http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (3)

10 000 maha visatud töökohta?

Teema: noored, Statistika

Mängime veidi numbritega. Graafik näitab noorte tööpuudust Eestis.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu poolt eelmise aasta lõpus läbi viidud tudengite sotsiaalmajandusliku hetkeolukorra uuring väidab, et kõigist uuringus osalenud tudengitest töötasid täiskoormusega 21%, osalise tööajaga 21% ning üldse ei töötanud 58%.

Kusjuures, riigieelarvelistel kohtadel õppivatest tudengitest töötas täiskohaga 11% ning tasulistel kohtadel õppijatest koguni 39%. Läänemere regioonis ringi liikudes olen suutnud selle viimase numbriga paljusid kuulajaid jahmatada kuid Eestis ei šokeeri sellega vist enam kedagi.

Kõrgharidust oli Eestis samal ajal omandamas 68 985 inimest kelledest 33 080 riigieelarvelistel ning 35 905 tasulistel kohtadel.

Teen siinkohal julge oletuse, et viidatud uuring annab ülevaate tervest üliõpilaskonnast – täiskohaga töötavaid tudengeid oleks meil seega 17 640. Päris korralikult. Tänaseks ilmselt vähem kuna tööpuudus on noorte seas keskmisest tunduvalt kõrgem.

Oletame nüüd, et riik otsustaks, et haridus peab kõigile võrdselt kättesaadav olema (Hoidku koalitsioon meid selle õnnetuse eest!) ning ühe sammuna selle suunas kaotaks õppemaksud.

Kas suurel osal tänastest üliõpilastest kaoks selle otsuse järel vajadus töötada? Ilmselt küll.

Juhul kui täna tasulisel kohal õppivast 35 905-st üliõpilasest jääks tööle sama osakaal kui riigieelarvelistel kohtadel õppijatest (11%) siis vabaneks õpingutele pühenduvatest noortest vähemalt 10 000 töökohta.

Tegelikult isegi rohkem. Jätsin ju arvestamata kõik need kes töötavad osalise tööajaga, olid juba eelmise aasta lõpuks töökohad kaotanud või ei olnud veel tööd leidnud.

Valikute küsimus.

Kommentaarid: (0)

Honey I’m Home…

Teema: noored, noored sotsiaaldemokraadid, Poliitika ja muud loomad, tegin-nägin

Kuna ma olen taaskord andnud oma kolm tilka verd ning uuesti liitunud ka Noorte Sotsiaaldemokraatidega, siis mõned päevad tagasi ilmunud siselehte kirjutasin ka omalt poolt pikema loo. Ajaloolise mälu huvides riputan selle ka siia, nagu juba kombeks saanud… arvake midagi.

Honey, I’m home…

Ma ei tea miks aga seda kirjatükki tundus sobiv just selle, sadadest ja sadadest välismaa seriaalidest ning Hollywoodi filmidest tuttava pealkirjaga alustada. Ilmselt ongi.

Kusagil jaanuari keskpaigas kirjutasin taaskord avalduse Noorte Sotsiaaldemokraatidega liitumiseks. Olin seda mõtet juba pikka aega peas keerutanud, edasi lükanud, erinevate inimestega arutanud, kahelnud ja kindlust saanud. Mõeldud, tehtud. Täiesti tõsiselt.

Veidi enam kui kaks aastat enne seda olin jalgadega hääletanud, peasekretäri kohalt ja organisatsioonist lahkunud. Olin pettunud tollases juhatuses, ühingu aktiivi vaenulikus suhtumises ning passiivses organisatsioonis. Olin selleks ajaks NS-i liige olnud fantastilised 1913 päeva kuid vabandusi, edasilükkamisi, ärajätmisi, intriigide punumist, JOKKi, saunajutte ja paranoiasid oli ümberringi tekkinud tuntavalt enam kui millegi elluviimist. Meeskond, mis viimasel aastal kokku pandud sai ja mille liikmed lubasid maa ja ilma kokku, unustas antud lubadused mõistetamatu kiirusega. Meie koostööpartnerid nimetasid toonast ühenduse presidenti pätiks ja kaabakaks.

Väljastpoolt organisatsiooni vaadeldes jäin lõpuks mõttele, et olukord on kahe aasta tagusest edasi liikunud. Oleme organisatsiooniga mõlemad vahepealsel ajal kasvanud ja arenenud, õppinud tehtud vigadest ning liikunud edasi. On uusi inimesi, olukordasid ning võimalusi. Ka Eesti poliitiline olukord on hetkel sotsiaaldemokraatlike väärtuste levikuks soodne.

JCI korraldas märtsikuus koos Arengufondiga ühe konverentsi raames küsitluse noorte eeskujude ja tuleviku kohta. Poliitikas või ühiskonnas tõusid eeskujudena teiste seast esile Barack Obama ning Toomas Hendrik Ilves ning 2018. aasta Eestit sooviti eelkõige ette kujutada innovaatilise, eduka, sõbraliku, sooja, hooliva, avatud, areneva, aktiivse, hea elukeskkonnaga loodussõbraliku riigina.

Sobib meie väärtustega ideaalselt, kas pole? Minu omadega kindlasti.

Samal ajal oli möödunud aasta lõpuks tööpuudus 15-24 aastaste meeste seas 32% ning naiste seas 25,8%. Paljud noored on pidanud katkestama õpingud, paljudel on raskusi õppemaksu tasumisega, suur hulk on kaotanud töö.

Tudengite sotsiaalmajandusliku hetkeolukorra uuringu andmetel töötas detsembris täiskoormusega 21% ning osalise tööajaga 21% tudengitest. 8% mittetöötavatest tudengitest tõi põhjuseks koondamise või töökaotuse ning 28% ütles, et on otsinud kuid ei ole leidnud sobivat tööd. Vaid 23% leidis, et ei taha või ei peagi töötama. Üsna masendavad numbrid kuid sotsiaaldemokraatidele soodsad? 62% tudengitest ei tuleks tööl käimata rahaliselt toime.

Samal ajal teeb noorte osalus ja kaasarääkimisvõimalus oma arengult vähikäiku. Ühiskonnaõpetuse tase on nõrk ning aine ise jõuab kätte liiga hilja. Kohalike ja maakondlike noorte osaluskogude areng on minimaalne. Noorte esinduskogud on viimastel aastatel palju arenenud kuid on endiselt nõrgad. Noorteühendused ja organisatsioonid samuti. Noorte valimisea piiri langetamisest räägitakse kuid liiga vähe ja mitteametlikult.

Aga alles see oli kui haridusminister noorteühenduste aastatoetusega manipuleerides poliitnoored enda erakonna noorteorganisatsiooni eeskujul veelgi enam erakondade kahurilihaks muuta otsustas ning õiguskantsler välja ütles, et senikaua kuni parteide noorteorganisatsioonid kujundavad üha uusi JOKK-kultuuri esindajaid, ei ole lootustki, et katkeksid R- või K-skeemid ning ühiskonnas tekiks olulisel teemadel sisuline arutelu.

Olgu, vähemalt mõnda aega tagasi oli noorsotsides kahuriliha rindel olukord oluliselt parem (noorte poolt vaadates muidugi) kui mitmes teises erakonna noorteühenduses ning usun, et on ka täna ja homme. Suhted erakonnaga peavad olema kahepoolsed, konstruktiivsed, kõik sammud ja tegevused mõlemapoolselt kasulikud ning nõudmistele ja tingimustele tuleb omakorda vastata nõudmiste ja tingimustega.

Pean siin vahepeal tunnistama, et alles üsna hiljuti tundsin noorsotside üle omajagu uhkust. Hetkel mil erakond Tallinna koalitsioonis vaikselt koalitsioonipartneri survele allus jätkus just Noortel Sotsiaaldemokraatidel julgust ja kainet mõistust üliõpilaste kaitseks välja astuda nii avalikult kui erakonnas. Sellistel hetkedel tasub alati meeles pidada, et ilma noorteta võiks SDE veel tänaseni ühte teist nime kanda.

Loodan, et selliseid hetki on veel ja veel ning saan nende loomisel ka oma rolli mängida.

Päevapoliitikast rääkides tuleb hetkel kõige kuumema teemana meelde aga hoopis see kurikuulus valimisea langetamine. Ei hakka siinkohal pikemalt kaitsekõnet pidama – märgin ainult, et noorsotside võimalus sellel teemal nähtavamat rolli haarata, ei ole kaugeltki mitte kadunud.

16-17-aastaste valima lubamine ei ole ju tegelikult mitte neile tehtud suur ja lahke kingitus vaid esimene vastusamm ühiskonnas eksisteeriva demokraatia probleemi lahendamise teel. Probleemi, mille on tekitanud noorte eemalejätmine poliitikate kujundamisest ning mille tulemuseks (osaliselt, muidugi) on poliitilise võimu tõsine tasakaalustamatus vanuserühmade kaupa. Noori valijaid jääb aina vähemaks ning vanemaid valijaid tekib aina juurde.

Täpselt sama seisukoha, probleemi saab esile tõsta ka SDE ja NS suhetes kuid erilisi vastutulekuid siin oodata ei tasu. NS saab usalduskrediiti, erakonnasisest toetust juurde eelkõige jõuliste, nähtavate sõnumite, seisukohtade ja ka kaasakiskuvate debattide, ürituste läbi. Alles siis saame oodata paremaid kohti piirkondade juhatustes, erakonna juhatuses (miks mitte, ka aseesimehe kohta?), valimisnimekirjades, volikogudes ja Riigikogus.

Kõiges eelnevas on võimalusi ja väljakutseid.

Kui ma eelmine kord noorsotsides tegutsesin jäin, vähemalt suuremalt jaolt, tegevjuhtkonna, administratiivse poole peale. Vahepeal olen aga ise piisavalt muutunud, et sellest osast seekord käed eemale jätta ning liikuda edasi poliitilise poole peale.

Kõigest eelpool kirja pandust peaks välja joonistuma mitu minu jaoks olulisemat teemat, teemat mis on olulised mulle endale, noorsotsidele, erakonnale, Eestile, Euroopale…

Üks vana asi tuleb seega ära lõpetada, eks näeb mis saab.

Aastate tagant on mul noorsotsidest palju positiivseid aga ka negatiivseid mälestusi. Mäletan elavalt 2006. aasta kongressi järgseid emotsioone kui mustas masenduses veidi pisaraid valasin kui V. A. Hallik presidendiks valiti ja J. Juske veel takkaotsa mulle helistas, m*****s sõimas ja põlema panna soovitas.

Mõnda viga saab parandada. Lühikest aega tagasi olles, olen aru saanud, et Heiki on olnud organisatsioonile hea ning ühtlasi populaarne president. Istuva presidendi vastu kandideerida on risk, raske ja kindlasti mitte populaarne käik. Kuid võlg on võõra oma ning muidugi kandideerin ma 8. mail Tallinnas presidendiks, kui keegi mind kandidaadiks esitab…

Gerd Tarand
www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (0)

Noorte osaluse superklass..

Teema: 16-aastaselt otsustajaks, noored, Poliitika ja muud loomad

Noorte osalus on oluline teema… kerge huumoriga pooleks kuid tegelikult üsna tõsiselt, järgnevad videod on olulised. Ühe noore aktivisti arvamus New Yorgi tänase linnapea kohta.


 

 

 

Kommentaarid: (3)

Noorte tööpuudus Eestis ja mujal… Eestis üle 30%?

Teema: noored, Statistika, Teised kirjutavad

Järgmisel nädalal kogunevad G20 tööturuga tegelevad ministrid Washingtonis, et arutada muu hulgas ka käimasoleva kriisi mõjusid noortele. Juba iseenesest väga oluline samm - noorte olulisemalt nõrgemat positsiooni võrreldes teiste vanusegruppidega on vähemalt märgatud ja tunnistatud.

OECD ennustus on, et noorte tööpuudus lähikuudel kasvab kindlasti ning enne 2011. aasta lõppu vastavad numbrid kahekohalistest ühekohalisteks ei muutu, pigem jäävad need 20% kanti. Paljusid noori ootab pikaajaline töötus.

OECD värske raport “Rising youth unemployment during the crisis: how to prevent negative long-term consequences on a generation?” juhib valitsuste tähelepanu asjaolule, et valitsused peavad noorte tööpuudusega tegelemiseks tegema oluliselt rohkem kui täna.

Näiteks 2/3 OECD riikidest ei saa töötutoetuseid need noored kes on värskelt kooli lõpetanud - süsteem nõuab, et nad oleksid enne töötuks jäämist mõnda aega töötanud (4 kuud Prantsusmaal on ilmselt kõige lühem periood, aasta on üldiselt kõige pikem).

Eestis on õppimine õppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, juhul kui õpingud on lõpetatud, võrdsustatud töötamisega (aga ainult juhul kui õpingud on lõpetatud, mitte näiteks katkestatud) ning gümnaasiumi ja ülikooli lõpetajatel on õigus saada vähemalt töötutoetust - seda kohati naeruväärsena tunduvat ligikaudu 1000-det krooni (32,9 krooni päev tegelikult).

Kes raportit lugeda ei viitsi, taha, saa, siis põhiline on paariminutilises videolõigus ilusasti kajastatud.


 

_
Rising youth unemployment during the crisis: how to prevent negative long-term consequences on a generation? OECD

 

Eesti aga ei ole OECD liige ning raportis ega nende statistikas ei kajastu. Eelmise aasta seisuga nägi olukord meil välja selline (Tegemist statsitikaameti andmete, mitte registreeritud töötusega. Graafikul olev 25-34 aastaste 2008 I kvartal on tegelikult 2007. aasta keskmine):

Statisikaameti andmebaasis ei ole avaldatud veel 2010. aasta I kvartali numbreid kuid Töötukassa ütleb, et 31. märtsil 2010 oli 16-24 aastaste seas töötuid Eestis 15,9%. Kindlasti ei ole see reaalne number ning noorte tegelik tööpuudus on oluliselt suurem. 2009. aasta IV kvartalis pakkus statistikaamet selleks ligikaudu 29%. Töötukassa pakkus samal ajal 15,7%. Seega on tööpuudus 16-24 aastaste seas viimases kvartalis kasvanud kindlasti - tõenäoliselt üle 30%. Noorte meeste tööpuudus ületas selle piiri juba eelmisel aastal…

Kommentaarid: (4)

Seksist noorte ja vanadega…

Teema: noored, Poliitika ja muud loomad, seisukohad

No ma ei saa. Ma lubasin iseendale, et ei võta seekord sõna aga kuna seda seksi kriminaliseerimise jahu aetakse ikka edasi, siis tõstan siia mõned varasemad seisukohad mis Eesti Noorteühenduste Liidus said koos noorte ja noorteühendustega kujundatud. Olin tookord kõneisikuks. Tänaseni saan naerda: kui räägin valimisea langetamisest 16-eluaastani sõimati veebikommentaarides mind nooreks nolgiks kui aga rääkisin sellel seksiteemal, sõimati samades kommentaariumites hoopis vanaks perverdiks. Vahepeal ei ole midagi muutunud.

2. juuni 2008

Eelmise nädala lõpul osutus popiks teemaks seks ja alaealised. Sotsiaalministeerium rääkis esialgu Euroopa Liidu seadusandluse ühtlustamisest ja pahadest onudest kes internetist otsivad seda mida reaalses elus kätte ei saa. Eesti Noorteühenduste Liit uuris seepeale, miks noorte esindusorganisatsioonidega otseselt noorte õiguseid puudutavas teemas, konsulteeritud ei ole enne mingisuguste ettepanekute tegemist. Ning ministeerium täpsustas veidi, et nemad ikka tahavad lapsi kaitsta. Põhiküsimusele, et miks noorte esindusorganisatsioone ei kaasatud, seejuures vastata ei suvatsetud.

Mida ma aga tegelikult ütlema hakkasin, on see, et mitte mingisugusest ühtlustamisest siinkohal juttu olla ei saa. Huvitav, millega me ühtlustame? EL27-s on madalaim vanusepiir 13 ning kõrgeim 18. Keskmine seejuures 15, mitte 16. Kusjuures, eraldi tasub esile tuua Küprost kus mees-naine anaalseks on lubatud alates 13- aastast, Iirimaal on penetratsioonita seks lubatud alates 15- aastast, Lätis penetratsioonita alates 14… kui igasugused sellised naljad ka sisse arvestada, tuleks nö sugulise kire rahuldamise alampiiri keskmiseks EL27-s hoopistükis 14,8.

Väike tabel, et pilt silme ees oleks.



Sotsiaalministeerium, soovib teha selge hüppe, liberaalselt poliitikalt otsejoones 7 karmikäelisema riigi hulka EL-is?

Kusjuures, 14-15 aastastest noortest (Eestis umbes 31 000) on TAI uuringu (PDF) kohaselt seksuaalvahekorras olnud 22,2%. Potentsiaalne seadusemuudatus puudutab seega võimalikult just mingit senituvastamata osa nendest noortest kelle vabatahtlikult valitud partnerid on juhtunud olema 18-aastased või vanemad. Minu tutvusringkonnas on selliseid paare ka praegusel hetkel mitu. Mittevabatahtlikke suhteid reguleerivad aga juba hoopis teised seadused…

Minu väga isiklik arvamus? … pole vaja neid seadusepügalaid näppida ja keskenduda võiks hoopis vastava hariduse ja informatsiooni arendamisele ning karistuste (märkimisväärsele) karmistamisele juba kehtivate seaduste osas. Ning nagu Kuku raadiole laupäevahommikul ütlesin, see seadusepügal ei puuduta mind tõesti mitte kuidagi, pole puudutanud ja mida suurima tõenäosusega ilmselt ei hakka ka puudutama.

 

Eesti Noorteühenduste Liit
4. juuni 2008
PRESSITEADE

Eesti Noorteühenduste Liidu poolt kokku kutsutud ümarlaual osalenud ei toeta sotsiaalministeeriumi ettepanekut keelata täisealiste seks alla 16-aastastega

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) taunis eelmisel nädalal noorteorganisatsioonide kaasamata jätmist Sotsiaalministeeriumi poolt, seoses ministeeriumi ettepanekuga Justiitsministeeriumile, kaaluda noore ja täiskasvanu vahelise suguühenduse või sugukire rahuldamise vanuse alammäära tõstmist seniselt 14. eluaastalt 16. eluaastale. Eile õhtupoolikul kogunes küsimust arutama ENLi poolt kokku kutsutud ümarlaud.

ENLi noortepoliitika juht Gerd Tarand sõnas ümarlaua tulemusi kokku võttes, et arutelul osalenud tervitasid Sotsiaalministeeriumi hilisemat valmisolekut noorte esindusorganisatsioone aruteludesse kaasata ent rõhutas, et mistahes noori puudutavates küsimustes tuleb noorte esindusorganisatsioone kaasata juba kõige esimestes ettepanekute kujundamise etappides.

Sotsiaalministeeriumi ettepanekut vanuse alammäära tõstmiseks enamus arutelul osalenuid ei toetanud.

Tarand selgitas, et “arutelul osalenud leidsid selges enamuses, et seadusemuudatus ei täidaks oma tegelikku eesmärki ega muudaks noorte reaalset seksuaalkäitumist. Samuti leiti üksmeelselt, et kui eesmärgiks on vähendada riske, tuleb noorte vabaduste piiramise asemel keskenduda teadlikkuse ja harituse tõstmisele seksuaalkäitumisest ning suguelu alustamisega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest, sest just nendes valdkondades on hetkel tõsiseid puudujääke nii koolis kui kodus”.

Tarand lisas, et arutelu käigus toodi esile ka, et näiteks suhe 15 ja 18 aastaste noorte vahel on tänapäeval juba üsna levinud ning seadusemuudatus võib põhjustada põhjendamatult probleeme vähemalt 22 protsendile 14-15 aastastest noortest, kes on otsustanud täiesti vabatahtlikult ja teadlikult sugueluga alustada.

Ümarlauale kogunenud loodavad, et nii Sotsiaalministeerium kui ka kõik teised riigivõimu teostavad asutused näitavad edaspidi suuremat aktiivsust noorte esindusorganisatsioonide kaasamisel mistahes noori puudutavate teemade arutellu juba nende esimestel etappidel.

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!