Eile, 25. oktoobril toimus Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) algatusel Riigikogu konverentsisaalis kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni ühisistung “Noored ja tööturg - probleemid ja lahendused”. Ühisistungil keskendus arutelu eelkõige haridusprobleemidele, tõdedes, et haridussüsteem ja ettevõtlus ei ole piisavalt sünkroonsed vastastikuseid huve arvestama.
Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ott Heidmetsa hinnangul vajab noorte tööhõive suurendamine eraldi meetmeid. Nendeks võiks ta sõnul olla sotsiaalmaksusoodustused noorte töölevõtmisel, tööturumeetmete osutamine spetsiifiliselt just noortele, noorte ettevõtluse soodustamine, noorsootöö kui noori arendava tegevuse laiem teadvustamine jms.
Riputan siia ka Eesti Noorteühenduste Liidu ettekande videosalvestuse. Vabandan ette ja taha halva videokvaliteedi pärast kuid ülekande kvaliteet paraku seekord paremat ei võimaldanud.
ENLi poolt Riigikogus tutvustatud ettepanekud on täies mahus saadaval ka eraldi dokumendina:
26-okt-2010
25-okt-2010
Jagan vahelduseks, ilma lisakommentaarideta, ühte dokumenti, mis tänaselt Riigikogu arutelult läbi käis. Kava on koostatud Ettevõtluse Arendamise Sihtsasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ning käsitleb riikliku õppekava alusel lasteaias ja koolis toimuvat õpet. Kava koostamisel osalesid Ettevõtlusõppe Mõttekoja töös osalevad institutsioonid ja nende eksperdid (vt lisa 9.4 ja 9.5). Kava koostamisel on olnud eeskujuks Šoti, Norra, Soome jt riikide ettevõtlushariduse korraldus ja on kasutatud mitmete autorite varemilmunud materjale. Kava soovituslike tegevussuundade ja tegevustiku ettepanekutes on arvestatud erinevate kooliastmete haridusekspertide ja -praktikute rühmatööde tulemusi.
25-okt-2010
Täna, 25. oktoobril kell 11:00-13:00 toimub Eesti Noorteühenduste Liidu algatusel Riigikogu konverentsisaalis kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni ühisistung “Noored ja tööturg – probleemid ja lahendused”.
Eesti Noorteühenduste Liit peab noorte kõrget tööpuudust väga valuliseks probleemiks, mille likvideerimisega tuleb senisest jõulisemalt tegeleda. Ühena esimestest sammudest peab liit vajalikuks riikliku nelja-aastase tegevuskava koostamist noorte tööpuuduse vähendamiseks. Tegevuskava peaks olema valdkondadeülene ja hõlmama endas nii noorte töötuks jäämise ennetamise kui ka juba töötute noorte hõivesse tagasitoomise meetmeid. Koostamine peaks toimuma kaasates erinevaid tööhõive ja noortega tegelevaid riigiasutusi, aga ka noori endid ja nendega igapäevaselt tegelevaid noorsootöötajaid.
Ühtlasi on ENL seisukohal, et Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa jt institutsioonide juures tegutsevate tööhõive küsimustes ja poliitika kujundamises nõu andvate organite töösse tuleb kaasata noorteorganisatsioonide esindajad.
Ühisistungil käsitletakse järgnevaid teemasid:
Noorte teavitamine ja ettevalmistamine tööturule sisenemiseks (karjääriõpe ja -nõustamine, praktikakohad, noorsootöö roll, vabatahtlikuna tegutsemine jne
Noored tööturul (tööturule sisenemise sujuvus, tööandjate huvitatus noorte töölevõtmisel, tööturu osapoolte vaheline koostöö, tööturuteenuste osutamine jne)
Arutelu ajakava
11:00 – 11:05 istungi avamine (kultuurikomisjoni esimees)
11:05 – 11:15 haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnavõtt, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Egle Kääratsi sõnavõtt (a 5 minutit)
11:15 – 11:25 Eesti Noorteühenduste Liidu ettekanne (10 minutit)
11:25 – 12:05 Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa, Kaubandus- Tööstuskoja ettekanded (a 10 minutit)
12:05 – 12:50 komisjonide liikmete küsimused ja sõnavõtud, küsimused ja sõnavõtud saalist
12:50 – 13:00 arutelu kokkuvõte (sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni esimehed)
Arutelust tehakse ka internetis otseülekanne, mida saab jälgida veebiaadressil http://www.riigikogu.ee/live/otse.asx.
Eesti Noorteühenduste Liidu ettekandes käsitletakse järgmisi punkte:
1. Rakendada sotsiaalmaksusoodustust tööandjatele, kes palkavad noori.
2. Eraldada noortele suunatud tööturuteenuste osutamine üldistest tööturuteenustest, luues eraldi struktuuri noortele, kui tööturu riskirühmale, tööturuteenuste osutamiseks.
3. Noorte ettevõtluse soodustamine (ettevõtlusõpe, noortele suunatud programmid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juurde, koostöö koolidega jne).
4. Noorsootöö (sh ka noorteühenduste) rolli laiem teadvustamine noorte tööhõives (sotsiaalne kapital, noorteorganisatsioonides saadavad praktilised oskused, noorsootöötajate panus tõrjutuse ennetamisel jne).
5. Karjääriteenuste kättesaadavuse parandamine. Karjääriõppe ja -nõustamise tagamine igas üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis (noorte ebapiisav ettevalmistus tööturule sisenemiseks, erialase ettevalmistuse ja töökogemuse puudumine, vähene informeeritus, preventatiivse töö olulisus, karjääriteenuste kättesaadavamaks muutmine jne).
6. Vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste loomise tingimuse seadmine riigieelarveliste vahendite eraldamisel kodanikuühendustele ning vabatahtliku tegevuse soodustamine riigi poolt (vabatahtlik töö kui oskuste edasiarendamise võimalus, vabatahtlikele sotsiaalsete garantiide säilitamine jne).
7. Praktikakohtade loomise motiveerimine riigi poolt (praktikakohtade loomine, noortele töökohtade loomine, mentorlusprogrammid, tööbörsidel osalemine jne).
8. Tööturu osapoolte vaheline koostöö noorte tööpuudusega tegelemisel.
Üldiselt mulle need punktid meeldivad, olen ise varem midagi sarnast kirja pannud.
29-juuni-2010
Rubriigist ametlikud teadaanded jmt:
Sotsiaalminister lükkas täna avaldatud kommentaaris süü noorte kõrge alkoholitarbimise eest populaarsete sotsiaalmeediakanalite peale. Eesti alkoholitarbimine on Euroopas jätkuvalt esirinnas, täna korrati veelkord kinnitust, et ka Eesti noored on selles osas teiste riikide eakaaslastest peajagu üle, kuid kõrgeimalt tasemelt koordineeritud alkoholipoliitikat ei ole valitsus tänaseni vajalikuks pidanud.
Noorsotside hinnangul ei ole normaalne ega jätkusuutlik, et riiklikul tasemel on seega sisuliselt heaks kiidetud olukord, kus eestlased joovad inimese kohta ära 12 liitrit absoluutset alkoholi, keskmise palga eest saab osta vähemalt 60 liitrit viina ning viimase kolme aasta jooksul on alkoholi tarbimine suurenenud või samaks jäänud 60% alla 30 aastastel noortel, kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikel.
Noorte Sotsiaaldemokraatide poliitikavaldkonna juhi Gerd Tarandi sõnul on seega ministri soov sotsiaalmeediast tonti leida eriti üllatav. Tarand oletab keskmisest aktiivsema sotsiaalmeedia kasutaja ja koolitajana, et minister Pevkur ise noorte ja ka vanemate seas populaarseid kanaleid eriti ei kasuta. Pigem ajavad aktiivseid noori enam jooma ministrid, kes kõrge alkoholitarbimise põhjuseid Facebookist ja Orkutist leiavad.
„Selle asemel, et üritada süüd lükata kontrollimatutesse valdkondadesse, on riiklikul tasandil vaja tõhustada noortele suunatud ennetus- ja teavitustööd, alkoholiaktsiisi tuleb märgatavalt tõsta, müügikohtasid vähendada, alkoholireklaamile peab kehtima lauskeeld ning alaealiste alkoholitarbimise osas peab valitsema karm nulltolerants“, lisas Tarand, „Samuti on ilmselt küsimus purjus peaga pidutsemisele piisavalt atraktiivsete ja kättesaadavate alternatiivsete tegevuste vähesuses ja kättesaamatuses paljude jaoks“.
Tarand lisas veel, et juhul kui järgmise 10 aasta jooksul 17 000 inimese alkoholisurm valitsuse tegevusetuse tõttu ei ole tänase valitsuse meede tööpuudusega võitlemiseks, tuleb riikliku alkoholipoliitika põhimõtted ka valitsuses kiirelt kinnitada veel suvel ning alustada koheselt strateegia koordineeritud rakendamist.
Noored Sotsiaaldemokraadid tuletavad sotsiaalministrile meelde ka seda, et juuni esimeses pooles tuli alkoholipoliitika valdkonnas väga mõistlike ettepanekutega välja hoopis põllumajandusminister Seeder ning Pevkur võiks nendega lähemalt tutvust teha.
Noored Sotsiaaldemokraadid on Eesti vanim poliitiline noorteühendus, millel on üle 2200 liikme üle terve Eesti.
Lisainfo:
Gerd Tarand, Noorte Sotsiaaldemokraatide poliiikavaldkonna juht
+372 5646 2734, gerd@noorsots.ee
14-mai-2010
Suu kukkus lahti, ausalt, kui hakkasin täna viimaseid noorte töötuse numbreid vaatama. Praktiliselt pooled 15-24 aastased mehed on töötud! Naiste seas on see protsent 31,9% ning kõigi peale kokku jahmatav 40,6%. Kaks korda kõrgem kui kõigi vanuserühmade peale kokku. Mitte pensionärid ja ametiühingud ei pea Riigikogu ees piketeerima vaid noored ning Stenbocki maja ümber tuleb tõmmata kuriteopaiga lint.
