Kui Tallinnas tahta hävitada täna üsna edukalt toimivat noorsootöö süsteemi ja astuda hulk aastaid tagasi, on selleks õhku visatud päris hea mõte. Tuleb sulgeda Tallinna Noorsootöö Keskus ja vara laiali jagada. Alates eilsest on selge, et see samm on ette võetud ja ideena õhus – tõenäoliselt viiakse siis ka ellu.
Reaalselt on Tallinna Noorsootöö Keskus (TNK) ainus linnaasutus, kus on tõsiseltvõetavat noorsootöö alast kompetentsi ja ressurssi ning mis on seda võimeline ülelinnaliselt kasutama. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet (TSNA) on aastaid võrrelnud linnaosade noortekeskuseid ja TNK omi ning TNK omad jäävad alati võrdluses peale ja mitte vähe.
TSNA all olevate TNK noortekeskuste juhtimist korraldab üks juhtkond, st siin on võrreldes linnaosade keskustega väga selge kokkuhoid. Võrdluseks, kui ühe TNK keskuse kulu noortekeskuse kohta oli 2009. aasta kinnitatud eelarve järgi 1,257 miljonit, siis nii Mustamäe kui Haabersti keskuste kulud olid 100-150 tuhat krooni enam. Veidi väiksem on see vahe Mähe ja Kose keskuste puhul kuna tegemist on pisikeste, asumipõhiste keskustega. Sellel aastal saavad TNK 7 keskust majandatud miljoniga aastas, samal ajal on Mustamäe ja Haabersti eelarved vastavalt 1,235 ja 1,154 miljonit krooni. Mingist rahalisest kokkuhoiust siin seega rääkida ei saa. Suurendame nii kulusid kui linnabürokraatiat. Samuti on TNK keskuste vahel olemas väga hästi toimiv ressursijagamine, st igasse keskusesse ei ole vahendeid tarvis hankida, vaid neid saab jagada – linnaosade keskustes selline süsteem ei toimi ja kui toimiks, oleks oluliselt aja ja töömahukam. TNK keskuste puhul on ka inimressursi kasutamine oluliselt parem, ka asendustöötajaid on vajadusel oluliselt lihtsam leida jne. Näiteks kannataks TNK kaotamisel otseselt Ranna Noortekeskuse projekt mida on 4 aastat tehtud ja üle riigi eeskujuks toodud – üks noortekeskus ei ole seda võimeline korraldama ning mitme, eri juhtimise all noortekeskusega sellist projekti teha oleks kas keeruline või võimatu, ka kulukam.
Linnaosade noortekeskused pakuvad üldjuhul ainult piirkondlikku tegevust, erinevalt TNK keskustest, mille tegevus on ülelinnaline. Noortele on aga iseloomulik justnimelt suur mobiilsus linna siseselt ning Lasnamäe noored võivad vabalt käia mõne teise linnaosa keskuses ja vastupidi. Killustamine ja piirkonnastumine vähendab seda võimalust oluliselt.
Igasuguste uuenduste ja muutustega on oluliselt lihtsam kaasa minna samas haldusalas – samuti tagada kvaliteeti. Näiteks on just Mustamäe noortekeskuse inimesed kurtnud, et kuigi nad tahaksid teha enda veebilehel TNK eeskujul uuendusi, siis linnaosa lihtsalt ignoreerib seda vajadust ja keskusel pole selleks ressurssi. Samuti on alati olnud problemaatiline linnaosade keskuste töötajate osalemine TNK poolt korraldatavatel koolitustel jne.
Samuti on teenus linnaosade keskustes oluliselt kättesaamatum kui TNK omades. Näiteks Mustamäe ja Haabersti keskused olid 2009. aastal avatud 330 tundi vähem kui TNK keskused ning nende külastatavus oli 39% väiksem kui TNK keskustel – siin kombineerub nii teenuse kättesaamatus kui ka TNK poolt pakutav oluliselt kõrgem kvaliteet. Samuti ei ole linnaosade keskustel võimekust leida lisarahastust. Siseriiklike projektide kaudu said TNK keskused lisarahastust 2009. aastal 800 000 krooni, linnaosade omad vaid 65 000 kr. Välisrahastust said TNK projektid 665 000 krooni, linnaosade keskused mitte sentigi.
Linna noorsootöö kannatab linnaosade noortekeskuste kaudu tervikuna!
Lisaks TSNA kaudu saadavatele andmetele on siin veel peenemaid detaile. Linnaosad on alati noortekeskuste peale hammast ihunud, kuna seal on ressurssi ja võimalusi, mida saab ka eesmärgiväliselt ära kasutada. Nii on näiteks Haabersti noortekeskus tihtipeale sunnitud promoma sealset linnaosa vanemat ning räägitakse, et (Oliver Liidemann seletas mulle pikalt ja laialt, et tegelikult on ta tore ja hea ja lubasin talle, et võin talle niipalju vastu tulla, et lisan siia teksti sõnapaari “räägitakse, et”. Ilmselt hakkas siis asjast avalikult rääkimine häirima.) Järve noortekeskusesse soetatud kallist tehnikat kuritarvitavad juba täna Keskerakonna inimesed enda materjalide paljundamiseks (agar kesknoor Oliver Liidemann on pandud Kristiine LOVis suisa noorsootöö peaspetsialistiks). Muidugi tahaks linnaosades tegutsevad parteikontorid rohkem juurdepääsu ja võimalusi. Paljudes linnaosades peetakse noorsootööd aga mitte sisuliseks pikaajaliseks tegevuseks, vaid lihtsalt mingiks tilu-lilu ürituste korraldamiseks. Samas just Nõmme linnaosa oleks ilmselt suurim võitja, kuna Pääsküla noortekeskuse ekstreemspordihalliga on võimalik korralikku omatulu teenida.
Esimesena kannatab aga tõenäoliselt hoopis venekeelne noor. Täna hoolitseb TNK selle eest, et tegevus toimus suuresti kahes keeles, materjalid oleksid saadaval kahes keeles jne. Seda võimekust ja kompetentsi väljaspool TNKd senini ilmnenud ei ole.
Kui kellelgi on soov Tallinna noorsootööd reaalselt arendada, vähendada kulusid ja bürokraatiat, tuleb käituda täna planeeritust vastupidi. Noortekeskused, mis on linnaosade hallata, tuleb sealt ära tuua ja viia Tallinna Noorsootöö Keskuse alla. Tulemus oleks juba aasta-kahega selgelt näha.
Kui linnastruktuuris selle valdkonna siseselt muudatusi teha, siis kõige edasiviivam liigutus oleks hoopis Spordi- ja Noorsooameti likvideerimine, Tallinna Noorsootöö Keskuse muutmine Tallinna Vabaaja Keskuseks (mitte ametiks, vaid justnimelt linnaasutuseks), sinna alla koondada kõik noortekeskused, spordivaldkond ja ka kultuurivaldkond ning anda asutusele küllaltki lai tegutsemisvabadus. Selle sammuga vähendaks ka korralikult bürokraatiat ja kulusid.
Sellised mõtted siis seekord.
28-okt-2010
20-okt-2010
Eilse Mustamäe halduskogu seeriat alustasin juba eile, tõdemusega, et minu arust ei ole normaalne, et halduskogul ei võimaldata tööd teha vaid eeldatakse lihtsalt paarilauselise ettekande järel käe tõstmist.
Meeldetuletuseks veel korra, et halduskogus pidid arutlusele tulema nelja lasteaia (Tallinna Tähekese Lasteaed (.doc), Tallinna Lasteaed Mooniõied (.doc), Tallinna Lasteaed Kikas (.doc), Tallinna Sõbrakese Lasteaia (.doc)) arengukavad, neist viimane dokument saadeti kõigile halduskogu liikmetele tutvumiseks aga alles esmaspäeva hommikul ning enne halduskogu koosolekut teadsin ka, et komisjonis arutatakse neid alles 26. oktoobril
Mis nüüd 26. oktoobri komisjoni puudutab, siis halduskogu koosolekul selgus, et see oli linnaosa valitsuse haldussekretäri poolt minule Igor Kravtšenko allkirjaga edastatud valeinformatsioon, tegelikult toimus tõesti arengukavade arutelu komisjonis ka samal päeval kell kolm. See aga ei muuda asjaolu, et täiesti teadlikult ei võimaldata halduskogu liikmetel tööd teha st arutatavate materjalidega tutvuda ning mina ei ole nõus sedasi töötama, et ametnikud rõõmsalt rullivad edasi ja meie tõstku ainult paarilauselise ettekande järel kätt. Eriti arvestades, et ametnike seltskonnal oleks vabalt olnud võimalik need dokumendid kõigile halduskogu liikmetele saata piisava ajavaruga (komisjoni esimees sai need näiteks enda sõnul juba rohkem kui nädal tagasi) ning vastavalt kõigile kehtivatele õigusaktidele võib halduskogu otsustamiseks võtta kuni kuu aega.
Paraku minu ettepanekut arengukavadega tutvumiseks aega võtta ning need seekord päevakorrast välja jätta, ei toetanud ükski halduskogu liige. Sealhulgas ka need opositsioonisaadikud kes Tallinna linnaeelarvet menetledes alles hiljuti volikogus (põhjendatud) kisa tegid ning tookord demonstratiivselt välja marssisid – põhjus oli ju sarnane, polnud ei materjali ega aega – seekord oli küll materjali aga aega mitte.
Vähemalt sai niipalju selgeks, et opositsiooni lärmi põhjuseks eelarvemenetluse ajal ei olnud mitte põhimõtted vaid tühipaljas poliitiline tsirkus.
Halduskogu kooskõlastas kõigi nelja lasteaia arengukavad. Kahjuks olin sunnitud kooskõlastamise vastu hääletama, kuigi tegelikult on lasteaiad asjaolusid arvestades (Haridusameti mõistusevastane surve, vägisi peale surutud tempo ja nõuded mis näiteks eeldavad, et arengukavadest jäetakse lõpuks välja igasugused rahalised vajadused või lisatakse selge klausel, et arengukava viiakse ellu vastavalt ressursside olemasolule ehk siis võetakse ära igasugune kindlus ja mõte) teinud väga head tööd.
Arengukavade kinnitamise juures valmistas lisaks asjaajamisele muidugi piinlikkust veel üks sõnavõtt. Nimelt teatas linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Margarita Tšernogorova otse halduskogu saalis, et toetab küll lasteaedade arengukavade põhimõtteid ja visioone kuid ei toeta nende elluviimiseks ressursside eraldamist (!). Kui halduskogus küsiti ühe ettekandja arvamust selle kohta, kuidas senini on lasteaedasid toetatud oli vastus poliitiliselt korrektne – vastavalt võimalustele. Vabandust, olin sunnitud ettekandjale oponeerima – pigem ikka vastavalt prioriteetidele.
Aga aitab selleks korraks lasteaedadest.
Teise päevakorrapunktina arutasime Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu „Mustamäe linnaosa arengukava koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine”. Kuna tegemist on vaid lähteülesandega, siis siin liiga palju arutamist ei olnud.
Küll aga tegin kaks parandusettepanekut.
Esiteks nägi eelnõu (.doc) ette arengukava koostamise perioodiks 2011 – 2015. Minu ettepanek oli arengukava koostada perioodiks 2012 – 2016. Seda mitmel põhjusel. Esiteks on Tallinn juba mingis ulatuses 2011. aasta ära planeerinud ning suuri plaane enam teha ei saa, 2012. on uus eelarveaasta mille planeerimist veel alustatud ei ole. Samuti annab perioodi edasilükkamine aruteludeks rohkem aega ning arengukava avalik arutelu ei jää esialgses eelnõus pakutud valimiskampaania tipphetkedele veebruaris-märtsis.
Teiseks selgus koosolekul, et arengukava koostamiseks mingeid ressursse ette nähtud ei oldud. Arengukava aga eeldab tõsist kompetentsi, mis vajadusel tuleb vähemalt osaliselt sisse osta, samuti eeldab arengukava tõsiseid analüüse, uuringuid mida linnaosa valitsus ise tegema ei ole võimeline. Tegin seega ettepaneku, et kas otsuse eelnõus või vähemalt seletuskirjas oleks märge selle kohta, et koos lähteülesande kehtestamisega nähakse linnaosa valitsusele ette ka arengukava koostamiseks vajalikud vahendid.
Kuigi halduskogu võttis arengukava puudutava vaid teadmiseks, võeti mõlemad ettepanekud seekord positiivselt vastu nii halduskogus kui ka ettekandja poolt ning tõenäoliselt saavad ka sisse viidud.
Järgmine Mustamäe halduskogu koosolek toimub 2. novembril.
19-okt-2010
Tänasel Mustamäe halduskogu koosolekul peaks arutlusele tulema nelja lasteaia arengukavad (Tallinna Tähekese Lasteaed, Tallinna Lasteaed Mooniõied, Tallinna Lasteaed Kikas, Tallinna Sõbrakese Lasteaia Arengukava). Esimesed kolm neist saadeti halduskogu liikmetele tutvumiseks koos päevakorraga 12. oktoobril (mis on väga OK), viimane aga alles eile hommikul. Selle viimase peale viskas minul kergelt üle.
Halduskogul ei ole võimalik ühtegi sisulist arvamust avaldada (olgu, kui aus olla, siis nende arengukavade juures reeglina ei arvata eriti ka siis kui nendega on võimalik tutvuda) kui mitmekümne leheküljelised töödokumendid edastatakse halduskogu liikmetele alles eelmise päeva hommikul.
Andsin sellest seisukohast ka märku ning sain oodatud vastuse, et materjalide saatmist ei reguleeri tegelikult miski peale halduse hea tava (mis näeb ette, et materjalid tulevad koos päevakorra projektiga) ning varem oleme ju arutanud ka koosoleku alguseks laekunud materjale – kui olengi, siis vahepeal on ilmselt mõistust rohkem pähe tulnud ja ei kavatse arutada.
Lisaks sain täna veel teada, et halduskogu töökorraldus on samas teemas samuti peapeale keeratud st täna peaksime arutama neid arengukavasid halduskogus kuid komisjonis on samateemaline arutelu võimalus alles 26. oktoobril. Reeglina käivad asjad ikka vastupidi.
Linna põhimäärus ütleb selgelt, et halduskogul on talle edastatud küsimustes seisukoha võtmiseks aega täpselt üks kuu st kiiret ei ole kusagile. Kui mingid linna haridusameti ametnikud nõuavad koolidelt arengukavasid mingiteks täitmatuteks tähtaegadeks ja arvavad, et nad on olulisemad kui näiteks mõne linnaosa halduskogu seisukoht, siis tasuks nad ilmselt suunata jõukohasemale tööle.
Sellest kõigest tulenevalt kavatsen mina olla tänasel halduskogu koosolekul see kuri inimene kes kohale tulnud ettekandjatele ja halduskogu kolleegidele liiga teeb ja palub vastav päevakorrapunkt päevakorrast välja jätta kuniks igal halduskogu liikmel on olnud piisavalt aega materjalidega tutvuda ning komisjon on saanud materjalid läbi arutada.
Sest lõppkokkuvõttes, ega see mingi Tallinna Linnavolikogu ei ole kus mingeid suvalisi dokumente a la linnaeelarve mingi suvalise silmapilgutusega ilma sisu teadmata kinnitada võib! Offence meant.
23-sept-2010
Turu rajamine Kännu Kuke lähistele on tänaseks juba otsustatud, joonised tehtud, raha välja kaubeldud ning rattad veerevad sedasi, et enam ilmselt seisma ei jää. Aga see selleks.
Mõnda aega tagasi pidasin kirjavahetust Tõnis Arjusega, kes oli parasjagu koostamas kunstiakadeemias magistritööd arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. Magistritöö tegeleb poliitika ja ruumi seosega, eeldusel, et poliitilise tegevuse kadumine ruumist on põhjustanud ka kodanike umbusalduse ja võõrandumise poliitikast. Magistritöö võtab uurimuse alla ka poliitiliste parteide olemuse, kuidas nad on on tekkinud ja millist rolli nad mängivad, samuti kuidas nad kommunikeeruvad avaliku arvamusega. Tööga saab täies mahus tutvuda siin, ning kindlasti pakub see Mustamäe jaoks ühe mõtlemapaneva, alternatiivse ja tänastest plaanidest parema visiooni.
Magistritöö projektiosaks on Mustamäe linnaosavalitsuse hoone mis selles nägemuses asuks just seal kuhu Tallinn täna turgu rajamas on.
ABC-5, ehk Kännu Kukk, näitab selgelt taotlust vabaplaneeringuga paneelelamute piirkonnas pakkuda elanikele nö traditsioonilist linnaruumi, mis looks oma hoomatavas skaalas sotsiaalse elu keskuse. LOV projekt jätkab seda väärtust, rikastades teda omakorda lisa avaliku ruumiga. Toon siin järgnevalt ära magistritöö kokkuvõttes toodud LOV hoone kirjelduse.
Projekteeritav hoone kasutab ära käsiteldava ala reljeefi, luues kahekordse hoone mõlema tasapinna ette omaette väljakud. Põhjapoolne väljak on suunatud transiitliikluse poole ja juhatab kodaniku hoone esimese korruse sissepääsu poole, kust pääseb ka otse LOV teenindussaali. Ühtlasi kattub see väljak ühistranspordi ootealaga. Lõunapoolne väljak asub korruse võrra kõrgemal ja on suunatud mikrorajooni poole. Väljakud on ühendatud sujuvalt nii väliruumi kui projekteeritava hoone siseruumi kaudu. Kõrgusvahe tõttu näib LOV lõunapoolt tulijale ABC-5ga samakõrgune ühekordne hoone ning linnapoolt tulijale kahekordne avalik hoone.
Lisaks keskkonnaga sulandumisele ja kergesti ligipääasetavusele on hoonele oluline sisemine loogika ning kahe korruse sujuv ühendamine. See on saavutatud läbivate valgusavadega läbi mille pääseb esimese korruse avatud ruumist teise korruse galeriisse. Galerii liigub ümber kogu teise korruse mahu moodustades avaliku ligipääsu kõigi teise korruse ruumidesse. Hoone konstruktsioon on rajatud nii, et ruumide konfiguratsioon oleks võimalikult kergesti muudetav. See on saavutatud postidega, mis asuvad valgusavade nurkades ja galerii siseküljes.
Esimesel korrusel ja pääsuga linnapoolsele väljakule asuvad kontoriruumid. Ligi pool kontoriruumidest kuulub linnaosavalitsusele ning ülejäänud pool kohalikele organisatsioonidele. Läbi valgusavade pääseb kontoritest otse teisele korrusele koosolekuruumidesse. Teisel korrusel asuvad väljaku poolses servas kohvik ja laste päevahoid ning teises servas mainitud koosolekuruumid, auditooriumid. Kõik ruumid on vastavalt vajadustele paindliku kasutusega: lastepäevahoiust saab õhtuti huviringide ruum ja koosoleku ruume kasutavad erinevad kodanikuühendused. Koosolekuruumid mahutavad alates kümnest kuni paarisaja inimeseni, võimaldades väga erisuguseid üritusi korraldada. Ühtlasi on võimalik üritusi kohviku abil toitlustada. Ruumide paindlikkus on saavutatud lisaks konstruktsiooni valikule ka läbi kardinseinte kasutusele. Teise korruse galerii töötab lisaks ruume ühendava alana ka nende potentsiaalse laiendusena. Nii saavad siia laieneda nii kohviku lauad kui huviringi molbertid või avalike ürituste pealtvaatajad.
Hoone suurimaks fassaadiks on tema katus, mis on samuti potentsiaalselt kasutatav ruum. Katus on struktureeritud kooskõlas ülemise väljakuga. Nii katusel kui väljakul moodustavad abstraktsed madaltaimestikuga kaetud alad üksteise vahele liikumis- ja olemisruume. Olles kindlalt piiratud ja turvaline ala, samas piisavalt mitmekesine, võib katusest saada laste päevahoiu värske õhuga laiendus. Projektiga luuakse tervik, mis näitab kaasaegse pluralistliku ja demokraatliku ruumi võimalikkust. Eesmärk võimalikult palju kohalikke avalikkusi kaasata on saanud võimalikuks läbi asukoha valiku, hoone paigutuse ja tema sisemise loogika.
20-sept-2010
Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats teatas täna, et linnaosa valitsus ei kavatse kooskõlastada Sütiste 17 kinnistu detailplaneeringut, kuna projekteeritava hoone maht on liiga suur. Kavandatav büroohoone tekitab muret kõrvalmaja elanikele. Samuti tiheneks oluliselt ka piirkonnas autoliiklus.
“Augusti lõpus andis Mustamäe linnaosa valitsus detailplaneeringu algatamisele rohelise tule märkusega, et peab arendaja poolt taotletud hoonestusmahtu liiga suureks,” ütles Laats. “Ka Mustamäe Halduskogus tekitas selle eskiisprojekti arutamine erimeelsusi.”
Sütiste 17 projekteerijaks on EA Reng AS. Detailplaneeringu järgi kavatsetakse praeguse 1,5-korruselise paekivist müüridega teenindus- ja ärihoone asemele rajada 8-korruseline büroohoone. Planeeringuala suurus on 0,7 ha, planeeritud on 103 parkimiskohta.
Ümbruskonna elanikud on korduvalt pöördunud Mustamäe linnaosavalitsuse poole avaldades vastuseisu naabrusse nii suure büroohoone ehitamisele. Sütiste 15 maja elanikud kardavad, et uus hoone ehitatakse neile nö akna alla, samas tunnevad nad muret tiheneva liikluse ja parkimise pärast.
“Oleme saanud kümneid allkirju suurehituse vastu. Nii paljude elanike arvamust ei saa ega tohi ignoreerida. Nii ei näe me võimalust nõustuda selle detailplaneeringuga enne kui projekteeritava hoone mahtu on vähendatud,” rõhutas linnaosa vanem.
