http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (10)

Rahvaliidu valimisplatvormi kondikava, hah!

Teema: Poliitika ja muud loomad, Riigikogu valimine 2011

Räägitakse küll, et maaslamajat ei lööda, kuid mõned postkasti potsatavad dokumendid lihtsalt tuleb laia maailma lahti lasta. Riputan siia Ravaliidu valimisplatvormi kondikava, mille mõned nädalat tagasi edastas erakonna liikmetele ennast Rahvaliidu regionaalarengu juhiks tituleerinud Monika Kuzmina ning seda Arvo Sirendi palvel.

Mõtlesin esialgu kirjutada ka pikema kommentaari kuid peale teistkordset lugemist otsustasin sellest loobuda. Ei taha liiga julm ka olla, Rahvaliidul on viimasel ajal isegi raske ning dokumenti lugedes on mõnel inimesel kindlasti päris piinlik. Olevat teine muidugi alles projekti faasis erakonnasiseseks kasutamiseks ja täiendamiseks ning parandamiseks seega anname veel aega, äkki läheb paremaks.

Elamusrikast lugemist!

Kommentaarid: (2)

10 mõtet kadunud põlvkonna tekke vältimiseks

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad

Statistikaamet teatas eelmisel nädalal, et 2010. aasta II kvartalis oli töötute hinnanguline arv 128 000 ja töötuse määr 18,6%. Töötus vähenes esmakordselt pärast ligi kaheaastast järjepidevat kasvu.

Kuna erinevalt Töötukassast ja Sotsiaalministeeriumist kajastab statistikaamet poliitiliste sõnumite asemel oluliselt reaalsemat olukorda, on ilmselgelt põhjust veidi rõõmustada. Justnimelt veidi, sest Eestil tuleb veel vähemalt aasta kuni kaks hakkama saada 100 000 või enama töötuga kelledest aina enam ja enam Töötukassast abi ei saa.

Traditsiooniliselt olen teravama pilgu peal hoidnud noorte töötuse tasemel ning ka siinkohal on uudised pigem positiivsed. Noorte meeste seas on töötuse tase langenud 40,8% (I kv oli 46,8%) peale ning noorte seas samuti veidi – 39% peale. Ilusa pildi rikub ära teadmine, et noorte naiste seas töötus endiselt kasvas ning eelmise kvartali 31,9% asemel on nende seas töötuse tase nüüd juba 36,8%.

Statistikaamet ei olnud ainus, kes eelmisel nädalal numbreid avaldas.

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) andmeil (PDF) tõusis noorte töötus maailmas möödunud aastal rekordilise 81 miljonini, luues sellega võimaluse nn kadunud põlvkonna tekkeks. Eesti meedia üllatas seda kajastades negatiivselt eelkõige sellega, et uudistes ei vaevutud Eesti olukorra kohta ülevaadet lisama. ILO raportit tasub aga lugeda – kuna Eesti noorte olukord on keskmisest oluliselt hullem, on Eestit raportis ka lähemalt vaadeldud.

Aga mõned mõtted-seisukohad-tegevused-sammud-poliitikad mida noorte tööpuudusega võitlemiseks astuda (ammu oleks aeg olnud) võiks:

1) Noorte tööpuuduse osas peaks valitsema nulltolerants. St iga töötuks jäänud noor peab leidma maksimaalselt 4 kuu jooksul (link sama soovitusega EP resolutsiooni juurde) peale töötuks jäämist mingi reaalse rakenduse, tegevuse, programmi.

2) Töötukassa defineerib noored küll riskirühmana kuid vaja on tekitada ka eraldi osakond tööks riskirühmadega (sh noored). Kui täna Töötukassa keskkontori koosseisunimekirja vaadata, siis riskirühmade teenused on kirja saanud vaid kolme ametikoha juurde teenuste osakonnas – seda on tõsiselt liiga vähe.

3) Noortele suunatud sotsiaaltoetuste süsteem tuleb eraldada üldisest süsteemist, anda sellele rohkem paindlikkust ja sisu. Näiteks võiks mõningate sotsiaaltoetuste (sh töötuskindlustushüvitis) tingimuseks olla, et toetuse saamise ajal omandatakse täiendavat haridust või osaletakse aktiivselt muul moel. Lõpetamata keskhariduse korral tuleb käia keskkoolis või kutsekoolis, keskhariduse olemasolul täiendkoolitusel või kõrgkoolis, tegeleda vabatahtliku tegevuse, ÜKT-ga vmt. Kvalifitseeruvate tegevuste nimekirja ja mahtu annab kindlasti laiendada sedasi, et igaüks leiaks midagi sobivat. Riik peab tagama vastavate võimaluste olemasolu kõigile kvalifitseerujatele maksimaalselt 4 kuu jooksul peale töötuna arvele võtmist.

4) Noortele, alustavatele ettevõtjatele suunatud ettevõtlustoetused, mikrolaenud (peale kõrgkooli lõpetamist võiks olla võimalus lihtsustatud korras saada riigi poolt garanteeritud stardilaenu), tuleb muuta kättesaadavamaks. Alustavale ettevõtjale võiks esimesel tegutsemisaastal kehtida ka madalam sotsiaalmaksu määr.

5) Täiendavate riiklike vahendite suunamine mittetulundusühendustele ja seltsidele. Noortele suunatud meetmete korral võiks põhikanaliks olla Hasartmängumaksu Nõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühenduste aasta- ja projektitoetused. Eelkõige pakuvad need küll täiendavat võimalust programmideks, meetmeteks mis aitavad hoida noori aktiivsena, omandada uusi kogemisi kuid aitavad luua ka töökohti (tõsi, mitte palju) noortevaldkonnas. Töötukassa all võiks tegutseda ka eraldi noortefond mille eesmärgiks oleks noortele töökohtade loomise toetamine mittetulundussektoris (sh läbi erinevate tööturuteenuste pakkumise). Külaseltside toetamine võimaldaks tegevust pakkuda ka maapiirkondades elavatele noortele.

6) Riigieelarvelistel kohtadel õppivatest tudengitest töötab mõnedel andmetel täiskohaga 11% kuid tasulistel kohtadel õppijatest koguni 39%. Kõrgharidust oli Eestis samal ajal (2009. a teine pool) omandamas 68 985 inimest kelledest 33 080 riigieelarvelistel ning 35 905 tasulistel kohtadel. Riigieelarvelisi kohti kõrghariduses tuleb oluliselt juurde tekitada, võimalusel tuleb liikuda kõigile võrdselt kättesaadava kõrghariduse suunas ning õppemaksudest loobuda. Juhul tasulisel kohal õppivast 35 905-st üliõpilasest jääks tööle sama osakaal kui riigieelarvelistel kohtadel õppijatest (11%) siis vabaneks õpingutele pühenduvatest noortest vähemalt 10 000 töökohta. Valikute küsimus, siin õnnestuks tabada kahte kärbest ühe hoobiga.

7) Astmeline sotsiaalmaks. Kuni 26-aastastelt, kelle sissetulek on alla riikliku keskmise palga, võiks tööandjad tasuda madalamat sotsiaalmaksu määra.

8) Laiemad ettevõtetele suunatud toetused töökohtade loomiseks noortele. Toetama peaks töökoha loomisega seotud kulusid, mitte palgakulusid. Kombineerituna astmelise sotsiaalmaksu ideega peaks olema tööandjale üsna atraktiivne võimalus.

9) Online-töökeskus. Töötukassa on tore koht ja mõningates kohtades korraldatavad töötute klubid samuti kuid noortele pakuks ilmselt rohkem huvi kui luua atraktiivne töötute klubi, karjäärinõustamise keskus veebis. See võiks endas hõlmata nii staatilisi infomaterjale kuid ka regulaarseid virtuaalkohtumisi koolitajate, nõustajate, mentoritega ning miks mitte ka regulaarseid tööbörse.

10) Riigihangete seadust tuleb muuta sedasi, et ettevõtjad kes osalevad riiklikes tööturumeetmetes ja koolitusprogrammides saavad teiste ees lisaeelise. Tööturumeetmete alla mahuks ilusasti praktikakohtade loomine, noortele töökohtade loomine, mentorlusprogrammid, tööbörsidel osalemine ja palju muud. Praktikakohtade olemasolu ettevõttes võiks tegelikult olla isegi riigihangetel osalemise eeltingimuseks.

Erinevaid meetmeid, poliitikaid võiks kirja panna veel mitme loo jagu kuid ilmselt hakkaks lugejal siis juba ka pea ringi käima. Tänane reaalsus on aga see, et kuigi tööturg alustab vaikset taastumist ka riigipoolsete sammudeta, on seda protsessi võimalik kiirendada ning samal ajal vältida järgmise kriisi sama traumeerivat mõju nii inimestele kui ettevõtetele.

Kommentaarid: (14)

Sõbrad, minul ei ole Trubetskyle ühtegi etteheidet

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad

Eelmisel nädalal said agarad poliitkommentaatorid ja muidu toredad inimesed keset hapukurgihooaega väikese kingituse. Ilmselt ei jäänud kogu lendu läinud hala taustal kellelgi märkamata, et Tõnu Trubetsky astus rohelistest Keskerakonda.

Keskerakonnas näen ainsat selget alternatiivi pikalt paremale kiivas olnud poliitikale,“ põhjendas seni Roheliste Erakonda kuulunud Trubetsky Keskerakonna teatel oma parteivahetust. „Mulle on südamelähedane ja tähtis roheline eluviis. Usun, et see on võimalik ka urbanistlikus keskkonnas ja leian, et seda ideed on vaja laiemalt tutvustada. Mulle on oluline vägivallast hoidumine ning antisemitismi ohjeldamine.

- Tõnu Trubetsky (via Priit Toobal)

 
Olgu. Hendrik Sal-Saller oli sõnatu, kommentaatorid otsivad tänaseni padja alt vandenõud, Pendlimees Veeliks leidis jälle musta energiat, oma poliitikakommentaari poetas ka mõni kojamees.

Olgu pealegi, minul ei ole Trubetskyle ühtegi etteheidet ja imestada samuti ei kavatse.

Rohelisi sisuliselt ju enam ei ole ning erinevalt oma tegusamatest õdedest-vendadest mujal Euroopas on Eesti rohelised kahjuks paremale kiivas. Sotsiaaldemokraadid on juhita, näota, plaanita ja muskliteta – ilmselt oleks üleminek küll paremini vastu võetud kuid teha poleks suurt midagi ning ka Trubetsky eesmärgiks seatud protest, vastuoleku demonstreerimine parempoolsele poliitikale ja Keskerakonna peedistamisele, oleks meediatormi asemel jäänud märkamatuks iiliks.

Ühes on Trubetskyl, kahjuks, õigus. Ainus reaalselt toimiv alternatiiv paremerakondadele on täna Keskerakond. Loota tasub veel vaid sellele, et vastandus ei lähe üle kaheparteisüsteemiks ning Reformierakond vajab endiselt IRLi ning Keskerakond SDE-d.

Sellest halast, et kuidas nüüd anarhist ja erakonda astus ei saa ma üldse aru. Keegi ilmselt ei saa. Halloo, sõbrad, Trubetsky oli juba ühes helerohelises erakonnas.

Kas Trubetsky on inimesena muutunud? Ei usu. Kas vandenõud on? Ei usu, seekord. Kas Trubetsky teeb nüüd halvemat muusikat? Ega ikka tee küll. Kas imestada tasuks hoopis selle üle, et jooksva Keskerakonna sõimamise tagajärjel rohkem tuntud protestiliikmeid ei ole? Jah. Kas kavatsen samuti erakonda vahetada? Ei ole kavas.

Ärge muretsege, järgmises postituses saab Keskerakond ka pasunasse.

Maailma lõpus on erakond, kus kunagi kohtume kõik.

Kommentaarid: (1)

Mis toimub Põllumeeste Kogus?

Teema: Poliitika ja muud loomad, Teised kirjutavad

Eile hilisõhtul jõudis minuni allolev pressiteade. Kuna ise olusid, teemasid, inimesi ei tea, siis Veiko Rämmeli palvel edastan pressiteate kuid seekord omapoolse kommentaarita.

PRESSITEADE
VEIKO RÄMMEL (EVP-PK JUHATUSE LIIGE)

TRADITSIOONIDEGA ERAKONNA HÄVITAMISEST

Teisipäeval, 27. juulil nõudis Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatuse liige Veiko Rämmel moratooriumi kuulutamist erakonna esimehele Valdo Paddarile ja praegusele juhatusele kui institutsioonile, kes tegutseb erakonna põhikirjaliste eesmärkide vastu, ning kutsuda vastavalt revisjonikomisjoni otsusele hiljemalt 10 päeva jooksul kokku uus suurkogu.

“Erakonna esimehele Valdo Paddarile teen ettepaneku taandada ennast esimehe ja juhatuse liikme kohalt usalduse kaotamise tõttu ja uuel suurkogul mitte kandideerida,” teatas Rämmel.

12. juunil valis Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimeheks Valdo Paddari. Hiljem tuvastas revisjonikomisjon, kuhu kuulub ka erakonna eelmine esimees Rein Koch, et suurkogu kokkukutsumisel oli tehtud protseduurilisi vigu, ning otsustas kutsuda kokku uue suurkogu.

Valdo Paddari 50-päevast esimeheks oleku aega on ilmestanud väikeerakonna tegevust halvav repressiivne entusiasm. 2005. aastal Isamaaliidust välja heidetud Paddar on seadustele, põhikirjale ja heale tavale sülitades käivitanud nõiajahi, mille käigus on igal juhatuse koosolekul erakonnast välja heidetud üks aktiivne erakonnasisese ERSP ühenduse liige.

Kui suurkogul peasekretäriks valitud Leho Lamus (samuti ERSP ühenduse liige) esitas Paddarile umbusaldusavalduse, kuna esimees rikkus inimesi kõrvaldades erakonna põhikirja nelja punkti, kutsus esimees kättemaksuks 27. juulil kokku juhatuse erakorralise koosoleku, kus sundis erakonna peasekretäri Lamuse kirjutama juhatusest lahkumise avalduse.

EVP-PK on suurte traditsioonidega erakond, mistõttu ei ole mõistlik seda lasta põhja, leiab Veiko Rämmel tänases avalduses.

Rämmel märgib, et Paddari esimeheks oleku ajal ei ole kordagi juhatuse päevakorda lülitatud poliitiliselt sisulisi küsimusi ning esimees on halvanud ka teabevahetuse juhatuse ja lihtliikmete vahel. “Erakonna esimees Valdo Paddar ei ole seni suutnud registreerida äriregistris toimunud suurkogu protokolli ja uut juhatust või vähemalt ei ole ta sellest erakonda ega kolmandaid isikuid informeerinud,” loetleb Rämmel.

Paddar on järsult eiranud tõika, et eelmise suurkogu ja sellel valitud juhatuse koosolekute otsused on juriidiliselt kehtetud. Et tõkestada represseeritavate isikute soovi pöörduda õiguste kaitseks aukohtu poole, ei ole erakonnas aukohut üldse käivitatud.

“Valdo Paddar on väitnud oma kirjades, et erakond ei lähe valimistele. Seda on imelik lugeda, sest eelmine juhatus, kuhu ka kuulusin, otsustas valimistele mineku ja uus juhatus ei ole seda küsimust üldse arutanud,” nendib Rämmel 27. juuli avalduses.

Erakonda vaid neli päeva enne esimeheks saamist astunud Valdo Paddari eesmärk või ametiülesanne näib olevat aasta alguses pärast ERSP ühenduse liitumist aktiivseks muutunud erakonna tegevus senikauaks segi paisata, et rahvuslastel kaob võimalus teha 2011. aasta märtsivalimisteks korralikku valimiskampaaniat. Rahvusliku konkurendi lämmatamine on kõrvuni võlgades Toompea erakondadele oluline, kuna iga saadikukoht maksab miljoneid kroone, mis erakondade kartellil õnnestub niiviisi kokku hoida.

Veiko Rämmel
EVP-PK juhatuse liige
Eesti rahvuslane
GSM +372 58 08 11 09

Kommentaarid: (1)

Spunki otsides ehk mis k*radi loom see poliitik veel on?!

Teema: Poliitika ja muud loomad

Viimasel ajal on ilmunud kaks lugu milledest üks väidab, et rahvas näeb poliitikut harvem kui kuuvarjutust ning teine, et keegi ei tahagi neid näha.

No tore on, otsustage ära. Mina näen igat värvi poliitikuid ilmselt rohkem kui tervisele kasulik on, hommikul peeglist samuti.

Meil on e-riik, e-teenused ja kindlasti võiks mõne ka e-poliitikuks nimetada. Riigikogu riputas hiljuti enda veebilehele üles viited saadikute sotsiaalmeedia kontodele. Vaatasin ka kohe huviga järgi (mitte Postimehe loo peale, keegi oli juba enne seda Twitteris säutsunud) ja selge on, et tänased rahvasaadikud virtuaalset suhtlemist, kohtumist valijatega, pigem ei armasta. Nendest kes kohal on, armastavad mitmed samuti vaid formaalselt – ausalt, mind ei huvita kui te enda blogi täidate vaid ametlike teadaannetega, kommentaaridele ei vasta ning lisaks kõigele arvate, et ka Twitter on vaid ühepoolne suhtluskanal.

Saadan isiklikult paari kummikuid esimesele saadikule kes lingib oma blogi Facebookiga, Facebooki Twitteriga ja Twitteri Foursquarega kus valijatega kohtudes või istungi alguses ka kiire check-in teeb.

Aga see selleks.

Veidi rohkem üllatas see, et Riigikogu veebis ei ole avaldatud mitte ainsamagi saadiku mobiiltelefoni numbrit. On mingi lossi telefon millelt saadikut ennast isiklikult tabada on ilmselgelt üsna võimatu. E-kirjadele vastamine pole samuti tugevaim külg, mina olen küll enamasti vastused saanud kuid paljud teavad kurta, et ega ikka ei saa küll. Eesti on piisavalt pisikene riik selleks, et ühe mobiilinumbri veebi riputamine liiga suurt kaost ei tekitaks.

Aga e-maailmast pärismaailma tagasi tulles.

Tegelikult on põhimõtteline viga ka see, et liiga paljud kandidaadid kandideerivad ka valimistel, olgu siis Riigikogu või KOV, seal kus nad kandideerima ei peaks. Mitmed neist on jäänud või trüginud ringkondadesse milledega neid seob vähe või üldse mitte midagi kuid seal on vaja nende hääli, nägu ja üleüldist tuntust, toetajaskonda. Peale valimisi pole aga peale vahemeeldetuletuste poliitikul sinnakanti eriti asja. Rääkimata siis sellest, et igal hommikul enda valimisringkonnas ärkaks, trolli istuks ja Toompeale sõidaks, kohalikus poes (tegelikult on igal korralikul poliitikul muidugi oma kohalik pood, tihtipeale mitte enda valimisringkonnas kuid on ka neid kellede pood asub valimisringkonnas isegi siis kui tegelikult töö, kodu ega päevategemised seal ei asu – kohalolek seegi) sisseoste teeb ning vabal ajal sealsamas väikese jalutuskäigu teeb.

Kas keegi on näinud mõne rahvasaadiku püsivalt või kasvõi päeva nädalas avatud kontorit, vastuvõtutuba tema valimisringkonnas? Mina ei ole, parteikontoreid küll aga saadikut sealt reeglina ei leia.

Valimiseelne poliitmigratsioon on nõme ning valija võiks seda märgata. Kogemus ütleb aga, et ei märka.

Aga mis ma ikka jauran. Kui inimesed ei taha suhelda, siis ei taha. Kui keegi tahab aga minuga Mustamäe asjadest rääkida, siis helistage, kirjutage, saame kokku, räägime. Kõik vajalikud kontaktid selleks, leiad siit.

Aga senikaua kuni me valime alati ikka samu ja samu inimesi, ei saagi midagi muutuda.

Switch to our mobile site

.pri.ee priiks!