Tõlkisin nädalavahetusel miskist sotsiaalmajanduse ekspertide mittediskrimineerimise valdkonna võrgustiku Eesti riiklikku raportit. Muuhulgas oli selles juttu ka Eesti keeleprobleemist e tohutult suur osa rahvastikust ei valda kas üldse või piisavalt riigikeelt. Mis on iseenesest erakordselt masendav ning suuremalt osalt ilmselt riigipoolne tegematajätmine või suutmatus.
Minu hinnangul peab riigi ülesandeks olema riigikeele õppe korraldamise sedasi, et see oleks kättesaadav igaühele, igal tasemel ning tasuta. See jama, et seda tänaseni ei tehta, tuleb kiirelt korda ajada.
Olen täiesti kindel, et sedapidi mõtlejaid leidub veel.
Kui riik sellega hakkama ei saa (nagu paljude teiste asjadega), võiksid selles osas initsiatiivi haarata omavalitsused. Ilmselt aga näiteks tänasele Tallinna linnavõimule ei oleks kasvav riigikeele oskus kasuks. Vaadates aga tänast linnavolikogu koosseisu isikute kaupa, saan ainult imestada, et selle teemaga midagi reaalselt tehtud ei ole.
Soov riigikeelt õppida on muidugi juba eraldi teema. Samas ei taha uskuda, et neid inimesi kes sellist võimalust ei kasutaks, oleks üle neljandiku.
29-juuni-2009
26-juuni-2009
Euroopa Parlamendi valimise järel tulemustele ning võimalikule KOV kampaaniale mõeldes tekkis minul tahtmine lähemalt otsa vaadata EP ja eelmiste KOV valimiste statistikale.
Konkreetsemalt tahtsin vaadata Tallinnas valimas käinute statistikat sünniaasta, soo ja valimisaktiivsuse järgi igas jaoskonnas. Eriti noorte tegutsemist võrreldes veidi vanemate valijatega.
Valimisnimekirja kantud isikute kohta peaksin andmed saama Siseministeeriumist, oletan, et ka saan. Küll aga üllatas Vabariigi Valimiskomisjon mind (kõvasti hilinenud) vastusega, et statistikat valimistel osalenud isikute kohta soo ja sünniaasta kaupa ei ole võimalik koguda kuna andmed olevat vaid paberkandjal (valimisjaoskondade valijate nimekirjad). Mis mõttes, et nagu? Mis meil sellest e-riigist ja asjast saanud on kui ka sellist lihtsat statistikat ei suudeta kättesaadavaks teha.
Vastavalt seadusele saaks needki nimekirjad kindlasti erakonna kaudu või nn teaduslikel eesmärkidel kätte aga vabandust sõbrad, selliseks käsitööks ei ole minul aega ja kahjuks jääb soovitud analüüs sellel korral ilmselt tegemata. Kuklasse.
25-juuni-2009
Reedel jõudsid siis asjad nii kaugele, et ka enda erakonna inimesed küsisid, et kas sügisel Tallinnas kandideerin. Enamik teisi oli juba enne uurinud. Omamoodi saavutus, kahjuks mitte positiivne. Paraku pidin ette antud paberite täitmisest keelduma.
Ei ole veel seda otsust langetand. Kes nüüd pikka postitust lugeda ei viitsi, siis tegemist on postitusega stiilis mina küsin-sina vastad ning oluline osa on postituse viimastes lõikudes.
Kuni eelmise valitsuse koosseisu lagunemiseni olin üsna kindel, et SDE valitsuses elluviidavaid samme vaadates ei taha vähemalt selles nimekirjas kandideerida. Täna ei ole linnapeaks pürgiv Jüri Pihl enam valitsuse liige ning Ivari Padar ja Urve Palo on saadetud pagendusse ning oma viimase valitsuses venitud kuu jooksul suutis erakond ennast veidi rehabiliteerida. Veidi ikka kripeldab aga ilmselt mitte piisavalt. See selleks seega. Kui kuskil üldse kandideerin, siis ka sellel korral SDE nimekirjas.
Otsustuskoht on hetkel kolme valiku vahel: mitte kandideerida, kandideerida ja võtta ilma kampaaniata oma 50-100 häält või siis kandideerida ning teha aktiivset kampaaniat iseendale. Selleks viimaseks oleks hetkel justkui aega, oma asi, kas enda pisikest kampaaniameeskonda (koos sinuga, näiteks?) hetkel kokku panna õnnestuks.
Kui otsustan kandideerida, siis pikka ja põhjalikku programmi koostama ei hakkaks ja ka ranget parteiliini ilmselt ei järgi – nagu juba kombeks saanud on.
Mõned põhipunktid siiski oleks, täiesti suvalises järjekorras:
Tallinnal on tarvis terviklikku pikaajalist keskkonnastrateegiat koos reaalse rakenduskava ja eelarvega. Strateegia peab hõlmama kõiki linnaelu valdkondi läbivalt ning selle koostamises ja elluviimisel peavad lisaks linnaasutustele osalema nii kodanikuühendused, tallinnlased kui ka kodumaised ja välismaised eksperdid. Nelja aasta jooksul tuleb kaasaegsetele (keskkonna)põhimõtetele vastavusse viia kõik linna asutused.
Läbipaistvus, läbipaistvus, läbipaistvus. Tallinna eelarve tuleb lahti kirjutada nii detailselt, et linnakodanik saaks seda lugedes leida üles kõik konkreetsed kulutused. Sama detailne peab olema aruandlus. Linna laekumised ja kulud peavad olema reaalajas ja eranditult järgitavad. Ei mingeid salajasi lepinguid, läbirääkimisi vmt.
Heakord. Tallinn võiks olla tõeline Läänemere pärl kuid räämas ja koristamata linn ei saa selleks kunagi. Nelja aasta jooksul tuleb linna heakorrale ja elukeskkonna parendamisele ette nähtud eelarvevahendeid neljakordistada. Täna teevad need linnale vaid häbi.
Tallinna avalike suhete eelarve. Mina ei ole kindel, et see eelarve on liiga suur. Võimalik, et on, võimalik, et ei ole. Kuu aja jooksul riputan siia võrdluse teiste Euroopa pealinnadega. Küll aga olen ma kindel, et seda raha kasutatakse valesti. Ühepoolse suhtluse (TV näiteks) arendamise asemel tuleb arendada kahepoolset suhtlust, lõpetada tuleb rahvahääletuste kui selliste mõnitamine linnavõimu poolt ning leida reaalseid võimalusi tallinnlaste aktiivsemaks kaasamiseks linnaellu. Linnaosade lehed tuleb sulgeda ning koondada ühtseks, senisest oluliselt mahukamaks ja sisukamaks linnaleheks (Pealinn/Stolitsa).
Parkimine, kergliiklus ja ühistransport. Ilmselgelt on mõistlik neid kolme koos vaadata. Parkimise osas tuleb senised regulatsioonid üle vaadata, nelja aasta jooksul peaks igas tänases linnaosas viima parkimismajade abil parkimiskohtade arvu võrdsele tasemele reaalse vajadusega, vajadusel tuleb praeguse kaose likvideerimiseks kehtestada ka sisekvartaalne parkimiskoha tasu mis võiks minna läbi linnakassa parkimismajade arendamiseks või otse korteriühistutele. Tallinn peab olema igat pidi läbitav mööda korralikke ja katkematuid kergliiklusteid. Linna õigusakte tuleb muuta selliselt, et kõigi uute arendusprojektide juures saaks kohustuslikuks lukustatud või valvega rattaparklate rajamine. Paariaastase üleminekuaja jooksul peavad rattaparklad ja võimalusel riietusruumid rajama olemasolevad ärihooned ning haridusasutused. Tallinna ühistranspordi korraldus tuleb üle vaadata. TAK ja TTTK tuleb ühendada. Diislit põletava transpordi ees tuleb eelisarendada elektri-, alternatiiv- või hübriidtransporti. Tasuta sõiduõiguse laiendamine oleks põhjendatud ilmselt vaid põhikooliõpilaste ulatuses. Tallinn peab andma enda panuse rongiühenduse arendamisel naaberomavalitsuste, ning teiste suuremate linnadega.
Tallinna ametnikkond ja linnaasutused, ettevõtted ja programmid tuleb väga kriitilise pilguga üle vaadata. Igausugune dubleerimine tuleb kaotada, kahjulikud või/ning linnakodanikule ebaolulised projektid või asutused tuleb sulgeda ning nende vajalikud funktsioonid suunata teistele asutustele. Ei kujuta hetkel ette vajadust ainsamagi täiendava linnaasutuse järele.
Oluline on ka see, et paari aasta pärast mööduva majanduskriisi tõttu ei lakkaks täielikult Tallinna arendustegevus. Seda tuleb jätkata maksimaalses võimalikus mahus kuid loomulikult, kompromisse ei saa teha tallinnlase heaolu või toimetuleku arvelt.
Minu viimane (siia postitusse kirja saav) seisukoht ei puuduta ilmselt sisulisi vaid hoopis vormilisi küsimusi. Ma ei toeta valimiskampaaniat stiilis kõik vs. Keskerakond kui selline. Valimiskampaania peab tulema sisuline ning võimaluse tekkimisel leian, et läbirääkimised nendega ei tohi olla välistatud (ka ette ebareaalsete tingimuste esitamine on välistamine) ning võimalusel eelistan näha nii Tallinnas kui Toompeal vasakpoolset või vasaktsentristlikku koalitsiooni.
Eelolevat, kõiki varasemaid blogipostitusi ning muud pähe tulevat arvestades. Mida Sina arvad? Kas tasub kandideerida? Ehk oled isegi valmis abiks tulema?
