http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (11)

Kandideerida või mitte kandideerida?

Teema: KOV 2009, Lollid ja vähem lollid küsimused, Poliitika ja muud loomad

?! - (stock photo by Dhiegaum at stock.xchng)
 
Reedel jõudsid siis asjad nii kaugele, et ka enda erakonna inimesed küsisid, et kas sügisel Tallinnas kandideerin. Enamik teisi oli juba enne uurinud. Omamoodi saavutus, kahjuks mitte positiivne. Paraku pidin ette antud paberite täitmisest keelduma.
 
Ei ole veel seda otsust langetand. Kes nüüd pikka postitust lugeda ei viitsi, siis tegemist on postitusega stiilis mina küsin-sina vastad ning oluline osa on postituse viimastes lõikudes.
 
Kuni eelmise valitsuse koosseisu lagunemiseni olin üsna kindel, et SDE valitsuses elluviidavaid samme vaadates ei taha vähemalt selles nimekirjas kandideerida. Täna ei ole linnapeaks pürgiv Jüri Pihl enam valitsuse liige ning Ivari Padar ja Urve Palo on saadetud pagendusse ning oma viimase valitsuses venitud kuu jooksul suutis erakond ennast veidi rehabiliteerida. Veidi ikka kripeldab aga ilmselt mitte piisavalt. See selleks seega. Kui kuskil üldse kandideerin, siis ka sellel korral SDE nimekirjas.
 
Otsustuskoht on hetkel kolme valiku vahel: mitte kandideerida, kandideerida ja võtta ilma kampaaniata oma 50-100 häält või siis kandideerida ning teha aktiivset kampaaniat iseendale. Selleks viimaseks oleks hetkel justkui aega, oma asi, kas enda pisikest kampaaniameeskonda (koos sinuga, näiteks?) hetkel kokku panna õnnestuks.
 
Kui otsustan kandideerida, siis pikka ja põhjalikku programmi koostama ei hakkaks ja ka ranget parteiliini ilmselt ei järgi – nagu juba kombeks saanud on.
 
Mõned põhipunktid siiski oleks, täiesti suvalises järjekorras:
 
Tallinnal on tarvis terviklikku pikaajalist keskkonnastrateegiat koos reaalse rakenduskava ja eelarvega. Strateegia peab hõlmama kõiki linnaelu valdkondi läbivalt ning selle koostamises ja elluviimisel peavad lisaks linnaasutustele osalema nii kodanikuühendused, tallinnlased kui ka kodumaised ja välismaised eksperdid. Nelja aasta jooksul tuleb kaasaegsetele (keskkonna)põhimõtetele vastavusse viia kõik linna asutused.
 
Läbipaistvus, läbipaistvus, läbipaistvus. Tallinna eelarve tuleb lahti kirjutada nii detailselt, et linnakodanik saaks seda lugedes leida üles kõik konkreetsed kulutused. Sama detailne peab olema aruandlus. Linna laekumised ja kulud peavad olema reaalajas ja eranditult järgitavad. Ei mingeid salajasi lepinguid, läbirääkimisi vmt.
 
Heakord. Tallinn võiks olla tõeline Läänemere pärl kuid räämas ja koristamata linn ei saa selleks kunagi. Nelja aasta jooksul tuleb linna heakorrale ja elukeskkonna parendamisele ette nähtud eelarvevahendeid neljakordistada. Täna teevad need linnale vaid häbi.
 
Tallinna avalike suhete eelarve. Mina ei ole kindel, et see eelarve on liiga suur. Võimalik, et on, võimalik, et ei ole. Kuu aja jooksul riputan siia võrdluse teiste Euroopa pealinnadega. Küll aga olen ma kindel, et seda raha kasutatakse valesti. Ühepoolse suhtluse (TV näiteks) arendamise asemel tuleb arendada kahepoolset suhtlust, lõpetada tuleb rahvahääletuste kui selliste mõnitamine linnavõimu poolt ning leida reaalseid võimalusi tallinnlaste aktiivsemaks kaasamiseks linnaellu. Linnaosade lehed tuleb sulgeda ning koondada ühtseks, senisest oluliselt mahukamaks ja sisukamaks linnaleheks (Pealinn/Stolitsa).
 
Parkimine, kergliiklus ja ühistransport. Ilmselgelt on mõistlik neid kolme koos vaadata. Parkimise osas tuleb senised regulatsioonid üle vaadata, nelja aasta jooksul peaks igas tänases linnaosas viima parkimismajade abil parkimiskohtade arvu võrdsele tasemele reaalse vajadusega, vajadusel tuleb praeguse kaose likvideerimiseks kehtestada ka sisekvartaalne parkimiskoha tasu mis võiks minna läbi linnakassa parkimismajade arendamiseks või otse korteriühistutele. Tallinn peab olema igat pidi läbitav mööda korralikke ja katkematuid kergliiklusteid. Linna õigusakte tuleb muuta selliselt, et kõigi uute arendusprojektide juures saaks kohustuslikuks lukustatud või valvega rattaparklate rajamine. Paariaastase üleminekuaja jooksul peavad rattaparklad ja võimalusel riietusruumid rajama olemasolevad ärihooned ning haridusasutused. Tallinna ühistranspordi korraldus tuleb üle vaadata. TAK ja TTTK tuleb ühendada. Diislit põletava transpordi ees tuleb eelisarendada elektri-, alternatiiv- või hübriidtransporti. Tasuta sõiduõiguse laiendamine oleks põhjendatud ilmselt vaid põhikooliõpilaste ulatuses. Tallinn peab andma enda panuse rongiühenduse arendamisel naaberomavalitsuste, ning teiste suuremate linnadega.
 
Tallinna ametnikkond ja linnaasutused, ettevõtted ja programmid tuleb väga kriitilise pilguga üle vaadata. Igausugune dubleerimine tuleb kaotada, kahjulikud või/ning linnakodanikule ebaolulised projektid või asutused tuleb sulgeda ning nende vajalikud funktsioonid suunata teistele asutustele. Ei kujuta hetkel ette vajadust ainsamagi täiendava linnaasutuse järele.
 
Oluline on ka see, et paari aasta pärast mööduva majanduskriisi tõttu ei lakkaks täielikult Tallinna arendustegevus. Seda tuleb jätkata maksimaalses võimalikus mahus kuid loomulikult, kompromisse ei saa teha tallinnlase heaolu või toimetuleku arvelt.
 
Minu viimane (siia postitusse kirja saav) seisukoht ei puuduta ilmselt sisulisi vaid hoopis vormilisi küsimusi. Ma ei toeta valimiskampaaniat stiilis kõik vs. Keskerakond kui selline. Valimiskampaania peab tulema sisuline ning võimaluse tekkimisel leian, et läbirääkimised nendega ei tohi olla välistatud (ka ette ebareaalsete tingimuste esitamine on välistamine) ning võimalusel eelistan näha nii Tallinnas kui Toompeal vasakpoolset või vasaktsentristlikku koalitsiooni.

Eelolevat, kõiki varasemaid blogipostitusi ning muud pähe tulevat arvestades. Mida Sina arvad? Kas tasub kandideerida? Ehk oled isegi valmis abiks tulema?

Kommentaarid: (0)

Kas riik üldse teab, kuhu tema raha kulub?

Teema: Ettekanded ja esinemised, Lollid ja vähem lollid küsimused, Poliitika ja muud loomad

Kas riik üldse teab, kuhu tema raha kulub?
 
Reedel Riigikogus toimunud üliõpilaste poliitikakonverentsil „Üliõpilaskond – surve ja kohustus” esinenud Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juhatuse aseesimehe Olga Tšerjomuškina sõnul on praegune õppetoetuste süsteem läbipaistmatu ning Riigikogu peaks kiiremas korras hakkama menetlema uut õppetoetuste süsteemi.
 
Lappasin Olga ettekande slaide ja 22. jõudes, pidin peaaegu, et ära minestama. Kuidas saab riik rääkida mistahes valdkonnas mistahes kokkuhoiust või vahendite efektiivsest kasutamisest kui endiselt leidub alasid milledes riigil pole õrna aimugi kuhu tema raha kulub? Esitlus on postituse lõpus aga konkreetne slaid virutas mulle näkku selliselt (olgu, tegelikult ei üllata aga siiski):

Statistika täpse õppetoetuse saajate arvu kohta puudub, kuna õppetoetuste jaotuspädevus on suunatud õppeasutustele, kes pole kohustatud aru andma, mitmele üliõpilasele õppetoetust maksti. 2008. aastal 14% ja täiendava toetuse saajate osakaal 16%. Õppetoetuste eelarve 2008. aastal oli 144, 2 miljonit krooni.

HTMi vastus toetuse saajate hetkeolukorra kohta. 07.05.2009

No comment.
 

 

Kommentaarid: (22)

Kas seksnukk tuleb viia jäätmejaama või sobib ta pakendikonteinerisse?

Teema: Lollid ja vähem lollid küsimused, Pilt ja heli, nuta või naera

Ümbertöötlemata prügi, 13.05.2009, Mustamäe
 
Tegelikult ei ole võõra prügi pildistamine vist eriti ilus ent keegi oleks mulle kindlasti etteheite teinud kui ma seda täna teinud ei oleks. Foto on tehtud minu koduses prügimajas, täna õhtul. Oli teine, ilmselge provokatsioonina, väljakutsuvas poosis segajäätmete prügikasti asetatud.
 
Aga kuhu sellised igapäevased tarbeesemed üldse sorteerima peaks? Pakendikonteinerisse? Plastik ju siiski. Või peaks ta hoopis otse jäätmejaama viima? Biolagunev ta vast ei ole. Olenevalt kasutajast on võimalik ka, et tegemist on ohtlike jäätmetega. Lappasin kohe huviga Ragn-Sellsi veebilehel olevaid sorteerimisjuhendeid kuid sellist tootegruppi kahjuks märgitud ei olnud.
 
Ärge nüüd valesti aru saage, meie korteriühistu tegelikult ei sorteeri prügi rohkem kui paber/papp ja segajäätmed. Ise viin vähemalt purgid ja pudelid Prisma automaadini.

Kommentaarid: (10)

Kolmandik Minu Eesti kojavanematest kuulub erakonda.

Teema: Lollid ja vähem lollid küsimused, Poliitika ja muud loomad, Statistika

Minu Eesti ja erakonnad
 
Küsisin hommikupoole arvamust, et kui palju Minu Eesti kojavanematest võiks kuuluda erakonda.
 
Numbrite ennustajaid oli täpselt üks (mina ise) ning kõige täpsemalt suutsin pakkuda samuti ise. Lubatud au ja kuulsus on seega heaga välja teenitud.
 
Statistikarobot nokkis eile õhtul Minu Eesti veebilehelt välja 503 mõttekoja ja kojavanema andmed ning võrdles neid erakondade liikmenimekirjadega. Kuue nime puhul tekkis mitu vastet ning need said käsitsi üle vaadatud. Ei robotid ega inimesed ole kaitstud inimeste eest kes juhtuvad kasutama sama ees- ja perekonnanime või tegema vähem või rohkem inimlikke vigu, seega ei pretendeeri statistika absoluutsele tõele või millelegi muule. Võin vaid oletada ja järeldada, et tulemus peaks sellest hoolimata olema üsna täpne.
 
Kojavanematest leidis erakondade liikmenimekirjadest vaste 167 nime ehk üsna täpselt kolmandik (33,2%). Erakondade lõikes oli teistest peajagu üle IRL oma 44 kojavanemaga ning Keskerakond ja Reformierakond said kirja vastavalt 33 ja 31.
 
Teiste tulemused on kokkuvõtlikult toodud tabelis:
 
Minu Eesti ja erakonnad
 
Loomulikult tuleb meeles pidada, et sellise metoodikaga ei saa hinnata nende inimeste arvu kes on erakonna sõsarorganisatsioonide liikmed või lähedalt seotud isikud aga erakonda endasse ei kuulu. Kindlasti mõned sellised on.
 
Seda, kas see on hea või halb, et erakonnaliikmeid sellises proportsioonis on, mina ei tea. Üldiselt kipuvadki erakondade liikmed ühiskonnas ju ka laiemalt aktiivsed olema kui suurem jagu teisi jne… jäägu see kommenteerijate arvata.

Kommentaarid: (4)

Ennustusvõistlus: kui suur osa Minu Eesti kojavanematest kuulub erakonda?

Teema: Lollid ja vähem lollid küsimused, Poliitika ja muud loomad, Statistika

Minu Eesti ja erakonnad
 
Minu Eesti kampaaniaüritusteni on jäänud loetud päevad. Olen sellel teemal siin korra ka varem sõna võtnud ja päris asjalikke vastuseid saanud. Eile aga tekkis huvitav arutelu mille käigus mitu inimest loopis väga erinevaid oletusi selle kohta, et kui suur osa Minu Eesti kojavanematest siis ikkagist mõnda erakonda kuulub ja kas mõni erakond domineerib selgelt teiste üle.
 
Tegin eile õhtul arvutiga veidi imenippe ning vähemalt mingisugusele kontrollitavale statistikale tuginev vastus on tänaseks käes. Aga ma olen kade.
 
Mida sina arvad? Kui suure osa kojavanematest moodustavad erinevate erakondade liikmed? Millised on aktiivseimad erakonnad ning miks sa sedasi arvad?
 
Parimale arvajale on küll paraku auhinnaks pakkuda vaid au, kuulsus ja hea tuju õigetest vastustest kuid teinekord võin kuskil tassi kohvi ja šokolaadikoogi välja teha.
 
Õige vastus avaldub eraldi postituses täpselt kell 14:30.

Switch to our mobile site

.pri.ee priiks!