Laias maailmas on suur hulk noori kes arvavad, et ELis oleks parem elada kui kuskil mujal. Suur hulk noori arvab, et ühes liikmesriigis on parem elada kui teises. Eestis parem kui Lätis, Soomes parem kui Eestis jne. Euroopasse migreeruvad suuresti endiste kolooniate noored või ELi lähinaabrid. Ühiskonna struktuuri muutumisse aga panustab kindlasti ka mobiilsus ELi siseselt. Migratsioonist on peale Teist maailmasõda saanud üks võtmefaktoreid rahvastikukasvu arvestamisel. Mida vanemaks jääb Euroopa, seda enam me migratsioonist sõltuvusse jääme.
ELi siseselt kipuvad noored kõige enam elama Belgiasse, Saksamaale, Hispaaniasse, Itaaliasse, Küprosele, Austriasse, Rootsi ja UKsse. Luxemburgis on 40% noortest pärit teistest liikmesriikidest kuid UK ja Hispaania on endiselt olulisemad vastuvõtvad riigid. Esmajoones kiputakse kolima naaberriikidesse.
Väljastpoolt ELi pärit noori on palju. Saksamaal on 1,8; Hispaanias 1,4 ja UKs 1,25 miljonit 15-29 aastast immigranti. 2007. aastal oli koguni 15% Hispaania noortest pärit väljastpoolt ELi. Kõige vähem noori immigrante oli samal ajal Poolas, Rumeenias ja Slovakkias. Kõik kolm on uued liikmesriigid.
Ameerikast ja Aafrikast kiputakse rohkem Hispaaniasse. Aasiast kiputakse rohkem UKsse. Islandi ja Norra noored kolivad pigem Rootsi või Taani ning Horvaatia ja FYRoM-i noored kolivad esmajoones Sloveeniasse.
Eesti kohta tunduvad Eurostati andmed kõvasti rohkem kui kergelt puudulikud olema. Või siis ei oska mina õigest kohast vaadata. Tabelist “Immigration by sex and country of previous residence” saan teada ainult, et 2007 aastal olid siitpoolt vaadates võtmeriigid Soome, Saksamaa, Taani, Rootsi, Norra, Hispaania ja Madalmaad. Sellegi järelduse jaoks pean ignoreerima fakti, et suurema osa riikide kohta andmed puuduvad.
Taaskord olen sunnitud kiruma komisjoni võimetust lisada Noorteraportile korralikku statistikat.
Saan Eurostati ja Noorteraporti väiteid võrrelda ka statistikaga mida 2008. aasta lõpupoole ise Euroopa Noortenädala ettevalmistuste raames ise kogusin. Olen sellest varem ka siin ülevaate teinud. Vaatasime nimelt seda, et kus asuvad Eesti noorte sõbrad ja tuttavad. Ka tookord olid domineerivad Soome ja Saksamaa. Rootsi ja Hispaania olid samuti veidi paremini positisioneeritud. Norra paraku võrdluses ei osalenud. Mingi seos võib siin olla selles, et pigem liigutakse sinna ja sealt kus on juba olemas toimiv sotsiaalvõrgustik või selle algus.
Kui mobiilsusest edasi rääkida siis noortenädala küsitluste raames leidis muuhulgas ka ligi 90% noortest, et asuks välismaale õppima kui see oleks senisest lihtsam ning vaid 30% samadest vastanutest leidis, et karjääri alustamine on Eestis nende jaoks piisavalt lihtne.
Kõige huvitavama vastusega küsimus oli aga ilmselt samas küsitluses hoopis see, et millega noored ennast pigem seostavad. Kodulinn, Eesti või Euroopa? Lisan vastuse siia viimaseks tabeliks aga ei saa jätta tähelepanu juhtimata asjaolule, et kodulinn sai Euroopa käest pasunasse.
Brüssel rõõmustab:
04-mai-2009
28-apr-2009
Euroopa Komisjon avaldas eile kaua oodatud ja kaua tehtud Euroopa Noorteraporti. Ritta on laotud hulganisti numbreid erinevatest eluvaldkondadest ning puudutavad need peamiselt 15 – 29 aastaseid eurooplasi. Mis seal ikka, vaatame, et mida komisjon siis Eesti noorte kohta teab. Üldplaanis tähendab see seda, et mõne aja jooksul vaatan raportile ja sellega kaasnevale (tegelikult vastupidi) uuele Euroopa noortestrateegiale otsa ning loobin siia päevikusse erinevaid toredaid fakte ja mõtteid. Milledest enamus on juba varasemast teada aga kordamine pidi kellegi ema olema.
Selliste laiaulatuslike raportite murekohaks on muidugi see, et noore definitsioon on riigiti üsna erinev. Kohati on seda seotud mingi suvalise piiriga, kohati näiteks kriminaalvastutuse, valimisõiguste või siis isegi traditsioonilise 18- eluaastaga. Statistika huvides ongi ELi tasandil kokku lepitud, et Noorteraporti kontekstis oled sa noor kui oled vanusevahemikus 15 – 29. Alla selle siis ilmselt laps ja üle selle vanainimene. See teeb tsirka 96 miljonit noort.
2007. aasta oli ELis sellest tulenevalt ainult 19,4% noori. Seejuures on raportis esile toodud suurima osakaaluga Eesti, Läti, Leedu, Malta ja Küpros mis mahuvad kõik vahemikku 22-24%. Huvitaval kombel ei ole esile toodud, et Poolas on selle vanusegrupi osakaal samuti 24% ning Slovakkias koguni 24,1%.
Edetabelid meile meeldivad ja Eesti paigutub osakaalu suuruse poolest oma 22,5% juures täpselt kaheksandaks. Leedu ja Malta vahele. Pole paha ja mingil hetkel võiks see meile justkui teatud eeliseid anda.
Korraks kodumaale tagasi vaadates tuleb mainida, et meil vaadatakse noorsootööle ikka peamiselt noorsootöö seaduse kontekstis mis defineerib noort koguni vahemikus 7-26 eluaastat. Selle arusaama kohaselt on Eestis täna hoopis 345 546 (01.01.2008) noort ehk 25,8% rahvastikust. Neljandik, sõbrad.
Kuna aastaks 2050 väheneb noorte osakaal ELi rahvastikus kuskil 15% kanti, ongi järgmine selleteemaline postitus teemal vanad, noored, tööealised ja demograafiline paanika.
Kes ei viitsi minu blogikajastust jupikaupa lugeda, saab inglise keelse raporti ka alla laadida:
 |
Commission staff working document accompanying the Communication from the Commission “An EU Strategy for Youth – Investing and Empowering” – EU YOUTH REPORT |
Kellel aga kannatust rohkem kui teistel võib noorteraporti läbihekseldamist siitsamast veebipäevikust edasi jälgida. Ka RSS voo leiab lehe paremast ülanurgast või siit.
Vahe on ilmselt selles, et kuna raporti ja selle lisa juures olev statistika ja tabelid imevad vilinal (palju numbreid puudu ja tabeleid halb lugeda jne) siis Eesti statistikute ja Eurostati abil piilun mõnda kohta veidi lähemalt. Tekitasin ka miskise faili, millest samuti igasuguseid numbreid leiab mis sinna aegapidi lisanduvad. Tegelikult oleks ilus kui selliste raportitega pandaks alati kaasa Exceli koondfail kõigi kasutatud algandmetega.
24-apr-2009
Minu siiras kaastunne kõigile neile keda sunnitakse laupäeva hommikul maha istuma, närve, paberit ja aega raiskama, et toota ettantud koguses teksti mingil täiesti mõtetul teemal mille ainus objektiivne eesmärk saab olla piisavalt neutraalse ja lipitseva teksti kirjutamine, et see paari subjektiivse hindaja arvates vastaks standardile mida ei ole ja ei saa olema kunagi võimalik reaalselt hinnata.
Aega kulub selle jama peale kusjuures 360 minutit (6 tundi) per eksaminand ning kuna ametlikult ei ole eksamil vaheaegu tuleks ilmselt kellelgi uurida, et ega tegemist ei ole mingisuguse inimõiguste rikkumisega.
Piinamismeetodit rakendatakse sellel aastal 10 473 noore inimese peal seega istutakse maha 62 838 väärtuslikku tundi (üle 7 aasta!). Võrdluseks võiks öelda, et kui kõik need noored töötaks sama aja vältel miinimumpalgaga siis teeniksid nad kokku 1 696 626 krooni.
Mina ei ole kõige selle juures siiamaani aru saanud, et millise õigusega ja mis alustel hindavad minu kirjandi teemakohasust, avatust, põhjendamis- ja järeldamisoskust, isikupära, loogilisust ja stiili mingi esimene, teine ja kolmas hindaja. Õigekirja ja sellist asja saab veel hinnata (otsige siit tekstist nüüd kirjavigu, neid on). Kui mina leian, et minu argument vastab teemale siis järelikult vastab ta minu jaoks teemale ning sinu asi on seda kas lugeda, mitte lugeda või esitada argument mis minu argumendi sama pikali lükkab kui valitsus pensionisamba. Kuna kirjandi hindamisel seda teha ei saa siis ei saa seda ka hinnata. Igaühel on samuti oma stiil, loogika ja põhjendused mida ei ole võimalik standardi järgi hinnata.
Sellegipoolest jõudu süsteemi ohvritele, ärge unustage šokolaadi ja kasutage kirjandusteoste seas ka kodu- ja välismaiseid veebipäevikuid;)
16-apr-2009
Edastan vahelduseks Epp Adleri abipalve. Puudutab asi tervist ja usinamatel on võimalus sõita seda rikkuma otse Euroopa Liidu südamesse.
Tere,
kui oled 15-29aastane, siis vajan kiiresti Su abi. Palun täida manuses olev küsimustik ja saada see mulle, epp@headest.ee, tagasi. Vastamisele kulub kuni 10 minutit! Kui oled vanem või noorem, siis palun edasta see kiri oma sõpradele ja tuttavatele.
Euroopa Komisjon viib kõikides EL liikmesriikides läbi laiaulatuslikku noorteuuringut tervisepoliitika valdkonnas, et uurida mida noored arvavad, kui palju nad peaksid olema tervisepoliitika kujundamisse kaasatud jms.
Küsimustik koosneb ainult kümnest valikvastusega küsimusest ja ühest avatud küsimusest.
Kõik vähemalt 18aastased osalejad, kes vastavad ka lahtisele küsimusele, saavad osaleda konkursil, et võita nädalane reis Brüsselisse!
KUIDAS OSALEDA?1. Kui oled 15-29aastane, siis ava ja täida küsimustik (word-fail)
2. Vasta 10 valikvastusega küsimusele
3. Vasta ühele avatud lisaküsimusele. Pead maksimaalselt 400 sõnaga vastama inglise, saksa või prantsuse keeles küsimusele: Enamikke ebatervislikest harjumustest saab vältida ja ennetada teavitamise teel. Kirjelda, kuidas viiksid Sina läbi noortele suunatud tervisealast teavituskampaaniat ja põhjenda, miks Sa arvad, et just see idee on hea ja tõhus.
4. Kõik vähemalt 18aastased osalejad, kes on vastanud ka avatud küsimusele, saavad osaleda konkursil, et võita reis Brüsselisse.
5. Saada täidetud ankeet e-postiga aadressile epp@headest.ee, 24. aprilliks!
6. Saada kiri edasi kõikidele oma õiges vanuses sõbradele ja palu ka neil küsimustik täita!Rohkem infot: Epp Adler, 52 03 872, epp@headest.ee
Hädasolija abistamiseks vajalik fail on siin:
 |
Noorte arvamusküsitlus noorte tervisepoliitika kujundamise kohta. |
09-apr-2009
Ago kirjutas eile põgusalt erakondade noortekogudest ning leidis, et pigem on noorteorganisatsioonides rohkem positiivset kui negatiivset. Tore on. Ago ise on Reformierakonna Noortekogu ja Eesti Gei Noorte liige.
Olgu siin täieliku avatuse huvides meelde tuletatud, et ise olin pikalt Noorte Sotsiaaldemokraatide liige. 2004. -2006. Tallinna klubi esimehena, 2005. aastal lühidalt volikogu aseesimehena ning 2006. keskpaigast kuni 2007. viimaste päevadeni tööl palgalise tegevjuhina. Alates 2008. aasta algusest lahkusin noorsotsidest omal soovil ning täna ei ole ma ühegi noorteorganisatsiooni hingekirjas. Ei ole ise üheski esimesel silmapilgul seda oma ära tundnud ja ega keegi ei ole kutsunud ka. Ehk siis, ma natukene olen asja seestpoolt näinud. Ehk isegi rohkem kui Ago.
Kuna aga poliitilisi noorteorganisatsioone ümbritseb ikka veel palju müüte, siis Ago postitusest ajendatuna tundsin, et saan sellel teemal paar sõna kirjutada.
Rääkisin sarnasel teemal hiljuti ka EELK LNÜ motivatsiooniseminaril. Eks neil ole poliitilistele noorteorganisatsioonidele sarnane olukord. Ühelt poolt tahavad nad olla noorteühendus selle kõige õigemas mõistes aga teiselt poolt on neil enda kitsam teema ja eesmärk, mis võib jääda domineerivaks, aga ei pruugi.
Tulen aga poliitiliste noorteorganisatsioonide juurde tagasi. Ma ei julge 100% kommenteerida teisi peale noorsotside ja ka noorsotside viimase pooleteise aastaga ei ole ma enam eriti kursis olnud. Teen laialiulatuvaid järeldusi, üldistusi ja ettepanekuid seega vaid enda varasematele kogemustele ja sisetundele tuginedes.
Kindasti on poliitilisi noorteühendusi tarvis. Vähemalt kahele kindlale sihtgrupile. Erakonnale ning noortele endile. Erakonnale seepärast, et kui mingistki jätkusuutlikkusest rääkida, siis ei saa lootma jääda inimestele tänavalt. Liidreid tuleb kasvatada, toetada ja hellitada ning paremat võimalust selle jaoks ei ole kui erakonna enda noorteorganisatsioon. Väga vähestest noorteorganisatsiooni aktivistidest saavad aktiivsed erakonnaliikmed, juhid või isegi liidrid. Loomulikult eeldab sinnamaani jõudmine seda, et sa oled enda eriarvamused enamasti enda teada jätnud ning tegutseva parteituumikuga heades suhetes. Muidu ei ole mõtet ähkida ja puhkida. Erakonnale ka seepärast, et hoolimata internetist ja muudest imevidinatest toimub olulisim osa valimiskampaaniast endiselt tänaval ning neid inimesi, kes oleks valmis päevast päeva vabatahtlikult tänavatööd tegema, ei ole sugugi lihtne leida.
Noortele endile on poliitilised noorteorganisatsioonid samuti hindamatu väärtusega. Eestis on reeglina kombeks, et aus, kohati isegi piirideta ja vaba poliitiline debatt ja seisukohtade avaldamine on üldjuhul taunitav ja parem on teeselda totaalset a-poliitilisust kui liiga tihti suud paotada. Kui õpilasesindus, üliõpilasesindus või mõni teine noorteühendus kipuks liiga aktiivselt poliitilisi seisukohtasid (esindusorganisatsioonid ENL, EÜL, ESCU va) kujundama, siis üldiselt ei vaadata neid sugugi positiivsete pilkudega. Koolis ei õpi meil kodanikuühiskonnast suurt miskit ning aktiivseks kodanikuks saamisele mõjub formaalharidus endiselt pigem kahjulikult kui kasulikult. Isegi kui sa ideoloogiat vaid minimaalselt jagad või tahad seda hoopis vormida, on poliitilised noorteühendused sellise enesearendamise jaoks parimad võimalused. Absoluutselt teise nurga alt vaadates aga ei tule ühte poliitilisse noorteühendusse või koguni erakonda kuulumine elus väljaspool poliitareeni kindlasti mitte kasuks (pean silmas kuulumist kui fakti, mitte omandatud kogemusi). Tean ka seda kogemusest ja väga hästi.
Kui poliitilisi noorteühendusi vaadatakse eraldi kõigist teistest noorteühendustest, tehakse suur ja põhimõtteline viga.
Poliitilise noorteühenduse põhitegevus, enamiku selle liikmete jaoks, pea(b)(ks) kattuma enamiku teiste noorteühenduste omaga. Kui ma vaatan viimast noorsotside tegevuskava mida ma ise koostasin (seda versiooni, mis mulle arvutisse jäi, ei hakka kontrollima kui palju seda peale minu lahkumist muudeti või reaalselt ellu viidi) siis võib sealt muuhulgas leida koolitajate koolitused, väitlusklubi, ajurünnakute korraldamise ja läbiviimise koolituse, enesekehtestamise koolituse, üldise noortepoliitika seminar-koolituse, töövarjupäevad, arengu- ja tegevuskavade koostamise koolituse, konfliktide juhtimise koolituse, meediakoolituse, projektikoolitusi, organisatsiooni asjaajamise koolituse, motivatsioonikoolituse, juhtimiskoolitusi, noorte osaluse teemalise seminar-koolituse jpm. Kõiki neid võiks samahästi korraldada mistahes noorteühendus mis tahab pakkuda enda liikmetele vähegi enam lisaväärtust kui vaid enda kitsas valdkonnas. Jah, tegevuskavas on ka palju poliitikaseminare ja poliitilisi üritusi, see on teine pool organisatsiooni tegevusest. Küll aga on poliitilistel noorteorganisatsioonidel tihtipeale justnimelt selle esimese poole elluviimiseks enam ressursse kui paljudel teistel.
Poliitiline ideolooga peaks hästitoimivas poliitilises noorteorganisatsioonis moodustama seega vabatahtliku taustsüsteemi. Jah, sa seod ennast tervikliku organisatsiooniga ja ütled sellega, et toetad ka selle konkreetse organisatsiooni poliitilisi vaateid enam kui mõne teise omi. Samas jääb sulle suurepärane valik. Sa võid liikmena leida uusi sõpru, tuttavaid ja omandada hindamatuid oskuseid ja sa ei pea ennast otseselt siduma selle organisatsiooni poliitiliste tegevustega. Suurem osa poliitiliste noorteorganisatsioonide liikmeid ei ole organisatsioonis ilmselt ideoloogia ega selle poliitilise poole tõttu. See jääb üldiselt vähemuse teemaks. Alati. Suurem osa liikmetest on seal justnimelt teiste lahedate inimeste, koolituste ja mitte-alati-poliitiliste ürituste pärast. Ei, ma ai arva, et see igal pool sedasi on.
Eestis jagatakse HTM-i vahendusel igal aastal noorteühenduste aastatoetuseid. Ka selles kontekstis toetab riik üldiselt poliitiliste noorteühenduste mittepoliitilisi tegevusi nagu liikmete üldine arendamine läbi koolituste ning organisatoorsed asjad nagu üldkoosolekud vmt. Selline organisatsioonisisene vahetegemine on igati õigustatud. Poliitiliste tegevuste rahastamisega (ja ka suure osa muude tegevuste) peavad tegelema ikka eelkõige erakonnad enda rahakotist. Muus osas aga tuleb poliitilisi noorteühendusi kohelda alati võrdselt teistega. Neile peavad kehtima samad rahastamiskriteeriumid, kvaliteedikriteeriumid, ootused ja eeldused. Nii lihtne ongi.
Enamik noorteorganisatsiooni liikmetest kusjuures ei pruugi kunagi saada (sama) erakonna liikmeteks.
Muidugi, on ka alternatiivne võimalus. See näeb ette seda, et noorteorganisatsioonilt eeldatakse ainult parteiliini ajamist nii sees- kui väljaspool organisatsiooni ning organisatsioonis ei ole piisavalt tugevaid liidreid ja väljastpoolt sõsarorganisatsioone tulevat toetust, et vältida erakonna kahurilihaks saamist.
Läks vist üleliia pikale tegelikult ja siinkohal parem lõpetan.
