
… või siis koledad naised ja ilusad mehed või hoopis keskmised mehed ja keskmised naised või veel mitmeid ja mitmeid variatsioone. Murueit arutleb oma veebipäevikus selle üle, et miks tal meest pole. Või olgu, tegelikult hoopis selle üle, et kas ilusatele naistele julgevad läheneda ainult ilusad mehed.
Pidin seda teemat Murueide kommentaariumis kommenteerima ent veidi pikale läks ja sai täiesti eraldi postituseks.
Aga asjast. Murueit ei eksi. Suurem jagu tavalistest või siis Murueide toodud näidet kasutades üleüldisele meedias eksponeeritud ‘kõrglati’ mallile alla jäävatest meestest, tõepoolest ei julge läheneda üleüldisest meedias aga ka tänavapildis eksponeeritud ‘kõrglati’ malli ületavatele naisolevustele. No lihtsalt ei julge. Osad selle pärast, et on mingil hetkel sellega omad vitsad kätte saanud, suurem osa ilmselt puhtast isiklikust alaväärsustundest. Mina nende viimaste seas, ei eita.
Kus on ülejäänud inimeste enesekindlus? No. Ilmselt paari meetri jagu mutta trambitud. Olgugi, et kui Murueidel õigus on siis tegelikult enamasti põhjuseta kuid elu on kord selline, et ekstreemumid defineerivad kõike ja praktiliselt alati.
“Tavaliste” (kuigi ei ole olemas midagi hullemat kui olla tavaline) meeste jaoks on suurem jagu ilusaid naisi kuskilt teisest maailmast, aste kõrgemal, kättesaamatud ning absoluutselt mitte keegi mitte kuskil (erandid ei loe, peaaegu kunagi) ei ole pingutanud selleks, et neid veenda vastupidises. Kui kuskil on eksponeeritud “tavalist” meest või koledat meest ja ilusat naist siis on enamasti tegemist Disney produktsiooni või mõne keskmisest mallist edukama isase isendiga. Ja nii lihtsalt on.
Vaadeldes iseennast ja enda tutvuskonda, siis sellest samast keskmisest mallist kõrgemale paiknevad isendid, soost olenemata, on paratamatult tähelepanu keskpunktis ja mallist madalamale jäävate jaoks enamasti vaatamiseks, aga mitte puutumiseks. Kurat seda teab, portselan on teadupoolest kergesti purunev materjal.
Teine aspekt on valikuvõimalus. Meeste iseloomu vaadates (aga ka naiste) siis pole isegi mitte niiväga oluline reaalne valikuvabadus vaid illusioon sellest või siis selle puudumisest. Kindlasti pole mitte harv mõte stiilis “… ta võib ju ükskõik keda valida, miks ma üldse üritan”. Eks ole. Võtke seda kui ühe mallialuse isase ülestunnistust.
Miks on nö keskmisel inimesel elukaaslase leidmine lihtsam? No. Ilmselt ei ole, tulles tagasi illusioonide juurde. Neid inimesi on lihtsalt valdavalt rohkem ja üldsegi, see seltskond kes linnapeal ringi liigub, liigubki enamasti seltskonnaga, üksikud inimesed tekitavad kroonilist üksildust juba ainuüksi mõtteviisiga, et mis ma üksi ikka ronin. Võtke seda kui üksiku inimese ülestunnistust.
Jah, mehed arvavad, et peavad vastama mingile mallile ning kui nad tunnevad, et ei vasta leiavad juba isegi ilma kõrvalise abita, et pole piisavalt konkurentsivõimelised. Punkt.
Kas välimus rikub inimesi? Jah. Välimus on moodsas maailmas võim ja iga võim korrumpeerib ja absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt. Kas asi on välimuses või iseloomus? Asi on selles, et välimus kujundab iseloomu. Mitte alati aga üsna tihti. Seda kas sa oled avatud, suletud, seltsiv, omaette, julge, häbelik jne.
Mõnda aega tagasi kirjutasin kusjuures ühest uurimusest mis väidab, et mida rohkem aega sa hommikuti peegli ees veedad, seda rohkem raha sa sellel päeval teenid. Aga see selleks.
Tugev iseloom, nüüd saan muidugi ainult enda eest vastata, tegelikult saan ma alati ainult enda eest vastata, on pluss, hea välimus on aga esimese hooga pigem oht, tahaks aga ei julge…
Murueide viimasele küsimusele vastates… jah, tegelikult ka. Soorollid, nagu enamikes olukordades, on ka siinkohal igandid.
06-mai-2008
06-mai-2008
Ma järgnen sulle kui sa…
Teema: mõte

Kohtled mind austusega
Inspireerid mind oma visiooniga
Harid mind
Mõistad mu vigasid
Oled nähtav ja kättesaadav
Räägid minuga
Kuulad mind
Lubad mul kasvada
Ei anna alla
Ei muuda meelevaldselt suunda
Pead kinni oma veendumustest
Oled minuga aus
Käitud oma sõnade kohaselt.
Dokumendikausta puhastades leidsin sellise tekstiga faili. Ma ei mäleta enam, kust ma ta sain aga mäletan, et tõlkisin ta kunagi inglise keelest ja pärit on ta tegelikult kuskilt Kaplinna Ülikoolist, mingilt ürituselt.
Oluline.
Kindlasti on keegi juba selle kuskile juhtimisõpiku tagumisele kaanele kirjutanud.
05-mai-2008
Me ei ole teie projekti vastu, me lihtsalt…
- ei näe selle elluviimiseks sobivat aega, ütleme järgmise viie aasta jooksul;
- ei eralda selle elluviimiseks raha;
- vaatame üle kõikvõimalikud korrad ja seadused, et kinnitada, et ega miski seda projekti ei takista;
- matame teid teiste prioriteetide alla, et te sellega alustada ei saaks;
- viivitame mistahes selle projektiga seotud sammude elluviimisega;
- sokutame projekti meeskonda inimesed kes selle projekti vastu on;
- ei ütle midagi selle projekti toetuseks;
…aga üldiselt toetame me seda projekti entusiastlikult ja loodame varsti tulemusi näha.
… siit tegelikult.
* Käesolev postitus ei oma sidet ühegi reaalse isiku või asutusega ning kõik näilised kokkulangevused reaalsete persoonide või insitutsioonidega on lugeja rikutud mõtlemise abstraktne produktsioon…
05-mai-2008
Koledus on puue?
Teema: mõte

Kuskil öösel kella nelja paiku jäi mulle silma EPLi veebiverioonis rippunud EkspressJob tööportaali reklaam, mis teatas uhkelt, et “Siit leiad endale kõige ilusamad töötajad”. Esimene mõte mis peast läbi jooksis oli, et selline lähenemine tööotsijatele peaks kindlasti kuidagimoodi ebaseaduslik olema… aga võta sa näpust. Pikemalt asja vaadates ilmselt ei ole.
Või siiski. Kas koledust annab siinses (või siis mistahes teises) kontekstis defineerida kui puuet? Et siis, koledus, puudena, tähendab ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud füüsilise ilu puudumist, näiteks? Tuntav hälbivus mingisugusest keskmisest?
Sellisel juhul võiks kõnealuse reklaami puhul rääkida töölepingu seaduse § 10 prim 2 lõike 3 rikkumisest töökuulutusi ja tööjõudu vahendava portaali poolt mis kutsub tööandjaid otseselt üles valima töötajaid selle alusel kas tööandja hinnangul paigutuvad nad koledate või ilusate kasti?
Või äkki on hoopis ilu puue? Tuntav hälbivus mingisugusest keskmisest? Lihtsalt teises suunas. Puudega inimestele eeliste loomises ei ole ju kunagi midagi taunimisväärselt. Pigem on see arenenuma sotsiaalse närviga ühiskonnagruppide poolt vägagi oodatud käitumine. Statistiliselt on üldiseid hinnanguid oletades ilusaid inimesi ju kõvasti vähem kui koledaid inimesi…
Olgu, ma ilmselt pole asja juriidilise külje poolt vaatamiseks piisavalt pädev. Aga mida teised arvavad? Minu arvates on asi igal juhul mäda.
01-mai-2008
Usaldusväärsuse koefitsient…
Teema: mõte

Usutavus on see mida sa ütled ja kui usutav see teistele kõlab.
Usaldusväärsus on see mida sa teed ja kui palju sulle loota saab.
Intiimsus näitab seda kui turvaliselt inimesed ennast tunnevad kui sulle oma saladused usaldavad.
Enesekesksus näidab seda kui palju sa keskendud endale või teistele.
Üks seltskond on nende alusel kokku pannud valemi kus usaldusväärsuse koefitsient võrdub esimese kolme summa jagatud viimasega. Jne. Ok, see selleks. Tegin testi ühesõnaga. Minu skoor jäi üsna madalaks ja sain tulemuseks 6 punkti.
IQ, EQ ja am…TQ siis?
Testi enda ja pikema, asjalikuma jutu, leiad siit…






