http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (1)

Kas küündimatu alkoholipoliitika ongi valitsuse meede tööpuudusega võitlemiseks?

Teema: noored sotsiaaldemokraadid, Poliitika ja muud loomad

Nädalavahetusel juhtus kindlasti mitu maailma muutvat asja. Kõige muu seas usaldati minule noorsotside poliitilise tegevuse koordineerimine ning toimunud noorsotside volikogu võttis vastu ka alkoholipoliitika teemalise avalduse. Ajaloolise mälu huvides riputan selle viimase ka siia:

Noored Sotsiaaldemokraadid: riikliku alkoholipoliitika põhimõtted tuleb valitsuses kinnitada veel enne suve

Laupäeval kogunenud Noorte Sotsiaaldemokraatide volikogu arutas riiklikku alkoholipoliitikat ning selle mõju eelkõige noortele.

Noortele Sotsiaaldemokraatidele valmistab tõsist muret ja meelehärmi teadmine, et valitsus ei ole tänaseni pidanud vajalikuks juba 2009. aasta algul valitsusele esitatud riikliku alkoholipoliitika põhimõtete kinnitamist.

Noorte Sotsiaaldemokraatide volikogu juhataja Elo Tambur tuletas meelde, et hinnanguliselt põhjustab alkohol igal aastal Eestis ligikaudu 1700 inimese enneaegse surma ning alkoholitarbimisest tingitud majanduslik kahju hinnati juba 2006. aastal ligikaudu kuuele miljardile kroonile.

Eesti alkoholitarbimine on Euroopas jätkuvalt esirinnas, kuid kõrgeimalt tasemelt koordineeritud alkoholipoliitikat ei ole valitsus vajalikuks pidanud.

Noorte Sotsiaaldemokraatide hinnangul ei ole normaalne ega jätkusuutlik, et riiklikul tasemel on seega sisuliselt heaks kiidetud olukord, kus eestlased joovad inimese kohta ära 12 liitrit absoluutset alkoholi, keskmise palga eest saab osta vähemalt 60 liitrit viina ning viimase kolme aasta jooksul on alkoholi tarbimine suurenenud või samaks jäänud 60% alla 30 aastastel noortel, kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikel.

Tambur leiab, et hetkeolukorrale otsa vaadates saab teha ainult ühe järelduse – juhul kui järgmise 10 aasta jooksul 17 000 inimese alkoholisurm valitsuse tegevusetuse tõttu ei ole tänase valitsuse meede tööpuudusega võitlemiseks, tuleb riikliku alkoholipoliitika põhimõtted valitsuses kinnitada veel enne suve ning alustada koheselt strateegia koordineeritud rakendamist.

Tambur lisas, et eriti kiiret lahendamist vajab rida küsimusi: “tõhustada on vaja noortele suunatud ennetus- ja teavitustööd, alkoholiaktsiisi tuleb märkimisväärselt tõsta, müügikohtasid vähendada, alkoholireklaamile peab kehtima lauskeeld, mis hõlmaks ka sponsorreklaami ning alaealiste alkoholitarbimise osas peab valitsema karm nulltolerants”.

Noored Sotsiaaldemokaadid pakuvad ühe võimalusena välja ka eesmärgi nõuda aastaks 2015 poodides alkoholimüügiks eraldi suletavate müügialade rajamist. Poed, mis seda tagada ei suuda, tuleb sulgeda hiljemalt kella kümnest.

Noored Sotsiaaldemokraadid on alkoholipoliitikale tähelepanu juhtinud ka varem. Oleme teinud ettepanekuid nii müügi- kui reklaamipiiranguteks ning üleskutse üksikute sammude asemel tegeleda terviklahendusega, mis tooks vajalikke muudatusi ennetustöösse, haridusvaldkonda, noorsootöösse ning kutsunud üles leidma atraktiivseid ja usaldusväärseid eestkõnelejaid.

Noored Sotsiaaldemokraadid on Eesti vanim poliitiline noorteühendus, millel on üle 2200 liikme üle terve Eesti.

Kommentaarid: (2)

Pildiriba Noorte Sotsiaaldemokraatide XVII Kongressilt

Teema: noored sotsiaaldemokraadid, Pilt ja heli

Originaalpildid ka Flickris.

Kommentaarid: (3)

Noored Sotsiaaldemokraadid nõuavad noortele valimisõigust juba 16-eluaastast

Teema: 16-aastaselt otsustajaks, noored sotsiaaldemokraadid

Tänane päev möödus Noorte Sotsiaaldemokraatide kongressi tähe all. Kandideerisin ka presidendiks, põrusin haledalt ja Noorte Sotsiaaldemokraatide presidendina jätkab Heiki Järveveer. Mis seal ikka, Heiki on poliitiliselt nõrk aga selle eest organisatsioonis populaarne.

Selle eest kirjutasin ma neile ilmselt kõige parema manifesti mis olnud ja kongress kiitis selle ka heaks. Lisan järgnevalt.

Ühenduse Noored Sotsiaaldemokraadid XVII kongress
8. mai 2010, Tallinn

MANIFEST: 16-AASTASELT OTSUSTAJAKS!

NOORED SOTSIAALDEMOKRAADID NÕUAVAD NOORTELE VALIMISÕIGUST JUBA 16-ELUAASTAST

Veidi enam kui 20 aastat tagasi toimunud Eesti Kongressi valimisel oli vanusepiir seatud 16. eluaasta juurde. Austrias on 16-aastastel lubatud valimistel osaleda kohalikel, riiklikel ja Euroopa Parlamendi valimistel. Norras katsetatakse valimisea langetamist 2011. aastal suures osas omavalitsustest ning teemat arutatakse kõrgeimal tasemel ka vaid 80 kilomeetri kaugusel Soomes.

Mitmed riigid ja omavalitsused üle Euroopa on leidnud, et tänased noored on juba 16-aastaselt valmis valimisõigust teostama ning osalema enda käekäigu kujundamisel kõrgeimal võimalikul tasemel.
Noored Sotsiaaldemokraadid nõuavad ka Eestis 16-aastastele valimisõigust kohalike omavalitsuste volikogude valimisel ning seda juba alates 2013. aasta valimistest, mil see otsus puudutaks otseselt ligikaudu 25 000 noort.

Noored Sotsiaaldemokraadid juhivad tähelepanu, et otsus tuleb langetada juba sellel või järgneval aastal, nii jääb muudatuseks valmistumiseks ka piisavalt aega.

Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et argumendid valimisea langetamise toetuseks on veenvad ja piisavad – näiteks:

1. Noored vastutavad oma tegude eest samamoodi nagu täiskasvanud. Seadused laienevad ühtmoodi meile kõigile.

2. Noored maksavad makse nagu pea kõik teised. Käibemaks, aktsiisid ja ka tulumaks, kehtivad ühtmoodi meile kõigile. Näiteks 2006. aastal maksis sotsiaalmaksu juba 26% 16-17-aastastest. Lahtiste silmadega vaadates on selge, et tegelikult on töötavaid noori selles vanuseklassis veelgi rohkem.

3. Noortel on värskem perspektiiv, uuendusmeelsemad ja kaugemale tulevikku vaatavad ideed ja lahendused. Eestis aga kuulatakse enamasti endiselt vaid neid, kes valimispäeval otsustajate hulka kuuluvad.

4. Kohalikel valimistel valimisõiguse saamine suurendaks noorte mõju ka riiklikul tasandil. Täna on selge, et mistahes tasemetel langetatavad poliitilised valikud mõjutavad eriti tugevalt just noori, tööpuudus noorte seas küündib 30% piirimaile, enamik noortest kuulub ühistranspordi kasutajate hulka, sõltub haridussüsteemist jne.

5. Tänapäeva noored on võimelised vastutustundlikult käituma ning poliitilisi valikuid langetama, noored teevad otsuseid teadmiste, mitte hüüdlausete baasilt, noored ise tahavad aktiivselt osaleda. Seda on tõestanud ka kogemused seal, kus valimisiga on juba langetatud.

6. Koolikohustus kestab küll 17. eluaastani, ent suur osa noori lõpetab põhikooli ikka 16-aastaselt. Aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks olemiseks vajalikud taustateadmised, analüüsi- ja aruteluoskused peab noortele andma juba kohustuslik põhiharidus.

7. 16-aastaselt elab enamik noori veel kodus ja tunneb oma kogukonda paremini kui paari aasta pärast uues keskkonnas valides. Samuti sõltuvad noored kohaliku omavalitsuse otsustest oluliselt enam kui teised vanuserühmad.

8. Valijate osakaal mittevalijatega võrreldes peab tõusma ning valesid hääli ei ole olemas.

Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad lisaks, et enne 2013. aastat tuleb valimisea langetamise protsessi käigus ellu viia veel mitu reformi: noorte osaluskogudele, otsevalitavatele noortevolikogudele tuleb anda seaduslik alus, nende olemasolu ja rahastamine tuleb muuta seaduse tasemel kohustuslikuks igas omavalitsuses, kus on vähemalt 500 noort vanuses 12 – 26 ning igas maakonnas. Seaduste ja poliitikate kujundamisel tuleb sisse viia kohustuslik mõjude hindamine vanuse- ja ühiskonnagruppide lõikes. Formaalharidussüsteemi tuleb korrigeerida sedasi, et see tagaks noortele head teadmised riigi, kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna toimimisest juba oluliselt varem kui täna, noorteühenduste riigipoolset toetust tuleb oluliselt suurendada eesmärgiga muuta noorteühenduste tegevus kvaliteetsemaks ja kaasata sellesse rohkem noori.

Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et 16-17-aastaste valima lubamine ei ole mitte neile tehtav suur ja lahke kingitus, vaid muu hulgas ka esimene vastusamm ühiskonnas eksisteeriva demokraatia probleemi lahendamise teel. Probleemi, mille on tekitanud noorte eemalejätmine poliitika kujundamisest ning mille tulemuseks on poliitilise võimu lubamatu tasakaalustamatus vanuserühmade kaupa. Noori valijaid jääb aina vähemaks ning vanemaid valijaid tekib aina juurde.

Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et tänaseid ja homseid noori saab piisavalt usaldada, et lubada nad kõige tähtsamate otsuste juurde. Aeg on lubada noored valimiskastide juurde ja seda juba 2013. aasta kohalike omavalistuste valimisel.

Kommentaarid: (0)

Honey I’m Home…

Teema: noored, noored sotsiaaldemokraadid, Poliitika ja muud loomad, tegin-nägin

Kuna ma olen taaskord andnud oma kolm tilka verd ning uuesti liitunud ka Noorte Sotsiaaldemokraatidega, siis mõned päevad tagasi ilmunud siselehte kirjutasin ka omalt poolt pikema loo. Ajaloolise mälu huvides riputan selle ka siia, nagu juba kombeks saanud… arvake midagi.

Honey, I’m home…

Ma ei tea miks aga seda kirjatükki tundus sobiv just selle, sadadest ja sadadest välismaa seriaalidest ning Hollywoodi filmidest tuttava pealkirjaga alustada. Ilmselt ongi.

Kusagil jaanuari keskpaigas kirjutasin taaskord avalduse Noorte Sotsiaaldemokraatidega liitumiseks. Olin seda mõtet juba pikka aega peas keerutanud, edasi lükanud, erinevate inimestega arutanud, kahelnud ja kindlust saanud. Mõeldud, tehtud. Täiesti tõsiselt.

Veidi enam kui kaks aastat enne seda olin jalgadega hääletanud, peasekretäri kohalt ja organisatsioonist lahkunud. Olin pettunud tollases juhatuses, ühingu aktiivi vaenulikus suhtumises ning passiivses organisatsioonis. Olin selleks ajaks NS-i liige olnud fantastilised 1913 päeva kuid vabandusi, edasilükkamisi, ärajätmisi, intriigide punumist, JOKKi, saunajutte ja paranoiasid oli ümberringi tekkinud tuntavalt enam kui millegi elluviimist. Meeskond, mis viimasel aastal kokku pandud sai ja mille liikmed lubasid maa ja ilma kokku, unustas antud lubadused mõistetamatu kiirusega. Meie koostööpartnerid nimetasid toonast ühenduse presidenti pätiks ja kaabakaks.

Väljastpoolt organisatsiooni vaadeldes jäin lõpuks mõttele, et olukord on kahe aasta tagusest edasi liikunud. Oleme organisatsiooniga mõlemad vahepealsel ajal kasvanud ja arenenud, õppinud tehtud vigadest ning liikunud edasi. On uusi inimesi, olukordasid ning võimalusi. Ka Eesti poliitiline olukord on hetkel sotsiaaldemokraatlike väärtuste levikuks soodne.

JCI korraldas märtsikuus koos Arengufondiga ühe konverentsi raames küsitluse noorte eeskujude ja tuleviku kohta. Poliitikas või ühiskonnas tõusid eeskujudena teiste seast esile Barack Obama ning Toomas Hendrik Ilves ning 2018. aasta Eestit sooviti eelkõige ette kujutada innovaatilise, eduka, sõbraliku, sooja, hooliva, avatud, areneva, aktiivse, hea elukeskkonnaga loodussõbraliku riigina.

Sobib meie väärtustega ideaalselt, kas pole? Minu omadega kindlasti.

Samal ajal oli möödunud aasta lõpuks tööpuudus 15-24 aastaste meeste seas 32% ning naiste seas 25,8%. Paljud noored on pidanud katkestama õpingud, paljudel on raskusi õppemaksu tasumisega, suur hulk on kaotanud töö.

Tudengite sotsiaalmajandusliku hetkeolukorra uuringu andmetel töötas detsembris täiskoormusega 21% ning osalise tööajaga 21% tudengitest. 8% mittetöötavatest tudengitest tõi põhjuseks koondamise või töökaotuse ning 28% ütles, et on otsinud kuid ei ole leidnud sobivat tööd. Vaid 23% leidis, et ei taha või ei peagi töötama. Üsna masendavad numbrid kuid sotsiaaldemokraatidele soodsad? 62% tudengitest ei tuleks tööl käimata rahaliselt toime.

Samal ajal teeb noorte osalus ja kaasarääkimisvõimalus oma arengult vähikäiku. Ühiskonnaõpetuse tase on nõrk ning aine ise jõuab kätte liiga hilja. Kohalike ja maakondlike noorte osaluskogude areng on minimaalne. Noorte esinduskogud on viimastel aastatel palju arenenud kuid on endiselt nõrgad. Noorteühendused ja organisatsioonid samuti. Noorte valimisea piiri langetamisest räägitakse kuid liiga vähe ja mitteametlikult.

Aga alles see oli kui haridusminister noorteühenduste aastatoetusega manipuleerides poliitnoored enda erakonna noorteorganisatsiooni eeskujul veelgi enam erakondade kahurilihaks muuta otsustas ning õiguskantsler välja ütles, et senikaua kuni parteide noorteorganisatsioonid kujundavad üha uusi JOKK-kultuuri esindajaid, ei ole lootustki, et katkeksid R- või K-skeemid ning ühiskonnas tekiks olulisel teemadel sisuline arutelu.

Olgu, vähemalt mõnda aega tagasi oli noorsotsides kahuriliha rindel olukord oluliselt parem (noorte poolt vaadates muidugi) kui mitmes teises erakonna noorteühenduses ning usun, et on ka täna ja homme. Suhted erakonnaga peavad olema kahepoolsed, konstruktiivsed, kõik sammud ja tegevused mõlemapoolselt kasulikud ning nõudmistele ja tingimustele tuleb omakorda vastata nõudmiste ja tingimustega.

Pean siin vahepeal tunnistama, et alles üsna hiljuti tundsin noorsotside üle omajagu uhkust. Hetkel mil erakond Tallinna koalitsioonis vaikselt koalitsioonipartneri survele allus jätkus just Noortel Sotsiaaldemokraatidel julgust ja kainet mõistust üliõpilaste kaitseks välja astuda nii avalikult kui erakonnas. Sellistel hetkedel tasub alati meeles pidada, et ilma noorteta võiks SDE veel tänaseni ühte teist nime kanda.

Loodan, et selliseid hetki on veel ja veel ning saan nende loomisel ka oma rolli mängida.

Päevapoliitikast rääkides tuleb hetkel kõige kuumema teemana meelde aga hoopis see kurikuulus valimisea langetamine. Ei hakka siinkohal pikemalt kaitsekõnet pidama – märgin ainult, et noorsotside võimalus sellel teemal nähtavamat rolli haarata, ei ole kaugeltki mitte kadunud.

16-17-aastaste valima lubamine ei ole ju tegelikult mitte neile tehtud suur ja lahke kingitus vaid esimene vastusamm ühiskonnas eksisteeriva demokraatia probleemi lahendamise teel. Probleemi, mille on tekitanud noorte eemalejätmine poliitikate kujundamisest ning mille tulemuseks (osaliselt, muidugi) on poliitilise võimu tõsine tasakaalustamatus vanuserühmade kaupa. Noori valijaid jääb aina vähemaks ning vanemaid valijaid tekib aina juurde.

Täpselt sama seisukoha, probleemi saab esile tõsta ka SDE ja NS suhetes kuid erilisi vastutulekuid siin oodata ei tasu. NS saab usalduskrediiti, erakonnasisest toetust juurde eelkõige jõuliste, nähtavate sõnumite, seisukohtade ja ka kaasakiskuvate debattide, ürituste läbi. Alles siis saame oodata paremaid kohti piirkondade juhatustes, erakonna juhatuses (miks mitte, ka aseesimehe kohta?), valimisnimekirjades, volikogudes ja Riigikogus.

Kõiges eelnevas on võimalusi ja väljakutseid.

Kui ma eelmine kord noorsotsides tegutsesin jäin, vähemalt suuremalt jaolt, tegevjuhtkonna, administratiivse poole peale. Vahepeal olen aga ise piisavalt muutunud, et sellest osast seekord käed eemale jätta ning liikuda edasi poliitilise poole peale.

Kõigest eelpool kirja pandust peaks välja joonistuma mitu minu jaoks olulisemat teemat, teemat mis on olulised mulle endale, noorsotsidele, erakonnale, Eestile, Euroopale…

Üks vana asi tuleb seega ära lõpetada, eks näeb mis saab.

Aastate tagant on mul noorsotsidest palju positiivseid aga ka negatiivseid mälestusi. Mäletan elavalt 2006. aasta kongressi järgseid emotsioone kui mustas masenduses veidi pisaraid valasin kui V. A. Hallik presidendiks valiti ja J. Juske veel takkaotsa mulle helistas, m*****s sõimas ja põlema panna soovitas.

Mõnda viga saab parandada. Lühikest aega tagasi olles, olen aru saanud, et Heiki on olnud organisatsioonile hea ning ühtlasi populaarne president. Istuva presidendi vastu kandideerida on risk, raske ja kindlasti mitte populaarne käik. Kuid võlg on võõra oma ning muidugi kandideerin ma 8. mail Tallinnas presidendiks, kui keegi mind kandidaadiks esitab…

Gerd Tarand
www.gerdtarand.eu