http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (4)

Õiguskord Mustamäel, Szolnoki turg jms.

Teema: mustamäe, Mustamäe halduskogu


 
Keegi kindlasti jõudis juba arvata, et ehk ma enam halduskogu asjadest ei kirjuta. Ei, kirjutan ikka. Väikene viivitus tekkis lihtsalt seekord. Ühelt poolt olen olnud haige ning teiselt poolt lootsin Szolnoki turu osas enne postitust veidi täiendavat informatsiooni saada. Nimelt abilinnapea Eha Võrk kohtus turgude teemal Lasnamäe, Kristiine, Mustamäe ja Nõmme linnaosa vanematega kolmapäeval. Kahjuks ma soovitud infot ei saanud. Järgmine kord üritan igal juhul jälle operatiivsem olla.

Mustamäe halduskoguga kogunesime 2010. aasta esimesele koosolekule möödunud teisipäeval.

Vahepeal on toimunud ka üks muudatus halduskogu koosseisus. Nikolai Stelmachi volitused Mustamäe Linnaosa Halduskogu liikmena on peatatud alates 14. detsembrist 2009 kuni 20. juunini 2010 ja esimese asendusliikme Merike Jaago volituste lõppemisel on määratud halduskogu liikmeks Toomas Schipai. Stelmach kogus viimastel valimistel Mustamäelt 217 häält, Jaago 45 häält ning halduskogus neid asendav Toomas Schipai 44 häält.

Päevakord oli seekord järgnev:

1) Mäepealse tn 21A kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine.
2) Ülevaade turvalisusest Mustamäel
3) Informatsioon Szolnoki turust.
4) Halduskogu komisjonide tööplaanid 2010. aasta I poolaastal.
5) Muud küsimused

Mäepealse tn 21A kinnistu detailplaneeringu eskiisi olime halduskoguga juba varasemalt kooskõlastanud 10.02.2009. Võrreldes eskiisiga detailplaneeringus olulisi muudatusi ei ole. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mustamäe linnaosas 0,86 ha suurusel planeeritaval maa-alal asuva Mäepealse tn 21a kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6-korruselise büroohoone, millel on maa-alune korrus, rajamiseks. 6-korruseline tuleb vaid hoone Mäepealse tänava poolne külg. Kaks Nõmme suunale jäävat sektsiooni tulevad korrustega 2 + 1 maa-alune korrus. Halduskogu kooskõlastas detailplaneeringu ühehäälselt ja ilma märkusteta.

Lisan siia ka planeeringu kontaktvööndi skeemi:

Ülevaate turvalisusest Mustamäel andis halduskogule Lõuna Politseiosakonna komissar Marek Saar. Numbrite osas siin pead pakule ei pane kuna kõiki päris ise kirja ei saanud. Suurusjärgud on kindlasti õiged.

Mustamäel registreeriti eelmise aasta 11 kuuga 1800 kuritegu. See on 17% rohkem kui 2008 aastal. Varguseid oli 1141, mis on 200 võrra rohkem. Suurenenud on eluruumidest, sõidukitest, ja kaubandusettevõtetest vargused. Tõusu on siinkohal koguni 22,7%. Tõusnud (+12,8%) on ka tänavakuritegevuse arv, mis moodustab 39,6% kogu kuritegevusest. Vähenenud on isikuvastased ja liiklusalased kuriteod. Seksuaalkuritegusid registreeriti 2 (2008. võrreldes -1), perekonna vastu suunatud kuritegusid 7 (-1) ning narkokuriteod on vähenenud 21%, 44lt episoodilt 56le.

Avastatud on 692 kuritegu, see on ainult 38% kogu kuritegude arvust. Avastatud on iga kolmas varavastane kuritegu. 1. astme kuritegudest on avastatud 63%, seksuaalkuritegudest 100% ning perekonna vastu suunatud kuritegudest 86%. Varavastaste kuritegude avastamine on vaid 31%.

Registreeriti 4146 väärtegu, nendest 268 alaealiste suhtes. Väärtegude osas on oluline langemine. 1234 korral piirduti suulise hoiatusega.

Kümne kuuga määrati Mustamäel trahve 3,65 milj. krooni eest. 85-l korral on väärteomenetluse korras võetud ära juhtimisõigus.

Szolnoki turg on keskne ja silmapaistev koht Mustamäel, aga seal ei ole rikkumisi, millega saaks politsei tegeleda. On tabatud salakaubamüüjaid, joobes isikuid kuid üldiselt sätitakse võimude saabumise ajaks kõik kiirelt korda. Kohalikud inimesed aga räägivad, et pimedamal ajal ei julge Szolnoki peatuses trollist väljudagi. Kas hirm on taaskord suurem kui asi ise või jäetakse enamasti politseile avaldus kirjutamata?

Mustamäe pargid on statistika kohaselt endiselt turvalised kohad.

Mustamäe jaoskond on aja jooksul ka kokku kuivanud. Kui 2 aastat tagasi oli linnaosa peale vaid 10 piirkondlikku politseiametnikku+ juht, siis tänaseks on alles jäänud vaid 8+juht. 2009. aasta palgakärbe jäi 15% ringi.

Uurisin ettekandjalt, et kas aastatagune trend on endine – Mustamäel panevad kuritegusid toime eelkõige Mustamäe enda elanikud. Olukord on selles osas tõesti sama.


 
Järgmise päevakorrapunkti juures andis linnaosa vanem Lauri Laats halduskogule ülevaate Szolnoki turu ala olukorrast. Lisan järgnevasse sujuvalt ka varem teada olnud informatsiooni ja seisukohtasid.

Szolnoki piirkond on täna välja arendamata ning Mustamäe elanike silmis üks halvima mainega alasid linnaosas.

Reaalsus on see, et probleemne ala on täna kolme eraomaniku valduses ning linnal on seal vähe võimalusi. Olen ise (nagu ilmselt kõik Mustamäel aktiivsemad tegelased) öelnud, et Szolnoki ala tuleb kiirelt arendama asuda. Turu jaoks on ala ilmselt küll liiga väike kuid võimalik oleks näiteks moodsama turuhoone rajamine. Kusjuures veel 2002. aastal planeerisid omanikud turu asemele 3-korruselist ärihoonet.

Maa-ameti kaardiserveris näeb ala täna välja selline:
 

 
Alale jääva suurima kinnistu (E. Vilde tee 91a – müügiletid jne) eest on omanik täna linnalt nõudmas väljaostuhinnaks 14 miljonit krooni. Tegemist on üsna räige hinnaga mida linn endale täna lubada ei saa. Ülejäänud kahe krundi omanikega läbirääkimised käivad. Ala saaks tõsisemalt arendada kui kõik kolm krunti koos hoonestusõigusega või siis vähemalt hoonestusõigus oleks linna kätes. Eraomanikud arendusest hetkel ilmselgelt huvitatud ei ole.

Szolnoki turust rääkides unustame aga tihtipeale tegeleda E. Vilde tee 101 hoone küsimusega. See on see suurem maja milles hiljuti tulekahju toimus. Ideaalis hõlmaks lahendus kõiki nelja kinnistut, see aga teeks asja veelgi keerulisemaks.

Kõikvõimalikel läbirääkimistel mängib kindlasti oma osa ka seda, et E. Vilde tee 91 krundi omanikuks on AS Volex (Olga Reut) ning E. Vilde tee 101 kinnistu omanikuks on OÜ Ozioran (Juri Reut) ehk siis tegemist on perekonnaäriga kõrvuti asuvatel kinnistutel. Väiksemate kruntide omanikeks on E. Vilde tee 101b osas OÜ Greifer ning E. Vilde tee 101a osas OÜ Mertiim.

On olemas ka juba 2001. aastast kehtiv E. Vilde tee 91 ja 101 kinnistute maa-ala detailplaneering. Mille eesmärgiks on E. Vilde tee 101 avaturu asemele kinnise turuhoone ehitamine ja selle teenindamiseks vajaliku liikluskorralduse lahendamine ning planeeritaval alal asuvate kruntide sihtotstarbe ja ehitusõiguse ulatuse määramine. Arendusprojekti blokeerisid kuuldavasti kahe väiksema krundi omanikud, tuues vabanduseks kommunikatsioonid ja mida kõike veel. Eks reaalsuses oli vast asi ikka pigem omavahel selgeks rääkimata rahaasjades.

Niisama on hea teada, et hiljutise tulekahju tagajärgede likvideerimisel E. Vilde tee 101 kinnistu hoones on omanikul hetkel pooleliolev vaidlus kindlustusfirmaga ehitusfirma valiku osas ning nädala alguses oli Szolnoki turu müügilettidel koguni kolm müüjat.

Hetkel tundub, et Szolnoki alaga seoses on hetkel küsimusi oluliselt rohkem kui vastuseid ning mina jään selle ala lähiaja arengute osas pessimistiks. Lõpuks jääbki üle tõdeda, et Aavo Vään ilmselt ei eksinud kui halduskogus soovitas turu arendamiseks kaaluda teisi asukohtasid. Kännu Kukk, Sääse asum, või midagi kolmandat?

Ülejäänud halduskogu punktid olid pigem informatiivsed ning ei hakka neid siia kirja panema. Protokolli leiad siit (.doc).

Kommentaarid: (2)

Keskkonnaministeerium vs kõik teised

Teema: mustamäe, Poliitika ja muud loomad, seisukohad, Vabateema

Tänasest Eesti Päevalehest saame lugeda kiskumisest Keskkonnaministeeriumi ja Mustamäe linnaosa valitsuse vahel.

Mustamäe ja Nõmme vahel laiuv Sütiste parkmets on lõppenud aasta detsembri algusest olnud linna ja riigi vahelise tüli allikas: Mustamäe linnaosa valitsus lõpetas Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal paiknevas piirkonnas heakorratööd, tuues põhjuseks rahapuuduse.

Igaks juhuks mainin ära, et otsus riigimaa hooldamine lõpetada võeti vastu enne tänase linnaosavanema ametisse määramist. Tegemist on mõistliku otsusega ning varem või hiljem oleks see tulnud igal juhul.

Rahapuudus tõepoolest on, Mustamäe heakorraeelarvet on aastaid kärbitud ning seda juba alguseks olnud väga ebanormaalselt madalalt tasemelt. Täna on reaalsus selline, et linnaosa vajaks tegelikult viis korda rohkem heakorravahendeid kui linn selleks eraldada suvatseb. Kusjuures, napilt õnnestus vältida olukorda kus 2010. aastal oleks seda raha kärbitud veelgi – 2,2 miljoni pealt 1,7 peale – õnneks säilitati eelmise aasta tase.

Ministeerium ajab aga sõna otseses mõttes lolli juttu. Illustreerida on seda lihtne Tamkivi enda sõnadega – tsiteerida võib näiteks keskkonnaministrit 13. aprillil 2009, Riigikogu istungil arupärimisele vastates:

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole reformimata riigimaade hooldamise küsimused täielikult reguleeritud, küll on aga praktikas enim esile kerkinud kitsaskohtade lahendamiseks kehtestatud vastav regulatsioon.

Jäätmeseaduse § 128 lõike 5 kohaselt on seaduses sätestatud juhul reformimata riigimaal jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil. Samuti sätestab metsaseaduse § 81 lõige 3, et kui mets kasvab maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal, korraldab metsa majandamist ja raadamist kuni maareformi seaduse alusel maa omandiõiguse ümbervormistamiseni Riigimetsa Majandamise Keskus.

Arvestades, et reformimata maa sisaldab nii tagastamisele, erastamisele kui ka munitsipaliseerimisele kuuluvat maad, ei pea riik võimalikuks ega põhjendatuks püsiva hoolduse korraldamist nimetatud maal.

Lihtne, eks ole.

Kui sama riigikogu istungi stenogrammi lugeda saame ühest küsimusest teada ka, et reaalsuses ei ole ministeerium selle töö tegemiseks eraldanud mingeid vahendeid. Kalev Kallo leidis tookord isegi, et minister on ühes varasemas samateemalises vastuses Riigikogu liikmeid tahtlikult eksitanud.

Ka Eesti Linnade Liit tegi näiteks 2010. aasta riigieelarve koostamise protsessi läbirääkimiste käigus ettepaneku näha 2010.a. riigieelarves Keskkonnaministeeriumi real ette vahendid reformimata riigimaade hooldamise (saaste likvideerimine, linnakeskkonda tervendavate haljastute rajamine ja hooldamine reformimata riigimaadel) kulude katteks.

Loomulikult ei suvatsetud seda teha sest Keskkonnaministeeriumil on kama.

Riigikontroll ütles 2008. aastal Riigikogule esitatud kontrolliaruandes sedasi:

Reformimata maid ei hooldata ning sealsetel metsamaadel ei tehta vältimatuid metsamajanduslikke töid. Kuigi õigusaktidega on reformimata maade valitsemise kohustus riigil ning nende ülesannete täitmine on pandud üldjuhul maavanematele, ei ole aastate jooksul raha hoolduseks eraldatud. Seetõttu on reformimata maad ja neil asuvad metsad jäänud unarusse ning kujunenud ebaseaduslike prügiladustajate lemmikpaikadeks.

Keskkonnaminister vastas tookord eriti nõmeda vastusega:

Kuna reformimata maa sisaldab nii tagastamisele, erastamisele kui ka munitsipaliseerimisele kuuluvat maad, siis püsiva hoolduse korraldamine pärsiks ministri hinnangul maareformi lõpuleviimise motivatsiooni.

Ehk siis juba üsna mitmel korral on sisuliselt selge, et heakorra tagamine on riigi ülesanne kuid minister ja ministeerium on lihtsalt otsustanud seda omadel põhjustel mitte teha.

Samas aruandes on asi kirjas ka veidi täpsemalt:

Riik peab valitsema maid, mis ta on jätnud või kavatseb jätta enda omandisse maareservina, samuti muid reformimata maid. Õigusaktidega kindlaks määratud juhtudel on maavanem reformimata riigimaa ajutine valitseja. Ka riigi maareservi taotletaval maal on maavanema volitused riigimaa ajutise valitsejana samad kui muul reformimata riigimaal. See on reguleeritud 26.01.2004. a jõustunud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 13 „Vabariigi Valitsuse 3.09.1996. a määruse nr 226 «Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine» ja Vabariigi Valitsuse 05.06. 2001. a määruse nr 191 «Riigile kuuluva asja piiratud asjaõigusega koormamise kord» muutmine“.

Ka maade hooldamise küsimused ei ole reguleeritud. Auditeerimisel selgus, et maavanemal kui ajutisel valitsejal ei olegi õigust korraldada reformimata riigimaade hooldamist. Küll on aga reguleeritud, et kui reformimata maadele ladustatakse ebaseaduslikult prügi, siis on jäätmeseaduse kohaselt saaste likvideerimise korraldamise kohustus keskkonnateenistustel. Riigikontroll leiab, et ohtlikku saastet ei tekiks, kui maid korrapäraselt hooldatakse, s.o niidetakse ja koristatakse.

Paljud omavalitsused teevad riigimaadel oma kuludega nõutavad hooldustööd. Mõneti on see mõistetav, sest reformimata maade hoolduskuludes sisalduvad nende alade hoolduskulud, mis nagunii jäävad omavalitsuse omandisse: pargid, haljasalad, teed, tänavad.

Kokkuvõttes saab öelda, et riik ei ole reformimata maid heaperemehelikult hooldanud, kuna ükski riigiasutus ei pea seda enda kohuseks. Riik ei ole reformimata maade hooldamise tarbeks raha planeerinud. Kohalikud omavalitsused on osutanud riigimaade hooldusteenust riigile tasuta.

Ehk siis kokkuvõtlikult oleks riigil justkui kohustus heakorda ja hooldust tagada kuid veelkord, seda on otsustatud mitte teha. Tegemist on sulaselge idiootsusega.

Omamoodi huvitav ja täiesti eraldi küsimus on muidugi korduvalt mainitud munitsipaliseerimise teema. Huvitav kuidas Tallinnal tänase riigi-/linnavõimu kestel selles küsimuses ka läheb;)

Varem või hiljem võiksid omavalitsused selle tantsu lõpetamiseks pöörduda kohtute poole, kui mitte enne, siis Riigikohtus saaks asi ikka selgeks. Hetkel on sisuliselt tegemist õigusliku vaakumiga kus riik võib teha mida iganes tahab – tahan hooldan, tahan ei hoolda. Kui lõplik soov on reformimata riigimaa hooldamine lükata omavalitsuse kaela siis on riigil võimalus seda õiguslikult sedasi reguleerida. Teine variant on määrata reformimata riigimaade valitseja senisest selgemalt ning tagada omaniku kohustuste täitmine. Minupoolest tehku siis kasvõi haldusleping ja kompenseerigu omavalitsusele tehtud kulud.

Hetkel on asi üks ajuvaba kukepoks kus Keskkonnaministeerium on selgelt välja öelnud, et nemad ei taha ning kõik teised on seisukohal, et peaks ikka küll. Omavalitsus on aga sundolukorras – üldist pilti on tarvis hoida viisakana, keskkonda hoida ning kui inimesed läbi Sütiste parkmetsa jalutades peadpidi prügihunnikusse kukuvad kiruvad nad lõppkokkuvõttes enamasti ikka linna või linnaosa.

Kommentaarid: (0)

Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoni esimesest koosolekust

Teema: keskkond, mustamäe, Mustamäe halduskogu

Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga kogunesime oma uue hooaja esimesele koosolekule möödunud esmaspäeval. Tegemist oli sissejuhatava koosolekuga, plaanis oli kokku leppida edasised töökorralduses, saada tuttavaks ning õhku visata esimesed mõtted sisulise poole pealt.

Seitsmest komisjoni liikmest jõudis kohale vaid neli, õnneks saime sellega kvoorumi kokku. Loodetavasti edaspidi õnnestub ka teistel osaleda. Olgu siis kohe öeldud, et järgmine koosolek on kavandatud 28. jaanuar 2010 ning kõik teemast huvitatud on vägagi oodatud osalema.

Kui kellelgi on mingeid konkreetseid teemasid, mida keskkonnakomisjon (heakord, keskkond, jäätmed) arutada võiks, siis andke sellest kindlasti otse minule teada.

Teemad, mida esimesel koosolekul puudutasime olid aga sellised (järgnev on minimaalselt toimetatud väljavõte protokollist, seega kohati võib olla hüplik):

Enn Allikmäe andis ülevaate Mustamäe heakorrast 2009. aastal. Viis aastat tagasi toimunud riigihanke võitis Mustamäe Haljastuse AS, tookord oli mahuks määratud 2,8 miljonit krooni. Aastate jooksul on Mustamäe heakorrale eraldatud vahendeid kärbitud esialgu 2,6 miljoni peale ning 2009. aastal siis 2,2 miljoni peale. 2009. aasta kärbete tõttu jäi täies mahus tegemata sügisene lehekoristus (rakendatud on maksimaalses võimalikus ulatuses töötuid kuid lehtede äravedu ja ladustamine on kulukas ning selleks vahendeid ei ole). 2010. aasta esialgses eelarve eelnõus oli Mustamäe heakorrale ette nähtud vaid 1,7 miljonit krooni, linnavolikogus seda aga õnneks muudeti ning heakorra eelarve jääb enamvähem samale tasemele mis 2009. 1,7 miljonit oleks võimaldanud sisuliselt vaid kevadist suurpuhastust ning veidi niitmist. Praegu ette antud eelarvega saab aga vähemalt sügiseni tööd teha, siis tuleb hakata otsima lisavahendeid lehtede äraveoks ning töötute rakendamiseks suuremas mahus. 2010. aastal on plaanis loobuda linnaosas asuva riigimaa (Sütiste parkmets) hooldamisest kuna selleks ei ole enam vahendeid. Sellekohase kirja on LOV saatnud ka Keskkonnaministeeriumile kuid hetkel veel vastust ei ole.

Tundsime ka huvi, et mis teeb lehtede äraveo nii kalliks. Selgus, et Tallinnas ei ole näiteks lehtede jaoks sobivat kompostimise väljakut. Kunagi Rahumäe tee 5 asunud väljak ei vastanud nõuetele ning tuli sulgeda. Uue väljaku rajamiseks oleks tarvis ligikaudu 3-5 miljoni kroonist investeeringut, seda linn aga tänaseni teinud ei ole. Seetõttu tuleb lehed viia Jõelähtme prügilasse, maksta nii transpordi kui ladustamise eest.

Uurisime, et kui on kavas teha ühistul okste lõikust, siis kas on olemas kohta kuhu oksad koguda ja põletada. Sellist kohta hetkel ei ole.

Koosolekul kutsutud külalisena osalev Anne Nuude tegi ettepaneku teha ühistutele soovituslik ettepanek pesta ise majade esiseid teid. Kulu oleks umbes 32 krooni kuus ning paljude majadel on alles ka vastavad kraanid. See aitaks oluliselt kaasa teetolmu ja õhusaaste vähendamisele. Komisjoni liikmed leidsid, et ettepanekut tasub teha – näiteks mõne korteriühistute ümarlaua raames – kuid kuna hetkel ei ole teema aktuaalne, tullakse selle juurde tagasi kevadel. Märgiti, et idee on hea kuid probleemiks võib saada ka pesuvee äravool – paljude Mustamäe majade juures on tänaseni rajamata sadeveekanalisatsioon.

Stockholmis pestakse igal hommikul vähemalt sõiduteede servad üle. Tallinnas koguneb sinna tohutu mustus mis on ilmselt ka mürgine. Selle küsimusega tuleb tegeleda. Andsin komisjoni liikmetele teada ka, et eelmine komisjoni koosseis arutas teede pesemise küsimust (teid ei pesta rahapuudusel, vesi on kallis) ning tegi ka ettepaneku leida võimalus Tallinna avalikus omandis oleva pumbajaama rajamiseks mis viiks teepesu kulud vastuvõetavale tasemele.

Mustamäe LOV on teinud ka omad ettepanekud linna heakorraeeskirjade uuendamiseks. Näiteks on pakutud mõtet anda võimalus pikalt ühele kohale seisma jäetud sõidukite teisaldamiseks ajutisele väljakule. Soomes näiteks viiakse autod ajutisele platsile, kui omanik kuu aja jooksul järgi ei tule, läheb auto oksjonile. Ilmselt aga tehtud ettepanekud läbi ei lähe.

Tõstatus probleem, et kui autod pargivad jalus, siis korteriühistul ei õnnestu omanike kohta infot saada ei politseist ega MUPOst, et paluda seda liigutada. Omanikud kindlasti liigutaks sõidukeid kuid nendega lihtsalt ei saa ühendust. Lisasin, et parkivad sõidukid on takistuseks ka kvartalisiseste teede koristamisel – vaja oleks välja töötada süsteem (graafikud, teavitamine jne.) autoomanike ja ühistute teavitamiseks teehooldustöödest, et oleks võimalik korralikult teid korrastada, sama probleemi tõi hiljuti keskkonnakomisjoniga kohtudes esile ka OÜ Jaaksoni Linnahoolduse esindaja ning sellega tegeleme kindlasti järgmisel aastal. Mustamäel on üritatud midagi sellist koostöös ühe ühistuga teha kuid ei õnnestunud ning koristusel ette jäävaid autosid trahvida ei saa.

Räägiti, et Tallinnas oli korteriühistuga raieloa saamine tohutult aeganõudev. Ametitega asjaajamine võttis aega 4 kuud ning asendusistutuse nõuded on nii karmid, et ühistu ei saanudki lõpuks endale seda lubada.

Märgiti, et korraldatud jäätmeveo rakendamine on omadega umbe jooksnud ning ka Mustamäel on seda saanud rakendada vaid osaliselt. Anne Nuude märkis, et näiteks Adelan prügiveod ei paku isegi mitte pakendikonteineri võimalust kuigi elanikel oleks selle vastu huvi, teistel ettevõtetel on see variant olemas. Tiina Saidla täiendas, et isegi kui konteinerid on, viib motivatsiooni alla see kui tuleb prügiauto ja kõik konteinerid ikka kokku kallab.

Kaks murekohta konteineritega on, et ideaalis peaksid need asuma üksteisest mitte enam kui 500 meetri kaugusel ning inimesed kipuvad klaastaarat konteinerisse viskama ka öörahu ajal. Eraldi probleemiks on konteinerite ümbruse koristamine mida eriti ei tee keegi.Ümbruse koristamata jäämise tõttu sai konteiner ära toodud näiteks Lehola bussipeatuse juurest.

Tekkis küsimus Kadaka metsapargi koristamisest. Linnaosa koristab ala umbes kahel korral aastas. Metsa all niitmist ei tehta kuid hetkel oleks tarvis lõigata võsa. Hiljuti tekkis probleem ka alal asunud molokiga, see oli kütusega üle kallatud ja põlema pandud. Õnneks oli see vähemalt kindlustatud. Anne Nuude andis teada, et üks koristaja käib vahel metsapargis ka vabatahtlikult koristamas ning on saanud ka Mustamäe Haljastuse AS-iga kokkuleppele, et need viivad siis prügi minema.

Kommentaarid: (1)

Mustamäe halduskogu toetab linnaosa vanemana Lauri Laatsi

Teema: Arte Gümnaasium, KOV 2009, mustamäe, Mustamäe halduskogu, Poliitika ja muud loomad, tallinn

Mustamäe

Mustamäe linnaosa halduskogu värske koosseis kogunes täna oma teisele erakorralisele koosolekule. Päevakorras oli neli punkti. Arvamuse esitamine linnaosa vanema kandidaadi kohta; halduskogu komisjonide arvu määramine, nende esimeeste valimine ning Mustamäe koolidesse halduskogu liikmete kinnitamine.

Esimese päevakorrapunktina kuulasime halduskoguga ära Mustamäe linnaosa vanema kandidaadi, Lauri Laats (SDE), ettekande ning toimus arutelu.

Lauri on 28 aastane, vabaabielus, ühe lapse isa. Kõrghariduse saanud Tallinna Tehnikaülikoolis kinnisvara haldamise alal. Hetkel tegev kinnisvarahaldusega tegeleva ettevõtte Olemar OÜ juhataja ja ainuomanikuna. Räägib vabalt kolmes keeles sh eesti, inglise, vene. Vabal ajal tegeleb lohesurfiga ning varasemal ajal on tulnud näiteks mitmel korral ka Eesti meistriks vabamaadluses.

Sisulisema poole pealt rääkis Lauri halduskogus vajadusest muuta linnaosa juhtimist inimsõbralikumaks ja efektiivsemaks. Näiteks peab ka linnaasutuses olema klienditeenindus ja selle kultuur samal tasemel parimate eraettevõtetega. Mustamäel lahendust vajavate probleemide seast tõstis Lauri esile parkimist, rohealasid, vaba aja veetmise võimalusi. Noortele tuleks luua enam sportimisvõimalusi jms. Linnaosa tuleb muuta senisest avatumaks, kaasates enam MTÜ-sid, halduskogu jne. Korrastamist vajavad Mustamäe liiklussõlmed ning lahendamist mitmed sotsiaalprobleemid.

Muidugi tunnistas ka Lauri, et raha on vähe ja olemasolevaga tuleb anda parim.

Mõned väljavõtted küsimustest-vastustest:

Maret Maripuu: Miks arvate, et Mustamäe linnaosa valitsuses töötavad inimvaenulikud ametnikud?
Lauri Laats: Ei ole väitnud, et ei olda kliendisõbralikud kuid alati saab paremini, efektiivsemalt ja kasutada enam inimfaktorit. Mitte jääda raamidesse ametnik-linnaosa elanik.

Helle Kalda: oli ka veidi valus kuulda jutte efektiivsuse puudumisest. Ega ometi ei ole kavas asuda ametnikke koondama selle efektiivsuse sildi all?
Lauri Laats: Ei. Pigem vaatame üle koormused ja tööjaotuse.

Aavo Vään: Kuidas kasutada linnaosa lehte kui see alles jääb?
Lauri Laats: LO leht on praktiliselt ainus vahend linnaosa vanema ja linnaosa elanike vaheliseks suhtluseks. Tuleb kasutada efektiivselt.

Lõppkokkuvõttes otsustas halduskogu Lauri Laatsi linnaosa vanemana toetada 14 poolthääle ja 4 erapooletu halduskogu liikme häälega.

Järgmises päevakorrapunktis otsustas halduskogu moodustada 5 komisjoni ning 2 ajutist komisjoni ning valis nende esimehed:

1) Planeeringukomisjon – Tiit Kivikas (KESK)
2) Revisjonikomisjon – Jüri Saar (opositsioon)
3) Kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjon – Margarita Tšernogorova (KESK)
4) Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon – Mark Levin (KESK)
5) Keskkonnakomisjon – Gerd Tarand (SDE)
+
6) Korrakaitse- ja tarbijakaitse komisjon – Aavo Vään (KESK)
7) Majanduse- ja eelarvekomisjon – Helle Kalda (KESK)

Opositsioon esitas omalt poolt veel Kultuuri-, spordi ja hariduse komisjoni esimeheks Maret Maripuu ning Korrakaitse- ja tarbijakaitse komisjoni esimeheks Martin Kuke. Paraku need opositsiooni kandidaadid seekord toetust ei leidnud.

Komisjonide koosseisud kinnitatakse järgmisel koosolekul.

Viimase punktina määras halduskogu oma esindajad linnaosa koolides, need said järgnevad:

Tallinna 32. Keskkool – Kalle Jõks
Tallinna 37. Keskkool – Helle Kalda
Tallinna Tehnikagümnaasium – Martin Kukk
Tallinna Mustamäe Gümnaasium – Tiit Kivikas
Tallinna ARTE Gümnaasium – Gerd Tarand
Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium – Irina Tšitšejeva
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium – Aavo Vään
Tallinna 53. Keskkool – Igor Kravtšenko
Tallinna Saksa Gümnaasium – Maret Maripuu
Lepistiku Lasteaed-Algkool – Heino Tohver
Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool – // kandidaate ei olnud, jääb järgmisele istungile
Mustamäe Laste Loomingu Maja – Tiia Tiik

Mustamäe halduskogu järgmine korraline istung on 8. detsembril kell 16:00. Kõik huvilised on alati oodatud.

Maret Maripuu tegi ettepaneku lisada halduskogu päevakorda juba järgmine-ülejärgmine koosolek punkt Szolnoki turu kohta. See punkt tuleb.

Kommentaarid: (1)

Mustamäel halduskogu esimene koosolek igav ei olnud…

Teema: mustamäe, Mustamäe halduskogu, Poliitika ja muud loomad

Mustamäe

Täna oli siis lõpuks see päev, mil esimesele koosolekule kogunes Mustamäe halduskogu uus koosseis. Meid on halduskogus varasemast enam – koguni 23. Halduskogu enamus on linnas valitseva SDE ja Keskerakonna koalitsiooni käes 13 häälega ning opositsioonil on oma 10 esindajat. Jättes nimed mainimata, täna oli kohal vaid 8 opositsiooni esindajat. Ilmselt jääb see neile pikemaks ajaks meelde.

Linnaosa vanema kandidaati kuulata ei õnnestunud ning halduskogu ei otsustanud teda ei heaks kiita ega tagasi lükata. Põhjused on proosalised – linnavalitsusest ei ole tulnud ametlikku kirja, millega SDE poolt esitatud Lauri Laats ametlikult kandidaadiks esitataks (sama ka teiste linnaosade vanemate puhul) ning halduskogul puudus alus küsimuse arutamiseks. Tallinna linnaosade vanemate määramine võtab arvatust kauem aega.

Tänase koosoleku ainsateks punktideks jäid esimehe ja esimehe asetäitja valimine. Vastavalt koalitsioonileppele on halduskogu esimehe koht Keskerakonnal ja asetäitja oma SDE-l.

Esimehe valimised sujusid probleemideta. Igor Kravtšenko esitati kandidaadiks Keskerakonna poolt, Matti Tarum IRL-i poolt. Salajasel hääletusel saadi täpselt selline tulemus nagu oodata oli 13 – 8 ning Kravtšenko jätkab halduskogu esimehena. Kuigi meil on varasemalt olnud mõningaid eriarvamusi ja ütlemisi, annab temaga kindlasti ka koostööd teha.

Halduskogu esimehe asetäitja valimisel sai aga veidi tsirkust ja leiba. Sotsiaaldemokraadid esitasid kandidaadiks mind ja Reformierakond Maret Maripuu. Seejuures oli kandidaatide järjekord valimisnimekirjas seekord vastupidine. Salajane hääletus valmistas üllatuse – hääled jagunesid 11 – 10, minu kasuks, mitte 13 – 8 nagu halduskogu jõujooned oodata lubasid. Asetäitja valimiseks on tarvis koosseisu häälteenamus ning asetäitja jäi esimeses voorus valimata. Segadust ja piinlikke pilke oli omajagu aga tegijal ikka juhtub – alguse asi.

Kusjuures. Kui kõik opositsiooni esindajad oleksid kohal olnud, oleksid hääled jagunenud 11 – 12 ning koalitsiooni enamusega halduskogu oleks seekord valinud esimeheks opositsiooni esindaja, Reformierakondlase, Maret Maripuu. Kusagil on kaks inimest, kellele see meelde võiks jääda.

IRL-i ja Reformierakonna esindajatel jäi aga tabamata pisikene iroonia. Nimelt tegin mina eelmine õhtu SDE ja Keskerakonna inimestele ettepaneku suurendada Mustamäe halduskogu aseesimeeste arvu 2-ni ning kaasata halduskogu juhtimisse ka opositsioon. Seekord leidsime arutelu tulemusel siiski, et hetkel ei ole see veel hea mõte. Enne on tarvis ka omavaheline koostöö ilusasti käima saada. Igal juhul, pidin vähemalt proovima seda ettepanekut teha, minu arust on opositsiooni ja koalitsiooni koostöö erakordselt oluline.

Teises asetäitja valimise voorus oli aga kõik juba uuesti kontrolli all ning inimesed numbrite osas tähelepanelikumad. Hääled jagunesid 13 -8, minu kasuks.

Seega, Mustamäe halduskogu asub juhtima Igor Kravtšenko kes juhtis seda ka viimased paar aastat ning mina, tema asetäitjana. Omalt poolt saan lubada, et annan oma parima ning olen kõigi mõtetele ja ettepanekutele alati avatud.

Ei saa öelda, et tänane halduskogu igav oleks olnud.

Halduskogu järgmisel koosolekul õnnestub loodetavasti ära kuulata linnaosa vanema kandidaat, moodustada komisjonid ning valida nende esimehed ning asuda juba ka sisulisema töö kallale.

Mina aga jätkan eelmise halduskogu koosseisu ajal tekkinud kommet peale iga koosolekut siin veebipäevikus arutatust ülevaade anda.

Stay tuned…