13-mai-2009
Jätkan Euroopa Noorteraporti näppimist ja omamoodi eestindamist. Haridus on selles kontekstis möödapääsmatu teema ja Euroopa haridussüsteemi arengul on pikk ajalugu. Erinevalt tänasest oli 1950-1975 aastatel majanduskasv kiire ning nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele aina suurenes. Koos sellega ka investeeringud haridusvaldkonda. Viimasel ajal on kvaliteetse tööjõu olulisust esile toonud ka aina kõrgemad töötute numbrid ning aina suurenev üleilmne konkurents. Teadmistepõhine majandus ei tähenda ainult kraadiga töölisi vaid ka häid võimalusi elukestvaks õppeks ja enesetäiendamiseks.
Inimesed elavad kauem ja käivad koolis kauem. Keskeltläbi veedetakse täna formaalharidussüsteemis loovust tappes koguni 17 aastat.
Eestis tähendab see seda, et 5-aastased lapsed võivad arvestada sellega, et enda järelejäänud eluajast veedavad nad neljandiku koolipingis.
Enamikus Euroopa riikides lõpeb kohustuslik kooliiga 14-17 eluaasta vahel. Eestis jookseb see piir kas põhikooli lõputunnistuse saamise või 17. eluaasta täitumise juurest. 80% eurooplastest käib koolis ka vähemalt ühe aasta peale kohustusliku aja lõppu. Teisel aastal jääb see number üldiselt üle 70% kuid erandiks on Ühendkuningriik ning Saksamaa kus peale kohustusliku kooliaja lõppu jätkab teisel aastal vähem kui 50% noortest (!).
Kedagi ei üllata, et naised käivad koolis kauem kui mehed ning 19-aastaselt käib rohkem kui 60% eurooplastest veel koolis.
Üldiselt on raporti see osa veel suurem mull kui ülejäänu aga dokument ise annab ka veidi detailsema ülevaate kasutatavast terminoloogiast ja koolitasemetest:
 |
Commission staff working document accompanying the Communication from the Commission “An EU Strategy for Youth – Investing and Empowering” – EU YOUTH REPORT |
04-mai-2009
Laias maailmas on suur hulk noori kes arvavad, et ELis oleks parem elada kui kuskil mujal. Suur hulk noori arvab, et ühes liikmesriigis on parem elada kui teises. Eestis parem kui Lätis, Soomes parem kui Eestis jne. Euroopasse migreeruvad suuresti endiste kolooniate noored või ELi lähinaabrid. Ühiskonna struktuuri muutumisse aga panustab kindlasti ka mobiilsus ELi siseselt. Migratsioonist on peale Teist maailmasõda saanud üks võtmefaktoreid rahvastikukasvu arvestamisel. Mida vanemaks jääb Euroopa, seda enam me migratsioonist sõltuvusse jääme.
ELi siseselt kipuvad noored kõige enam elama Belgiasse, Saksamaale, Hispaaniasse, Itaaliasse, Küprosele, Austriasse, Rootsi ja UKsse. Luxemburgis on 40% noortest pärit teistest liikmesriikidest kuid UK ja Hispaania on endiselt olulisemad vastuvõtvad riigid. Esmajoones kiputakse kolima naaberriikidesse.
Väljastpoolt ELi pärit noori on palju. Saksamaal on 1,8; Hispaanias 1,4 ja UKs 1,25 miljonit 15-29 aastast immigranti. 2007. aastal oli koguni 15% Hispaania noortest pärit väljastpoolt ELi. Kõige vähem noori immigrante oli samal ajal Poolas, Rumeenias ja Slovakkias. Kõik kolm on uued liikmesriigid.
Ameerikast ja Aafrikast kiputakse rohkem Hispaaniasse. Aasiast kiputakse rohkem UKsse. Islandi ja Norra noored kolivad pigem Rootsi või Taani ning Horvaatia ja FYRoM-i noored kolivad esmajoones Sloveeniasse.
Eesti kohta tunduvad Eurostati andmed kõvasti rohkem kui kergelt puudulikud olema. Või siis ei oska mina õigest kohast vaadata. Tabelist “Immigration by sex and country of previous residence” saan teada ainult, et 2007 aastal olid siitpoolt vaadates võtmeriigid Soome, Saksamaa, Taani, Rootsi, Norra, Hispaania ja Madalmaad. Sellegi järelduse jaoks pean ignoreerima fakti, et suurema osa riikide kohta andmed puuduvad.
Taaskord olen sunnitud kiruma komisjoni võimetust lisada Noorteraportile korralikku statistikat.
Saan Eurostati ja Noorteraporti väiteid võrrelda ka statistikaga mida 2008. aasta lõpupoole ise Euroopa Noortenädala ettevalmistuste raames ise kogusin. Olen sellest varem ka siin ülevaate teinud. Vaatasime nimelt seda, et kus asuvad Eesti noorte sõbrad ja tuttavad. Ka tookord olid domineerivad Soome ja Saksamaa. Rootsi ja Hispaania olid samuti veidi paremini positisioneeritud. Norra paraku võrdluses ei osalenud. Mingi seos võib siin olla selles, et pigem liigutakse sinna ja sealt kus on juba olemas toimiv sotsiaalvõrgustik või selle algus.
Kui mobiilsusest edasi rääkida siis noortenädala küsitluste raames leidis muuhulgas ka ligi 90% noortest, et asuks välismaale õppima kui see oleks senisest lihtsam ning vaid 30% samadest vastanutest leidis, et karjääri alustamine on Eestis nende jaoks piisavalt lihtne.
Kõige huvitavama vastusega küsimus oli aga ilmselt samas küsitluses hoopis see, et millega noored ennast pigem seostavad. Kodulinn, Eesti või Euroopa? Lisan vastuse siia viimaseks tabeliks aga ei saa jätta tähelepanu juhtimata asjaolule, et kodulinn sai Euroopa käest pasunasse.
Brüssel rõõmustab:
28-apr-2009
Euroopa Komisjon avaldas eile kaua oodatud ja kaua tehtud Euroopa Noorteraporti. Ritta on laotud hulganisti numbreid erinevatest eluvaldkondadest ning puudutavad need peamiselt 15 – 29 aastaseid eurooplasi. Mis seal ikka, vaatame, et mida komisjon siis Eesti noorte kohta teab. Üldplaanis tähendab see seda, et mõne aja jooksul vaatan raportile ja sellega kaasnevale (tegelikult vastupidi) uuele Euroopa noortestrateegiale otsa ning loobin siia päevikusse erinevaid toredaid fakte ja mõtteid. Milledest enamus on juba varasemast teada aga kordamine pidi kellegi ema olema.
Selliste laiaulatuslike raportite murekohaks on muidugi see, et noore definitsioon on riigiti üsna erinev. Kohati on seda seotud mingi suvalise piiriga, kohati näiteks kriminaalvastutuse, valimisõiguste või siis isegi traditsioonilise 18- eluaastaga. Statistika huvides ongi ELi tasandil kokku lepitud, et Noorteraporti kontekstis oled sa noor kui oled vanusevahemikus 15 – 29. Alla selle siis ilmselt laps ja üle selle vanainimene. See teeb tsirka 96 miljonit noort.
2007. aasta oli ELis sellest tulenevalt ainult 19,4% noori. Seejuures on raportis esile toodud suurima osakaaluga Eesti, Läti, Leedu, Malta ja Küpros mis mahuvad kõik vahemikku 22-24%. Huvitaval kombel ei ole esile toodud, et Poolas on selle vanusegrupi osakaal samuti 24% ning Slovakkias koguni 24,1%.
Edetabelid meile meeldivad ja Eesti paigutub osakaalu suuruse poolest oma 22,5% juures täpselt kaheksandaks. Leedu ja Malta vahele. Pole paha ja mingil hetkel võiks see meile justkui teatud eeliseid anda.
Korraks kodumaale tagasi vaadates tuleb mainida, et meil vaadatakse noorsootööle ikka peamiselt noorsootöö seaduse kontekstis mis defineerib noort koguni vahemikus 7-26 eluaastat. Selle arusaama kohaselt on Eestis täna hoopis 345 546 (01.01.2008) noort ehk 25,8% rahvastikust. Neljandik, sõbrad.
Kuna aastaks 2050 väheneb noorte osakaal ELi rahvastikus kuskil 15% kanti, ongi järgmine selleteemaline postitus teemal vanad, noored, tööealised ja demograafiline paanika.
Kes ei viitsi minu blogikajastust jupikaupa lugeda, saab inglise keelse raporti ka alla laadida:
|
|
Commission staff working document accompanying the Communication from the Commission “An EU Strategy for Youth – Investing and Empowering” – EU YOUTH REPORT |
Kellel aga kannatust rohkem kui teistel võib noorteraporti läbihekseldamist siitsamast veebipäevikust edasi jälgida. Ka RSS voo leiab lehe paremast ülanurgast või siit.
Vahe on ilmselt selles, et kuna raporti ja selle lisa juures olev statistika ja tabelid imevad vilinal (palju numbreid puudu ja tabeleid halb lugeda jne) siis Eesti statistikute ja Eurostati abil piilun mõnda kohta veidi lähemalt. Tekitasin ka miskise faili, millest samuti igasuguseid numbreid leiab mis sinna aegapidi lisanduvad. Tegelikult oleks ilus kui selliste raportitega pandaks alati kaasa Exceli koondfail kõigi kasutatud algandmetega.
24-apr-2009
Minu siiras kaastunne kõigile neile keda sunnitakse laupäeva hommikul maha istuma, närve, paberit ja aega raiskama, et toota ettantud koguses teksti mingil täiesti mõtetul teemal mille ainus objektiivne eesmärk saab olla piisavalt neutraalse ja lipitseva teksti kirjutamine, et see paari subjektiivse hindaja arvates vastaks standardile mida ei ole ja ei saa olema kunagi võimalik reaalselt hinnata.
Aega kulub selle jama peale kusjuures 360 minutit (6 tundi) per eksaminand ning kuna ametlikult ei ole eksamil vaheaegu tuleks ilmselt kellelgi uurida, et ega tegemist ei ole mingisuguse inimõiguste rikkumisega.
Piinamismeetodit rakendatakse sellel aastal 10 473 noore inimese peal seega istutakse maha 62 838 väärtuslikku tundi (üle 7 aasta!). Võrdluseks võiks öelda, et kui kõik need noored töötaks sama aja vältel miinimumpalgaga siis teeniksid nad kokku 1 696 626 krooni.
Mina ei ole kõige selle juures siiamaani aru saanud, et millise õigusega ja mis alustel hindavad minu kirjandi teemakohasust, avatust, põhjendamis- ja järeldamisoskust, isikupära, loogilisust ja stiili mingi esimene, teine ja kolmas hindaja. Õigekirja ja sellist asja saab veel hinnata (otsige siit tekstist nüüd kirjavigu, neid on). Kui mina leian, et minu argument vastab teemale siis järelikult vastab ta minu jaoks teemale ning sinu asi on seda kas lugeda, mitte lugeda või esitada argument mis minu argumendi sama pikali lükkab kui valitsus pensionisamba. Kuna kirjandi hindamisel seda teha ei saa siis ei saa seda ka hinnata. Igaühel on samuti oma stiil, loogika ja põhjendused mida ei ole võimalik standardi järgi hinnata.
Sellegipoolest jõudu süsteemi ohvritele, ärge unustage šokolaadi ja kasutage kirjandusteoste seas ka kodu- ja välismaiseid veebipäevikuid;)
