Tänasel Mustamäe halduskogu koosolekul oli esimest korda võimalik kuulda lähemalt linnaosa valitsuse plaanidest Mustamäe turu osas. Mustamäe linnaosavalitsus on teadupoolest otsustanud lõpetada aastaid tulemusteta kestnud projekti munitsipaalturu rajamiseks Szolnoki turu alale ning alustada ettevalmistusi turu rajamiseks Kännu Kuke kvartalisse. Alternatiivsete asukohana on räägitud ka Tammsaare tee 92 asuvast platsist kuid sellest on mõistlik loobuda kuna transpordiühendus ei ole piisav ja turg jääks ka võimaliku tulevase Tammsaare tee laienduse jaoks reserveeritud maale.
Mustamäelaste turu plaanib linnaosavalitsus rajada Kännu Kuke kvartalisse, tänase tasulise parkla maa-alale. Esimeses nägemuses tuleks turg kolme ruumika halliga liha, kala ja aedviljade tarvis ning kaetud välilettidega. Turul on ruumi kohvikule ning ei puudu ka turuplats kuhu on esialgu planeeritud laste mänguväljakut ja purskkaevu. Mõeldud on parkimisele, pesemisele ja käimlatele ning prügimajandusele. Purskkaevu serval on koht elavale turumuusikale ning istumiskohad selle nautijaile.
Täna on turu asukoht veel reformimata riigimaa kuid munitsipaliseerimise protsess juba käib ning peaks suve jooksul ka lõpule jõudma. Suve jooksul muudetakse ka vastavalt Tallinna eelarvet (Szolnoki turu arenduse asemele märgitakse sinna lihtsalt Mustamäe turg), augustis-septembris peaks toimuma projekteerimine ning oktoobris loodetakse juba kopp maasse lüüa -- kui kõik läheb plaanikohaselt, saavad mustamäelased uuel turul esimesi sisseoste teha 2011. aasta maikuus.
Ümberkaudsetes elanikes tekitab turuprojekt kindlasti omajagu küsimusi. Ainuüksi mina olen tänaseks saanud sellel teemal kümmekond kirja ning neid tuleb kindlasti veel. Peamisteks murekohtadeks on Kännu Kuke (eraomand) kompleksi üldine seisukord kuid seda pigem positiivse nurga alt -- loodetakse, et koos turu tulekuga saab ka ajalooline lemmikkoht uue hingamise. Lisaks on esile toodud kahtlust, et täna Szolnoki ümber tiirlev, mitte just kõige meeldivam, seltskond võib uue turu juurde ümber kolida. Juba täna on Kännu Kuke kompleksi kolinud varem Szolnokis tegutsenud joomabaar ning keskuse külgedel toimub omaalgatuslikke odekolonni ja lauaviinaga istumisi regulaarselt. Kohe turu kõrvale jääva elumaja elanikele tekitab muret ka võimalik mürareostus ning laiemalt ümberkaudne parkimine millega on Mustamäel niigi kitsas. Kohale tulnud mustamäelased olid üldiselt turu rajamise plaaniga vägagi nõus kuid eeldavad, et detailid mõeldakse väga hoolega läbi ning ka nendega arvestatakse.
Kuna tegemist on alles esialgse visiooniga siis häid vastuseid on kellelegi veel raske anda. Kindlasti saavad kohaliku elanikud aga turu realiseerimisel kaasa rääkida. Tegin ka halduskogus ettepaneku, et enne kui projekteerija augustikuus midagi konkreetsemat paberile panema hakkab toimub laiem, avalik, halduskogu komisjonide või halduskogu enda koosolek spetsiaalselt selle teema tõsisemaks aruteluks ning saime linnaosa juhtidelt lubaduse see üritus ära teha.
Mustamäe turgu hakkab haldama linnaettevõte Nõmme Turg, millel on juba kogemusi Nõmme turu elu korraldamisel ning mis tegeleb ka Lasnamäe turu arendamisega. Ühel hetkel nimetatakse ettevõte ilmselt ümber Tallinna Turgudeks vmt.
Aga lõpetuseks, trummipõrin ja eesriie, esimene avalik linastus Mustamäe turu videovisioonist mille linnosa on koostanud. Muidugi juhin tähelepanu, et tegemist on väga esialgse nägemusega mille alusel otseselt midagi ehitama ei hakata (video hakkimine ei ole tehniline viga):
Eilseks Mustamäe halduskogu koosolekuks said lõpuks selgeks ka need teejupid mida Tallinna Kommunaalameti tellimusel käesoleval aastal Mustamäe linnaosas parandatakse. Üldiselt on neid masendavalt vähe. Pisikene lootus on, et peale linna suuremate hangete lõppu suunatakse kvartalisiseste teede remonti lisavahendeid kuid eks aeg näitab.
Mustamäel on kavas Keskuse tänava taastusremont (ehitusmaksumus 5,5 miljonit kr), kvartalisiseste teede taastusremont Siili tn 19/21 ümbruses (ehitusmaksumus 300 000 kr), Ehitajate tee 23 parklas (eeldatav maksumis 1 miljon), Lepatriinu tn 16 juurdepääsutee rekonstrueerimine (ehitusmaksumus 300 000 kr), Sütiste tee 10-16 (ehitusmaksumus 1,1 miljonit), Lasteaed Vesiroos (Sütiste tee 8) hooviala asfalteerimine (eeldatav ehitusmaksumus 400 000 kr) ning ongi kõik.
Loodetavasti olukord veel veidi muutub juba sellel aastal ning on oluliselt parem järgmisel aastal sest nimekiri tänavatest mis remonti vajaks on juba Mustamäel lehekülje-paari pikkune vabalt. Mis siis veel tervest Tallinnast rääkida.
Kolmapäeval korraldasime Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga väljasõiduistungi ning käisime tutvumas Mustamäe tee 181 katusele paigaldatud päikeseküttesüsteemiga. See, millega sealne ühistu hakkama on saanud, on üsna muljetavaldav. Süsteemi tutvustas meile ühistu esimees Jaanus Raudsepp.
Eelmise aasta lõpuks sai Mustamäe tee 181 (9 korrust – 144 korterit) päikeseküttesüsteemi. Maja katusel on 64 päikesesoojust püüdvate vaakumtorudega paneeli – kokku 1920 vaakumtoru. Tegemist on Baltikumi suurima sellise süsteemiga. Päikesekiirgust neelavat pinda on kokku 270 m2. Süsteem väljastab tipphetkel üle 200kW soojust ja sõltuvalt ilmast tagab see süsteem kogu kortermaja soojavee. Aastas loodetakse saada 200–250 MWh soojusenergiat, mis annaks kuni veerand miljoni krooni suuruse kokkuhoiu aastas, seega kui arvutusi uskuda, siis hiljemalt kümne aasta pärast hakkab süsteemi tehtud investeering ühistule juba ka kasumit andma. Reaalne tasuvusaeg sõltub otseselt päikesetundide arvust – paar keskmisest päikesepaistelisemat suve lühendaks tasuvusperioodi veelgi.
2010. aasta jaanuaris oli väljas külma -15°C päikest oli neli tundi ja vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45°C sooja vett.
Süsteemi rajamiseks võeti pangalaen – märkimisväärne on, et hoolimata suurest investeeringust (ligikaudu 1,5 miljonit krooni süsteemile, 0,5 mln rõdude kinni ehitamiseks) ei kasvanud korteriomanike arved. Peale laenu tagastamist hakkab süsteem tootma selget kasu ning ühistul tekib vaba ressurss suuremate renoveerimistööde tegemiseks.
Paigalduse korraldas OÜ Anrebell, vajalik tehnika osteti otse Hiinast ning tarniti Tallinna konteinerveona (otsusest töötava süsteemini on võimalik jõuda 3 kuuga). Süsteemi kasutatakse tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks (see võimalus siiski on, kui võimsust peaks üle jääma). Maja keldrisse on paigutatud mahutid (hetkel 4 tk kuid vajadus oleks 2-3 korda suurema arvu mahutite järele, sedasi oleks garanteeritud sooja vee varu ka pikematel vihmaperioodidel). Mahutite paigalduse teeb keerukaks ka asjaolu, et sellel ajal kui Mustamäe majad ehitati, ei osanud keegi ette näha, et kitsastesse keldritesse midagi sellist paigutada oleks tarvis. Päikesepaisteliste ilmade korral võivad mahutid jääda väikeseks aga hoopis sellel põhjusel, et süsteem annab liiga palju – sellisel juhul tuleb jahutada. Kaalutud on ka edasimüümist lähedal asuvatele korterelamutele, vajalike trasside rajamine võib osutuda isegi soodsamaks kui täiendavate mahutite paigaldamine.
Vaakumtorude kasuks otsustati kuna need sobivad siinse kliimaga teistest alternatiividest paremini.
Kinnises veesoojendussüsteemis ringleb glükooli ja vee segu, mille külmumistemperatuur on alla -30°C. Samuti on süsteemi lihtne hooldada. Iga vaakumtoru saab iseseisvalt vahetada ning seda on võimalik teha väga kiirelt.
Torud on asetatud katusele 55 kraadise nurga all suunaga lõunasse (sama hästi paigutatud maju on Tallinnas väga vähe, teise nurga all paiknevatele majadele on võimalik sarnaseid süsteeme rajada küll kuid kulud on veidi suuremad). Mustust ja lund ladestub süsteemile minimaalselt. Esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab omakorda. Liigse mustuse peseb maha vihm. Möödunud talv oli tavapärasest lumerohkem ning paaril korral käis ühistu esimees harjaga veidi lund lükkamas.
Süsteemi rajamiseks saadi peale pikki läbirääkimisi laenu, linn ega riik ettevõtmist ei toetanud. Teistest võimalikest rahastusallikatest saadi samuti eitav vastus või otsustati ise loobuda liigse paberimajanduse tõttu.
Üsna kurb ja reaalne olukord on ka täna – ilmselt oleks taolise investeeringu jaoks kusagilt toetust saada kas raske või suisa võimatu?
Üldiselt on juba üsna lühikese aja jooksul saanud selgeks, et projekt on edukas. Süsteemi jälgivad ka TTÜ teadurid. Samuti otsitakse juba järgmiseid võimalusi kulude vähendamiseks, lähiajal paigutab TTÜ samale hoonele seadmed näiteks tuule potentsiaali mõõtmiseks.
Kusjuures. Mustamäe tee 181 ühistu kasutab ka kütteks lokaalseid gaasikatlaid (6 tk) mis tagavad madala küttehinna 12 krooni ruutmeetrilt. Tallinna teiste ühistutega võrreldes on tegemist väga madala hinnaga. Sellest, et näiteks Soomes on paljud majad lokaalsele küttele üle minemas, kirjutasin mõnda aega tagasi siin.
Mustamäe halduskogu kogunes viimati 9. veebruaril. Arutasime ühte detailplaneeringut, vaatasime veidi teisi planeeringuid ning vaatasime otsa koolivõrgu trendidele Tallinnas. Selle viimase osas olen ise varem omaloomingut teinud näiteks siin.
Ülevaade on pikk, lõpuni lugejad eraldi auhindu ei saa. Kõige olulisem koht on lõpupoole.
Aiandi tänava 14 ja 16 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekt sai ühehäälselt halduskogu kooskõlastuse 9. juunil 2009. Selleks korraks jõudis halduskokku kooskõlastamiseks samade kinnistute detailplaneering. Tegemist on vana Kadaka aiandi detailplaneeringu muutmisega.
Planeeritavad Aiandi tn 14 ja 16 kinnistud asuvad Laki tänava, Kadaka tee, Mustamäe tee ja A. H. Tammsaare tee vahelises kvartalis Aiandi ja Rabaküla tänava ääres. Tegemist on Mustamäel üsna kiirelt arenenud piirkonnaga. Kontaktvööndisse jääb muuhulgas ka Mustika keskus ning mina ise elan sealt paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.
Varem olid kinnistutele planeeritud elamud kuid maa sihtotstarvet on muudetud ning arendaja sooviks on kinnistutele nüüd rajada samas mahus ärihooned. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ongi seega Mustamäel 1,35 ha suurusel maa-alal asuvate Aiandi tn 14 ja 16 kinnistute sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks (praegu 100% elamumaa) ning mõlemale kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks.
Hoonete kõrguseks kavandatakse maksimaalselt 28 m maapinnast ja absoluutkõrguseks 38 m. Sokli kõrgus on 1,9 m. Hoonestusviis on lahtine, hooned on kavandatud lamekatusega, välisseinad raudbetoonist paneelidest.
Lisan siia ka planeeringuala kontaktvööndi, et asi silme ees oleks:
Ning kui kellelegi kohe eriti palju huvi pakub, siis võib ka põhijoonisele pilgu peale visata, ma pole ainult 100% kindel kas see on see päris viimane variant (Ettevaatust, pildil klikkides avaneb paarimegane fail):
Halduskogu otsustas detailplaneeringu kooskõlastada.
Teise teemana andis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhtivspetsialist Tiina Nigul ülevaate teemal üldpõhimõtted Mustamäe linnaosa planeeringutest.
Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Üldplaneeringus Mustamäe linnaosa eriti ei kajastunud. Eesmärgiks oli arendada ja tihendada linnakeskust. Moodustati teatud miljööpiirkonnad. Kristiine linnaosa oli ette nähtud tihendada. See küsimus on ka jätkuvalt päevakorral. Sel ajal oli päris raske arenguprognoose teha. Mustamäe linnaosa üldplaneering kehtestati 22. juunil 2006. Seda koostati ligemale 4 aastat, koostajaks oli E-Konsult. Üldplaneering nägi ette, et Mustamäed tihendama ei hakata. Muudatuste piirkonnaks olid Mäepealse ja Mäealuse kvartal, Kadaka aiandi territoorium, TTÜ, haiglate kompleksid. Projekteerijad panid ka suurt rõhku haljastuse ja olemasoleva elamurajooni struktuuri säilitamisele. Mustamäel on probleemiks kvartalisisene parkimine, üldplaneering sellele konkreetseid lahendusi ette ei näe.
Matti Tarum uuris, et kuidas on jäänud lood mõnd aega tagasi teemaks olnud ohtlike raudteeveoste linnast välja suunamisega. Vastus – ei ole rentaabel teema. Maret Maripuu arvas repliigi korras, et ehk oli põhjus hoopis selles, et elamuehitus oli juba ette jõudnud. Ise uurisin, et kuidas on lood Tallinna rohevõrgustiku arendamisega (st rohealade ühendamisega) – olevat veidi tegeletud kuid probleemsed kohad on seotud magistraalidega ning aladega mis jäävad kaitsealuste alade piiridele ja milledel arendajatel omad plaanid on. Mustamäel on selliseks kohaks näiteks kunagi napilt kaitsealalt välja jäänud ARKi ümbruses asuvad rohealad. Margarita Tšernogorova uuris, et mida saaks linn teha Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku ja Lastehaigla ümbruse parkimise osas. Kirjutasin ise sellest kunagi korra siin. Ega talle muud vastata ei olnudki kui, et haigla enda arendusplaanide ja detailplaneeringu kohal on parkimisele tähelepanu pööratud küll. Seda kas piisavalt, näitab aeg. Parkimine on Mustamäel kuum teema igal juhul.
Kui kellelgi peaks olema huvi enda linnaosa planeeringu vastu (enamikus need endiselt puuduvad!), siis Mustamäe üldplaneeringu koos lisamaterjalidega leiab siit, teiste linnaosade kohta saab infot siit, ning Tallinna üldplaneeringu leiab siit.
Üldplaneeringud on sellised toredad asjad, et minu arust ei peaks neid küll halduskogude liikmetele tutvustama. Tegemist on kohustusliku kirjandusega mille võiks üldistes joontes iseseisva töö korras pähe raiuda. Minul hakkas pähe kuluma enamvähem aasta-kaks peale halduskogu liikmeks saamist. Aga see selleks.
Kolmanda teemana tegi Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ettekande teemal koolivõrgu trendid Tallinnas. Ei hakka seda ümber jutustama vaid lisan ettekande slaidid siia kõigile vaatamiseks (tegelikult on need ühe teise, komisjonis toimunud ettekande slaidid mille sisu on täpselt sama kuid kuna ajaliselt ei jõudnud üle küsida, siis kui keegi pahandab, andke teada)
Muud paberile kritseldatud märkused: hoolimata rahvastikuregistri statistikast (mis olevat üldse kasutu), ei olevat Tallinnas vast ühtegi last kes reaalselt üldse koolis ei käi; Mustamäe Gümnaasiumi ja Tallinna 37. Keskkooli juhtide vahel olevat juba sõlmitud kokkulepe, et kui 37. gümnaasiumiaste suletakse (ilmselt hiljemalt 2012 algaval õppeaastal), siis kolivad kahe kooli algklassid ühte hoonesse Ed.Vilde tee 69; 56% põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumiastet samas koolis; 2004. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli hoonesse aadressil Akadeemia tee 30 läheb sotsiaalkasutusse.
Koolivõrgu korrastamise teemal olen ise õunte pealt ennustanud siin. Kuigi panin siis pealkirja aastanumbri 2011, tundub, et reaalselt toimuvad järgmised suuremad korraldused alles 2012. aastal. Aga eks näeb.
Küsisin ettekandjalt, et kui raudse rusikaga Haridusamet on kui mõni kool suudab ja tahab hetkel piiriks seatud kahe klassikomplekti asemel avada hoopis 3 või enam I klassi. Selliseid koole Tallinnas on, nende hulgas ka Arte Gümnaasium mille hoolekogus ise olen. Küsimus ilmselgelt ärritas ettekandjat ning konkreetset vastust ei saanudki – ainult ümmarguse jutu sellest, et sedasi ei jätku kõigile koolidele õpilasi.
Minu isiklik seisukoht on siinkohal selline, et totaalne vaba konkurentsi tapmine linnaameti poolt ei ole mõistlik ega õigustatud. Olgugi, et selle põhjuseks on eesmärk säilitada võimalikult lai koolivõrk. Usun, et koolid milledesse on suurem tung õppima asuda, on selle saavutamise nimel näinud vaeva, mitmed asjad on seal paremal tasemel kui nendes koolides kuhu ei kiputa ning kõige nõrgemate koolide sulgemisel või ühendamisel suuremateks koolideks on võimalik tagada paremat lõpptulemust. Lisaklasside avamist tuleks igal juhul lubada – olgu siis tingimuseks seesama piir, et klassikomplekti täituvus peab olema üle mingi kindla piiri või midagi muud aga reaalset.
Seekord siis sedasi. Järgmine kord koguneb Mustamäe halduskogu 9. märtsil.
Hommikul alustatu jätkuks, samalt allikalt, riputan siia üles munitsipaalpolitsei statistika Mustamäelt perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009.
Mustamäe linnaosas on eelmisel aastal menetlusse võetud 4622 väärteoasja. Füüsilisi isikuid oli karistatud 4467 korral ja kokku määrati rahatrahve 1 460 520 krooni. Juriidilisi isikuid oli vastutusele võetud 71 korral ning kokku määrati juriidilistele isikutele rahatrahve 127 900 krooni.
Jäätmeseaduse järgi oli alustatud 9 väärteomenetlust, millest ühe puhul tehti suuline hoiatus ning kuuele juriidilisele isikule määrati 14 000 krooni suuruses summas rahatrahve. Kuna Tallinna jäätmehoolduseeskirjas on väga halb sõnastus, siis on isikuid võimalik vastutusele võtta ainult teatud konkreetsete paragrahvide osas.
Liiklusseaduse järgi oli alustatud 435 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi tehti 78 korral. Rahatrahve määrati 317 korral ning kokku määrati valesti parkimiste eest rahatrahve 84 320 krooni suuruses summas.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi oli alustatud 766 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi on tehtud 86 korral. Rahatrahve määrati 613 korral ning kokku määrati heakorra- ja kaevetööde eeskirja nõuete rikkumiste eest rahatrahve 313 660 krooni suuruses summas.
Kaubandustegevuse seaduse järgi oli alustatud 8 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 45 000 krooni.
Taksoveo eeskirja nõuete rikkumiste (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 92 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 123 900 krooni suuruses summas.
Piletita sõidu (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 3304 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 1 054 320 krooni suuruses summas.
