimas käis neist 60,57 % ehk 662 813 inimest.
Statistikaamet ütleb meile, et 16-17-aastaseid noori oli 2009. aastal keskmiselt 34 113. Eelmiste numbritega võrreldes väga vähe. Prognoos pakub, et 2013. aasta valimiste ajaks on neid alles jäänud umbes 25 000.
Seal kus proovitud (näiteks Saksamaa, Austria) ei ole noored koju passima jäänud. Meile lähem näide on võtta Soomest. Kahjuks mitte omavalitsuse valimistelt vaid Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste juhtorganite valimistelt aga asi seegi.
Eestis ütleb EELK kirikuseadustiku §203, et valimistel saab osaleda vähemalt 18-aastane konfirmeeritud koguduseliige. Soomes saavad aga käesoleva aasta novembris toimuvatel valimistel esimest korda osaleda ka kõik koguduste 16-17-aastased liikmed.
Salo ja Uusikaupunki noortel oli see võimalus juba möödunud kevadel. Salo üldine valimisaktiivsus oli 16,9% ning 16-17-aastaste oma 11%. Uusikaupunkis oli üldine valimisaktiivsus 17,2% ja 16-17-aastaste oma 14,3%. Vahe ei ole tegelikult eriti suur.
Aga see selleks. Soomet ja Eestit selles küsimuses võrrelda ei saa ning tegelikult ei ole valimisaktiivsus teiste riikide andmetele tuginedes üldse prognoositav.
Seega tuleb valimisaktiivsuse hävimise argument ümber lükata veelgi lihtsamalt. Nutikamad jõudsid juba eespool mõelda, et 34 113 noort kes lisanduvad 1 094 317 valimisõigusliku hulka, ei saa kohe kuidagi valimisaktiivsuse kujunemisel märkimisväärset rolli mängida.
Oletame korraks, et 2009. aasta valimistel oleksid 16-17-aastased osaleda saanud ja teeme nägu, et ma oskan graafikuid koostada, et kõigil selge oleks.
Kui mitte ükski 16-17-aastane valima ei ilmuks oleks hääletamisest osavõtt jäänud vaid 1,83% jagu madalamaks ning kui kõik oleksid kohale ilmunud, oleks osavõtt olnud 1,19% kõrgem.
Tegemist on väga pisikeste numbritega, seega ei saa juttugi olla sellest, et valimisea langetamine valimisaktiivsusele hirmus halvasti mõjuks.
Teiselt poolt vaadates, isegi kui valima oleks läinud kasvõi 10% 16-17-aastastest, oleks juurde lisandunud 3411 häält, 50% puhul 17 057 häält jne. Valimistel aga valesid hääli ei ole ning iga lisahääl suurendab otsuste jõudu.
Eks ole meil ka riigikogus palju neid kellel seda 3411 häält kokku ei tulnud, omavalitsuste volikogudest rääkimata, veelgi enam – meil on koguni 157 omavalitsust, mille elanike arv seda numbrit ei ületa.
Kesknädal avaldas täna ühe e-kirja ning Keskerakonna Noortekogu kutsus seepeale IRL-i noori kapist välja tulema.
Konkreetne avalikkuse ette kisutud kiri kus IRLi Noorte Tallinna klubi esimees lahterdab üliõpilasi kohukesteks, eestlasteks ja venkudeks on muidugi madal ja suisa hale. Mina astusin samuti jaanuaris TTÜ kaugõppesse õppima, millise klassifikatsiooni alla mina lähen?
Edit: TTÜ esinduse poolt paluti seda postitust veidi täpsustada. Eestlasteks, venkudeks ja kohukesteks lahterdamisega ei tegelenud muidugi mitte Karel Kundrats vaid IRL Noorte Tallinna klubi esimees Sille Ader kelle kiri see konkreetselt oli. Alguse sai asi sealt, et Karel rääkis eraviisiliselt Matemaatika-loodusteaduskonna üliõpilasnõukogu liikme Ken Veski-ga, et see ergutaks oma teaduskonna õpilasi kandideerima. Ken Veski aga on Sille Ader-i noormees. Sedapidi jõudsidki need jutud Sille Ader-i sõnavara kasutades IRL-i listi.
Aga see selleks, las kaklevad. Väidetavalt ei ole Karel Kundrats otseselt ühegi erakonna noortekogul palunud kampaaniat teha.
Siin on aga hoopis olulisem teema. Kas üliõpilasesindus peaks olema poliitikakauge organisatsioon?
Ei pea.
Üle terve Euroopa on paljud üliõpilasesindused tugevalt poliitilised seltskonnad. Seal leidub nii erakondade kui nende noortekogude aktiviste kuid ka palju neid kes ennast esinduses tõestavad ja siis poliitilised valikud langetavad. Soomes näiteks on sotsiaaldemokraatlikud üliõpilased samuti enda organisatsiooni teinud. Nende kodulehel võis enne 2009. aasta esinduste valimisi täita ka lihtsa ankeedi, et nende nimekirjas enda kooli esindusse kandideerida. Samamoodi osalevad teised poliitilised noorteorganisatsioonid ning keegi ei nurise.
Olgu, Soomega võrdlus on veidi kohatu kuna sealpool toimib kogu see süsteem paremini, rahastamisest esindamiseni ja esindamisest protestiaktsioonide korraldamiseni.
Edukas esinduses toimub aktiivne debatt paljudel teemadel ning üliõpilasesindajad seisavad üliõpilaste huvide eest ka ühiskonnas laiemalt. Hoolimata politiseerituse astmest on esindustel enamasti ikka samad eesmärgid, üliõpilaselu edendamine jms. Kindlasti võivad siia lisanduda poliitilised eesmärgid ja selles ei ole midagi halba.
Halvaks muutub asi siis ja ainult siis kui kusagilt ilmub mingi seltskond kes leiab, et esikohal on päevapoliitika, mitte üliõpilas- või hariduspoliitika. Need vennad võib vardasse ajada.
Hästi toimiv üliõpilasesindus on iseseisva mõtlemise ja tegutsemise arendamiseks ideaalne keskkond ning poliitilisel areenil enda koha leidnud üliõpilasi sealt tõrjudes suurendatakse veelgi nende kapseldumist oma enda väikesesse peegelseintega mulli kus tekib aina suurenev risk, et ainsaks mõjutajaks ja kasvatajaks jääb erakond ja ühiskonnast krooniliselt võõrandunud formaalharidussüsteem.
Alles see oli kui haridusminister poliitnoored enda erakonna noorteorganisatsiooni eeskujul veelgi enam erakondade kahurilihaks muuta otsustas ning õiguskantsler välja ütles, et senikaua kuni parteide noorteorganisatsioonid kujundavad üha uusi JOKK-kultuuri esindajaid, ei ole lootustki, et katkeksid R- või K-skeemid ning ühiskonnas tekiks olulisel teemadel sisuline arutelu.
Haridusminister töötab enda tegevusega otseselt õiguskantslerile vastu, poliitiliselt ennast määratlenud noorte demoniseerimine üliõpilasesinduses ning nende tõrjumine, nimetamine kohukeseks, venkuks või eestlaseks teeb seda teises raamis kuid sama räigelt.
Eestlastele tunduvad deemonid meeldivat, neid on vaja sest muidu pole kellegi vastu olla. Kunagi saame me terveks.
Mustamäe halduskogu kogunes viimati 9. veebruaril. Arutasime ühte detailplaneeringut, vaatasime veidi teisi planeeringuid ning vaatasime otsa koolivõrgu trendidele Tallinnas. Selle viimase osas olen ise varem omaloomingut teinud näiteks siin.
Ülevaade on pikk, lõpuni lugejad eraldi auhindu ei saa. Kõige olulisem koht on lõpupoole.
Aiandi tänava 14 ja 16 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekt sai ühehäälselt halduskogu kooskõlastuse 9. juunil 2009. Selleks korraks jõudis halduskokku kooskõlastamiseks samade kinnistute detailplaneering. Tegemist on vana Kadaka aiandi detailplaneeringu muutmisega.
Planeeritavad Aiandi tn 14 ja 16 kinnistud asuvad Laki tänava, Kadaka tee, Mustamäe tee ja A. H. Tammsaare tee vahelises kvartalis Aiandi ja Rabaküla tänava ääres. Tegemist on Mustamäel üsna kiirelt arenenud piirkonnaga. Kontaktvööndisse jääb muuhulgas ka Mustika keskus ning mina ise elan sealt paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.
Varem olid kinnistutele planeeritud elamud kuid maa sihtotstarvet on muudetud ning arendaja sooviks on kinnistutele nüüd rajada samas mahus ärihooned. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ongi seega Mustamäel 1,35 ha suurusel maa-alal asuvate Aiandi tn 14 ja 16 kinnistute sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks (praegu 100% elamumaa) ning mõlemale kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks.
Hoonete kõrguseks kavandatakse maksimaalselt 28 m maapinnast ja absoluutkõrguseks 38 m. Sokli kõrgus on 1,9 m. Hoonestusviis on lahtine, hooned on kavandatud lamekatusega, välisseinad raudbetoonist paneelidest.
Lisan siia ka planeeringuala kontaktvööndi, et asi silme ees oleks:
Ning kui kellelegi kohe eriti palju huvi pakub, siis võib ka põhijoonisele pilgu peale visata, ma pole ainult 100% kindel kas see on see päris viimane variant (Ettevaatust, pildil klikkides avaneb paarimegane fail):
Halduskogu otsustas detailplaneeringu kooskõlastada.
Teise teemana andis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhtivspetsialist Tiina Nigul ülevaate teemal üldpõhimõtted Mustamäe linnaosa planeeringutest.
Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Üldplaneeringus Mustamäe linnaosa eriti ei kajastunud. Eesmärgiks oli arendada ja tihendada linnakeskust. Moodustati teatud miljööpiirkonnad. Kristiine linnaosa oli ette nähtud tihendada. See küsimus on ka jätkuvalt päevakorral. Sel ajal oli päris raske arenguprognoose teha. Mustamäe linnaosa üldplaneering kehtestati 22. juunil 2006. Seda koostati ligemale 4 aastat, koostajaks oli E-Konsult. Üldplaneering nägi ette, et Mustamäed tihendama ei hakata. Muudatuste piirkonnaks olid Mäepealse ja Mäealuse kvartal, Kadaka aiandi territoorium, TTÜ, haiglate kompleksid. Projekteerijad panid ka suurt rõhku haljastuse ja olemasoleva elamurajooni struktuuri säilitamisele. Mustamäel on probleemiks kvartalisisene parkimine, üldplaneering sellele konkreetseid lahendusi ette ei näe.
Matti Tarum uuris, et kuidas on jäänud lood mõnd aega tagasi teemaks olnud ohtlike raudteeveoste linnast välja suunamisega. Vastus – ei ole rentaabel teema. Maret Maripuu arvas repliigi korras, et ehk oli põhjus hoopis selles, et elamuehitus oli juba ette jõudnud. Ise uurisin, et kuidas on lood Tallinna rohevõrgustiku arendamisega (st rohealade ühendamisega) – olevat veidi tegeletud kuid probleemsed kohad on seotud magistraalidega ning aladega mis jäävad kaitsealuste alade piiridele ja milledel arendajatel omad plaanid on. Mustamäel on selliseks kohaks näiteks kunagi napilt kaitsealalt välja jäänud ARKi ümbruses asuvad rohealad. Margarita Tšernogorova uuris, et mida saaks linn teha Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku ja Lastehaigla ümbruse parkimise osas. Kirjutasin ise sellest kunagi korra siin. Ega talle muud vastata ei olnudki kui, et haigla enda arendusplaanide ja detailplaneeringu kohal on parkimisele tähelepanu pööratud küll. Seda kas piisavalt, näitab aeg. Parkimine on Mustamäel kuum teema igal juhul.
Kui kellelgi peaks olema huvi enda linnaosa planeeringu vastu (enamikus need endiselt puuduvad!), siis Mustamäe üldplaneeringu koos lisamaterjalidega leiab siit, teiste linnaosade kohta saab infot siit, ning Tallinna üldplaneeringu leiab siit.
Üldplaneeringud on sellised toredad asjad, et minu arust ei peaks neid küll halduskogude liikmetele tutvustama. Tegemist on kohustusliku kirjandusega mille võiks üldistes joontes iseseisva töö korras pähe raiuda. Minul hakkas pähe kuluma enamvähem aasta-kaks peale halduskogu liikmeks saamist. Aga see selleks.
Kolmanda teemana tegi Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ettekande teemal koolivõrgu trendid Tallinnas. Ei hakka seda ümber jutustama vaid lisan ettekande slaidid siia kõigile vaatamiseks (tegelikult on need ühe teise, komisjonis toimunud ettekande slaidid mille sisu on täpselt sama kuid kuna ajaliselt ei jõudnud üle küsida, siis kui keegi pahandab, andke teada)
Muud paberile kritseldatud märkused: hoolimata rahvastikuregistri statistikast (mis olevat üldse kasutu), ei olevat Tallinnas vast ühtegi last kes reaalselt üldse koolis ei käi; Mustamäe Gümnaasiumi ja Tallinna 37. Keskkooli juhtide vahel olevat juba sõlmitud kokkulepe, et kui 37. gümnaasiumiaste suletakse (ilmselt hiljemalt 2012 algaval õppeaastal), siis kolivad kahe kooli algklassid ühte hoonesse Ed.Vilde tee 69; 56% põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumiastet samas koolis; 2004. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli hoonesse aadressil Akadeemia tee 30 läheb sotsiaalkasutusse.
Koolivõrgu korrastamise teemal olen ise õunte pealt ennustanud siin. Kuigi panin siis pealkirja aastanumbri 2011, tundub, et reaalselt toimuvad järgmised suuremad korraldused alles 2012. aastal. Aga eks näeb.
Küsisin ettekandjalt, et kui raudse rusikaga Haridusamet on kui mõni kool suudab ja tahab hetkel piiriks seatud kahe klassikomplekti asemel avada hoopis 3 või enam I klassi. Selliseid koole Tallinnas on, nende hulgas ka Arte Gümnaasium mille hoolekogus ise olen. Küsimus ilmselgelt ärritas ettekandjat ning konkreetset vastust ei saanudki – ainult ümmarguse jutu sellest, et sedasi ei jätku kõigile koolidele õpilasi.
Minu isiklik seisukoht on siinkohal selline, et totaalne vaba konkurentsi tapmine linnaameti poolt ei ole mõistlik ega õigustatud. Olgugi, et selle põhjuseks on eesmärk säilitada võimalikult lai koolivõrk. Usun, et koolid milledesse on suurem tung õppima asuda, on selle saavutamise nimel näinud vaeva, mitmed asjad on seal paremal tasemel kui nendes koolides kuhu ei kiputa ning kõige nõrgemate koolide sulgemisel või ühendamisel suuremateks koolideks on võimalik tagada paremat lõpptulemust. Lisaklasside avamist tuleks igal juhul lubada – olgu siis tingimuseks seesama piir, et klassikomplekti täituvus peab olema üle mingi kindla piiri või midagi muud aga reaalset.
Seekord siis sedasi. Järgmine kord koguneb Mustamäe halduskogu 9. märtsil.
Tallinna Linnavalitsus on otsustanud maksustada alates 1. jaanuarist 2010.a. kõiki Tallinna paadiomanikke nn. paadimaksuga. Käesoleva kirjaga kutsume me lugupeetud Tallinna Linnavolikogu üles tühistama oma 17.detsembri 2009 määrust nr 46, mis selle maksu kehtestas. Paadimaks planeeritud kujul on mitte ainult ebaõiglane ja kokkusobimatu Tallinna kui merelinna kuvandiga, see maks on kehtestatud ka rutakalt ja ebakompetentselt.
Tallinn on merelinn ja ühele merelinnale ei ole sobiv sellise paadimaksu kehtestamine, nagu Tallinna Linnavalitsus seda soovib. Reformierakond on algatanud eelnõu, mis tühistaks paadimaksu. See eelnõu tuleb arutusele Tallinna Linnavolikogus. Seal anname Linnavalitsusele üle ka kõik kogutud allkirjad. Paadimaksu tühistamist toetavad MTÜ Eesti Paat, Eesti Väikelaevaehituse Liit ja Rannarahva koda.
Olgu siis vahele öeldud, et mul ei ole endal paati ja ilmselt ei kuulu ma seltskonda kes selle endale kunagi soetada jaksaks või kellel seda ametialaselt vaja oleks. Topin seega nina teiste asjadesse aga topin ikkagi, Tallinna asjad on kõigi tallinlaste asjad. Ühtlasi kipun Tallinnast lugu pidama kui merelinnast.
Lisasin enda nime pöördumisele.
Miks?
Sest ma pean nõusse jääma selle seltskonnaga kes leiab, et kui paadiomanikelt konkreetset maksu korjata, peavad nad selle eest ka midagi vastu saama. Mina tegelikult ei näe tänases eelarves ühtegi rida mis otseselt kvalifitseeruks. Tallinna avamine merele? No ei ole tegelikult. Ma ei ütleks mitte sõnagi kui kusagil ehitataks mõni kai vms. See on see koht kus asjaga seotud mind parandada võivad.
Teiselt poolt on summa linnaeelarve kontekstis väike – paadiomanikele aga üsna kirves.
Sama summa oleks võinud kokku hoida avalike suhete eelarve ridadelt, palgakulude arvelt, MUPO eelarvest, linnaettevõtete nõukogude suuruste vähendamise arvelt, rahuliku koosolemise programmist, arengu- ja koolituskeskusest ning kindlasti veel mitmest kohast, nimetagem neid kasvõi tegevuskuludeks. Kui lisaraha vaja siis mingil kujul kehtestatud automaks oleks minu eelistustes olnud oluliselt kõrgemal ja ka loogilisem – teedesse investeerib Tallinn küll omajagu.
Samuti ei saa sõnagi vastu vaielda kirjutajate seisukohale, et kogu asi on tehtud rutakalt ja ebakompetentselt.
