Keskerakonna Tallinna nõukogu otsustas Mustamäe linnaosavanema kandidaadiks esitada Helle Kalda ning eks nii nagu Keskerakond ees, nii ka Tallinn järel. Iseenesest ei ole hullu midagi, võrreldes nii mõnegi eelnevaga on Helle Kalda kindlasti parem valik, mõnega võrreldes muidugi mitte. Helle Kalda on Mustamäe vanem olnud ka aastatel 2001-2004.
 
Sisuliselt polegi veel midagi öelda, Helle Kalda on viimasel ajal tegutsenud linnaosa halduskogus ning tõenäoliselt saan koos teiste halduskogu liikmetega juba augustikuu esimesel halduskogu istungil uue linnaosavanema kandidaadi kohta arvamuse kujundada ja välja öelda.

Sotside koalitsioon Keskerakonnaga on Tallinnas läinud oma teed ning oleme tagasi seal, kus veidi enam kui aasta tagasi – opositsiooni soojal pingil. Eesti Päevaleht jõudis juba eelmisel aastal aga kirjutada, et sotsid hoiavad Tallinnas enda magusatest ametikohtadest muudkui kinni. Muidugi panid nad suures ärapanemishoos veidi puusse ning olid sunnitud artiklile hiljem päris pika paranduse tegema.
 
Mustamäe halduskogus on samuti Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioon, kus Keskerakondlasi on 11 ja sotse 2. Erinevalt linnavolikogust pole siin keskerakonnal aga üksinda enamust.
 

 
Täna juhib Mustamäe halduskogu Igor Kravtšenko (KE) ning mina olen halduskogu aseesimees.
 
Lisaks on Mustamäe halduskogus 5 alalist komisjoni (keskkonnakomisjon (Gerd Tarand SDE), planeeringukomisjon (Tiit Kivikas KE), Revisjonikomisjon (Jüri Saar IRL), Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon (Mark Levin KE), Kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjon (Margarita Tšernogorova KE)) ja 2 ajutist komisjoni (Majanduse- ja eelarvekomisjon (Helle Kalda KE) ning Korrakaitse- ja tarbijakaitse komisjon (Aavo Vään KE)).
 
EPL muidugi veidi kiirustas, Mustamäe halduskogu ei ole peale koalitsiooni lagunemist kogunenud ning koguneb esimest korda tõenäoliselt alles 18. või 25. jaanuaril. Alles siis saab vaadata, mis saab koalitsioonist halduskogus ning mina ei saa ühtegi varianti välistada – ka erakonna siseselt ei ole me seda veel arutanud ega ühegi teise erakonnaga maha istunud.
 
Erinevaid variante on Mustamäel neli (halduskogus on 23 liiget):
 
REF + IRL + SDE= 12/23
KE + SDE = 13/23
REF + KE = 15/23
KE + IRL = 17/23
 
Lisaks ka ebatõenäoline variant, et jooned jooksevad halduskogus hoopis REF+IRL+1SDE = 11 / KE+1SDE = 12.
 
Seega, täna on veel vara mingeid järeldusi teha, jaanuari lõpus saab sellel teemal uuesti rääkida. Mustamäe uus linnaosa vanem aga selgub mingi tõenäosusega alles peale Riigikogu valimist.

 
Eilse Mustamäe halduskogu seeriat alustasin juba eile, tõdemusega, et minu arust ei ole normaalne, et halduskogul ei võimaldata tööd teha vaid eeldatakse lihtsalt paarilauselise ettekande järel käe tõstmist.
 
Meeldetuletuseks veel korra, et halduskogus pidid arutlusele tulema nelja lasteaia (Tallinna Tähekese Lasteaed (.doc), Tallinna Lasteaed Mooniõied (.doc), Tallinna Lasteaed Kikas (.doc), Tallinna Sõbrakese Lasteaia (.doc)) arengukavad, neist viimane dokument saadeti kõigile halduskogu liikmetele tutvumiseks aga alles esmaspäeva hommikul ning enne halduskogu koosolekut teadsin ka, et komisjonis arutatakse neid alles 26. oktoobril
 
Mis nüüd 26. oktoobri komisjoni puudutab, siis halduskogu koosolekul selgus, et see oli linnaosa valitsuse haldussekretäri poolt minule Igor Kravtšenko allkirjaga edastatud valeinformatsioon, tegelikult toimus tõesti arengukavade arutelu komisjonis ka samal päeval kell kolm. See aga ei muuda asjaolu, et täiesti teadlikult ei võimaldata halduskogu liikmetel tööd teha st arutatavate materjalidega tutvuda ning mina ei ole nõus sedasi töötama, et ametnikud rõõmsalt rullivad edasi ja meie tõstku ainult paarilauselise ettekande järel kätt. Eriti arvestades, et ametnike seltskonnal oleks vabalt olnud võimalik need dokumendid kõigile halduskogu liikmetele saata piisava ajavaruga (komisjoni esimees sai need näiteks enda sõnul juba rohkem kui nädal tagasi) ning vastavalt kõigile kehtivatele õigusaktidele võib halduskogu otsustamiseks võtta kuni kuu aega.
 
Paraku minu ettepanekut arengukavadega tutvumiseks aega võtta ning need seekord päevakorrast välja jätta, ei toetanud ükski halduskogu liige. Sealhulgas ka need opositsioonisaadikud kes Tallinna linnaeelarvet menetledes alles hiljuti volikogus (põhjendatud) kisa tegid ning tookord demonstratiivselt välja marssisid – põhjus oli ju sarnane, polnud ei materjali ega aega – seekord oli küll materjali aga aega mitte.
 
Vähemalt sai niipalju selgeks, et opositsiooni lärmi põhjuseks eelarvemenetluse ajal ei olnud mitte põhimõtted vaid tühipaljas poliitiline tsirkus.
 
Halduskogu kooskõlastas kõigi nelja lasteaia arengukavad. Kahjuks olin sunnitud kooskõlastamise vastu hääletama, kuigi tegelikult on lasteaiad asjaolusid arvestades (Haridusameti mõistusevastane surve, vägisi peale surutud tempo ja nõuded mis näiteks eeldavad, et arengukavadest jäetakse lõpuks välja igasugused rahalised vajadused või lisatakse selge klausel, et arengukava viiakse ellu vastavalt ressursside olemasolule ehk siis võetakse ära igasugune kindlus ja mõte) teinud väga head tööd.
 
Arengukavade kinnitamise juures valmistas lisaks asjaajamisele muidugi piinlikkust veel üks sõnavõtt. Nimelt teatas linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Margarita Tšernogorova otse halduskogu saalis, et toetab küll lasteaedade arengukavade põhimõtteid ja visioone kuid ei toeta nende elluviimiseks ressursside eraldamist (!). Kui halduskogus küsiti ühe ettekandja arvamust selle kohta, kuidas senini on lasteaedasid toetatud oli vastus poliitiliselt korrektne – vastavalt võimalustele. Vabandust, olin sunnitud ettekandjale oponeerima – pigem ikka vastavalt prioriteetidele.
 
Aga aitab selleks korraks lasteaedadest.
 
Teise päevakorrapunktina arutasime Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu „Mustamäe linnaosa arengukava koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine”. Kuna tegemist on vaid lähteülesandega, siis siin liiga palju arutamist ei olnud.
 
Küll aga tegin kaks parandusettepanekut.
 
Esiteks nägi eelnõu (.doc) ette arengukava koostamise perioodiks 2011 – 2015. Minu ettepanek oli arengukava koostada perioodiks 2012 – 2016. Seda mitmel põhjusel. Esiteks on Tallinn juba mingis ulatuses 2011. aasta ära planeerinud ning suuri plaane enam teha ei saa, 2012. on uus eelarveaasta mille planeerimist veel alustatud ei ole. Samuti annab perioodi edasilükkamine aruteludeks rohkem aega ning arengukava avalik arutelu ei jää esialgses eelnõus pakutud valimiskampaania tipphetkedele veebruaris-märtsis.
 
Teiseks selgus koosolekul, et arengukava koostamiseks mingeid ressursse ette nähtud ei oldud. Arengukava aga eeldab tõsist kompetentsi, mis vajadusel tuleb vähemalt osaliselt sisse osta, samuti eeldab arengukava tõsiseid analüüse, uuringuid mida linnaosa valitsus ise tegema ei ole võimeline. Tegin seega ettepaneku, et kas otsuse eelnõus või vähemalt seletuskirjas oleks märge selle kohta, et koos lähteülesande kehtestamisega nähakse linnaosa valitsusele ette ka arengukava koostamiseks vajalikud vahendid.
 
Kuigi halduskogu võttis arengukava puudutava vaid teadmiseks, võeti mõlemad ettepanekud seekord positiivselt vastu nii halduskogus kui ka ettekandja poolt ning tõenäoliselt saavad ka sisse viidud.
 
Järgmine Mustamäe halduskogu koosolek toimub 2. novembril.

 
Tänasel Mustamäe halduskogu koosolekul peaks arutlusele tulema nelja lasteaia arengukavad (Tallinna Tähekese Lasteaed, Tallinna Lasteaed Mooniõied, Tallinna Lasteaed Kikas, Tallinna Sõbrakese Lasteaia Arengukava). Esimesed kolm neist saadeti halduskogu liikmetele tutvumiseks koos päevakorraga 12. oktoobril (mis on väga OK), viimane aga alles eile hommikul. Selle viimase peale viskas minul kergelt üle.
 
Halduskogul ei ole võimalik ühtegi sisulist arvamust avaldada (olgu, kui aus olla, siis nende arengukavade juures reeglina ei arvata eriti ka siis kui nendega on võimalik tutvuda) kui mitmekümne leheküljelised töödokumendid edastatakse halduskogu liikmetele alles eelmise päeva hommikul.
 
Andsin sellest seisukohast ka märku ning sain oodatud vastuse, et materjalide saatmist ei reguleeri tegelikult miski peale halduse hea tava (mis näeb ette, et materjalid tulevad koos päevakorra projektiga) ning varem oleme ju arutanud ka koosoleku alguseks laekunud materjale – kui olengi, siis vahepeal on ilmselt mõistust rohkem pähe tulnud ja ei kavatse arutada.
 
Lisaks sain täna veel teada, et halduskogu töökorraldus on samas teemas samuti peapeale keeratud st täna peaksime arutama neid arengukavasid halduskogus kuid komisjonis on samateemaline arutelu võimalus alles 26. oktoobril. Reeglina käivad asjad ikka vastupidi.
 
Linna põhimäärus ütleb selgelt, et halduskogul on talle edastatud küsimustes seisukoha võtmiseks aega täpselt üks kuu st kiiret ei ole kusagile. Kui mingid linna haridusameti ametnikud nõuavad koolidelt arengukavasid mingiteks täitmatuteks tähtaegadeks ja arvavad, et nad on olulisemad kui näiteks mõne linnaosa halduskogu seisukoht, siis tasuks nad ilmselt suunata jõukohasemale tööle.
 
Sellest kõigest tulenevalt kavatsen mina olla tänasel halduskogu koosolekul see kuri inimene kes kohale tulnud ettekandjatele ja halduskogu kolleegidele liiga teeb ja palub vastav päevakorrapunkt päevakorrast välja jätta kuniks igal halduskogu liikmel on olnud piisavalt aega materjalidega tutvuda ning komisjon on saanud materjalid läbi arutada.
 
Sest lõppkokkuvõttes, ega see mingi Tallinna Linnavolikogu ei ole kus mingeid suvalisi dokumente a la linnaeelarve mingi suvalise silmapilgutusega ilma sisu teadmata kinnitada võib! Offence meant.

 
Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats teatas täna, et linnaosa valitsus ei kavatse kooskõlastada Sütiste 17 kinnistu detailplaneeringut, kuna projekteeritava hoone maht on liiga suur. Kavandatav büroohoone tekitab muret kõrvalmaja elanikele. Samuti tiheneks oluliselt ka piirkonnas autoliiklus.

“Augusti lõpus andis Mustamäe linnaosa valitsus detailplaneeringu algatamisele rohelise tule märkusega, et peab arendaja poolt taotletud hoonestusmahtu liiga suureks,” ütles Laats. “Ka Mustamäe Halduskogus tekitas selle eskiisprojekti arutamine erimeelsusi.”

Sütiste 17 projekteerijaks on EA Reng AS. Detailplaneeringu järgi kavatsetakse praeguse 1,5-korruselise paekivist müüridega teenindus- ja ärihoone asemele rajada 8-korruseline büroohoone. Planeeringuala suurus on 0,7 ha, planeeritud on 103 parkimiskohta.

Ümbruskonna elanikud on korduvalt pöördunud Mustamäe linnaosavalitsuse poole avaldades vastuseisu naabrusse nii suure büroohoone ehitamisele. Sütiste 15 maja elanikud kardavad, et uus hoone ehitatakse neile nö akna alla, samas tunnevad nad muret tiheneva liikluse ja parkimise pärast.

“Oleme saanud kümneid allkirju suurehituse vastu. Nii paljude elanike arvamust ei saa ega tohi ignoreerida. Nii ei näe me võimalust nõustuda selle detailplaneeringuga enne kui projekteeritava hoone mahtu on vähendatud,” rõhutas linnaosa vanem.

 
Halduskogu keskkonnakomisjoni uue tööperioodi alustuseks võtsime 26. augustil komisjoni liikmete ja munitsipaalpolitseiga ette ühise ringkäigu ning vaatasime üle mõned päevakajalised objektid.

Kindlasti ei ole üllatus, et ringkäiku alustasime kiire visiidiga Szolnoki turule kus alles hiljuti järjekordne tulekahju oli. Peab tunnistama, et turust ei ole tänaseks suurt midagi alles ning kui ta enne loomulikul teel välja ei sure, siis hiljemalt järgmise aasta kevadel kui linnaosa saab uue turu, tuleb Szolnoki kinnistute omanikel äriplaanid ümber vaadata. Samal ajal kui turuplatsil valitses vaikus taastati aga usinalt veel eelmises suuremas tulekahjus kannatada saanud poehoonet.

Järgmiseks külastasime Ehitajate tee 2 asuvat kinnistut millel asuv hoone on omaniku poolt juba aastateks lagunema jäetud. Kuna järjest on saadud ka mitu ettekirjutust ning trahvi oli asi vähemalt veidi edasi liikunud, varem täiesti avatuna seisnud hoone leidsime seekord eest värskelt vineeriga kinni löödud akende ja ustega. Maja ümber jalutades tuleb aga hoolega jalgade ette vaadata, sest võssa kasvanud sügavat kaevu ei ole sulgema vaevutud.

Kaks eelnevat on juba pikaajalised ja tuntud probleemid millede lahendamiseks puudub eraomanike hea tahe ning linnal jääb paraku jõudu väheks. Eks aeg annab aru.

Lisaks sellele tuleb aga MUPO ametnikel igapäevaselt tegeleda paljude väiksemate asjadega. Näiteks oli sel päeval Ehitajate tee 74 maja 6. korruse rõdule riputatud reklaam mis kedagi piisavalt häiris, et võimudele teatada. Tõenäoliselt seekord siiski rikkumist ei olnud, majas olid käimas renoveerimistööd ning töövõtja oli ka enda sildi välja riputanud.

Asukohavalik oli muidugi omapärane.
 

 
Igasugune seinade sodimine on linnakeskkonnas aga nii tavaline, et sellele aja pühendamine tundub juba raiskamisena. Vaatasime siiski üle ka Sütiste tee 32 hoonele tekkinud joonistuse mille kohta samuti avaldus tehtud oli. Ilmselt võiks sarnase teose leida sama hoone igalt küljelt.
 

 
Tegelikult on tegemist linnakeskkonna paratamatu osaga mille vastu ei aita värvirull ega trahvikviitung. Pigem peaks kasutama teisi meetodeid – võiks korraldada tõsiseid graffiti kursuseid ja võistluseid ning linn vajab legaalseid pindu kus huvilised vabalt tegutseda saaks. Ehk annaks sedasi tänavakunsti kvaliteeti vähemalt veidigi tõsta. Nulltolerants siinkohal ei tööta ega hakkagi töötama.

Trahve ja ettekirjutusi sellel ringkäigul ei tehtud kuid veidi selgemaks sai teadmine, et hoolimata pidevast, tihti põhjendatud, avalikust kriitikast, tegeleb MUPO ka paljude pisemate asjadega mis eemalt vaadates silma ei paista. Samuti on linnaosa peal ringi liikudes selge, et kuigi heakord ei ole linnavõimu jaoks prioriteet, on olukord viimase aasta jooksul märgatavalt paremaks muutunud. Seda kas põhjuseks on ametnike kuri pilk, heakorratöödele rakendatud töötud, uus heakorratööde kontrollisüsteem, ilus ilm või hoopis midagi muud, ei saa me ilmselt kunagi lõplikult teada.

Ilmunud Mustamäe linnaosa lehes, september 2010.

 
Olen juba mitu korda lubanud kuid pole jõudnud varem seda materjali siia riputada. Nimelt juba 24. augusti Mustamäe halduskogu koosolekul tutvustasid projekteerija Kristjan Vääster ja linnaosa vanema asetäitja Rein Org juba veidi reaalsemat visiooni tulevasest Mustamäe turust. Kohal oli ka Nõmme turu direktor Vello Lokk. Esialgsest visioonist kirjutasin ka varem.
 
Üldiselt on pilt juba paremaks muutunud. Näiteks ei trügita turukohvikuga otse naabrusesse jäävate akende alla ning ka niigi pisikeseks plaanitud esinemiskoha plaanidest on loobutud.
 
Parkimise poolelt on turule planeeritud 48 parkimiskohta, avalette tuleb 188 meetrit ning letid on 1,5 meetrit laiad, puitkonstruktsiooni ja läbipaistva vinüülkatusega mis turulisi ka vihma eest kaitseb (erinevalt Nõmme turust on Mustamäele katus planeeritud ka vahekäiku). Turg piiratakse aiaga, olemasolev kõrghaljastus säilib. Juba mõeldakse ka kaubaveo peale mis peaks hakkama toimuma väikekaubikutega ajal mil turg ise on suletud. Halduskogus tehti ka märkus, et planeeringult puudub jalgrattaparkla ning projekteerija lubas selle vea parandada. Esialgu planeeritud eraldi asuvatest paviljonidest lihale, kalale, puuviljadele on loobutud ning selle asemel rajatakse üks suurem turuhoone.
 
Pikemalt hetkel ise ei kirjutagi, jooniselt peaks üsna selge olema. Kui küsimusi, arvamusi on, siis vastan hea meelega enda teadmiste piires või aitan vastuseid hankida.
 
Küll aga viis linnaosa valitsus ajalehe vahendusel läbi ka väikese küsitluse mille vastused laekusid juuni-august ning mille käigus küsiti kõigilt huvilistelt küsimust “Kas toetate linnaosavalitsuse ideed ehitada uus Mustamäe turg Kännu Kuke kvartalis?”.
 
Vastajaid oli kahjuks väga vähe, 427, kuid abiks seegi. Üldiselt toetas 401 vastanut turu ehitamist ning 26 oli vastu. Peamisteks vastuargumentideks toodi Nõmme turu lähedust, mustust ja lärmi, joodikuid ja kuritegevust, puude langetamist, parklakohtade vähendamist (täna on samal platsil tasuline parkla), valet asukohta ning liigset kodulähedust. Peamised pooltargumendid jagunesid kolmeks: hea asukoht, kodulähedus, lõpuks ometi!
 
Võtab ilmelt, loodetavasti saavad mustamäelased endale väärika turu.

Tänasel Mustamäe halduskogu koosolekul oli esimest korda võimalik kuulda lähemalt linnaosa valitsuse plaanidest Mustamäe turu osas. Mustamäe linnaosavalitsus on teadupoolest otsustanud lõpetada aastaid tulemusteta kestnud projekti munitsipaalturu rajamiseks Szolnoki turu alale ning alustada ettevalmistusi turu rajamiseks Kännu Kuke kvartalisse. Alternatiivsete asukohana on räägitud ka Tammsaare tee 92 asuvast platsist kuid sellest on mõistlik loobuda kuna transpordiühendus ei ole piisav ja turg jääks ka võimaliku tulevase Tammsaare tee laienduse jaoks reserveeritud maale.

Mustamäelaste turu plaanib linnaosavalitsus rajada Kännu Kuke kvartalisse, tänase tasulise parkla maa-alale. Esimeses nägemuses tuleks turg kolme ruumika halliga liha, kala ja aedviljade tarvis ning kaetud välilettidega. Turul on ruumi kohvikule ning ei puudu ka turuplats kuhu on esialgu planeeritud laste mänguväljakut ja purskkaevu. Mõeldud on parkimisele, pesemisele ja käimlatele ning prügimajandusele. Purskkaevu serval on koht elavale turumuusikale ning istumiskohad selle nautijaile.

Täna on turu asukoht veel reformimata riigimaa kuid munitsipaliseerimise protsess juba käib ning peaks suve jooksul ka lõpule jõudma. Suve jooksul muudetakse ka vastavalt Tallinna eelarvet (Szolnoki turu arenduse asemele märgitakse sinna lihtsalt Mustamäe turg), augustis-septembris peaks toimuma projekteerimine ning oktoobris loodetakse juba kopp maasse lüüa - kui kõik läheb plaanikohaselt, saavad mustamäelased uuel turul esimesi sisseoste teha 2011. aasta maikuus.

Ümberkaudsetes elanikes tekitab turuprojekt kindlasti omajagu küsimusi. Ainuüksi mina olen tänaseks saanud sellel teemal kümmekond kirja ning neid tuleb kindlasti veel. Peamisteks murekohtadeks on Kännu Kuke (eraomand) kompleksi üldine seisukord kuid seda pigem positiivse nurga alt - loodetakse, et koos turu tulekuga saab ka ajalooline lemmikkoht uue hingamise. Lisaks on esile toodud kahtlust, et täna Szolnoki ümber tiirlev, mitte just kõige meeldivam, seltskond võib uue turu juurde ümber kolida. Juba täna on Kännu Kuke kompleksi kolinud varem Szolnokis tegutsenud joomabaar ning keskuse külgedel toimub omaalgatuslikke odekolonni ja lauaviinaga istumisi regulaarselt. Kohe turu kõrvale jääva elumaja elanikele tekitab muret ka võimalik mürareostus ning laiemalt ümberkaudne parkimine millega on Mustamäel niigi kitsas. Kohale tulnud mustamäelased olid üldiselt turu rajamise plaaniga vägagi nõus kuid eeldavad, et detailid mõeldakse väga hoolega läbi ning ka nendega arvestatakse.

Kuna tegemist on alles esialgse visiooniga siis häid vastuseid on kellelegi veel raske anda. Kindlasti saavad kohaliku elanikud aga turu realiseerimisel kaasa rääkida. Tegin ka halduskogus ettepaneku, et enne kui projekteerija augustikuus midagi konkreetsemat paberile panema hakkab toimub laiem, avalik, halduskogu komisjonide või halduskogu enda koosolek spetsiaalselt selle teema tõsisemaks aruteluks ning saime linnaosa juhtidelt lubaduse see üritus ära teha.

Mustamäe turgu hakkab haldama linnaettevõte Nõmme Turg, millel on juba kogemusi Nõmme turu elu korraldamisel ning mis tegeleb ka Lasnamäe turu arendamisega. Ühel hetkel nimetatakse ettevõte ilmselt ümber Tallinna Turgudeks vmt.

Aga lõpetuseks, trummipõrin ja eesriie, esimene avalik linastus Mustamäe turu videovisioonist mille linnosa on koostanud. Muidugi juhin tähelepanu, et tegemist on väga esialgse nägemusega mille alusel otseselt midagi ehitama ei hakata (video hakkimine ei ole tehniline viga):

www.youtube.com/watch?v=Mb_VMhIqAoQ

Eilseks Mustamäe halduskogu koosolekuks said lõpuks selgeks ka need teejupid mida Tallinna Kommunaalameti tellimusel käesoleval aastal Mustamäe linnaosas parandatakse. Üldiselt on neid masendavalt vähe. Pisikene lootus on, et peale linna suuremate hangete lõppu suunatakse kvartalisiseste teede remonti lisavahendeid kuid eks aeg näitab.

Mustamäel on kavas Keskuse tänava taastusremont (ehitusmaksumus 5,5 miljonit kr), kvartalisiseste teede taastusremont Siili tn 19/21 ümbruses (ehitusmaksumus 300 000 kr), Ehitajate tee 23 parklas (eeldatav maksumis 1 miljon), Lepatriinu tn 16 juurdepääsutee rekonstrueerimine (ehitusmaksumus 300 000 kr), Sütiste tee 10-16 (ehitusmaksumus 1,1 miljonit), Lasteaed Vesiroos (Sütiste tee 8) hooviala asfalteerimine (eeldatav ehitusmaksumus 400 000 kr) ning ongi kõik.

Loodetavasti olukord veel veidi muutub juba sellel aastal ning on oluliselt parem järgmisel aastal sest nimekiri tänavatest mis remonti vajaks on juba Mustamäel lehekülje-paari pikkune vabalt. Mis siis veel tervest Tallinnast rääkida.

Kolmapäeval korraldasime Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga väljasõiduistungi ning käisime tutvumas Mustamäe tee 181 katusele paigaldatud päikeseküttesüsteemiga. See, millega sealne ühistu hakkama on saanud, on üsna muljetavaldav. Süsteemi tutvustas meile ühistu esimees Jaanus Raudsepp.

Eelmise aasta lõpuks sai Mustamäe tee 181 (9 korrust – 144 korterit) päikeseküttesüsteemi. Maja katusel on 64 päikesesoojust püüdvate vaakumtorudega paneeli – kokku 1920 vaakumtoru. Tegemist on Baltikumi suurima sellise süsteemiga. Päikesekiirgust neelavat pinda on kokku 270 m2. Süsteem väljastab tipphetkel üle 200kW soojust ja sõltuvalt ilmast tagab see süsteem kogu kortermaja soojavee. Aastas loodetakse saada 200–250 MWh soojusenergiat, mis annaks kuni veerand miljoni krooni suuruse kokkuhoiu aastas, seega kui arvutusi uskuda, siis hiljemalt kümne aasta pärast hakkab süsteemi tehtud investeering ühistule juba ka kasumit andma. Reaalne tasuvusaeg sõltub otseselt päikesetundide arvust – paar keskmisest päikesepaistelisemat suve lühendaks tasuvusperioodi veelgi.

2010. aasta jaanuaris oli väljas külma -15°C päikest oli neli tundi ja vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45°C sooja vett.

Süsteemi rajamiseks võeti pangalaen – märkimisväärne on, et hoolimata suurest investeeringust (ligikaudu 1,5 miljonit krooni süsteemile, 0,5 mln rõdude kinni ehitamiseks) ei kasvanud korteriomanike arved. Peale laenu tagastamist hakkab süsteem tootma selget kasu ning ühistul tekib vaba ressurss suuremate renoveerimistööde tegemiseks.

Paigalduse korraldas OÜ Anrebell, vajalik tehnika osteti otse Hiinast ning tarniti Tallinna konteinerveona (otsusest töötava süsteemini on võimalik jõuda 3 kuuga). Süsteemi kasutatakse tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks (see võimalus siiski on, kui võimsust peaks üle jääma). Maja keldrisse on paigutatud mahutid (hetkel 4 tk kuid vajadus oleks 2-3 korda suurema arvu mahutite järele, sedasi oleks garanteeritud sooja vee varu ka pikematel vihmaperioodidel). Mahutite paigalduse teeb keerukaks ka asjaolu, et sellel ajal kui Mustamäe majad ehitati, ei osanud keegi ette näha, et kitsastesse keldritesse midagi sellist paigutada oleks tarvis. Päikesepaisteliste ilmade korral võivad mahutid jääda väikeseks aga hoopis sellel põhjusel, et süsteem annab liiga palju – sellisel juhul tuleb jahutada. Kaalutud on ka edasimüümist lähedal asuvatele korterelamutele, vajalike trasside rajamine võib osutuda isegi soodsamaks kui täiendavate mahutite paigaldamine.

Vaakumtorude kasuks otsustati kuna need sobivad siinse kliimaga teistest alternatiividest paremini.

Kinnises veesoojendussüsteemis ringleb glükooli ja vee segu, mille külmumistemperatuur on alla -30°C. Samuti on süsteemi lihtne hooldada. Iga vaakumtoru saab iseseisvalt vahetada ning seda on võimalik teha väga kiirelt.

Torud on asetatud katusele 55 kraadise nurga all suunaga lõunasse (sama hästi paigutatud maju on Tallinnas väga vähe, teise nurga all paiknevatele majadele on võimalik sarnaseid süsteeme rajada küll kuid kulud on veidi suuremad). Mustust ja lund ladestub süsteemile minimaalselt. Esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab omakorda. Liigse mustuse peseb maha vihm. Möödunud talv oli tavapärasest lumerohkem ning paaril korral käis ühistu esimees harjaga veidi lund lükkamas.

Süsteemi rajamiseks saadi peale pikki läbirääkimisi laenu, linn ega riik ettevõtmist ei toetanud. Teistest võimalikest rahastusallikatest saadi samuti eitav vastus või otsustati ise loobuda liigse paberimajanduse tõttu.

Üsna kurb ja reaalne olukord on ka täna – ilmselt oleks taolise investeeringu jaoks kusagilt toetust saada kas raske või suisa võimatu?

Üldiselt on juba üsna lühikese aja jooksul saanud selgeks, et projekt on edukas. Süsteemi jälgivad ka TTÜ teadurid. Samuti otsitakse juba järgmiseid võimalusi kulude vähendamiseks, lähiajal paigutab TTÜ samale hoonele seadmed näiteks tuule potentsiaali mõõtmiseks.

Kusjuures. Mustamäe tee 181 ühistu kasutab ka kütteks lokaalseid gaasikatlaid (6 tk) mis tagavad madala küttehinna 12 krooni ruutmeetrilt. Tallinna teiste ühistutega võrreldes on tegemist väga madala hinnaga. Sellest, et näiteks Soomes on paljud majad lokaalsele küttele üle minemas, kirjutasin mõnda aega tagasi siin.