http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (5)

Minister Lukas ahistab opositsiooni- erakondade noorteorganisatsioone?

Teema: noored, Pätid ja kaabakad, Poliitika ja muud loomad

Tartus haiseb. Kõvasti haiseb. Haridus- ja Teadusministeeriumis haiseb.

Nimelt on minister Lukas linnapeal liikuvate juttude kohaselt leidnud, et võib üle rullida noorteühingute aastatoetuse töögrupi poolt väljatöötatud põhimõtetest noorteühenduste aastatoetuse jagamisel ning kaalumas võimalust toetusest ilma jätta opositsioonierakondade noorteühendused.

19. novembril toimunud Noortepoliitika Nõukogu istungil vastuvõetud otsusest (pdf) eraldada MTÜle Rahvaliidu Noored ja Noored Sotsiaaldemokraadid 2010. aasta noorteühingute aastatoetust hoolimata on ministril tegelikult vabadus neid sellest ilma jätta.

Rahvaliidu Noored ja Noored Sotsiaaldemokraadid on täitnud kõiki noorsootööseadusest tulenevaid tingimusi ja kvalifitseeruvad igati noorteühingute aastatoetuse saajaks.

2009. aastal said poliitilistest noorteorganisatsioonidest Rahvaliidu Noored aastatoetust 331 755 krooni, Eesti Keskerakonna Noortekogu 355 736 krooni ning Noored Konservatiivid (Isamaa- ja Res Publica Liidu noortekogu) 417 141 krooni.

Isamaa- ja Res Publica Liidu ja Reformierakonna noortekogud 2010. aasta toetust ei taotlenud – ilmselt läheb niigi hästi. Keskerakonna Noortekogu taotlus ei ületanud kvaliteedi hindepunktide taotlust ning langes konkurentsist välja. Noortepoliitika Nõukogu tegi ettepaneku määrata Rahvaliidu Noortele aastatoetust summas 642 000 krooni ning Noortele Sotsiaaldemokraatidele summas 251 500 krooni.

Hea tava on, et minister kinnitab nõukogu poolt tehtud ettepaneku.

Sellel aastal on aga leitud, et siin on hea võimalus opositsioonierakondade noorteühendustele varvastele astuda ning ministeeriumi noorteosakond ja minister on välja tulnud enda ajuvaba ametliku põhjendusega riigieelarve kärbete, sh ka noorteühingute aastatoetuse üldsumma vähenemise kohta ning põhjenduseks miks just poliitilised ilma jätta on väidetav topeltrahastus riigieelarvest mida nad küll kuidagi tõestada ei suuda. Ei suuda, sest ilmselt sellist asja olemas polegi.

Ülejäänud Noortepoliitika Nõukogu liikmed õnneks seda arvamust jagavat ei tundu. Ministeeriumi seisukohta ei jaga ka noorteühenduste esindusorganisatsioon Eesti Noorteühenduste Liit.

Olen ise olnud varem Noorte Sotsiaaldemokraatide peasekretär ning Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika juht ning aastatoetuste jagamisega pikalt üsna hästi kursis. Sellist ajulagedust nagu seekord, pole õnneks varem ette jäänud.

Aastatoetus on see, mis võimaldab erakondade noorteorganisatsioonidel lisaks otseselt poliitilistele tegevustele korraldada ka laiemaid üritusi – täpselt samasuguseid nagu korraldavad mistahes teistsugused noorteorganisatsioonid. Ilma selleta sõltub enamus neist nii tegevuselt kui seisukohtadelt pea täielikult erakondadest, see ei mõju hästi ei noorteorganisatsioonile, erakonnale ega Eesti noorsootöömaastikule laiemalt. Mõnedele organisatsioonidele selline kompromissitu sõltuvus ilmselt sobib, mõnedele mitte.

Lukas paneb viimasel ajal lihtsalt silmi pööritama… samas, ega enne kui minister on aastatoetuste käskkirja allkirjastanud, ei saa midagi kindlalt väita.

Kommentaarid: (2)

Kui Rahvusringhääling töötajate usaldusisikuid kotib

Teema: Pätid ja kaabakad, seisukohad, Teised kirjutavad

Eesti Rahvusringhääling on taaskord tõestamas, et euroopalikud tavad on kõigi teiste mure. Koondamas ollakse järjest juba teist usaldusisikut. Usaldusisik võiks koondatavate nimekirjas olla viimasel kohal. Eesti Ajakirjanike Liit on varem tõlgendanud raadio usaldusisiku, Mari Ditmanni, võimalikku koondamiskavatsust kui rünnakut inimese vastu, kes on tarmukalt seisnud töökollektiivi liikmete huvide eest.

Nüüd siis soovib Eesti Rahvusringhääling lõpetada Maris Johannesega töölepingu koondamise tõttu Eesti Vabariigi töölepingu uue aasta algusest.

Oma negatiivse hinnangu Eesti Rahvusringhäälingu juhtkonna tegevusele on andnud ka Soome Ajakirjanike Liit eesotsas esimehe Arto Niemineniga.

Järgnev avalik kiri on kõigest eelnevast ajendatud. Võib alla kirjutada küll.

Avalik kiri Eesti kultuuriüldsusele

Meie kirja on ajendanud Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja Maris Johannese koondamise plaan: tema tööleping soovitakse lõpetada kahe nädala jooksul aastalõpusaginas. Eetripildis kaovad saated “Keelekõrv” ja “Luuleruum”. Koondamise põhjusena on nimetatud hetke majandusolukorda. Võidetakse 12100-kroonine kuupalk. Mida aga kaotatakse?

Vaadelgem toimetaja tööpanust lähemalt. Maris Johannes on töötanud Eesti Raadio kultuuritoimetuses 1993. aastast. Raadio arhiivis on üle kuuesaja tema toimetatud saate kirjandusest, keelest, teatrist, rahvausundist, kosmoloogiast, filosoofiast, identiteedist jpm. Kuueteistkümne tööaasta jooksul on Maris Johannes loonud aukartustäratava koostöövõrgu keele- ja kirjandusteadlaste, kirjanike, folkloristide, näitlejate ja lavastajatega. Tema autorkond on ulatunud Madis Kõivust, Jaan Kaplinskist, Mats Traadist ja Mikk Mikiverist Enn Kasaku, Jaan Unduski, Doris Kareva, Marin Laagi, Jürgen Rooste ja Andra Teedeni.

Viimasel viiel aastal on Maris Johannese käe all elanud pika traditsiooniga „Keelkõrv“; teatavasti on eesti keele hoidmine ERRi üks põhiülesandeid. „Keelekõrvas“ on sõna saanud nii Tartu kui Tallinna ülikooli keeleuurijad (Haldur Õim, Karl Pajusalu, Martin Ehala, Tiit Hennoste, Krista Kerge jpt), eesti keele instituudi spetsialistid (Urmas Sutrop, Peeter Päll, Kristiina Ross) ja keelekorraldajad, murdekeele entusiastid Lõuna-Eestist, suulise keele uurijad, keeletehnoloogid, terminoloogid, vana kirjakeele uurijad. „Keelekõrvas“ on rääkinud nii auväärsed korüfeed Ilse Lehiste, Mati Hint, Mati ja Tiiu Erelt kui ka nooremad oma ala asjatundjad nagu Arvi Tavast, Ilona Tragel jt. „Keelekõrva“ on huvitanud eesti keele arendamise riiklik strateegia. Käimas on sari inimestega, kes räägivad eesti keelt võõrkeelena („Koodivahetus“), samuti hääbuvate keelte sari („Au- ja hauasambad keelele“). Eesti Rahvuskultuuri Fond on toetanud „Keelekõrva“ populaarseid rubriike „Etümoloogiasõnastik“ (autor Udo Uibo) ja „Kujundkeele aabits“ (autor Asta Õim). Pooleli on koostöö Tartu ülikooli emeriitprofessori Huno Rätsepaga etümoloogia vallas.

Aastast 2000 toimetab Maris Johannes „Luuleruumi“. Luule on kolmapäevase keskööprogrammi kavas 1963. aastast. Klassikakavade kõrvale on tema toimetamisel tulnud autoriprogrammid uue eesti luule kohta, sarjad „Mis on su nimi, Kalevipoeg“ ja „Ütsik täht“ lõunaeesti kirjandusest. „Luuleruum“ vahendab kunstilist sõna, jäädvustab kirjandust, talletab näitlejate loomingut, aastatega nende saadete kultuurilooline väärtus ainult kasvab.

Kultuurisaadete traditsioon Eesti raadios on väga pikk. Nõukogude aja aatelise raadiotoimetaja põhivaenlane oli tsensuur, ometi tehti palju sellist, mida praegu häbenema ei pea. Kas tõesti tahame, et vabas Eestis vohab mõõdutundetult meelelahutuslikkus süvenenud kultuurikäsitluse arvel? Tänapäeva meediakülluses on kuulajal-vaatajal sadu valikuvõimalusi, kuid Rahvusringhääling on ainus, kes on põhikirja järgi kohustatud pakkuma kõige kvaliteetsemat, süvenenuma ja harivamat, mitte ainult seda, mida rahvas tahab, vaid ka seda, mida ta ei tea veel tahtagi, kuid milleni ta võib kasvada.

Meie, allakirjutanud, leiame, et kogemustega täies loomevormis ning ideederohkusega silma paistnud kultuurisfääri olulisi valdkondi professionaalselt vahendava Rahvusringhäälingu toimetaja koondamine ei vasta avalikule huvile. Pigem ootab avalikkus Rahvusringhäälingult võimekate töötajate senisest mitmekülgsemat rakendamist. Maris Johannese senine töö ei anna mingit põhjust seda katkestada. Ootame keele- ja luulesaadete jätkumist tema toimetajakäe all.

Lea Tormis, Mari Tarand, Fred Jüssi, Pille-Riin Purje, Külli Tüli, Aili Küntsler, Margot Visnap, Kerttu Soans-Tammisto, Andres Noormets, Urmas Vadi, Krista Kaer, Olavi Ruitlane, Mart Velsker, Sirje Kiin, Jaan Malin, Anu Saluäär, Marin Laak, Jürgen Rooste, Aarne Ruben, Hendrik Lindepuu, Jan Kaus, Arvo Vallikivi, Arne Merilai, Aare Pilv, Elo Viiding, Heidi Sarapuu, Riina Roose

Kommentaarid: (0)

Pätid ja kaabakad Tallinna linnas.

Teema: Pätid ja kaabakad, tallinn, Teised kirjutavad

Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekt andis eelmisel neljapäeval Tallinna volikogus ülevaate Tallinna õiguskorrast. Kui sama ülevaade eelmine kord volikogus oli, sai ta siia riputatud, sedasi ka seekord. Pikemalt refereerima ei hakka… registreeritud kuritegusid on veidi vähem, avastamisi märkimisväärselt vähem.

Kommentaarid: (0)

Esmaspäevasele Nõmme halduskogu koosolekule kohale ilmumata jäänud kahjustasid räigelt kõigi halduskogude mainet

Teema: Pätid ja kaabakad, Poliitika ja muud loomad

Nõmme linnaosa valitsuse foto

Vabandust, aga teist perioodi halduskogu liige olles jättis süda esmaspäeval kaks lööki vahele. Nõmme halduskogu 19 liikmest suvatses kokku kutsutud istungile ilmuda vaid kaks.

Eilsele Nõmme halduskogu koosolekule kohale ilmumata jäänud inimesed kahjustasid aga oma tegevuse või tegevusetusega räigelt kõigi Tallinna halduskogude mainet. Kohe mitte kuidagi ei saa uskuda ega arvata, et 17 halduskogu liikme puudumine on täielik kokkusattumus.

Ilmselt ei ole Tallinnas aastate jooksul möödunud ühtegi valitsemisperioodi, mil ei oleks toimunud arutelu halduskogude vajalikkuse, nende rolli ja eesmärkide üle. Kui oleksin nende inimeste seas kes eilseni oma seisukohas kahe vahel olid (vajalik või mittevajalik), võiksin täna üsna ebameeldiva seisukoha võtta. Õnneks ma ei ole, halduskogud on vajalikud, nende rolli tuleb suurendada. Nõmme halduskogu liikmete enamuse vastutustundetu käitumine ei aita sellele aga sugugi kaasa.

Töö Tallinna halduskogudes on üldjoones konstruktiivne ning erakondade vahelised jõujooned oluliselt enam tagaplaanil kui linnavolikogus. Tean Mustamäe kogemusest, et ka opositsioonis olles on võimalik linnaosa valitsusega head, sisulist, koostööd teha ning Nõmme on hetkel ainus halduskogu kus enamus on linnavolikogu opositsiooni käes.

Tahaks kuulda mingit sisulisemat seletust, miks Nõmmel eile koosolekusaal tühjaks jäi.

Kommentaarid: (0)

Vabadussammas tappis vastupanumonumendi?!

Teema: nuta või naera, Pätid ja kaabakad

Murtud müür

Vabaduse väljakul (endiselt pimeduses?) seisev sammas on ilmselgelt hakanud negatiivselt mõjuma ka ülejäänud monumentidele.

Heaks näiteks sellest on Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) hiljutine otsus peatada Eesti iseseisvuse järjepidevuse hoidjate ehk nn vastupanumonumendi rajamine Islandi väljakule. Vähemalt esialgu planeeritud kujul.

2006. aastal korraldas EROK konkursi monumendi rajamiseks. Konkursi võitnud töö “Murtud müür”, mis sümboliseerib Eesti ajalugu aastatel 1940 -1991, teostusmaterjaliks pidi saama klaas. Monumendi rajamine on peatatud. Otsuse põhjenduseks on toodud esilekerkinud probleemid Vabadussõja mälestussamba materjalivalikuga ning sooviga vältida sarnaseid probleeme rajatava monumendi juures.

EROKi otsus annab uut lootust ka teistele konkursitöödele, EROK vaatab uuesti otsa teistele konkursil auhinnatud töödele.

2006. aastal kusjuures planeeriti monumendi rajamisel kasutada hoopis Saksamaal toodetud klaastahvleid. Vastupanumonumendi rajamine on aga ka jooksvalt raskustega silmitsi seisnud. 2006. aastal Tallinna linnalt ehitusloa ning 2007. aastal riigilt miljon krooni toetust saanud mälestusmärk pidi avatama juba 2008. aasta 23. augustil ehk esimese Hirvepargi koosoleku 21. aastapäeval. Rajamine takerdus aga ajutiselt, sest valgustuseks vajalikku elektrit ei olnud kuskilt vedada. See mure sai tookord lahenduse, viimane otsus oli karmim…

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!