http://www.gerdtarand.eu

11-veebr-2010

Postitas : Gerd Tarand

Kommentaarid: (2)

Uus detailplaneering, muud planeeringud ja vaba konkurentsi tapmine Tallinna koolivõrgus

Teema: Arte Gümnaasium, Mustamäe halduskogu, Poliitika ja muud loomad, Statistika, mustamäe, seisukohad, slaidid, tallinn

Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Mustamäe halduskogu kogunes viimati 9. veebruaril. Arutasime ühte detailplaneeringut, vaatasime veidi teisi planeeringuid ning vaatasime otsa koolivõrgu trendidele Tallinnas. Selle viimase osas olen ise varem omaloomingut teinud näiteks siin.

Ülevaade on pikk, lõpuni lugejad eraldi auhindu ei saa. Kõige olulisem koht on lõpupoole.

Aiandi tänava 14 ja 16 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekt sai ühehäälselt halduskogu kooskõlastuse 9. juunil 2009. Selleks korraks jõudis halduskokku kooskõlastamiseks samade kinnistute detailplaneering. Tegemist on vana Kadaka aiandi detailplaneeringu muutmisega.

Planeeritavad Aiandi tn 14 ja 16 kinnistud asuvad Laki tänava, Kadaka tee, Mustamäe tee ja A. H. Tammsaare tee vahelises kvartalis Aiandi ja Rabaküla tänava ääres. Tegemist on Mustamäel üsna kiirelt arenenud piirkonnaga. Kontaktvööndisse jääb muuhulgas ka Mustika keskus ning mina ise elan sealt paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Varem olid kinnistutele planeeritud elamud kuid maa sihtotstarvet on muudetud ning arendaja sooviks on kinnistutele nüüd rajada samas mahus ärihooned. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ongi seega Mustamäel 1,35 ha suurusel maa-alal asuvate Aiandi tn 14 ja 16 kinnistute sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks (praegu 100% elamumaa) ning mõlemale kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks.

Hoonete kõrguseks kavandatakse maksimaalselt 28 m maapinnast ja absoluutkõrguseks 38 m. Sokli kõrgus on 1,9 m. Hoonestusviis on lahtine, hooned on kavandatud lamekatusega, välisseinad raudbetoonist paneelidest.

Kinnistute teenindamiseks rajatakse 263 parkimiskohta. Lisaks kavandatakse avaliku parklana 13 parkimiskohta transpordimaa krundile. Likvideeritakse 9 asendusistutuse vajadusega puud, asendusistutuse kohustusega 26 puud.

Lisan siia ka planeeringuala kontaktvööndi, et asi silme ees oleks:

Ning kui kellelegi kohe eriti palju huvi pakub, siis võib ka põhijoonisele pilgu peale visata, ma pole ainult 100% kindel kas see on see päris viimane variant (Ettevaatust, pildil klikkides avaneb paarimegane fail):

Halduskogu otsustas detailplaneeringu kooskõlastada.

Teise teemana andis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhtivspetsialist Tiina Nigul ülevaate teemal üldpõhimõtted Mustamäe linnaosa planeeringutest.

Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Üldplaneeringus Mustamäe linnaosa eriti ei kajastunud. Eesmärgiks oli arendada ja tihendada linnakeskust. Moodustati teatud miljööpiirkonnad. Kristiine linnaosa oli ette nähtud tihendada. See küsimus on ka jätkuvalt päevakorral. Sel ajal oli päris raske arenguprognoose teha. Mustamäe linnaosa üldplaneering kehtestati 22. juunil 2006. Seda koostati ligemale 4 aastat, koostajaks oli E-Konsult. Üldplaneering nägi ette, et Mustamäed tihendama ei hakata. Muudatuste piirkonnaks olid Mäepealse ja Mäealuse kvartal, Kadaka aiandi territoorium, TTÜ, haiglate kompleksid. Projekteerijad panid ka suurt rõhku haljastuse ja olemasoleva elamurajooni struktuuri säilitamisele. Mustamäel on probleemiks kvartalisisene parkimine, üldplaneering sellele konkreetseid lahendusi ette ei näe.

Matti Tarum uuris, et kuidas on jäänud lood mõnd aega tagasi teemaks olnud ohtlike raudteeveoste linnast välja suunamisega. Vastus – ei ole rentaabel teema. Maret Maripuu arvas repliigi korras, et ehk oli põhjus hoopis selles, et elamuehitus oli juba ette jõudnud. Ise uurisin, et kuidas on lood Tallinna rohevõrgustiku arendamisega (st rohealade ühendamisega) – olevat veidi tegeletud kuid probleemsed kohad on seotud magistraalidega ning aladega mis jäävad kaitsealuste alade piiridele ja milledel arendajatel omad plaanid on. Mustamäel on selliseks kohaks näiteks kunagi napilt kaitsealalt välja jäänud ARKi ümbruses asuvad rohealad. Margarita Tšernogorova uuris, et mida saaks linn teha Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku ja Lastehaigla ümbruse parkimise osas. Kirjutasin ise sellest kunagi korra siin. Ega talle muud vastata ei olnudki kui, et haigla enda arendusplaanide ja detailplaneeringu kohal on parkimisele tähelepanu pööratud küll. Seda kas piisavalt, näitab aeg. Parkimine on Mustamäel kuum teema igal juhul.

Kui kellelgi peaks olema huvi enda linnaosa planeeringu vastu (enamikus need endiselt puuduvad!), siis Mustamäe üldplaneeringu koos lisamaterjalidega leiab siit, teiste linnaosade kohta saab infot siit, ning Tallinna üldplaneeringu leiab siit.

Üldplaneeringud on sellised toredad asjad, et minu arust ei peaks neid küll halduskogude liikmetele tutvustama. Tegemist on kohustusliku kirjandusega mille võiks üldistes joontes iseseisva töö korras pähe raiuda. Minul hakkas pähe kuluma enamvähem aasta-kaks peale halduskogu liikmeks saamist. Aga see selleks.

Kolmanda teemana tegi Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ettekande teemal koolivõrgu trendid Tallinnas. Ei hakka seda ümber jutustama vaid lisan ettekande slaidid siia kõigile vaatamiseks (tegelikult on need ühe teise, komisjonis toimunud ettekande slaidid mille sisu on täpselt sama kuid kuna ajaliselt ei jõudnud üle küsida, siis kui keegi pahandab, andke teada)

Muud paberile kritseldatud märkused: hoolimata rahvastikuregistri statistikast (mis olevat üldse kasutu), ei olevat Tallinnas vast ühtegi last kes reaalselt üldse koolis ei käi; Mustamäe Gümnaasiumi ja Tallinna 37. Keskkooli juhtide vahel olevat juba sõlmitud kokkulepe, et kui 37. gümnaasiumiaste suletakse (ilmselt hiljemalt 2012 algaval õppeaastal), siis kolivad kahe kooli algklassid ühte hoonesse Ed.Vilde tee 69; 56% põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumiastet samas koolis; 2004. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli hoonesse aadressil Akadeemia tee 30 läheb sotsiaalkasutusse.

Koolivõrgu korrastamise teemal olen ise õunte pealt ennustanud siin. Kuigi panin siis pealkirja aastanumbri 2011, tundub, et reaalselt toimuvad järgmised suuremad korraldused alles 2012. aastal. Aga eks näeb.

Küsisin ettekandjalt, et kui raudse rusikaga Haridusamet on kui mõni kool suudab ja tahab hetkel piiriks seatud kahe klassikomplekti asemel avada hoopis 3 või enam I klassi. Selliseid koole Tallinnas on, nende hulgas ka Arte Gümnaasium mille hoolekogus ise olen. Küsimus ilmselgelt ärritas ettekandjat ning konkreetset vastust ei saanudki – ainult ümmarguse jutu sellest, et sedasi ei jätku kõigile koolidele õpilasi.

Minu isiklik seisukoht on siinkohal selline, et totaalne vaba konkurentsi tapmine linnaameti poolt ei ole mõistlik ega õigustatud. Olgugi, et selle põhjuseks on eesmärk säilitada võimalikult lai koolivõrk. Usun, et koolid milledesse on suurem tung õppima asuda, on selle saavutamise nimel näinud vaeva, mitmed asjad on seal paremal tasemel kui nendes koolides kuhu ei kiputa ning kõige nõrgemate koolide sulgemisel või ühendamisel suuremateks koolideks on võimalik tagada paremat lõpptulemust. Lisaklasside avamist tuleks igal juhul lubada – olgu siis tingimuseks seesama piir, et klassikomplekti täituvus peab olema üle mingi kindla piiri või midagi muud aga reaalset.

Seekord siis sedasi. Järgmine kord koguneb Mustamäe halduskogu 9. märtsil.

Loe edasi

29-jaan-2010

Postitas : Gerd Tarand

Kommentaarid: (2)

MUPO… väärteod ja trahvid Mustamäel

Teema: Mustamäe halduskogu, Statistika, Teised kirjutavad, mustamäe, tallinn

Sildid: , , , , ,

Hommikul alustatu jätkuks, samalt allikalt, riputan siia üles munitsipaalpolitsei statistika Mustamäelt perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009.

Mustamäe linnaosas on eelmisel aastal menetlusse võetud 4622 väärteoasja. Füüsilisi isikuid oli karistatud 4467 korral ja kokku määrati rahatrahve 1 460 520 krooni. Juriidilisi isikuid oli vastutusele võetud 71 korral ning kokku määrati juriidilistele isikutele rahatrahve 127 900 krooni.

Jäätmeseaduse järgi oli alustatud 9 väärteomenetlust, millest ühe puhul tehti suuline hoiatus ning kuuele juriidilisele isikule määrati 14 000 krooni suuruses summas rahatrahve. Kuna Tallinna jäätmehoolduseeskirjas on väga halb sõnastus, siis on isikuid võimalik vastutusele võtta ainult teatud konkreetsete paragrahvide osas.

Liiklusseaduse järgi oli alustatud 435 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi tehti 78 korral. Rahatrahve määrati 317 korral ning kokku määrati valesti parkimiste eest rahatrahve 84 320 krooni suuruses summas.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi oli alustatud 766 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi on tehtud 86 korral. Rahatrahve määrati 613 korral ning kokku määrati heakorra- ja kaevetööde eeskirja nõuete rikkumiste eest rahatrahve 313 660 krooni suuruses summas.

Kaubandustegevuse seaduse järgi oli alustatud 8 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 45 000 krooni.

Taksoveo eeskirja nõuete rikkumiste (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 92 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 123 900 krooni suuruses summas.

Piletita sõidu (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 3304 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 1 054 320 krooni suuruses summas.

Loe edasi

29-jaan-2010

Postitas : Gerd Tarand

Kommentaarid: (1)

Millega see MUPO siis õigupoolest tegeleb…

Teema: Mustamäe halduskogu, Teised kirjutavad, tallinn

Sildid: , , , ,

Teisipäeval toimunud Mustamäe halduskogu istungil andis lühikese ülevaate Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevusest ameti juhataja asetäitja Kalmer Filatov. Peale halduskogu koosolekut palusin tal mõningaid numbreid täpsustada. Kuna talle jäi aga enda sõnul halduskogu koosolekust mulje, et inimestel ei ole mingisugust ettekujutust, kuidas või mida munitsipaalpolitsei teeb, siis tegi ta vastuseks üsna põhjaliku ülevaate.

Mis seal ikka imestada – millist muljet sa veel eeldad kui Isamaa- ja Res Publica Liitu esindav Anneli Entson palub juba ameti struktuuri tutvustades aeglasemalt rääkida. MUPO veebileht võiks enne sellise teema käsitlemist ikka soovitusliku lugemise hulgas olla. Mina olen varem möödaminnes munitsipaalpolitseist kirjutanud ka siin.

Kõik järgnev on aga ilma minu kommentaarideta ning Kalmer Filatovi poolt kirja pandud. Minul jääb ainult üle teda tänada. MUPO 2009. aasta rikkumiste statistika Mustamäel, panen kirja järgmisesse postitusse, paari tunni pärast.

Munitsipaalpolitsei korrakaitseüksust juhib ameti juhataja, kelle alluvuses on kaks ameti juhataja asetäitjat. Asetäitjad juhivad ja koordineerivad ametis olevate osakondade tööd. Teenindava personali hulgas on esiteks üks juhi abi, kelle ülesandeks on ameti dokumendiregistri Postipoiss haldamine, avalduste ja vastuste registreerimine jm. Teiseks on teenindava personali hulgas üks peaökonomist ja üks vanemspetsialist, kelle ülesandeks on ameti finantsarvestus. Kolmandaks on ametis kaks juristi, kelle kohustuseks on kaitsta kohtus munitsipaalpolitsei poolt tehtud väärteomenetluse otsuseid ja lahendada teisi juriidilisi küsimusi, mis tekivad ameti tööga seoses ning kaks haldusspetsialisti, kelle kohustuseks on tagada korrakaitseüksuse sujuv töö kõikvõimalike töövahenditega.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis on korrapidamise sektor ja kuus osakonda:

Korrapidamise sektor – allub vahetult ameti juhatajale ning sektoris on ametis 5 vaneminspektorit, kes töötavad ööpäevaringselt vahetustega. Korrapidamise vaneminspektorid võtavad vastu avaldusi (telefoni teel) ja suunavad operatiivselt sündmuskohale patrulli, vastavad telefoni teel linnakodanike küsimustele ning vastutavad telefoni teel laekunud informatsiooni kontrollimise eest.

Registriosakond – haldab väärtegude registrit ja tegeleb väärtegude registreerimisega ning kogub ja analüüsib väärteomenetluse alast statistikat jne. Osakonnas on 10 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle alluvuses on üks IT vanemspetsialist, kes tegeleb kogu ameti IT alaste küsimustega ning kelle kohustuseks on tagada kogu ameti arvutivõrgu laitmatu töö ning üks arhivaar, kes korraldab kogu ameti dokumentatsiooni arhiveerimist. Viis vanemspetsialisti ja kaks spetsialisti registreerivad väärtegude registrisse andmeid väärtegude kohta ning kontrollivad väärtegude registri andmeid.

Patrulliosakond – teenindab operatiivselt telefoni teel saabunud avaldusi ning vastavalt välja töötatud patrulli maršruutidele teostavad järelevalvet munitsipaalpolitsei pädevusse antud õigusrikkumiste osas. Osakonnas on kokku 26 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja (üks) ning peainspektori (üks) kohustuseks on taksokontrolli teostamise organiseerimine. 10 vaneminspektorit ja 14 inspektorit käivad tööl vahetustega. Ööpäevane patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) ja taksokontrolli patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) töötavad ööpäevaringselt vahetustega ning ametnikud vahetuvad iga 12 tunni tagant. Taksokontrolli patrull tegeleb põhiliselt taksode kontrollimisega ja väärtegude tuvastamisel viiakse läbi väärteomenetlused. Tavaline patrull kontrollib kõiki korrapidajale telefoni teel laekunud avaldusi ja teostab järelevalvet välja töötatud maršruutidel kõikide muude munitsipaalpolitsei pädevusse kuuluvate rikkumiste osas. Väärtegude avastamisel alustavad ametnikud väärteomenetlusi ning vormistavad esialgsed menetlustoimingud. Alustatud väärteomenetlused antakse üle menetlusosakonna ametnikele. Kui rikkuja tabatakse otse sündmuskohal, siis viiakse menetlus patrulliametnike poolt lõpule. Enamus patrullis töötavatest ametnikest omab liikluse reguleerimise väljaõpet ning vajadusel, nt suurte ummikute puhul, tuleb neil tagada linnas sujuv liiklus.

Menetlusosakond – tegeleb järelevalve teostamisega ja väärtegude menetlemisega. Osakonnas on 29 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). Osakonnas on 8 tugipunkti s.o igas linnaosas üks tugipunkt. Kokku on 8 peainspektorit, 11 vaneminspektorit ja 8 inspektorit. Nimetatud ametnikud on jagatud tugipunktidesse ning igas tugipunktis on vastavalt töökoormusele 2- 6 ametnikku. Tugipunkti igapäevast tööd korraldab peainspektor. Iga tugipunkti kasutuses on sõiduk ning tugipunkti ametnikud teostavad iga päev oma piirkonnas järelevalvet ja rikkumiste tuvastamisel menetlevad väärtegusid lõpuni (koguvad tõendeid, teostavad menetlustoiminguid jne). Samuti viivad nad lõpule patrulli poolt alustatud väärteomenetlused ning kontrollivad munitsipaalpolitsei dokumendiregistris registreeritud avaldusi ning vastavad nendele avaldustele. Menetlusosakonna ametnikud osalevad vajadusel avaliku korra tagamisel ka väljaspool töö aega (nt laulu- ja tantsupidu, õllesummer, esimese septembri üritused jm) ning osa ametnikest on saanud liikluse reguleerimise väljaõppe ning vajadusel kaasatakse neid koos patrulliosakonna ametnikega liikluse reguleerimisel. Menetlusosakond tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (rikkumised on kirjas Tallinna linna heakorra eeskirjas ja Tallinna linna kaevetööde eeskirjas), liiklusseaduse (rikkumised on kirjas liikluseeskirja 13. peatükis), jäätmeseaduse (rikkumised on kirjas Tallinna jäätmehoolduseeskirjas), kaubandustegevuse seaduse, tubakaseadus, alkoholiseaduse, karistusseadustiku (§ 262) paragrahvide osas, mis on pandud riigi poolt kohaliku omavalitsuse pädevusse. Samuti on menetlusosakonna ametnikel kohustus menetleda väärtegusid pakendiseaduse teatud paragrahvide osas, kuid seda ainult siis, kui laekub vastav väärteoteade. Järelevalve teostamise õigust pakendiseaduse üle munitsipaalpolitseil ei ole.

Kontrolliosakond – tegeleb piletite kontrollimisega ühistranspordis (Ühistranspordiseadus). Osakonnas on 42 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). 5 vaneminspektorit ja 36 inspektorit töötavad graafiku alusel. Üks grupp töötab alates kella 07.00st kuni kella 19.00ni ja kaks gruppi töötavad Iga vahetuse ajal on tööl kolm kuueliikmelist ekipaaži, kelle kasutuses on tööks vajalik buss. Eelnevalt välja töötatud maršruutide järgi, mida pidevalt muudetakse, kontrollivad need ametnikud ühistranspordis reisijate sõidupileteid ning rikkumiste tuvastamisel alustatakse väärteomenetlusi ning teostatakse esialgsed menetlustoimingud. Kui rikkujad on kiirmenetlusega nõus, siis viiakse menetlused kohe ka lõpule. Juhul, kui asjaolud ei ole selged, siis teostatakse esialgsed menetlustoimingud ning koostatakse väärteoprotokollid ja need materjalid antakse üle ametnikele .., kes viivad väärteomenetlused kontoris lõpule (hindavad kogutud tõendeid, koguvad vajadusel tõendeid juurde ning koostavad üldmenetluse otsuse ja tagavad selle, et otsused oleksid seaduses ettenähtud ajal menetlusalustele isikutele kättesaadavad). Kuna tegemist on väga levinud rikkumisega, siis tegelevad selle osakonna ametnikud ainult nimetatud rikkumiste avastamisega.

Parkimiskontrolli osakond – tegeleb valesti pargitud sõidukitega ja nimelt ainult nendega, mida võib seadusest tulenevalt teisaldada. Selliste sõidukitega, mis lihtsalt on valesti pargitud ning mille äravedamiseks puudub seaduslik alus, tegeleb menetlusosakond. Sõidukite äraveo puhul toimetatakse sõiduk parklasse ning parkimiskontrolli ametnikud vormistavad seal kohapeal väärteoasja materjalid ning teevad otsuse. Osakonnas on kokku 16 ametnikku, osakonda juhib osakonna juhataja (üks), 10 kontrolöri ja 5 inspektorit töötavad parklas vahetustega ning nende põhiliseks ülesandeks on parkimise järelevalve teostamine ja väärtegude menetlemine. Kuna antud juhul tuleb sõidukile järgi isik, kes on sõiduki valesti parkinud, siis on need väärteomenetlused võimalik kiiresti kiirmenetluse korras lõpule viia. Antud juhul on samuti tegemist levinud rikkumisega ning nagu eelpool juba öeldud on võimalik need menetlused kiiresti lõpule viia, siis tegelevad nimetatud ametnikud kitsalt ainult valesti pargitud sõidukitega, mille äravedamiseks on seaduslik alus. Nimetatud ametnikud töötavad samuti vahetustega. Päevasel ajal s.o 08.00st kuni 20.00ni on tööl 7 ametnikku ja kella 20.00st kuni kella 08.00ni on tööl kaks ametnikku.

Kooli- ja sisevalve osakond – nimetatud osakond loodi alles selle aasta algusest. Osakonnas on 18 ametikohta. Osakonda juhib peainspektor (üks). Osakonnas on 2 vaneminspektorit ja 15 inspektorit. Sisevalves töötab 11 ametnikku, kes valvavad nelja linna objekti (Tallinna Linnavalitsuse 2 maja s.o Vabaduse väljak 7 ja 10, Tallinna Volikogu ja Kristiine Linnaosa Valitsus). 6 ametnikku hakkavad järelevalvet teostama Tallinna koolide ümbruses . Nimetatud ametnike tööülesandeks on koolide ümbruses avaliku korra tagamisel osalemine ja avaliku korra rikkumiste tuvastamisel väärtegude menetlemine. Samuti on nimetatud ametnike ülesandeks koolide ümbruses tubaka- ja alkoholiseaduse üle järelevalve teostamine ning heakorra eeskirja § 13 lg 1 ettenähtud rikkumiste ärahoidmine ja väärtegude avastamisel väärteomenetluste läbiviimine.

Loe edasi

16-jaan-2010

Postitas : Gerd Tarand

Kommentaarid: (4)

Õiguskord Mustamäel, Szolnoki turg jms.

Teema: Mustamäe halduskogu, mustamäe

Sildid: , , , , , , , , , , , , , ,


 
Keegi kindlasti jõudis juba arvata, et ehk ma enam halduskogu asjadest ei kirjuta. Ei, kirjutan ikka. Väikene viivitus tekkis lihtsalt seekord. Ühelt poolt olen olnud haige ning teiselt poolt lootsin Szolnoki turu osas enne postitust veidi täiendavat informatsiooni saada. Nimelt abilinnapea Eha Võrk kohtus turgude teemal Lasnamäe, Kristiine, Mustamäe ja Nõmme linnaosa vanematega kolmapäeval. Kahjuks ma soovitud infot ei saanud. Järgmine kord üritan igal juhul jälle operatiivsem olla.

Mustamäe halduskoguga kogunesime 2010. aasta esimesele koosolekule möödunud teisipäeval.

Vahepeal on toimunud ka üks muudatus halduskogu koosseisus. Nikolai Stelmachi volitused Mustamäe Linnaosa Halduskogu liikmena on peatatud alates 14. detsembrist 2009 kuni 20. juunini 2010 ja esimese asendusliikme Merike Jaago volituste lõppemisel on määratud halduskogu liikmeks Toomas Schipai. Stelmach kogus viimastel valimistel Mustamäelt 217 häält, Jaago 45 häält ning halduskogus neid asendav Toomas Schipai 44 häält.

Päevakord oli seekord järgnev:

1) Mäepealse tn 21A kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine.
2) Ülevaade turvalisusest Mustamäel
3) Informatsioon Szolnoki turust.
4) Halduskogu komisjonide tööplaanid 2010. aasta I poolaastal.
5) Muud küsimused

Mäepealse tn 21A kinnistu detailplaneeringu eskiisi olime halduskoguga juba varasemalt kooskõlastanud 10.02.2009. Võrreldes eskiisiga detailplaneeringus olulisi muudatusi ei ole. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mustamäe linnaosas 0,86 ha suurusel planeeritaval maa-alal asuva Mäepealse tn 21a kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6-korruselise büroohoone, millel on maa-alune korrus, rajamiseks. 6-korruseline tuleb vaid hoone Mäepealse tänava poolne külg. Kaks Nõmme suunale jäävat sektsiooni tulevad korrustega 2 + 1 maa-alune korrus. Halduskogu kooskõlastas detailplaneeringu ühehäälselt ja ilma märkusteta.

Lisan siia ka planeeringu kontaktvööndi skeemi:

Ülevaate turvalisusest Mustamäel andis halduskogule Lõuna Politseiosakonna komissar Marek Saar. Numbrite osas siin pead pakule ei pane kuna kõiki päris ise kirja ei saanud. Suurusjärgud on kindlasti õiged.

Mustamäel registreeriti eelmise aasta 11 kuuga 1800 kuritegu. See on 17% rohkem kui 2008 aastal. Varguseid oli 1141, mis on 200 võrra rohkem. Suurenenud on eluruumidest, sõidukitest, ja kaubandusettevõtetest vargused. Tõusu on siinkohal koguni 22,7%. Tõusnud (+12,8%) on ka tänavakuritegevuse arv, mis moodustab 39,6% kogu kuritegevusest. Vähenenud on isikuvastased ja liiklusalased kuriteod. Seksuaalkuritegusid registreeriti 2 (2008. võrreldes -1), perekonna vastu suunatud kuritegusid 7 (-1) ning narkokuriteod on vähenenud 21%, 44lt episoodilt 56le.

Avastatud on 692 kuritegu, see on ainult 38% kogu kuritegude arvust. Avastatud on iga kolmas varavastane kuritegu. 1. astme kuritegudest on avastatud 63%, seksuaalkuritegudest 100% ning perekonna vastu suunatud kuritegudest 86%. Varavastaste kuritegude avastamine on vaid 31%.

Registreeriti 4146 väärtegu, nendest 268 alaealiste suhtes. Väärtegude osas on oluline langemine. 1234 korral piirduti suulise hoiatusega.

Kümne kuuga määrati Mustamäel trahve 3,65 milj. krooni eest. 85-l korral on väärteomenetluse korras võetud ära juhtimisõigus.

Szolnoki turg on keskne ja silmapaistev koht Mustamäel, aga seal ei ole rikkumisi, millega saaks politsei tegeleda. On tabatud salakaubamüüjaid, joobes isikuid kuid üldiselt sätitakse võimude saabumise ajaks kõik kiirelt korda. Kohalikud inimesed aga räägivad, et pimedamal ajal ei julge Szolnoki peatuses trollist väljudagi. Kas hirm on taaskord suurem kui asi ise või jäetakse enamasti politseile avaldus kirjutamata?

Mustamäe pargid on statistika kohaselt endiselt turvalised kohad.

Mustamäe jaoskond on aja jooksul ka kokku kuivanud. Kui 2 aastat tagasi oli linnaosa peale vaid 10 piirkondlikku politseiametnikku+ juht, siis tänaseks on alles jäänud vaid 8+juht. 2009. aasta palgakärbe jäi 15% ringi.

Uurisin ettekandjalt, et kas aastatagune trend on endine – Mustamäel panevad kuritegusid toime eelkõige Mustamäe enda elanikud. Olukord on selles osas tõesti sama.


 
Järgmise päevakorrapunkti juures andis linnaosa vanem Lauri Laats halduskogule ülevaate Szolnoki turu ala olukorrast. Lisan järgnevasse sujuvalt ka varem teada olnud informatsiooni ja seisukohtasid.

Szolnoki piirkond on täna välja arendamata ning Mustamäe elanike silmis üks halvima mainega alasid linnaosas.

Reaalsus on see, et probleemne ala on täna kolme eraomaniku valduses ning linnal on seal vähe võimalusi. Olen ise (nagu ilmselt kõik Mustamäel aktiivsemad tegelased) öelnud, et Szolnoki ala tuleb kiirelt arendama asuda. Turu jaoks on ala ilmselt küll liiga väike kuid võimalik oleks näiteks moodsama turuhoone rajamine. Kusjuures veel 2002. aastal planeerisid omanikud turu asemele 3-korruselist ärihoonet.

Maa-ameti kaardiserveris näeb ala täna välja selline:
 

 
Alale jääva suurima kinnistu (E. Vilde tee 91a – müügiletid jne) eest on omanik täna linnalt nõudmas väljaostuhinnaks 14 miljonit krooni. Tegemist on üsna räige hinnaga mida linn endale täna lubada ei saa. Ülejäänud kahe krundi omanikega läbirääkimised käivad. Ala saaks tõsisemalt arendada kui kõik kolm krunti koos hoonestusõigusega või siis vähemalt hoonestusõigus oleks linna kätes. Eraomanikud arendusest hetkel ilmselgelt huvitatud ei ole.

Szolnoki turust rääkides unustame aga tihtipeale tegeleda E. Vilde tee 101 hoone küsimusega. See on see suurem maja milles hiljuti tulekahju toimus. Ideaalis hõlmaks lahendus kõiki nelja kinnistut, see aga teeks asja veelgi keerulisemaks.

Kõikvõimalikel läbirääkimistel mängib kindlasti oma osa ka seda, et E. Vilde tee 91 krundi omanikuks on AS Volex (Olga Reut) ning E. Vilde tee 101 kinnistu omanikuks on OÜ Ozioran (Juri Reut) ehk siis tegemist on perekonnaäriga kõrvuti asuvatel kinnistutel. Väiksemate kruntide omanikeks on E. Vilde tee 101b osas OÜ Greifer ning E. Vilde tee 101a osas OÜ Mertiim.

On olemas ka juba 2001. aastast kehtiv E. Vilde tee 91 ja 101 kinnistute maa-ala detailplaneering. Mille eesmärgiks on E. Vilde tee 101 avaturu asemele kinnise turuhoone ehitamine ja selle teenindamiseks vajaliku liikluskorralduse lahendamine ning planeeritaval alal asuvate kruntide sihtotstarbe ja ehitusõiguse ulatuse määramine. Arendusprojekti blokeerisid kuuldavasti kahe väiksema krundi omanikud, tuues vabanduseks kommunikatsioonid ja mida kõike veel. Eks reaalsuses oli vast asi ikka pigem omavahel selgeks rääkimata rahaasjades.

Niisama on hea teada, et hiljutise tulekahju tagajärgede likvideerimisel E. Vilde tee 101 kinnistu hoones on omanikul hetkel pooleliolev vaidlus kindlustusfirmaga ehitusfirma valiku osas ning nädala alguses oli Szolnoki turu müügilettidel koguni kolm müüjat.

Hetkel tundub, et Szolnoki alaga seoses on hetkel küsimusi oluliselt rohkem kui vastuseid ning mina jään selle ala lähiaja arengute osas pessimistiks. Lõpuks jääbki üle tõdeda, et Aavo Vään ilmselt ei eksinud kui halduskogus soovitas turu arendamiseks kaaluda teisi asukohtasid. Kännu Kukk, Sääse asum, või midagi kolmandat?

Ülejäänud halduskogu punktid olid pigem informatiivsed ning ei hakka neid siia kirja panema. Protokolli leiad siit (.doc).

Loe edasi

23-dets-2009

Postitas : Gerd Tarand

Kommentaarid: (0)

Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoni esimesest koosolekust

Teema: Mustamäe halduskogu, keskkond, mustamäe

Sildid: , , ,

Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga kogunesime oma uue hooaja esimesele koosolekule möödunud esmaspäeval. Tegemist oli sissejuhatava koosolekuga, plaanis oli kokku leppida edasised töökorralduses, saada tuttavaks ning õhku visata esimesed mõtted sisulise poole pealt.

Seitsmest komisjoni liikmest jõudis kohale vaid neli, õnneks saime sellega kvoorumi kokku. Loodetavasti edaspidi õnnestub ka teistel osaleda. Olgu siis kohe öeldud, et järgmine koosolek on kavandatud 28. jaanuar 2010 ning kõik teemast huvitatud on vägagi oodatud osalema.

Kui kellelgi on mingeid konkreetseid teemasid, mida keskkonnakomisjon (heakord, keskkond, jäätmed) arutada võiks, siis andke sellest kindlasti otse minule teada.

Teemad, mida esimesel koosolekul puudutasime olid aga sellised (järgnev on minimaalselt toimetatud väljavõte protokollist, seega kohati võib olla hüplik):

Enn Allikmäe andis ülevaate Mustamäe heakorrast 2009. aastal. Viis aastat tagasi toimunud riigihanke võitis Mustamäe Haljastuse AS, tookord oli mahuks määratud 2,8 miljonit krooni. Aastate jooksul on Mustamäe heakorrale eraldatud vahendeid kärbitud esialgu 2,6 miljoni peale ning 2009. aastal siis 2,2 miljoni peale. 2009. aasta kärbete tõttu jäi täies mahus tegemata sügisene lehekoristus (rakendatud on maksimaalses võimalikus ulatuses töötuid kuid lehtede äravedu ja ladustamine on kulukas ning selleks vahendeid ei ole). 2010. aasta esialgses eelarve eelnõus oli Mustamäe heakorrale ette nähtud vaid 1,7 miljonit krooni, linnavolikogus seda aga õnneks muudeti ning heakorra eelarve jääb enamvähem samale tasemele mis 2009. 1,7 miljonit oleks võimaldanud sisuliselt vaid kevadist suurpuhastust ning veidi niitmist. Praegu ette antud eelarvega saab aga vähemalt sügiseni tööd teha, siis tuleb hakata otsima lisavahendeid lehtede äraveoks ning töötute rakendamiseks suuremas mahus. 2010. aastal on plaanis loobuda linnaosas asuva riigimaa (Sütiste parkmets) hooldamisest kuna selleks ei ole enam vahendeid. Sellekohase kirja on LOV saatnud ka Keskkonnaministeeriumile kuid hetkel veel vastust ei ole.

Tundsime ka huvi, et mis teeb lehtede äraveo nii kalliks. Selgus, et Tallinnas ei ole näiteks lehtede jaoks sobivat kompostimise väljakut. Kunagi Rahumäe tee 5 asunud väljak ei vastanud nõuetele ning tuli sulgeda. Uue väljaku rajamiseks oleks tarvis ligikaudu 3-5 miljoni kroonist investeeringut, seda linn aga tänaseni teinud ei ole. Seetõttu tuleb lehed viia Jõelähtme prügilasse, maksta nii transpordi kui ladustamise eest.

Uurisime, et kui on kavas teha ühistul okste lõikust, siis kas on olemas kohta kuhu oksad koguda ja põletada. Sellist kohta hetkel ei ole.

Koosolekul kutsutud külalisena osalev Anne Nuude tegi ettepaneku teha ühistutele soovituslik ettepanek pesta ise majade esiseid teid. Kulu oleks umbes 32 krooni kuus ning paljude majadel on alles ka vastavad kraanid. See aitaks oluliselt kaasa teetolmu ja õhusaaste vähendamisele. Komisjoni liikmed leidsid, et ettepanekut tasub teha – näiteks mõne korteriühistute ümarlaua raames – kuid kuna hetkel ei ole teema aktuaalne, tullakse selle juurde tagasi kevadel. Märgiti, et idee on hea kuid probleemiks võib saada ka pesuvee äravool – paljude Mustamäe majade juures on tänaseni rajamata sadeveekanalisatsioon.

Stockholmis pestakse igal hommikul vähemalt sõiduteede servad üle. Tallinnas koguneb sinna tohutu mustus mis on ilmselt ka mürgine. Selle küsimusega tuleb tegeleda. Andsin komisjoni liikmetele teada ka, et eelmine komisjoni koosseis arutas teede pesemise küsimust (teid ei pesta rahapuudusel, vesi on kallis) ning tegi ka ettepaneku leida võimalus Tallinna avalikus omandis oleva pumbajaama rajamiseks mis viiks teepesu kulud vastuvõetavale tasemele.

Mustamäe LOV on teinud ka omad ettepanekud linna heakorraeeskirjade uuendamiseks. Näiteks on pakutud mõtet anda võimalus pikalt ühele kohale seisma jäetud sõidukite teisaldamiseks ajutisele väljakule. Soomes näiteks viiakse autod ajutisele platsile, kui omanik kuu aja jooksul järgi ei tule, läheb auto oksjonile. Ilmselt aga tehtud ettepanekud läbi ei lähe.

Tõstatus probleem, et kui autod pargivad jalus, siis korteriühistul ei õnnestu omanike kohta infot saada ei politseist ega MUPOst, et paluda seda liigutada. Omanikud kindlasti liigutaks sõidukeid kuid nendega lihtsalt ei saa ühendust. Lisasin, et parkivad sõidukid on takistuseks ka kvartalisiseste teede koristamisel – vaja oleks välja töötada süsteem (graafikud, teavitamine jne.) autoomanike ja ühistute teavitamiseks teehooldustöödest, et oleks võimalik korralikult teid korrastada, sama probleemi tõi hiljuti keskkonnakomisjoniga kohtudes esile ka OÜ Jaaksoni Linnahoolduse esindaja ning sellega tegeleme kindlasti järgmisel aastal. Mustamäel on üritatud midagi sellist koostöös ühe ühistuga teha kuid ei õnnestunud ning koristusel ette jäävaid autosid trahvida ei saa.

Räägiti, et Tallinnas oli korteriühistuga raieloa saamine tohutult aeganõudev. Ametitega asjaajamine võttis aega 4 kuud ning asendusistutuse nõuded on nii karmid, et ühistu ei saanudki lõpuks endale seda lubada.

Märgiti, et korraldatud jäätmeveo rakendamine on omadega umbe jooksnud ning ka Mustamäel on seda saanud rakendada vaid osaliselt. Anne Nuude märkis, et näiteks Adelan prügiveod ei paku isegi mitte pakendikonteineri võimalust kuigi elanikel oleks selle vastu huvi, teistel ettevõtetel on see variant olemas. Tiina Saidla täiendas, et isegi kui konteinerid on, viib motivatsiooni alla see kui tuleb prügiauto ja kõik konteinerid ikka kokku kallab.

Kaks murekohta konteineritega on, et ideaalis peaksid need asuma üksteisest mitte enam kui 500 meetri kaugusel ning inimesed kipuvad klaastaarat konteinerisse viskama ka öörahu ajal. Eraldi probleemiks on konteinerite ümbruse koristamine mida eriti ei tee keegi.Ümbruse koristamata jäämise tõttu sai konteiner ära toodud näiteks Lehola bussipeatuse juurest.

Tekkis küsimus Kadaka metsapargi koristamisest. Linnaosa koristab ala umbes kahel korral aastas. Metsa all niitmist ei tehta kuid hetkel oleks tarvis lõigata võsa. Hiljuti tekkis probleem ka alal asunud molokiga, see oli kütusega üle kallatud ja põlema pandud. Õnneks oli see vähemalt kindlustatud. Anne Nuude andis teada, et üks koristaja käib vahel metsapargis ka vabatahtlikult koristamas ning on saanud ka Mustamäe Haljastuse AS-iga kokkuleppele, et need viivad siis prügi minema.

Loe edasi

1 lehekülg 7 -st12345...Viimane »

Switch to our mobile site