Miski poolteist kuud sai oodatud, et leiaks sobiva võimaluse Avatari vaatama minna ning pühapäeva õhtul sai asi lõpuks tehtud. Otse loomulikult õnnestus ära näha vaid 2/3 filmist kui film kinni ja tuled põlema pandi. Filmist seega midagi kirjutada ei saagi kuna Solarise keskust parajasti evakueeriti – uudistes kusagil kirjas pole, et asi maha põlenud oleks, seega ilmselt valehäire tagajärjel.

Ebaõnn aga täiesti arusaadav, et kui on väikseimgi võimalus, et mingi jama on tuleb maja tühjaks teha ja kiiresti. Sestap polekski millestki kirjutada aga no ei toiminud normaalselt see evakuatsiooniprotsess.

Miks?

Esiteks peale seda kui film kinni pandi, ei edastatud ühtegi teadet ega ei ilmunud ühtegi kinotöötajat. Kõik said mugavalt edasi istuda, nalja visata ja arvata, et küll see tehniline viga mõne minuti pärast ikka korda tehakse. Mõned kasutasid pika filmi vahele ootamatult tekkinud pausi maiste hädade leevendamiseks.

Miskite minutite pärast ilmus ühe ukse juurde turvatöötaja kes kurtis omaette raadiosse muret, et tal ei ole mingit õiget võtit mis tal olema pidanuks ja patrullil paluti see keskusest tuua. Rahvale ei öeldud ikka midagi.

Vahepeal tulid miskid noored saali tagasi ja ütlesid, et keskust evakueeritakse, igal pool mujal peale kinosaali jooksis vastav teade ka kõlaritest. Osa reaktiivsemast seltskonnast asus kiirelt lahkuma. Suurem osa ei kuulanud neid, miks peakski, suvalised inimesed – evakuatsiooniteadet peaks edastama ikka kas kinotöötaja, turvameeskond või mõni muu asjapulk.

Peale rahva korduvat küsimist stiilis “Kas sa rääkida ka oskad?” suutis ka turvamees vastata, et jah tuleb lahkuda. Sedasi sai saali üsna kiirelt tühjaks. Ülejäänud keskus oli enamasti juba tühi. Siis küsis ka saabunud kinotöötaja, et ega keegi ei näinud kedagi äkki suitsetamas saalis vms.

Kuigi enamik keskusest oli tühi siis külmakartlikumad inimesed piirdusid lihtsalt uste lähedusse liikumisega ning keegi neid sealt välja ajavat ei tundunud. Ehk ajati peale meie lahkumist. Aatriumi skatebowli kasutajaskond ei lubanud ennast ilmselt samuti segada ja tegi oma rulasõite meie lahkumise ajal veel rahulikult edasi ning keskuse Estonia pst poolsest uksest tilkusid sisse isegi mõned uued külastajad kellele keegi kätt ette ei pannud kuigi evakuatsiooniteade kõlas ka keskuse välikõlaritest.

Lühikese aja jooksul jäi minule igal juhul mulje nagu oleks keegi kusagil magama jäänud ja paar evakuatsiooniõppust kuluks veel kindlasti ära. Loodetavasti oli asi aga pigem selles, et meeskond ei hinnanud ohtu reaalseks või piisavalt oluliseks ja lõi asjale käega ning veidi ohtlikumas olukorras tegutsetakse korrapärasemalt.

Avatari aga tuleb ilmselt uuesti vaatama minna.