http://www.gerdtarand.eu

01-märts-2010

Postitas : Gerd Tarand

Kommentaarid: (0)

Mustamäe rehabiliteerimine

Teema: Poliitika ja muud loomad, mustamäe, seisukohad

Sildid: , ,

Järgnev lühikene lugu ilmus veebruarikuises Mustamäe linnaosa lehes. Kuna seal kommenteerimise võimalust ei ole, siis igasugune vastukaja on alati ka siia oodatud. PDF versioonis on leht kättesaadav siit. Mõnel teisel põhjusel, oli seekord seda veidi piinlik vaadata.

Mustamäe rehabiliteerimine
Gerd Tarand, Mustamäe halduskogu aseesimees, keskkonnakomisjoni esimees

Kui Mustamäe ehitati, märkis ta paljude unistuste täitumist. Hetkeks oli ta ihaldatud elukeskkond mis jõudis muusikasse ja raamatutesse. Meenutame Mustamäe valssi, Valtoni Mustamäe armastust. Sügisball maalis Mustamäest juba erineva pildi. Oluliselt värskem Agent M ajas aga ühes loos ekseldes Mustamäe juba Lasnamäega segi.

Aastad ei ole meie linnaosale hästi mõjunud. Vanaks on jäänud majad, teed, haljastus ja mustamäelased ise.

Täna tuleb meil juba rääkida Mustamäe rehabiliteerimisest. Linnaosa ei ole veel kaotatud, lõplikult getostunud. Täna peame, rohkem kui kunagi varem, rääkima infrastruktuuri uuendamisest, rohelisest linnaosast ning vaeslapse rolli jäänud heakorrast.

Tegelikult on Mustamäel eeldused värske, atraktiivse elukeskkonna arendamiseks olemas ning mitmed planeeringud ja arendusprojektid lubavad siia tuua ka uusi inimesi.

Mõned asjad annaks aga kiiremalt ära teha.

Näiteks, halduskogu keskkonnakomisjonis tõstab igal koosolekul pead heakorraeelarve teema. Puudutagu see siis suvist niitmist, sügisest lehekoristust või talvist lumekoristust. Kokkuvõtteks tuleb alati tõdeda, selleks, et Mustamäe saaks puhtaks, niidetud ja esinduslikumaks peab heakorrale eraldatud summa olema tänasest 5 korda suurem. Esimene samm on tehtud – järjekordne planeeritud kärbe jäi sellel aastal suuremalt jaolt tulemata.

Suureks abiks oleks muidugi riigi heaperemehelik käitumine. Mustamäe ja Nõmme piirile jääv Sütiste parkmets on tegelikult ju reformimata riigimaa, mida linnaosa enda kuludega hooldanud on. Kõik peale Keskkonnaministeeriumi on seisukohal, et see on ikka riigi, mitte linna ülesanne, kuid tänase ministri asemel võib ilmselt sealsamas Sütiste metsas puudega rääkida – tulemus on sama.

Veelgi lihtsam on appi tulla mustamäelastel endil. Sügiskoristus on siin alati suurelt ette võetud, appi on kutsutud ühistuid, organisatsioone, aktiviste.

Sellel aastal jääb sügiskoristuse perioodile ka Teeme Ära algatuse üle-eestiline talgupäev, mis loodetavasti asjale veidi kaasa aitab. Kuupäev on 1. mai, hoidke silmad lahti sest kindlasti tuleb ka Mustamäel konkreetsemaid üleskutseid enda majaümbruse või mõne puhkeala korrastamiseks.

Keskkonnakomisjonis on tegelikult veel mõned head ideed välja käidud.

Kvartalisisestel teedel muudaks talvel parkimise veidigi lihtsamaks lihtne heakorraeeskirjade muudatus mis kohustaks lumekoristusel ette jäänud sõiduki kasutajat selle ümbrust juba ise koristama. Suvist teetolmu saaks samuti üsna lihtsalt vähendada – ühistud võiksid taaskord ette võtta enda majaesiste teede regulaarse pesemise.

Lihtsaid aga häid mõtteid on raskematel aegadel hädasti tarvis ning kindlasti on neid veel palju. Olen keskkonnakomisjoni koosolekutele alati kutsunud ka ühistuid, aktiviste – mõned on juba tulnud aga mahub veel palju. Huvitatud võiksid endast otse minule märku anda (gerd@gerdtarand.eu), sedasi tean juba järgmisel korral kutsuda.

Äkki viime just mõne sinu idee sedasi ellu?

Loe edasi

11-veebr-2010

Postitas : Gerd Tarand

Kommentaarid: (2)

Uus detailplaneering, muud planeeringud ja vaba konkurentsi tapmine Tallinna koolivõrgus

Teema: Arte Gümnaasium, Mustamäe halduskogu, Poliitika ja muud loomad, Statistika, mustamäe, seisukohad, slaidid, tallinn

Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Mustamäe halduskogu kogunes viimati 9. veebruaril. Arutasime ühte detailplaneeringut, vaatasime veidi teisi planeeringuid ning vaatasime otsa koolivõrgu trendidele Tallinnas. Selle viimase osas olen ise varem omaloomingut teinud näiteks siin.

Ülevaade on pikk, lõpuni lugejad eraldi auhindu ei saa. Kõige olulisem koht on lõpupoole.

Aiandi tänava 14 ja 16 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekt sai ühehäälselt halduskogu kooskõlastuse 9. juunil 2009. Selleks korraks jõudis halduskokku kooskõlastamiseks samade kinnistute detailplaneering. Tegemist on vana Kadaka aiandi detailplaneeringu muutmisega.

Planeeritavad Aiandi tn 14 ja 16 kinnistud asuvad Laki tänava, Kadaka tee, Mustamäe tee ja A. H. Tammsaare tee vahelises kvartalis Aiandi ja Rabaküla tänava ääres. Tegemist on Mustamäel üsna kiirelt arenenud piirkonnaga. Kontaktvööndisse jääb muuhulgas ka Mustika keskus ning mina ise elan sealt paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Varem olid kinnistutele planeeritud elamud kuid maa sihtotstarvet on muudetud ning arendaja sooviks on kinnistutele nüüd rajada samas mahus ärihooned. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ongi seega Mustamäel 1,35 ha suurusel maa-alal asuvate Aiandi tn 14 ja 16 kinnistute sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks (praegu 100% elamumaa) ning mõlemale kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks.

Hoonete kõrguseks kavandatakse maksimaalselt 28 m maapinnast ja absoluutkõrguseks 38 m. Sokli kõrgus on 1,9 m. Hoonestusviis on lahtine, hooned on kavandatud lamekatusega, välisseinad raudbetoonist paneelidest.

Kinnistute teenindamiseks rajatakse 263 parkimiskohta. Lisaks kavandatakse avaliku parklana 13 parkimiskohta transpordimaa krundile. Likvideeritakse 9 asendusistutuse vajadusega puud, asendusistutuse kohustusega 26 puud.

Lisan siia ka planeeringuala kontaktvööndi, et asi silme ees oleks:

Ning kui kellelegi kohe eriti palju huvi pakub, siis võib ka põhijoonisele pilgu peale visata, ma pole ainult 100% kindel kas see on see päris viimane variant (Ettevaatust, pildil klikkides avaneb paarimegane fail):

Halduskogu otsustas detailplaneeringu kooskõlastada.

Teise teemana andis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhtivspetsialist Tiina Nigul ülevaate teemal üldpõhimõtted Mustamäe linnaosa planeeringutest.

Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Üldplaneeringus Mustamäe linnaosa eriti ei kajastunud. Eesmärgiks oli arendada ja tihendada linnakeskust. Moodustati teatud miljööpiirkonnad. Kristiine linnaosa oli ette nähtud tihendada. See küsimus on ka jätkuvalt päevakorral. Sel ajal oli päris raske arenguprognoose teha. Mustamäe linnaosa üldplaneering kehtestati 22. juunil 2006. Seda koostati ligemale 4 aastat, koostajaks oli E-Konsult. Üldplaneering nägi ette, et Mustamäed tihendama ei hakata. Muudatuste piirkonnaks olid Mäepealse ja Mäealuse kvartal, Kadaka aiandi territoorium, TTÜ, haiglate kompleksid. Projekteerijad panid ka suurt rõhku haljastuse ja olemasoleva elamurajooni struktuuri säilitamisele. Mustamäel on probleemiks kvartalisisene parkimine, üldplaneering sellele konkreetseid lahendusi ette ei näe.

Matti Tarum uuris, et kuidas on jäänud lood mõnd aega tagasi teemaks olnud ohtlike raudteeveoste linnast välja suunamisega. Vastus – ei ole rentaabel teema. Maret Maripuu arvas repliigi korras, et ehk oli põhjus hoopis selles, et elamuehitus oli juba ette jõudnud. Ise uurisin, et kuidas on lood Tallinna rohevõrgustiku arendamisega (st rohealade ühendamisega) – olevat veidi tegeletud kuid probleemsed kohad on seotud magistraalidega ning aladega mis jäävad kaitsealuste alade piiridele ja milledel arendajatel omad plaanid on. Mustamäel on selliseks kohaks näiteks kunagi napilt kaitsealalt välja jäänud ARKi ümbruses asuvad rohealad. Margarita Tšernogorova uuris, et mida saaks linn teha Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku ja Lastehaigla ümbruse parkimise osas. Kirjutasin ise sellest kunagi korra siin. Ega talle muud vastata ei olnudki kui, et haigla enda arendusplaanide ja detailplaneeringu kohal on parkimisele tähelepanu pööratud küll. Seda kas piisavalt, näitab aeg. Parkimine on Mustamäel kuum teema igal juhul.

Kui kellelgi peaks olema huvi enda linnaosa planeeringu vastu (enamikus need endiselt puuduvad!), siis Mustamäe üldplaneeringu koos lisamaterjalidega leiab siit, teiste linnaosade kohta saab infot siit, ning Tallinna üldplaneeringu leiab siit.

Üldplaneeringud on sellised toredad asjad, et minu arust ei peaks neid küll halduskogude liikmetele tutvustama. Tegemist on kohustusliku kirjandusega mille võiks üldistes joontes iseseisva töö korras pähe raiuda. Minul hakkas pähe kuluma enamvähem aasta-kaks peale halduskogu liikmeks saamist. Aga see selleks.

Kolmanda teemana tegi Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ettekande teemal koolivõrgu trendid Tallinnas. Ei hakka seda ümber jutustama vaid lisan ettekande slaidid siia kõigile vaatamiseks (tegelikult on need ühe teise, komisjonis toimunud ettekande slaidid mille sisu on täpselt sama kuid kuna ajaliselt ei jõudnud üle küsida, siis kui keegi pahandab, andke teada)

Muud paberile kritseldatud märkused: hoolimata rahvastikuregistri statistikast (mis olevat üldse kasutu), ei olevat Tallinnas vast ühtegi last kes reaalselt üldse koolis ei käi; Mustamäe Gümnaasiumi ja Tallinna 37. Keskkooli juhtide vahel olevat juba sõlmitud kokkulepe, et kui 37. gümnaasiumiaste suletakse (ilmselt hiljemalt 2012 algaval õppeaastal), siis kolivad kahe kooli algklassid ühte hoonesse Ed.Vilde tee 69; 56% põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumiastet samas koolis; 2004. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli hoonesse aadressil Akadeemia tee 30 läheb sotsiaalkasutusse.

Koolivõrgu korrastamise teemal olen ise õunte pealt ennustanud siin. Kuigi panin siis pealkirja aastanumbri 2011, tundub, et reaalselt toimuvad järgmised suuremad korraldused alles 2012. aastal. Aga eks näeb.

Küsisin ettekandjalt, et kui raudse rusikaga Haridusamet on kui mõni kool suudab ja tahab hetkel piiriks seatud kahe klassikomplekti asemel avada hoopis 3 või enam I klassi. Selliseid koole Tallinnas on, nende hulgas ka Arte Gümnaasium mille hoolekogus ise olen. Küsimus ilmselgelt ärritas ettekandjat ning konkreetset vastust ei saanudki – ainult ümmarguse jutu sellest, et sedasi ei jätku kõigile koolidele õpilasi.

Minu isiklik seisukoht on siinkohal selline, et totaalne vaba konkurentsi tapmine linnaameti poolt ei ole mõistlik ega õigustatud. Olgugi, et selle põhjuseks on eesmärk säilitada võimalikult lai koolivõrk. Usun, et koolid milledesse on suurem tung õppima asuda, on selle saavutamise nimel näinud vaeva, mitmed asjad on seal paremal tasemel kui nendes koolides kuhu ei kiputa ning kõige nõrgemate koolide sulgemisel või ühendamisel suuremateks koolideks on võimalik tagada paremat lõpptulemust. Lisaklasside avamist tuleks igal juhul lubada – olgu siis tingimuseks seesama piir, et klassikomplekti täituvus peab olema üle mingi kindla piiri või midagi muud aga reaalset.

Seekord siis sedasi. Järgmine kord koguneb Mustamäe halduskogu 9. märtsil.

Loe edasi

29-jaan-2010

Postitas : Gerd Tarand

Kommentaarid: (2)

MUPO… väärteod ja trahvid Mustamäel

Teema: Mustamäe halduskogu, Statistika, Teised kirjutavad, mustamäe, tallinn

Sildid: , , , , ,

Hommikul alustatu jätkuks, samalt allikalt, riputan siia üles munitsipaalpolitsei statistika Mustamäelt perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009.

Mustamäe linnaosas on eelmisel aastal menetlusse võetud 4622 väärteoasja. Füüsilisi isikuid oli karistatud 4467 korral ja kokku määrati rahatrahve 1 460 520 krooni. Juriidilisi isikuid oli vastutusele võetud 71 korral ning kokku määrati juriidilistele isikutele rahatrahve 127 900 krooni.

Jäätmeseaduse järgi oli alustatud 9 väärteomenetlust, millest ühe puhul tehti suuline hoiatus ning kuuele juriidilisele isikule määrati 14 000 krooni suuruses summas rahatrahve. Kuna Tallinna jäätmehoolduseeskirjas on väga halb sõnastus, siis on isikuid võimalik vastutusele võtta ainult teatud konkreetsete paragrahvide osas.

Liiklusseaduse järgi oli alustatud 435 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi tehti 78 korral. Rahatrahve määrati 317 korral ning kokku määrati valesti parkimiste eest rahatrahve 84 320 krooni suuruses summas.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi oli alustatud 766 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi on tehtud 86 korral. Rahatrahve määrati 613 korral ning kokku määrati heakorra- ja kaevetööde eeskirja nõuete rikkumiste eest rahatrahve 313 660 krooni suuruses summas.

Kaubandustegevuse seaduse järgi oli alustatud 8 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 45 000 krooni.

Taksoveo eeskirja nõuete rikkumiste (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 92 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 123 900 krooni suuruses summas.

Piletita sõidu (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 3304 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 1 054 320 krooni suuruses summas.

Loe edasi

19-jaan-2010

Postitas : Gerd Tarand

Kommentaarid: (0)

Linnakodanike rahulolu Tallinna avalike teenustega 2009

Teema: Statistika, mustamäe, tallinn

Sildid: , , , , , , ,

Postkastis maandus tore uuring nimega “Linnakodanike rahulolu Tallinna avalike teenustega. Rahvaküsitluse analüüs.”. Küsitletud on möödunud aasta septembris ning olgu ära öeldud, et siinmail traditsiooniliselt, ei tasu andmeid puhta kullana võtta sest Saar Poll on piirdunud vaid 1513 vastajaga terve linna peale. See teeb veidi vähem kui 0,4% tallinlastest.

Alla saab uuringu lõppraporti laadida Tallinna uuringute infosüsteemist, siit.

Aastatega on linlaste rahulolu Tallinna üldise elukeskkonnaga kasvanud. Kui 2006. aastal oli elukeskkonnaga väga rahul 9% vastanuid ja 7% ei omanud seisukohta, siis 2008. aastal olid vastavad protsendid 13 ja 1. 2009 a. on väga rahulolevate tallinlaste arv kasvanud veelgi, tõustes 19%-ni.

Linnavõimul on põhjust teha rahulolevat nägu?

Rahulolu üldine tõus tuleneb positiivsetest hinnangutest arengutele erinevates valdkondades. Läbi kolme aasta ollakse rohkem rahul haljasalade, parkide ja rannaalade olukorraga. Kõige vähem rahuldab inimesi õhu puhtus ja müratase. Ka lemmikloomade jalutamiskohtade olemasolu ja loomapidamise kultuur põhjustavad linnaelanike jätkuvat rahulolematust. Nii peab keskkonnapuhtuse ja loomapidamise valdkonnas 2009 a. olukorda heaks vähem kui viiendik tallinlastest. 2009 aastaga on enim paranenud hinnangud liikluse ja transpordi valdkonnale ning prügimajandusele.

Kusjuures, vene keelt kõnelevad tallinlased paistsid silma kõrgema rahuloluga enamikes elukeskkonna aspektides. Põlised tallinlased ja üle 25 aasta Tallinnas elanud on keskkonnaga rohkem rahul kui 3 kuni 9 aastat Tallinnas elanud.

Ka naised olid rahulolevamad ja seda just mänguväljakute, sõiduteede olukorra ja terviseradade olemasolu osas. Positiivsemalt hindasid olukorda kõrgema sissetulekuga pered, 15-19 aastased noored ja üle 75 aastased linlased. Kõige madalamalt hindasid olukorda 40 – 59 aastased. Tervikuna on Tallinn 77% jaoks kindlasti eelistatuimaks elukohaks, 8% elaks meelsamini mõnes väikelinnas ja 7% maal.

Rahulolu elukeskkonnaga linnaosades ühtib mõnes plaanis linnale kui tervikule antud hinnangutega. Nii pälvivad parkide olukord ja prügimajandus kõrgeimad skoorid. Teisalt ollakse märksa kriitilisemad hinnangutes teede, eriti just kvartalisiseste teede olukorrale. Lähiümbruse rahulolu hinnangutes tuli välja ka üks ja ainus aspekt, milles kodanikud on täna rahulolematumad kui 2008 aastal – tänavavalgustus. Kuna küsitlus toimus 2009 a. septembris, siis ei mõjutanud vastuseid ilmselt novembrikuine looduslikult pime aeg, vaid pigem varakevadine säästupoliitika, mil tänavavalgustus ööseks välja lülitati.

Kui lähtuda ainult trendist, st. sellest, mitmes küsimuses on rahulolu muutunud, siis võib kõige edukamaks linnaosaks pidada Põhja-Tallinnat ja kõige ebaedukamaks Haaberstit. Põhja-Tallinnas on rahulolu 2009 a. kõigis küsitud valdkondades kõrgem kui 2008 a.; Haaberstis on rahulolu aga langenud koguni 11 valdkonnas ja oluliselt paranenud vaid 4-s. Tõsi, Haaberstis oli varem suhteliselt kõrge rahulolutase, mistõttu neil oli selle hoidmine suuremat jõupingutust nõudev. Arvestatavat progressi näitavad ka Kesklinn, Mustamäe ja Nõmme, kus hinnangud on halvenenud vaid 2-4 punktis. Pirita, Kristiine ja Lasnamäe on küll mitmes küsimuses positsiooni parandanud, kuid 6-7 küsimuses on sealsed elanikud täna kriitilisemad kui aasta tagasi.

Uuring vaatas otsa ka tallinlaste poolt kasutatavatele infokanalitele. Ainsana on oma positsiooni infoallikana parandanud ajaleht „Pealinn“, kuid Tallinna abitelefon ja infosaal on kohad, kuhu linlane pöördub üha harvemini. Linna infosaalis ei käi mitte kunagi 82%, abitelefonile 1345 ei helista kunagi 76% tallinlastest. Linna lehed on aga kujunemas oluliseks infoallikaks, nii saab ajalehest „Pealinn“ või oma linnaosa lehest infot kolmveerand küsitletuist, sealjuures „sageli“ 25-27%.

Pikemalt vaadeldakse uuringus Tallinna veebilehte jms kuid ei hakka seda osa siin kokku võtma.

Vaadeldi ka suhtlemist ametiasutustega. Kõige rohkem soovisid linna asjades kaasa rääkida Nõmme linnaosa elanikud (28%) ja kõige vähem Haabersti-Õismäe elanikud (5%). Mustamäe elanikud paigutuvad selles arvestuses aktiivsuselt neljandale positsioonile (8%). Eesti keelt kõnelevad vastajad olid aktiivsemad vene keelt kõnelevatest (vastavalt 13% ja 7%). Ka vanemad linnakodanikud avaldasid suuremat huvi linna asjades kaasa rääkida.

Kõige levinumaks suhtlusviisiks on vahetu suhtlemine kas kohale minnes (46,3%) või telefoni teel (26,3%). E-posti ja interneti kasutatakse peaaegu võrdselt 19,6 ja 19,1 protsenti. Kõige vähem kasutatakse suhtlemisel SMS-I (ei kasuta 90-100 protsenti vastanuid).

Kõige vajalikumaks peeti linnaosa valitsuses asuvate ühtsete teeninduspunktide eelisarendamist. Sellele järgnes tavapärane asjaajamine konkreetsetes asutustes ja ametites ning e-teenused. Alles siis järgnesid teeninduspunktid suurtes kaubanduskeskustes, telefoniteenused, ID-kaardil põhinevad teenused ja m-teenused.

Kui kedagi rohkem huvitab, siis e-teenuseid vaadati uuringus ka eraldi ja pikemalt. Samuti on vaadatud veidi otsa ka erinevate teenuste kaupa kuid vastajate arv on sedavõrd olematu, et ei hakka siin neid tulemusi esile tooma.

Loe edasi

16-jaan-2010

Postitas : Gerd Tarand

Kommentaarid: (4)

Õiguskord Mustamäel, Szolnoki turg jms.

Teema: Mustamäe halduskogu, mustamäe

Sildid: , , , , , , , , , , , , , ,


 
Keegi kindlasti jõudis juba arvata, et ehk ma enam halduskogu asjadest ei kirjuta. Ei, kirjutan ikka. Väikene viivitus tekkis lihtsalt seekord. Ühelt poolt olen olnud haige ning teiselt poolt lootsin Szolnoki turu osas enne postitust veidi täiendavat informatsiooni saada. Nimelt abilinnapea Eha Võrk kohtus turgude teemal Lasnamäe, Kristiine, Mustamäe ja Nõmme linnaosa vanematega kolmapäeval. Kahjuks ma soovitud infot ei saanud. Järgmine kord üritan igal juhul jälle operatiivsem olla.

Mustamäe halduskoguga kogunesime 2010. aasta esimesele koosolekule möödunud teisipäeval.

Vahepeal on toimunud ka üks muudatus halduskogu koosseisus. Nikolai Stelmachi volitused Mustamäe Linnaosa Halduskogu liikmena on peatatud alates 14. detsembrist 2009 kuni 20. juunini 2010 ja esimese asendusliikme Merike Jaago volituste lõppemisel on määratud halduskogu liikmeks Toomas Schipai. Stelmach kogus viimastel valimistel Mustamäelt 217 häält, Jaago 45 häält ning halduskogus neid asendav Toomas Schipai 44 häält.

Päevakord oli seekord järgnev:

1) Mäepealse tn 21A kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine.
2) Ülevaade turvalisusest Mustamäel
3) Informatsioon Szolnoki turust.
4) Halduskogu komisjonide tööplaanid 2010. aasta I poolaastal.
5) Muud küsimused

Mäepealse tn 21A kinnistu detailplaneeringu eskiisi olime halduskoguga juba varasemalt kooskõlastanud 10.02.2009. Võrreldes eskiisiga detailplaneeringus olulisi muudatusi ei ole. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mustamäe linnaosas 0,86 ha suurusel planeeritaval maa-alal asuva Mäepealse tn 21a kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6-korruselise büroohoone, millel on maa-alune korrus, rajamiseks. 6-korruseline tuleb vaid hoone Mäepealse tänava poolne külg. Kaks Nõmme suunale jäävat sektsiooni tulevad korrustega 2 + 1 maa-alune korrus. Halduskogu kooskõlastas detailplaneeringu ühehäälselt ja ilma märkusteta.

Lisan siia ka planeeringu kontaktvööndi skeemi:

Ülevaate turvalisusest Mustamäel andis halduskogule Lõuna Politseiosakonna komissar Marek Saar. Numbrite osas siin pead pakule ei pane kuna kõiki päris ise kirja ei saanud. Suurusjärgud on kindlasti õiged.

Mustamäel registreeriti eelmise aasta 11 kuuga 1800 kuritegu. See on 17% rohkem kui 2008 aastal. Varguseid oli 1141, mis on 200 võrra rohkem. Suurenenud on eluruumidest, sõidukitest, ja kaubandusettevõtetest vargused. Tõusu on siinkohal koguni 22,7%. Tõusnud (+12,8%) on ka tänavakuritegevuse arv, mis moodustab 39,6% kogu kuritegevusest. Vähenenud on isikuvastased ja liiklusalased kuriteod. Seksuaalkuritegusid registreeriti 2 (2008. võrreldes -1), perekonna vastu suunatud kuritegusid 7 (-1) ning narkokuriteod on vähenenud 21%, 44lt episoodilt 56le.

Avastatud on 692 kuritegu, see on ainult 38% kogu kuritegude arvust. Avastatud on iga kolmas varavastane kuritegu. 1. astme kuritegudest on avastatud 63%, seksuaalkuritegudest 100% ning perekonna vastu suunatud kuritegudest 86%. Varavastaste kuritegude avastamine on vaid 31%.

Registreeriti 4146 väärtegu, nendest 268 alaealiste suhtes. Väärtegude osas on oluline langemine. 1234 korral piirduti suulise hoiatusega.

Kümne kuuga määrati Mustamäel trahve 3,65 milj. krooni eest. 85-l korral on väärteomenetluse korras võetud ära juhtimisõigus.

Szolnoki turg on keskne ja silmapaistev koht Mustamäel, aga seal ei ole rikkumisi, millega saaks politsei tegeleda. On tabatud salakaubamüüjaid, joobes isikuid kuid üldiselt sätitakse võimude saabumise ajaks kõik kiirelt korda. Kohalikud inimesed aga räägivad, et pimedamal ajal ei julge Szolnoki peatuses trollist väljudagi. Kas hirm on taaskord suurem kui asi ise või jäetakse enamasti politseile avaldus kirjutamata?

Mustamäe pargid on statistika kohaselt endiselt turvalised kohad.

Mustamäe jaoskond on aja jooksul ka kokku kuivanud. Kui 2 aastat tagasi oli linnaosa peale vaid 10 piirkondlikku politseiametnikku+ juht, siis tänaseks on alles jäänud vaid 8+juht. 2009. aasta palgakärbe jäi 15% ringi.

Uurisin ettekandjalt, et kas aastatagune trend on endine – Mustamäel panevad kuritegusid toime eelkõige Mustamäe enda elanikud. Olukord on selles osas tõesti sama.


 
Järgmise päevakorrapunkti juures andis linnaosa vanem Lauri Laats halduskogule ülevaate Szolnoki turu ala olukorrast. Lisan järgnevasse sujuvalt ka varem teada olnud informatsiooni ja seisukohtasid.

Szolnoki piirkond on täna välja arendamata ning Mustamäe elanike silmis üks halvima mainega alasid linnaosas.

Reaalsus on see, et probleemne ala on täna kolme eraomaniku valduses ning linnal on seal vähe võimalusi. Olen ise (nagu ilmselt kõik Mustamäel aktiivsemad tegelased) öelnud, et Szolnoki ala tuleb kiirelt arendama asuda. Turu jaoks on ala ilmselt küll liiga väike kuid võimalik oleks näiteks moodsama turuhoone rajamine. Kusjuures veel 2002. aastal planeerisid omanikud turu asemele 3-korruselist ärihoonet.

Maa-ameti kaardiserveris näeb ala täna välja selline:
 

 
Alale jääva suurima kinnistu (E. Vilde tee 91a – müügiletid jne) eest on omanik täna linnalt nõudmas väljaostuhinnaks 14 miljonit krooni. Tegemist on üsna räige hinnaga mida linn endale täna lubada ei saa. Ülejäänud kahe krundi omanikega läbirääkimised käivad. Ala saaks tõsisemalt arendada kui kõik kolm krunti koos hoonestusõigusega või siis vähemalt hoonestusõigus oleks linna kätes. Eraomanikud arendusest hetkel ilmselgelt huvitatud ei ole.

Szolnoki turust rääkides unustame aga tihtipeale tegeleda E. Vilde tee 101 hoone küsimusega. See on see suurem maja milles hiljuti tulekahju toimus. Ideaalis hõlmaks lahendus kõiki nelja kinnistut, see aga teeks asja veelgi keerulisemaks.

Kõikvõimalikel läbirääkimistel mängib kindlasti oma osa ka seda, et E. Vilde tee 91 krundi omanikuks on AS Volex (Olga Reut) ning E. Vilde tee 101 kinnistu omanikuks on OÜ Ozioran (Juri Reut) ehk siis tegemist on perekonnaäriga kõrvuti asuvatel kinnistutel. Väiksemate kruntide omanikeks on E. Vilde tee 101b osas OÜ Greifer ning E. Vilde tee 101a osas OÜ Mertiim.

On olemas ka juba 2001. aastast kehtiv E. Vilde tee 91 ja 101 kinnistute maa-ala detailplaneering. Mille eesmärgiks on E. Vilde tee 101 avaturu asemele kinnise turuhoone ehitamine ja selle teenindamiseks vajaliku liikluskorralduse lahendamine ning planeeritaval alal asuvate kruntide sihtotstarbe ja ehitusõiguse ulatuse määramine. Arendusprojekti blokeerisid kuuldavasti kahe väiksema krundi omanikud, tuues vabanduseks kommunikatsioonid ja mida kõike veel. Eks reaalsuses oli vast asi ikka pigem omavahel selgeks rääkimata rahaasjades.

Niisama on hea teada, et hiljutise tulekahju tagajärgede likvideerimisel E. Vilde tee 101 kinnistu hoones on omanikul hetkel pooleliolev vaidlus kindlustusfirmaga ehitusfirma valiku osas ning nädala alguses oli Szolnoki turu müügilettidel koguni kolm müüjat.

Hetkel tundub, et Szolnoki alaga seoses on hetkel küsimusi oluliselt rohkem kui vastuseid ning mina jään selle ala lähiaja arengute osas pessimistiks. Lõpuks jääbki üle tõdeda, et Aavo Vään ilmselt ei eksinud kui halduskogus soovitas turu arendamiseks kaaluda teisi asukohtasid. Kännu Kukk, Sääse asum, või midagi kolmandat?

Ülejäänud halduskogu punktid olid pigem informatiivsed ning ei hakka neid siia kirja panema. Protokolli leiad siit (.doc).

Loe edasi

1 lehekülg 6 -st12345...Viimane »

Switch to our mobile site