Esiteks. Olgu öeldud, et mind sügavalt häirib asjaolu, et Tallinna sadama A- terminalis asuv pood alati kinni on kui minul teda vaja oleks. Nende inimeste raha, kes varajasemate laevadega sõidavad, ei ole erilist midagi väärt või siis esmaspäevahommikuse pohmelliga laevareisija ei kipu lihtsalt eriti kulutama? Mul ei ole õnnestunud kunagi seda poodi külastada ja alati on tulnud vajalikud viimase hetke ostud, vähemalt 10 euroraha jagu kallimalt, laevast soetada.

Teiseks. Olgu öeldud, et laevades on alati olematu arv pistikupesasid (vähemalt sellelsamusel Viking XPRS asjandusel) ja need vähesed pistikupesad mis vähegi kättesaadavad oleks on ümbritsetud inimestest, kes neid ei kasuta ja ei kavatsegi kasutada ning kes vaatavad sind nagu potentsiaalset sarimõrvarit kui sa julged uurida, et ehk õnnestuks koha osas kokkuleppele jõuda.

Kolmandaks. Kes veel aru ei saanud, siis teen täna pisikese Helsingi tripi. Niisama ajaviiteks. Esmaspäeval sõidan töönädalaks Saksamaale. Seega võib öelda, et üle lubamatult pika aja saan jälle midagi asjalikku ette võtta ja võõrkeelseid väljendeid täiesti sobimatult kasutades. I’m on the road again!

Neljandaks. Postimees võiks kasutada rohkem pealkirju stiilis “Padari kotid“. Minusugused vasakule mõtlevad inimesed saaksid hommikuti oluliselt rohkem naerda ja kiiremini üles ärgatud. Tegelikult oli see ka ainus asi, millest ma üldse kirjutama hakkasin.

Viiendaks. Lugesin Postimehest, muust tegelikult lugeda ei olegi, igasugustest kärbetest jälle. Kuna mul paremat teha ei ole siis ma lihtsalt pean kommenteerima. Näiteks seda, et olen absoluutselt nõus sellega, et portfellita ministrite institutsioon tuleks kaotada. Ühtlasi võiks kuidagi tekitada ka olukorra mis tagaks, et neid kohti enam tulevikus ka ei looda. Pensionitõusu edasilükkamine ilmselt ei ole eriline löök. Olen täiesti veendunud, et pensionärid pigem kannatavad paar aastat ja hoiavad teiste nimel kokku. Nad on selle riigi nimel varem ohverdanud, teevad seda vajadusel ka seekord. Haigustoetuste vähendamine aga oleks suure tõenäosusega mingi seltskonna jaoks totaalne katastroof. 20% palgakaotus pikema haigusperioodi jooksul annab perekonna eelarves juba praegu valusalt tunda. 50% kaotus aga tähendaks seda, et tuleb toituda makaronidest, loobuda lemmikloomadest, arsti visiidist ning parematest ravimitest. Mis omakorda tähendaks, et tervenemisperiood ilmselt pikeneb ja asi läheb aina hullemaks. Kui valik tuleb teha haigustoetuste ja pensionite vahel, siis haigustoetused peaksid peale jääma. Torupillimängu vast tõesti toetada ei tasu. Samas mittetulundusühingute toetustest rääkimine on kahe otsaga asi. Ühelt poolt on MTÜd riigi seisukohalt hindamatu väärtus mida tuleb toetada niipalju kui võimalik. Eestis on vähe tegusamaid MTÜsid, mis ilma erinevate riiklike ja kohalike tellimuste ja toetusteta toodaksid tõsist lisaväärtust. Valdav enamus Eesti MTÜdest ilmselt ei oma muid erilisi sissetulekuid. Samas jällegi, ilmselt on mõistlikum kokku hoida ikkagi mõne MTÜ toetuse kui näiteks haigustoetuste arvelt. Samal ajal tasuks kriitilisema pilguga üle vaadata mitmete “ministeeriumite allasutuste” ja sarnaste tegevus ja vajalikkus. Näiteks Eesti Noorsootöö Keskuse, kus ka mina mõned kuud töötasin eelmisel aastal, võiks vabalt ja ka oluliselt efektiivsemalt ühendada Haridus- ja Teadusministeeriumi erinevate osakondadega ja eraldi asutusena ära kaotada. Postimehe lugu küll investeeringuid ei puuduta kuid ilmselt peaks valikute langetamisel olema võtmeküsimuseks ka see, et millised investeeringud annavad tööd ja tegevust koheselt ja milliste mõju peaks pikemalt ootama. Seega näiteks uute teelõikude projekteerimise ja rajamise asemel on ehk näiteks mõistlikum korrastada vanu?

Lugesin seekord ka loo juures olevaid kommentaare. Loogiline on, et esimese asjana nõutakse demokraatliku riigikorra ülalhoidmiseks tehtavate kulutuste vähendamist. Ei, erakondadele eraldatavaid toetuseid ei tuleks kindlasti mitte vähendada. Mõistlikumalt võiks erakonnad raha küll kasutada, näiteks paremaid erakonnasiseseid eksperte palgates aga kindlasti ei ole neile eraldatud liiga suuri summasid. Riigikogu palkade teemal ei hakka isegi mitte arvama, olen varem öelnud, et EV Riigikogu liikme ja ministrite palgad on häbiväärselt väikesed ja arvan seda ka edaspidi. Sellest on kahju, et makse ei tõsteta. Keskkonnamaksud ja saastetasud võiksid veidi aidata. Samuti näiteks mootorsõiduki kütuseaktsiis. Teiselt poolt, ühistranspordis tarbitav küte peaks olema aktsiisivaba. Juba ära tehtud tulumaksu alandamist parem ei kommenteeri enam, mis tehtud, see tehtud ja kriisi ajal seda ülespoole kruvida oleks sigadus. Hõkk… keegi pakkus Riigikogu koosseisu vähendamist. Olgu, ma enam ei suuda, külm merevesi on ohtlikult lähedal.

Kusjuures. Mul hammas valutab praegu. Aga kuidas sa majandussurutise ajal hambaarsti juurde minna saad? Järelmaksuga?:D Valuvaigistid on mämm aga ilmselt arstist siiski ei pääse. Ei, ei igatse hambatoetust, see tundus minimaalselt neljakohaliste arvete juures kerge mõnitamisena.

Ok, kõike eelpool suvaliselt kirjapandut arvestades, ei viitsi ma kirjavigu kontrollima hakata. May I burn in hell ja tegelikult ei tea ma ju mittemillestki mittemidagi.