Kalor postitas eile ühe huvitava pildi, loodan, et ta väga ei pahanda, et selle ülevalpool uuesti avaldasin.
 
Esiteks muidugi, pealkirjas toodud küsimusele on lihtne vastata. Balti jaamast saab Haaberstisse trolliga nr 7 ja bussidega nr 21 ning 21b. Reklaam Balti jaamas on seega Haabersti linnaosa vanemale igati sobilik. Aga see selleks.
 
Unise peaga asjale rohkem tähelepanu ei pööranud aga õhtul hakkas asi kummitama. Tegemist ei ole ju valimisreklaamiga ega sõbraliku meeldetuletusega vaid hoopis mänguväljakuid tootva ettevõtte TipTipTap OÜ reklaamiga (ettevõte on paigaldanud muuhulgas ka Haabersti, Lasnamäe, Mustamäe jpt mänguväljakuid), või hoopis Haabersti Ettevõtete Nõukoja reklaamiga (HENK põhieesmärgiks on veebilehe sõnul arendada ja toetada linnaosa avaliku,- äri- ja mittetulundussektori koostööd, aidata kaasa linnaosa kodanikuõiguste ja -kohustuste tundmisele ja parandamisele. Edendada linnaosas majandust ja sotsiaalkultuurilist elu ning kaasata kodanikuinitsiatiivi ja kodanikeühendusi riikliku ja kohaliku poliitika kujundamisele)? TipTipTap OÜ on muuhulgas ka HENK liige.
 
Haabersti linnaosa vanem Dr Viktor Vassiljev on ka Haabersti Ettevõtete Nõukoja juhatuse liige. Seega, kas Vassiljev reklaamib ennast HENKi või hoopis TipTipTap vahenditega, sest vaevalt, et linnaosa, selle vanem või Keskerakond oma vahenditega ühele MTÜle ja eraettevõttele reklaami teevad. Ei kahtlegi, et kõik on JOKK, sest sama skeemi kasutatakse juba pikalt.

 
Reedel jõudsid siis asjad nii kaugele, et ka enda erakonna inimesed küsisid, et kas sügisel Tallinnas kandideerin. Enamik teisi oli juba enne uurinud. Omamoodi saavutus, kahjuks mitte positiivne. Paraku pidin ette antud paberite täitmisest keelduma.
 
Ei ole veel seda otsust langetand. Kes nüüd pikka postitust lugeda ei viitsi, siis tegemist on postitusega stiilis mina küsin-sina vastad ning oluline osa on postituse viimastes lõikudes.
 
Kuni eelmise valitsuse koosseisu lagunemiseni olin üsna kindel, et SDE valitsuses elluviidavaid samme vaadates ei taha vähemalt selles nimekirjas kandideerida. Täna ei ole linnapeaks pürgiv Jüri Pihl enam valitsuse liige ning Ivari Padar ja Urve Palo on saadetud pagendusse ning oma viimase valitsuses venitud kuu jooksul suutis erakond ennast veidi rehabiliteerida. Veidi ikka kripeldab aga ilmselt mitte piisavalt. See selleks seega. Kui kuskil üldse kandideerin, siis ka sellel korral SDE nimekirjas.
 
Otsustuskoht on hetkel kolme valiku vahel: mitte kandideerida, kandideerida ja võtta ilma kampaaniata oma 50-100 häält või siis kandideerida ning teha aktiivset kampaaniat iseendale. Selleks viimaseks oleks hetkel justkui aega, oma asi, kas enda pisikest kampaaniameeskonda (koos sinuga, näiteks?) hetkel kokku panna õnnestuks.
 
Kui otsustan kandideerida, siis pikka ja põhjalikku programmi koostama ei hakkaks ja ka ranget parteiliini ilmselt ei järgi – nagu juba kombeks saanud on.
 
Mõned põhipunktid siiski oleks, täiesti suvalises järjekorras:
 
Tallinnal on tarvis terviklikku pikaajalist keskkonnastrateegiat koos reaalse rakenduskava ja eelarvega. Strateegia peab hõlmama kõiki linnaelu valdkondi läbivalt ning selle koostamises ja elluviimisel peavad lisaks linnaasutustele osalema nii kodanikuühendused, tallinnlased kui ka kodumaised ja välismaised eksperdid. Nelja aasta jooksul tuleb kaasaegsetele (keskkonna)põhimõtetele vastavusse viia kõik linna asutused.
 
Läbipaistvus, läbipaistvus, läbipaistvus. Tallinna eelarve tuleb lahti kirjutada nii detailselt, et linnakodanik saaks seda lugedes leida üles kõik konkreetsed kulutused. Sama detailne peab olema aruandlus. Linna laekumised ja kulud peavad olema reaalajas ja eranditult järgitavad. Ei mingeid salajasi lepinguid, läbirääkimisi vmt.
 
Heakord. Tallinn võiks olla tõeline Läänemere pärl kuid räämas ja koristamata linn ei saa selleks kunagi. Nelja aasta jooksul tuleb linna heakorrale ja elukeskkonna parendamisele ette nähtud eelarvevahendeid neljakordistada. Täna teevad need linnale vaid häbi.
 
Tallinna avalike suhete eelarve. Mina ei ole kindel, et see eelarve on liiga suur. Võimalik, et on, võimalik, et ei ole. Kuu aja jooksul riputan siia võrdluse teiste Euroopa pealinnadega. Küll aga olen ma kindel, et seda raha kasutatakse valesti. Ühepoolse suhtluse (TV näiteks) arendamise asemel tuleb arendada kahepoolset suhtlust, lõpetada tuleb rahvahääletuste kui selliste mõnitamine linnavõimu poolt ning leida reaalseid võimalusi tallinnlaste aktiivsemaks kaasamiseks linnaellu. Linnaosade lehed tuleb sulgeda ning koondada ühtseks, senisest oluliselt mahukamaks ja sisukamaks linnaleheks (Pealinn/Stolitsa).
 
Parkimine, kergliiklus ja ühistransport. Ilmselgelt on mõistlik neid kolme koos vaadata. Parkimise osas tuleb senised regulatsioonid üle vaadata, nelja aasta jooksul peaks igas tänases linnaosas viima parkimismajade abil parkimiskohtade arvu võrdsele tasemele reaalse vajadusega, vajadusel tuleb praeguse kaose likvideerimiseks kehtestada ka sisekvartaalne parkimiskoha tasu mis võiks minna läbi linnakassa parkimismajade arendamiseks või otse korteriühistutele. Tallinn peab olema igat pidi läbitav mööda korralikke ja katkematuid kergliiklusteid. Linna õigusakte tuleb muuta selliselt, et kõigi uute arendusprojektide juures saaks kohustuslikuks lukustatud või valvega rattaparklate rajamine. Paariaastase üleminekuaja jooksul peavad rattaparklad ja võimalusel riietusruumid rajama olemasolevad ärihooned ning haridusasutused. Tallinna ühistranspordi korraldus tuleb üle vaadata. TAK ja TTTK tuleb ühendada. Diislit põletava transpordi ees tuleb eelisarendada elektri-, alternatiiv- või hübriidtransporti. Tasuta sõiduõiguse laiendamine oleks põhjendatud ilmselt vaid põhikooliõpilaste ulatuses. Tallinn peab andma enda panuse rongiühenduse arendamisel naaberomavalitsuste, ning teiste suuremate linnadega.
 
Tallinna ametnikkond ja linnaasutused, ettevõtted ja programmid tuleb väga kriitilise pilguga üle vaadata. Igausugune dubleerimine tuleb kaotada, kahjulikud või/ning linnakodanikule ebaolulised projektid või asutused tuleb sulgeda ning nende vajalikud funktsioonid suunata teistele asutustele. Ei kujuta hetkel ette vajadust ainsamagi täiendava linnaasutuse järele.
 
Oluline on ka see, et paari aasta pärast mööduva majanduskriisi tõttu ei lakkaks täielikult Tallinna arendustegevus. Seda tuleb jätkata maksimaalses võimalikus mahus kuid loomulikult, kompromisse ei saa teha tallinnlase heaolu või toimetuleku arvelt.
 
Minu viimane (siia postitusse kirja saav) seisukoht ei puuduta ilmselt sisulisi vaid hoopis vormilisi küsimusi. Ma ei toeta valimiskampaaniat stiilis kõik vs. Keskerakond kui selline. Valimiskampaania peab tulema sisuline ning võimaluse tekkimisel leian, et läbirääkimised nendega ei tohi olla välistatud (ka ette ebareaalsete tingimuste esitamine on välistamine) ning võimalusel eelistan näha nii Tallinnas kui Toompeal vasakpoolset või vasaktsentristlikku koalitsiooni.

Eelolevat, kõiki varasemaid blogipostitusi ning muud pähe tulevat arvestades. Mida Sina arvad? Kas tasub kandideerida? Ehk oled isegi valmis abiks tulema?

 
Reedel Riigikogus toimunud üliõpilaste poliitikakonverentsil „Üliõpilaskond – surve ja kohustus” esinenud Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juhatuse aseesimehe Olga Tšerjomuškina sõnul on praegune õppetoetuste süsteem läbipaistmatu ning Riigikogu peaks kiiremas korras hakkama menetlema uut õppetoetuste süsteemi.
 
Lappasin Olga ettekande slaide ja 22. jõudes, pidin peaaegu, et ära minestama. Kuidas saab riik rääkida mistahes valdkonnas mistahes kokkuhoiust või vahendite efektiivsest kasutamisest kui endiselt leidub alasid milledes riigil pole õrna aimugi kuhu tema raha kulub? Esitlus on postituse lõpus aga konkreetne slaid virutas mulle näkku selliselt (olgu, tegelikult ei üllata aga siiski):

Statistika täpse õppetoetuse saajate arvu kohta puudub, kuna õppetoetuste jaotuspädevus on suunatud õppeasutustele, kes pole kohustatud aru andma, mitmele üliõpilasele õppetoetust maksti. 2008. aastal 14% ja täiendava toetuse saajate osakaal 16%. Õppetoetuste eelarve 2008. aastal oli 144, 2 miljonit krooni.

HTMi vastus toetuse saajate hetkeolukorra kohta. 07.05.2009

No comment.
 

 

 
Tegelikult ei ole võõra prügi pildistamine vist eriti ilus ent keegi oleks mulle kindlasti etteheite teinud kui ma seda täna teinud ei oleks. Foto on tehtud minu koduses prügimajas, täna õhtul. Oli teine, ilmselge provokatsioonina, väljakutsuvas poosis segajäätmete prügikasti asetatud.
 
Aga kuhu sellised igapäevased tarbeesemed üldse sorteerima peaks? Pakendikonteinerisse? Plastik ju siiski. Või peaks ta hoopis otse jäätmejaama viima? Biolagunev ta vast ei ole. Olenevalt kasutajast on võimalik ka, et tegemist on ohtlike jäätmetega. Lappasin kohe huviga Ragn-Sellsi veebilehel olevaid sorteerimisjuhendeid kuid sellist tootegruppi kahjuks märgitud ei olnud.
 
Ärge nüüd valesti aru saage, meie korteriühistu tegelikult ei sorteeri prügi rohkem kui paber/papp ja segajäätmed. Ise viin vähemalt purgid ja pudelid Prisma automaadini.

 
Küsisin hommikupoole arvamust, et kui palju Minu Eesti kojavanematest võiks kuuluda erakonda.
 
Numbrite ennustajaid oli täpselt üks (mina ise) ning kõige täpsemalt suutsin pakkuda samuti ise. Lubatud au ja kuulsus on seega heaga välja teenitud.
 
Statistikarobot nokkis eile õhtul Minu Eesti veebilehelt välja 503 mõttekoja ja kojavanema andmed ning võrdles neid erakondade liikmenimekirjadega. Kuue nime puhul tekkis mitu vastet ning need said käsitsi üle vaadatud. Ei robotid ega inimesed ole kaitstud inimeste eest kes juhtuvad kasutama sama ees- ja perekonnanime või tegema vähem või rohkem inimlikke vigu, seega ei pretendeeri statistika absoluutsele tõele või millelegi muule. Võin vaid oletada ja järeldada, et tulemus peaks sellest hoolimata olema üsna täpne.
 
Kojavanematest leidis erakondade liikmenimekirjadest vaste 167 nime ehk üsna täpselt kolmandik (33,2%). Erakondade lõikes oli teistest peajagu üle IRL oma 44 kojavanemaga ning Keskerakond ja Reformierakond said kirja vastavalt 33 ja 31.
 
Teiste tulemused on kokkuvõtlikult toodud tabelis:
 

 
Loomulikult tuleb meeles pidada, et sellise metoodikaga ei saa hinnata nende inimeste arvu kes on erakonna sõsarorganisatsioonide liikmed või lähedalt seotud isikud aga erakonda endasse ei kuulu. Kindlasti mõned sellised on.
 
Seda, kas see on hea või halb, et erakonnaliikmeid sellises proportsioonis on, mina ei tea. Üldiselt kipuvadki erakondade liikmed ühiskonnas ju ka laiemalt aktiivsed olema kui suurem jagu teisi jne… jäägu see kommenteerijate arvata.

 
Minu Eesti kampaaniaüritusteni on jäänud loetud päevad. Olen sellel teemal siin korra ka varem sõna võtnud ja päris asjalikke vastuseid saanud. Eile aga tekkis huvitav arutelu mille käigus mitu inimest loopis väga erinevaid oletusi selle kohta, et kui suur osa Minu Eesti kojavanematest siis ikkagist mõnda erakonda kuulub ja kas mõni erakond domineerib selgelt teiste üle.
 
Tegin eile õhtul arvutiga veidi imenippe ning vähemalt mingisugusele kontrollitavale statistikale tuginev vastus on tänaseks käes. Aga ma olen kade.
 
Mida sina arvad? Kui suure osa kojavanematest moodustavad erinevate erakondade liikmed? Millised on aktiivseimad erakonnad ning miks sa sedasi arvad?
 
Parimale arvajale on küll paraku auhinnaks pakkuda vaid au, kuulsus ja hea tuju õigetest vastustest kuid teinekord võin kuskil tassi kohvi ja šokolaadikoogi välja teha.
 
Õige vastus avaldub eraldi postituses täpselt kell 14:30.

Hei! Kui kellelgi on mõnda väga üleliigset Nokia laadijat mida ta võileiva hinna eest oleks valmis loovutama, siis oleksin üsna tänulik. Pea silmas seda päris viimast, lapiku otsaga (AC-8E vist) mudelit. Tänu!

 
Tegin endale veidi aega tagasi Twitterisse konto. Juba pikemat aega mõtlen, et konto on aga peale ei oska ma sellega eriti midagi hakata. Mida ma sinna kirjutama pean? Kas ma peaks edastama ainult mingeid põnevaid üritusi-tegemisi-nägemisi või oleks parem kui ma lõpetan õhtul teatega magama minemisest ja hommikul edastan detaile vetsupotilt?

Enda jaoks ei ole ma tegelikult üldse piisavalt huvitav, et mulle tunduks nagu kedagi eriti huvitaks kus ma parajasti olen ja mida ma teen. Kas leidub tõesti neid inimesi, keda huvitab minu elutempo, igapäevane rutiin ja sinna eksikombel sattunud põnevamad hetked piisavalt, et neile pakuks huvi kollektsioon staatuse-uuendusi või eriti sõltuvusttekitaval juhul juba iga Twitteri postitus eraldi?

Või äkki peaksin ma Twitteri kaudu edastama hoopis olukordade asemel mõtteid mis neis olukordades tekivad? Sedasi saaks huvitatud isikud ähmase ülevaate tegevustest ning kergelt pilvise kaifi sellest, et saavad justkui minu peas ringi luusida? Samal ajal on minu mõtted siiski justkui minu omad ning enesetsensuur oleks ilmselt vägev.

Keeleküsimus on ka. Kas ma peaksin postitama eesti või inglise keeles kui mul tutvusringkond jaguneb võimalike huvitatute osas pooleks? Kakskeelsena?

Kas kellelgi aktiivsematest blogijatest on Twitteriga häid kogemusi st see suurendab blogi külastatavust, kommenteerimist vmt? Kas blogipostitustest Twitteris märku andmine on mingi loogiline ja tulemuslik tegevus?

Pean muidugi tunnistama, et ma ei ole siiani harjunud ka selliseid asju nagu Facebook ja Orkut kasutama aktiivsemalt kui sõbrakutsetele vastamine.

Kas ma olen enda virtuaalse isiksuse alatult hooletusse jätnud?

 
Edelaraudteel on lõpuks ometi uus veebileht. Sõidugraafikust endale sobiva reisi leidmine on igal juhul varasemast oluliselt mugavam. Ainult järgnevat vot mina ei mõista:

Kodulehel ei ole kahjuks võimalik muudatusi piisava operatiivsusega reaalajas kajastada. Operatiivsete muudatusteadete edastamine on korraldatud infotelefoni lühinumbril 1447, mis on viimase hetke info osas kõige täpsem teabeallikas.

Mis mõttes, et ei ole võimalik? Tehke võimalikuks! Ei tohiks ju eriti raske olla samale inimesele kes sellel infotelefonil vastab õpetada selgeks need viis näpuliigutust millega talle teadaoleva informatsiooni ka internetti riputada saab.

Kuna ma olen jooksvalt täiesti asjalikkust mittevõimaldavas konditsioonis siis vaatasin eile sellist toredat või siis mitte eriti toredat filmi nagu Boy Eats Girl (ära vaata, pole hea, mis sest, et kunagi Iirimaal keelatud oli). Loomulikult tuli mulle meelde Douglas Rushkoffi kirjutatud lugu sellest, et mis värk selle elavate surnute teemaga siis ikka tegelikult on. Mis on loomulikult täiesti närvesööv kuna mingi selline jama tuleb meelde aga inimeste nimesid ma jätkuvalt isegi kõige elementaarsemal tasandil meelde jätta ei suuda. Kui sa mind kuskil ühistranspordis näed tuima näoga telefoni näppimas siis suure tõenäosusega lappan ma aadressiraamatut, kus nimede kõrval on enamikul inimestel ka pildid, ning üritan paaniliselt saavutada olukorda kus ma inimese ja tema nime ka ilma abivahenditeta kokku viia suudaks. Kui keegi mulle nime ütleb, tuleb kusjuures nägu kohe silme ette. Vastupidi mitte. Tegelikult tahtsin ma hoopis meelde tuletada, et täna on esmaspäev ning hoolimata peavalust, mida ravib ilmselt ainult traumaatiline amputatsioon kaelapiirkonnas, ning muudest füsioloogilist ebakorrapära meenutavatest sümptomitest olen ilmselt sunnitud Outlooki sisse lülitama ning ka telefoni hääletu pealt tavarežiimile lülitama. Sest muidu on varsti asjad seal kus päike ei paista. Pealelõunal. Hommikupoolik kulub ilmselt selleks, et läbi viia need protseduurid mis võimaldavad teistel kahejalgsetel sinus kaasinimest ära tunda. Seejuures ei ole ma kindel kas ma viimasel kahel ööl maganud ka olen sest tean ainult seda, et ronisin voodisse ja voodist välja, jooksin tihti vetsu vahet ja vaatasin rohkem kella kui ilmselt tervislik oleks olnud. Sai vist liiga palju detaile. Kolmapäeva öösel vastu neljapäeva rääkisin ma kusjuures ilmselt korduvalt, et tegelikult olen ma väga harva haige ja muud sellist. Neljapäeva ööseks vastu reedet oli sellest alles vaid positiivne mälestus. Samas. Kolmapäeva õhtul oli African Kithenis ka antiloop saadaval. Mida iganes see ka ei tähenda. Tegelikult tähendab see seda, et saadaval on Anu Ele. Hoolimata meie vaiksest olekust visati meid sealt seejuures ikkagi välja. See ei loe, et pool tundi peale sulgemist. Kaks inimest on mulle nädala aja jooksul öelnud, et lõikasin juuksed liiga lühikeseks, üks leidis, et ei oleks olnud üldse vaja näppida ja üks leidis, et oleks võinud ikka normaalse poisipea teha. Saa siis aru midagi kui kellelegi mittemiski ei sobi. Oleks nad kõik samu asju öelnud nädal tagasi, oleksin ilmselt lõikamata jätnud. Meil on kodus nüüd jälle üks tuba vaba. Pühapäeval kolis sinna tolmuimeja aga kui sisse kolida tahad siis võta ühendust. Tolmuimeja ei pahanda. Kõik muu on olemas peale uksepaku. Kui koer su ära sööb, oled ise süüdi. Mul ei ole koera. Hoolimata sellest on mul tuba koerakarvu täis ja käin koeraga 1-2 korda päevas väljas. Prismast saab asitõendite likvideerimiseks kusjuures täiesti normaaseid biolagunevaid kilekotikesi. Kui õues on soojem kui eile siis miks mul teki alt välja roomates on tunne nagu karval jääkaru tagumikul?

Random rant. Ilusat nädala algust.