Nende igakuiste heliribadega läheb asi aina kahtlasemaks kätte. Totaalselt erinevad stiilid, totaalselt erinevad esitajad, teemad, meloodiad ja olukorrad. Tegelikult ei seo neid lugusid omavahel mitte miski peale selle, et just need lood on viimase kuu jooksul mulle meelde jäänud ning selle, et mingil imelikul põhjusel postitan juba kaheteistkümnendat korda siia veebipäevikusse eelmise kuu heliriba.
Nii hirmus kui see ka ei ole aga üks minu vaieldamatutest lemmikfilmidest, Donnie Darko, saab järje. S Darko. Donnie Darko stiilile iseloomulikult ei saa treilerit vaadates absoluutselt mitte millestki absoluutselt mitte midagi aru.
… jäävad sellel aastal ära. Nii IRL kui siin blogis. Tõsiselt. Esimest korda mitme mitme aasta jooksul, ma lihtsalt ei saa ega taha ennustada sest on juhtunud mõeldamatu. Ma ei ole enamikku nominentidest lihtsalt näinud. Ma ei hakka isegi mõtlema kuidas see juhtuda on saanud. Ülekannet kavatsen vaadata ikkagi.
Kolmanda Maailmasõja järel on Pariis hävitatud ning ning ellujäänud on pagenud maa alla. Nad uurivad võimalusi ajas reisimiseks, lootuses, et minevikust saab tuua toitu, ravimeid ja energiat. Lootuses, et minevik ja tulevik saavad päästa oleviku… Reisijaks on on vang keda minevikuga seob lapsepõlves Orly lennujaamas tunnistatud tundmatu naisega seotud vägivaldne surm. Teda saadetakse minevikku, korduvalt ja korduvalt. Ta kohtub ja suhtleb terminalis nähtud naisega korduvalt. Peale õnnestunud reise minevikku üritatakse teda saata tulevikku. Lühikese kohtumise järel annavad tehnoloogiliselt arenenud tulevikuinimesed talle energiaallika millest piisaks tema enda ühiskonna taastamiseks. Naastes heidavad ta vangistajad ta kõrvale ja määravad surema. Enne hukkamist võtavad tulevikuinimesed temaga ühendust, pakuvad võimalust põgeneda nende aega. Ta palub, et teda saadetaks tagasi enda lapsepõlveaega ja ta palve täidetakse. Kuid ainult selleks, et avastada, et lapsena nähtud vägivaldne juhtum oli tema enda surm täiskasvanuna. (vaba tõlge Wikipediast)