http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (1)

Miks minust Sampo panga asemel Swedbank’i äriklient sai

Teema: klienditeenindus, nuta või naera

Tekkis sellel nädalal vajadus teha värskelt asutatud MTÜ-le pangakonto. Soovitatavalt koos internetipanga kasutamise ja kõrgtrükiga deebet-krediitkaardiga, et saaks veebis teenusepakkujatele (reklaam, hosting) tasuda.

Minu isiklik kodupank on Sampo – vajalikud teenused on neil olemas – seega oli see minu esimeseks loogiliseks valikuks.

Jalutasin peale tööpäeva Kaubamaja tänava kontorisse kohale (inimesed on seal sõbralikud). Täitsin pikka ankeeti mis uuris muuhulgas käivet, tegevusalasid, peamiste partnerite informatsiooni jms. Nädal tagasi registreeritud MTÜ puhul oli seda päris lõbus täita.

Peale ankeedi täitmist tabas aga tore üllatus – teatati, et kontrollimiseks ja konto avamiseks läheb kuni 10 päeva ning seejärel tuleb uuesti kutse peale kontorisse tulla. Enne seda ei saa ka mingit internetipanka ega muid teenuseid. Deebet-krediitkaardi saamiseks (mida nad eraklientidele kusjuures enam üldse ei väljasta) tuleb veel takkaotsa läbida kohustuslik ärinõustamine misjärel otsustatakse kaardi taotlemine. Kaarti tuleb siis ka veel kindlasti oodata.

Kokkuvõttes oleks Sampos ajakulu siis 1 visiit kontorisse + 10 päeva ooteaega + uuesti kontorisse + ärinõustamine + kaardi ootamine.

Oleks nad mulle seda alguses öelnud, oleksin kohe minema jalutanud. Pärast oli veidi piinlik öelda, et see on ebanormaalne ning jätsin taotluse sisse. Las kontrollivad – omaasi kas ma kontorisse jõuan minna uuesti.

Suure vihaga ja inimlikku uudishimu täis, liikusin eile Swedbank-i Foorumi kontorisse sama protsessi läbi viima. Seal on samuti sõbralikud inimesed. Teller tegi kiire äriregistri kontrolli, lasi ID-kaardi skännerist läbi, küsis paar küsimust tegevusala ja limiitide kohta, korjas suure koguse allkirju ning konto oli avatud. Sama hooga avati internetipanga konto ning võeti menetlusse deebet-krediitkaardi taotlus. Lisaboonuseks olematu mahuga ja Swedbanki infomaterjalidega täidetud mälupulk ning internetipanga maksed ja kaart esimesed 6 kuud tasuta. Kaardile võin esmaspäeval järgi minna.

Kokkuvõttes oli Swedbankis ajakulu 17 minutit + esmaspäeval 5 minutit kaardil järel käia.

Selline vahe kahe pakkuja vahel on ilmselgelt tohutu ning Sampo jäi seekord kliendist ilma, mis sest, et tegemist on mingi väikese MTÜ-ga mis aastas üle poole miljoni kindlasti käivet ei tekita ning mul tegelikult eriti kiiret ei ole. Suure tõenäosusega järgmine kord nende peale selles kontekstis isegi ei mõtle.

Kommentaarid: (5)

Kas üliõpilasesindus ikka peab a-poliitiline olema?

Teema: Poliitika ja muud loomad, Teised kirjutavad, nuta või naera, seisukohad

Kesknädal avaldas täna ühe e-kirja ning Keskerakonna Noortekogu kutsus seepeale IRL-i noori kapist välja tulema.

Konkreetne avalikkuse ette kisutud kiri kus IRLi Noorte Tallinna klubi esimees lahterdab üliõpilasi kohukesteks, eestlasteks ja venkudeks on muidugi madal ja suisa hale. Mina astusin samuti jaanuaris TTÜ kaugõppesse õppima, millise klassifikatsiooni alla mina lähen?

Edit: TTÜ esinduse poolt paluti seda postitust veidi täpsustada. Eestlasteks, venkudeks ja kohukesteks lahterdamisega ei tegelenud muidugi mitte Karel Kundrats vaid IRL Noorte Tallinna klubi esimees Sille Ader kelle kiri see konkreetselt oli. Alguse sai asi sealt, et Karel rääkis eraviisiliselt Matemaatika-loodusteaduskonna üliõpilasnõukogu liikme Ken Veski-ga, et see ergutaks oma teaduskonna õpilasi kandideerima. Ken Veski aga on Sille Ader-i noormees. Sedapidi jõudsidki need jutud Sille Ader-i sõnavara kasutades IRL-i listi.

Aga see selleks, las kaklevad. Väidetavalt ei ole Karel Kundrats otseselt ühegi erakonna noortekogul palunud kampaaniat teha.

Siin on aga hoopis olulisem teema. Kas üliõpilasesindus peaks olema poliitikakauge organisatsioon?

Ei pea.

Üle terve Euroopa on paljud üliõpilasesindused tugevalt poliitilised seltskonnad. Seal leidub nii erakondade kui nende noortekogude aktiviste kuid ka palju neid kes ennast esinduses tõestavad ja siis poliitilised valikud langetavad. Soomes näiteks on sotsiaaldemokraatlikud üliõpilased samuti enda organisatsiooni teinud. Nende kodulehel võis enne 2009. aasta esinduste valimisi täita ka lihtsa ankeedi, et nende nimekirjas enda kooli esindusse kandideerida. Samamoodi osalevad teised poliitilised noorteorganisatsioonid ning keegi ei nurise.

Olgu, Soomega võrdlus on veidi kohatu kuna sealpool toimib kogu see süsteem paremini, rahastamisest esindamiseni ja esindamisest protestiaktsioonide korraldamiseni.

Edukas esinduses toimub aktiivne debatt paljudel teemadel ning üliõpilasesindajad seisavad üliõpilaste huvide eest ka ühiskonnas laiemalt. Hoolimata politiseerituse astmest on esindustel enamasti ikka samad eesmärgid, üliõpilaselu edendamine jms. Kindlasti võivad siia lisanduda poliitilised eesmärgid ja selles ei ole midagi halba.

Halvaks muutub asi siis ja ainult siis kui kusagilt ilmub mingi seltskond kes leiab, et esikohal on päevapoliitika, mitte üliõpilas- või hariduspoliitika. Need vennad võib vardasse ajada.

Hästi toimiv üliõpilasesindus on iseseisva mõtlemise ja tegutsemise arendamiseks ideaalne keskkond ning poliitilisel areenil enda koha leidnud üliõpilasi sealt tõrjudes suurendatakse veelgi nende kapseldumist oma enda väikesesse peegelseintega mulli kus tekib aina suurenev risk, et ainsaks mõjutajaks ja kasvatajaks jääb erakond ja ühiskonnast krooniliselt võõrandunud formaalharidussüsteem.

Alles see oli kui haridusminister poliitnoored enda erakonna noorteorganisatsiooni eeskujul veelgi enam erakondade kahurilihaks muuta otsustas ning õiguskantsler välja ütles, et senikaua kuni parteide noorteorganisatsioonid kujundavad üha uusi JOKK-kultuuri esindajaid, ei ole lootustki, et katkeksid R- või K-skeemid ning ühiskonnas tekiks olulisel teemadel sisuline arutelu.

Haridusminister töötab enda tegevusega otseselt õiguskantslerile vastu, poliitiliselt ennast määratlenud noorte demoniseerimine üliõpilasesinduses ning nende tõrjumine, nimetamine kohukeseks, venkuks või eestlaseks teeb seda teises raamis kuid sama räigelt.

Eestlastele tunduvad deemonid meeldivat, neid on vaja sest muidu pole kellegi vastu olla. Kunagi saame me terveks.

Vist.

Kommentaarid: (0)

Väikestest peenistest ja poliitikast

Teema: Poliitika ja muud loomad, nuta või naera

Peenise pikkus ja poliitika

1967. aastal püstitas Ameerika teadlane Havelock Elliott hüpoteesi, et vasakpoolsete vaadetega meestel on väiksem peenis kui parempoolsetel. Kontrollimisel osutus tema väide 69,8 protsendi vaadeldud meeste puhul tõeks. Seega võiks Savisaare ja Toomsalu parteide meesliikmetel olla tagasihoidlikumate mõõtmetega rõõmupulk kui Laari erakonna meestel.

Kahjuks hajutas Elliott lootuse, et vasakpoolne meeskodanik saab oma peenist pikendada, kui hakkab valimistel hääletama parempoolsete poolt.

- Eesti Päevaleht, Pekka Erelt, 3. veebruar 2000. a

Mitmed asjad Eesti ja maailma poliitikas said omajagu selgemaks. Eks ole?

Kommentaarid: (2)

Kas Edgar on tegelikult olemas?

Teema: nuta või naera

… või ongi ta tegelikult väljamõeldis? Vahet pole. Ülevalpool olev pilt pärineb Edgari naistepäevakaardilt ning ilmselgelt on erakordselt ajakohane ka täna. Ka suurte meeste kohta tehakse igasugust nalja. Ilmselt seepärast, et väikeste meeste nalju ei viitsi keegi lugeda. Viimaste päevade jooksul olen postkastist leidnud vähemalt kaks rämpskirja Edgari naljadega ning kuna reedese tööpäeva lõpetuseks kellelgi kindlasti midagi asjalikumat lugeda ei ole siis riputan need lihtsalt siia. Ärge siis pahandage;)

Täiendus: Google otsing ütleb, et asjad liiguvad juba päris paljudes kohtades ringi ning nende siia riputamine ei ole üldse originaalne. Jõudsin juba kahetsema hakata…

- Edgar ei kanna käekella, ta ise otsustab, mis aeg on.
- Edgar mängis kord vene ruletti täielikult laetud relvaga. Ta võitis
- Alkohol ei mõju Edgarile, alkohol ise jääb temast purju.
- Ei ole olemas evolutsiooni teooriat. On olemas nimekiri loomadest kellel Edgar lubab elada.
- Edgari majal ei ole uksi on ainult seinad, ta lihtsalt kõnnib neist läbi.
- Edgar ei söö mett. Ta mälub mesilasi.
- Edgar ei kanna kondoomi, sest Edgari eest ei saa ennast kaitsta.
- Edgari pulssi mõõdetakse Richter’i skaala järgi.
- Farmi Gabriel ütles kord, et ta on maganud 22 000 naisega. Edgari jaoks on see vaikne teisipäev.
- Edgar suudab plaksutada ühe käega.
- Edgar on põhjus, miks haava lehed värisevad.
- Jeesus suutis veest veini teha, Edgar tegi vee, veini ja Jeesuse.
- Freddy Krueger näeb Edgarit oma õudusunenägudes
- Edgar suudab jagada nulliga
- Eelmistel kohalikel valimistel sai Vilja 5846 häält, nendest 1400 andis Edgar.
- Kui liikluspatrull Edgari kinni peab, siis üldjuhul pääseb politsei hoiatusega.
- Kui ütlete, et keegi pole täiuslik, siis Edgar võtab seda isikliku solvanguna.
- Edgar pole mitte nimisõna aga verb.
- Edgaril kulub 20 minutit, et ära vaadata saade “60 minutit”.
- Kui Reformierakond annab pensionäridele 500 krooni ja Keskerakond annab 500 krooni, siis Keskerakond on andnud rohkem kui Reformierakond.
- Edgar on ainuke inimene, kes suudab pöördukse pauguga kinni lüüa.
- Edgar on ainuke inimene, kes suudab uute objektide nurgakivi panemisel oma käejäljed kivistunud betooni suruda.
- Edgar mitte ei hiline, vaid ei jõua õigeks ajaks kohale (haakub eelmisega – betoon on jõudnud kivistuda).

Kommentaarid: (0)

Euroopa Kontrollikoda: sotsiaalfondist rahastatud naistele suunatud kutseõppe programmid on suvalised ja kontrollimatud

Teema: Teised kirjutavad, nuta või naera

Euroopa Kontrollikoda võttis kätte ja vaatas otsa Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastusel aastatel 2000 – 2006 korraldatud, naistele suunatud, kutsealase koolituse tegevustele. Eritähelepanu all oli programmides osalejate valik ning programmide hindamine ja kontroll. Ehk siis eriaruanne nr 17 pealkirjaga “Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud naiste kutsealase koolitusega seotud meetmete kohta (PDF)

Tulemused olid tegelikult karmid. Kontrollikoda leidis, et 3 miljardi euro mahus vahendite kasutamisel ei lähtutud tihtipeale reaalsetest vajadustest ning ellu viidud tegevused ei olnud otseselt seotud tööruru nõudmiste ega hetkeolukorraga. Meetmed olid liiga laialivalguvad ning keskendumine kindlatele, reaalselt vajalikele, sihtgruppidele oli nõrk, olematu või läbi kukkunud. Projektides osalenud aga ei olnudki tihtipeale need, kelledel oleks tööturule sisenemisel toetust tarvis olnud.

Samas oli Kontrollikoda aga sunnitud ka tõdema, et tulemusi ei olegi võimalik reaalselt hinnata. Indikaatorid olid valesti või liiga kitsalt fokuseeritud, eesmärgid ja sihid seadmata ning kogutud informatsioon ka üldiselt ebausaldusväärne või puudulik. See aga teeb reaalse hindamise võimatuks nii liikmesriikidele kui ka Euroopa Komisjonile.

Eestit aruandes kordagi ei mainitud. Riputasin ta siia lihtsalt kui järjekordse toreda näide sellest kui mõtlematult olemasolevaid vahendeid kasutatud on.

Edit: Õpetajate Leht online – Reede, 5. veebruar 2010 – Vaatenurk – Euroopa haridusraha ei kasutata õigesti.

Switch to our mobile site