http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (0)

Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikeühenduste koostöös?

Teema: KOV 2009, Poliitika ja muud loomad, Statistika

Praxis võttis Siseministeeriumi tellimusel vaevaks uurida Eesti omavalitsuste tegevust avalike teenuste delegeerimisel kodanikeühendustele ning avaldas täna ka vastava poliitikaanalüüsi.

Uuringu põhijäreldused said sellised:

1) 60% omavalitsustest delegeerivaid avalike teenuste osutamist mittetulunduslikele organisatsioonidele (MTÜdele), kuid sageli ei osata kodanikeühenduste ja koostöö potentsiaali täielikult rakendada;
2) Suuremad omavalitsused delegeerivad teenuste osutamist sagedamini ning süsteemsemalt;
3) Kodanikuühendustele avalikke teenuseid delegeerinud omavalitsused on väga rahul osutatava teenuse kvaliteediga, teenuseosutaja lähedase kontaktiga sihtrühmadega ning valdavalt ka organisatsioonilise suutlikkusega;
4) Kõige jätkusuutlikumad koostöösuhted teenuste osutamisel on sotsiaalvaldkonnas;
5) Väiksemad omavalitsused peavad tegema rohkem piirkondlikku koostööd valitsemissuutlikkuse tõstmiseks ja teenuste osutamiseks;
6) Teenuste jätkusuutlikkus on sageli ohus, kuna teenuseid finantseeritakse tavaliselt ainult osaliselt ning harva mõeldakse teenuste arendamise peale;
7) Avalike teenuste delegeerimise kaudu on omavalitsustel oluline mõju kolmanda sektori arengule.

 
 
Täpsemat infot saab uuringu esitluse slaididest siin või põhjalikuma huvi korral uuringu aruandest siin.

Poliitikaanalüüsi kokkuvõtteks ütlevad Praxise inimesed, et Kohalike avalike teenuste arendamine vajab suuremat tähelepanu ning seda ei saa teha omavalitsused, ministeeriumid ja võimalikud teenusepakkujad üksi, vaid vaja on tihedat koostööd.

Ministeeriumite ja omavalitsuste koostöös tuleks läbi mõelda, milliseid teenuseid ja millisel tasemel on riigil tervikuna (st keskvalitsuse ja omavalitsuste ühisel jõul) vaja ja jõukohane elanike pakkuda. Teatud hulk teenuseid tuleb kindlasti täpselt kirjeldada ning määratleda nende osutamise minimaalsed nõuded. Ilma sellise koostööta rakenduvad paljud kavandatud poliitikad ja vastuvõetud õigusaktid lünklikult.

Kohalike omavalitsuste omavahelise koostöö arendamiseks on vaja teha rohkem jõupingutusi nii keskvalitsusel kui ka omavalitsustel endil. Lisaks on vajalik luua sisuline huvi koostöö vastu. Mitme omavalitsuse koostöös arendatavad teenused on hädavajalik arengutee. Nii näiteks
väärib sisukat arutelu ning lahendusvariantide väljatöötamist piirkondlike teenuskeskuste idee.

Koostööd on tark arendada ka kodanikeühendustega – nii nendega, kes juba teenuseid osutavad, kui ka andes tõukeid võimekate ühenduste tekkeks seal, kus neid veel piisavalt pole.

Huvitav. Minule tundub, et selles valdkonnas (avalike teenuste areng, olgu siis delegeeritud või mitte) kiirema arengu saavutamisel oleks märkimisväärseks abiks ja möödapääsmatuks vajaduseks muuhulgas ka haldusreformi elluviimine.

Aga lugege Praxise uuringut ja analüüsi. Väärt teadmised.

Kommentaarid: (0)

Tallinna sotsiaalkeskused on muudetud Keskerakonna valimisstaapideks?

Teema: KOV 2009, Poliitika ja muud loomad

stock.xchng---Vote-2-(stock-photo-by-woodsy)-[id-782736]

Kuna varem sai kirjutatud EMSLi üleskutsest järgida head valimistava, meenus mulle kohe hiljuti ühel Väike-Ameerika tänava kapipealsel nähtud Kesklinna Sotsiaalkeskuse voldik. Selline korralik, klammerdatud jne. Seda ei tea, kas see oli lauanurgale tulnud postiga või oli keegi ta sinna ise toonud.

Muidu poleks eriti märkimisväärne kuid voldiku sissejuhatava teksti alla olid lisatud linnaosa vanema Marek Jürgensoni ja asevanem Reena Tolmiku portreefotod. Mitte näiteks keskuse juhataja või oma inimesed vaid ikka linnaosa vanem ja asevanem.

Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse septembi-oktoobi kava on samuti sisutihe. Muuhulgas toimub 28. septembril vestlusring “Suvi kloostris” kus kogemusi ja muljeid elust kloostris jagab Kesklinna vanema asetäitja Reena Tolmik. Kaks päeva hiljem, 30.09 toimub sotsiaalkeskuses vestlusring linnaosa vanemaga. Kesklinna inimeste nälg on aga suur sest juba 13. oktoobril toimub uus vestlusring asevanemaga ning kohe järgmisel päeval ka linnaosa vanemaga. Võimalik, et sellises tempos on kavas linnaosa inimestega ka edasi kohtuda kuid konkreetses trükises toodud kava lõpes, üllatuslikult, oktoobri keskpaigas. Miks küll? Tunnistan muidugi oma teadmatust, mina ei tea, äkki toimuvadki sellised kohtumised regulaarselt. Äkki ei toimu.

Viskasin nüüd siis kiire pilgu peale ka Mustamäe linnaosa üritustele. Mustamäel toimub 22. septembril teabepäev sotsiaalhoolekandest, külaliseks abilinnapea martinson. 6. oktoobril aga peab linnaosa vanem Kalle Mihkels koguni loengu “Mustamäe rõõmud ja mured”. Lisaks toimub Mustamäel 18.09 korteriühistute infopäev “Sügis 2009 – küttekulud kontrolli alla” kus üles astuvad Keskerakonna Mustamäe piirkonna esimees Helle Kalda, abilinnapea Eha Võrk, linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Andres Kollist, Mustamäe halduskogu liige Aavo Vään ning mängu ilu pärast ilmselt ka Mirja Adler Kredexist. Modereerib muidugi linnaosa vanem Kalle Mihkels. Üllatav kokkusattumus on, et kõik esinejad peale Kredexi esindaja on oktoobris Mustamäel kandideerimas.

Teisi linnaosasid ei hakka parem vaatama. Proovisin reedel leida kiirelt näiteks Kristiine Sotsiaalkeskuse kava. Linnaosa lehest ei leidnud, kodulehelt kuskilt mitte. Telefonitsi öeldi, et kui linnaosa lehes ei ole siis tulgu mina kohale ja lugegu seina pealt.

Möödaminnes võib mainida, et hea valimistava näeb ette, et avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

Reaalsus on selline, et vähemalt mõnes linnaosas (Kesklinnas näiteks) on mõned avalikud asutused muudetud linnaosa juhtide ja kandidaatide valimisstaabiks?

Kommentaarid: (0)

169

Teema: KOV 2009

vvk.ee

Seekord siis sedasi…

Kommentaarid: (1)

EMSLi heast valimistavast

Teema: KOV 2009

stock.xchng---Vote-2-(stock-photo-by-woodsy)-[id-782736]

Esmaspäeval algas kohalike valimiste aktiivne agitatsiooniperiood ja kodanikeühenduste liit EMSL kutsus kõiki kandideerijaid järgima head valimistava.

HEA VALIMISTAVA

Valimiskampaania rahastamine on läbipaistev

▪ Kõik valimiskampaaniaga seotud kulud rahastatakse üksnes erakonna, valimisliidu või kandidaadi eelarve kaudu, mis avalikustatakse pärast valimisi.

Avalikku võimu ei kuritarvitata

▪ Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad isikud ei osale oma tööajast ühegi nimekirja või kandidaadi valimiskampaanias.
▪ Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.
▪ Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

Valimiskampaania keskendub sisulistele küsimustele

▪ Valimiskampaania teemaringi määrab ühiskondlik olulisus, mitte lihtsus ja atraktiivsus
▪ Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest
▪ Valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid.
▪ Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele
▪ Rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja tuluallikas

Kandidaatide poliitilised vaated ja seisukohad on avalikud

▪ Kandidaadid ei varja oma erakondlikku kuuluvust ega poliitilisi vaateid, samuti seotust erinevate huvigruppidega
▪ Valimisnimekirja kantud kandidaadid teatavad hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle.

Mis ma ikka kommenteerida oskan. Hetkel ei ole mul kavas valimiskampaaniaks erilisi kulutusi teha. Kõik mis teen, panen kirja ning avalikustan nädala jooksul peale valimisi siin blogis. KOV- ja riigiametnikke kampaaniasse nende tööajast ei kaasa. Avalike vahendite kasutamiseks ei oma ei võimalust ega vajadust. Valijaid loodetavasti ei hirmuta ning annan oma parima, et juba lähiajal oma mõtetele hinnasildid külge kleepida ning usun, et minu kuuluvus, vaated ning seotus huvigruppidega ei saa rohkem avalik olla.

Valituks osutumisel luban jätkata tööd Mustamäe halduskogus ja asuda tööle Tallinna linnavolikogus. Loodan, et sai piisavalt avalikult välja öeldud ja ka EMSL aktiivselt temaatilisi postitusi monitoorib.

Kommentaarid: (1)

Pentusel igati mõistlikud seisukohad Tallinna avalike suhete eelarve osas

Teema: KOV 2009, Poliitika ja muud loomad, seisukohad, Teised kirjutavad

http://www.keitpentus.ee foto - keit-pentus-linnapeaks-010

Keit Pentus riputas hommikupoole blogisse viis seisukohta Tallinna avalike suhete eelarve kohta. Toon need siinkohal ka täies pikkuses ära:

1. Nägemist, Tallinna TV. Rahva raha eest telešõude korraldamine tuleb lihtsalt lõpetada, siin pole midagi arutada. Nii saab ilma igasuguse vaevata kokku hoida miljoneid kroone, ilma et linnaelanik kuidagi kannataks.

2. Üheksa kehva asemel üks informatiivne ja korralik. Praegu annab Tallinna linn välja üheksat ajalehte, mina usun, et hakkama saab ka ühega. Reformierakond kavatseb linnaosade lehed sulgeda ja koondada kogu kodanikule tõesti vajaliku info (detailplaneeringud, torutööd, tänavate sulgemised jms) ühte väljaandesse. Et sellest ei kujuneks samasugust linnajuhtide reklaambrošüüri nagu praegu, lahutame lehe väljaandmise linnavalitusest. Sõltumatu nõukogu ja konkursiga tööle võetud peatoimetaja peavad tagama, et inimesteni jõuaks kallutamata ja neile oluline teave.

3. Ajakirjandus pole vaenlane. Tean omast käest, et ajakirjandusega suhtlemine võib olla karm katsumus ning kajastus ei kuku sugugi alati välja selline, nagu mulle õige ja õiglane tunduks. Kas see aga õigustab Eesti meediaväljaannete ignoreerimist või oma isikliku propagandaimpeeriumi loomist…? Tallinna linn peab taastama normaalse töösuhte meediaga, infot tuleb anda kõigile ja alati – mitte näo või linnalehe ilmumisgraafiku järgi.

4. Vähem on rohkem. Tallinna linnavalitsuse heaks töötab täna üle 30 kommunikatsioonispetsialisti. Kui näiteks kogu Eestiga tegelev kultuuriministeerium saab samal ajal hakkama kahe inimesega, tundub see number pehmelt öeldes ülepingutatud. Luban, et mõtleme hoolega läbi, kas kõiki neid inimesi on tõepoolest vaja.

5. Uus linnavalitsus, uus meedia. Järjest enam on Tallinnas neid, kes ei kustuta oma infonälga paberkandjalt, vaid mõne uudsema vahendiga. Ka pealinnal on aeg uurida, kas linnainfoga tulehakatise tootmisele pole mõnd säästlikumat ja efektiivsemat alternatiivi.

Minu arust igati mõistlikud seisukohad ja olen miskit selle suunalist juba varem ka ise öelnud:

Tallinna avalike suhete eelarve. Mina ei ole kindel, et see eelarve on liiga suur. Võimalik, et on, võimalik, et ei ole. Küll aga olen ma kindel, et seda raha kasutatakse valesti. Ühepoolse suhtluse (TV, ajalehed) arendamise asemel tuleb arendada kahepoolset suhtlust, lõpetada tuleb rahvahääletuste kui selliste mõnitamine linnavõimu poolt ning leida reaalseid võimalusi tallinlaste aktiivsemaks kaasamiseks linnaellu. Linnaosade lehed tuleb sulgeda ning koondada ühtseks, senisest oluliselt mahukamaks ja sisukamaks linnaleheks (Pealinn/Stolitsa). Linnavõim ja linnakodanikud peavad tulema tallinlasele lähemale, kõigis suhtluskanalites.

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!