www.youtube.com/watch?v=sSTLDel-G9k

 
Roheline pealinn Stockholm juba on kuid sellest veel ei piisa. Esmaspäeval langetati peale pikka ootamist otsus linna sadamarajooni arenguplaanide kohta. 236 hektaril laiuv endine tööstusrajoon muudetakse keskkonnasõbralikuks elurajooniks. Esimesed elanikud saavad sisse kolida juba paari aasta möödudes ning arendustööd kestavad kuni aastani 2020.
 
Eesmärgiks on on vähendada süsiniku väljalaset elaniku kohta 1,5 tonnini aastas - seda on veelgi enam kui eduka Hammarby Sjöstad äärelinna arendamisel saavutada suudeti.
 
Uue elurajooni elanikud saavad võimaluse laadida elektriautosid, laiendatakse linna trammiliiklust ning sõitma hakkavad biogaasil töötavad bussid, hoolitsetakse jalgratturite ja jalakäijate eest, toimib oma jäätmesüsteem jne. Video käib ka asja juurde:
 

www.youtube.com/watch?v=K41ptWX44GM

Olgu, olgem ausad, Tallinna tegelikult ei huvita eriti mida tallinlased teevad. Peaasi, et õigesti valivad. Aga kui huvitaks? Kas eestikeelne tallinlane kohtub venekeelsega, kõrgharidusega tallinlane kutseharidusega tallinlasega jne? Kas kõik venekeelsed tallinlased elavad Lasnamäel?
 
Olgu, liialdan veidi.
 
Mõned mehed vaatavad selliseid asju paremini kui mõned teised mehed. Eric Fischer näiteks lõi selleteemalised kaardid 40 USA suurema linna kohta. Allpool toodud kaartidel tähistab üks punkt 25 inimest ning valgenahalised said endale roosad punktid, mustanahalised sinised, hispaanlased oranžid, asiaadid rohelised. Punktide paigutuse määrasid 2000. aasta rahvaloenduse andmed ning kaardid räägivad palju rohkem kui lihtsalt käsitsi jooni tõmmates ja öeldes, et mustad elavad reeglina siin ja asiaadid siin. Ilusamad vaadata samuti.
 
Washington, D.C. näiteks sai selline:
 

 
Detroit selline:
 

 
L.A. aga hoopis selline:
 

 
… via Fastcompany ja rohkem kaarte saab vaadata Flickris.

www.youtube.com/watch?v=mA-tZOw0b18

Anna allkiri TUHALA NÕIAKAEVU kaitseks!
http://www.tuhalanoiakaevuleappi.com/

Lihtne, eks ole. PricewaterhouseCoopers avaldas hiljuti raporti milles väidab, et Euroopa võiks vabalt järgmise 40 aasta jooksul kogu oma elektri taastuvallikatest toota.

Tehniliselt tähendaks see kontinentidevahelist võrgustikku mida toidaks Põhja-Aafrikas asuvad päikesepaneelid, Skandinaavias ning Alpides asuvad hüdroelektrijaamad, mandril ja meres asuvad tuulefarmid, mereenergia ning biomassil töötavad elektrijaamad.

Ainult tahtmist oleks vaja.

Ma ei hakka ise pikemalt jahuma, targad mehed on vajalikud sammud ilusasti graafikule pannud.

Kolmapäeval korraldasime Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga väljasõiduistungi ning käisime tutvumas Mustamäe tee 181 katusele paigaldatud päikeseküttesüsteemiga. See, millega sealne ühistu hakkama on saanud, on üsna muljetavaldav. Süsteemi tutvustas meile ühistu esimees Jaanus Raudsepp.

Eelmise aasta lõpuks sai Mustamäe tee 181 (9 korrust – 144 korterit) päikeseküttesüsteemi. Maja katusel on 64 päikesesoojust püüdvate vaakumtorudega paneeli – kokku 1920 vaakumtoru. Tegemist on Baltikumi suurima sellise süsteemiga. Päikesekiirgust neelavat pinda on kokku 270 m2. Süsteem väljastab tipphetkel üle 200kW soojust ja sõltuvalt ilmast tagab see süsteem kogu kortermaja soojavee. Aastas loodetakse saada 200–250 MWh soojusenergiat, mis annaks kuni veerand miljoni krooni suuruse kokkuhoiu aastas, seega kui arvutusi uskuda, siis hiljemalt kümne aasta pärast hakkab süsteemi tehtud investeering ühistule juba ka kasumit andma. Reaalne tasuvusaeg sõltub otseselt päikesetundide arvust – paar keskmisest päikesepaistelisemat suve lühendaks tasuvusperioodi veelgi.

2010. aasta jaanuaris oli väljas külma -15°C päikest oli neli tundi ja vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45°C sooja vett.

Süsteemi rajamiseks võeti pangalaen – märkimisväärne on, et hoolimata suurest investeeringust (ligikaudu 1,5 miljonit krooni süsteemile, 0,5 mln rõdude kinni ehitamiseks) ei kasvanud korteriomanike arved. Peale laenu tagastamist hakkab süsteem tootma selget kasu ning ühistul tekib vaba ressurss suuremate renoveerimistööde tegemiseks.

Paigalduse korraldas OÜ Anrebell, vajalik tehnika osteti otse Hiinast ning tarniti Tallinna konteinerveona (otsusest töötava süsteemini on võimalik jõuda 3 kuuga). Süsteemi kasutatakse tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks (see võimalus siiski on, kui võimsust peaks üle jääma). Maja keldrisse on paigutatud mahutid (hetkel 4 tk kuid vajadus oleks 2-3 korda suurema arvu mahutite järele, sedasi oleks garanteeritud sooja vee varu ka pikematel vihmaperioodidel). Mahutite paigalduse teeb keerukaks ka asjaolu, et sellel ajal kui Mustamäe majad ehitati, ei osanud keegi ette näha, et kitsastesse keldritesse midagi sellist paigutada oleks tarvis. Päikesepaisteliste ilmade korral võivad mahutid jääda väikeseks aga hoopis sellel põhjusel, et süsteem annab liiga palju – sellisel juhul tuleb jahutada. Kaalutud on ka edasimüümist lähedal asuvatele korterelamutele, vajalike trasside rajamine võib osutuda isegi soodsamaks kui täiendavate mahutite paigaldamine.

Vaakumtorude kasuks otsustati kuna need sobivad siinse kliimaga teistest alternatiividest paremini.

Kinnises veesoojendussüsteemis ringleb glükooli ja vee segu, mille külmumistemperatuur on alla -30°C. Samuti on süsteemi lihtne hooldada. Iga vaakumtoru saab iseseisvalt vahetada ning seda on võimalik teha väga kiirelt.

Torud on asetatud katusele 55 kraadise nurga all suunaga lõunasse (sama hästi paigutatud maju on Tallinnas väga vähe, teise nurga all paiknevatele majadele on võimalik sarnaseid süsteeme rajada küll kuid kulud on veidi suuremad). Mustust ja lund ladestub süsteemile minimaalselt. Esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab omakorda. Liigse mustuse peseb maha vihm. Möödunud talv oli tavapärasest lumerohkem ning paaril korral käis ühistu esimees harjaga veidi lund lükkamas.

Süsteemi rajamiseks saadi peale pikki läbirääkimisi laenu, linn ega riik ettevõtmist ei toetanud. Teistest võimalikest rahastusallikatest saadi samuti eitav vastus või otsustati ise loobuda liigse paberimajanduse tõttu.

Üsna kurb ja reaalne olukord on ka täna – ilmselt oleks taolise investeeringu jaoks kusagilt toetust saada kas raske või suisa võimatu?

Üldiselt on juba üsna lühikese aja jooksul saanud selgeks, et projekt on edukas. Süsteemi jälgivad ka TTÜ teadurid. Samuti otsitakse juba järgmiseid võimalusi kulude vähendamiseks, lähiajal paigutab TTÜ samale hoonele seadmed näiteks tuule potentsiaali mõõtmiseks.

Kusjuures. Mustamäe tee 181 ühistu kasutab ka kütteks lokaalseid gaasikatlaid (6 tk) mis tagavad madala küttehinna 12 krooni ruutmeetrilt. Tallinna teiste ühistutega võrreldes on tegemist väga madala hinnaga. Sellest, et näiteks Soomes on paljud majad lokaalsele küttele üle minemas, kirjutasin mõnda aega tagasi siin.

… ei istu sa tund aega pimedas. Aga see selleks. Earth Hour (maakeeli siis maa tund) läheneb jälle.

Kõik on täpselt sama moodi nagu eelmisel aastal. Facebooki fännileht on vahepeal juurde tekkinud ainult.

Elektritootjad värisevad hirmust ja kõik foto- ja videoamatöörid on juba sobivad pildistamiskohad kindlasti välja valinud. Sõnumi ja kampaaniana on Earth Hour absoluutselt ja vaieldamatult võimas. Seega olen ka mina täna tubli ja kustutan oma väikeses pesas laelambi ning piilun rõduaknast kas vastasmajad samamoodi teevad.

Kriitikutele, kes leiavad, et tunniks valgustuse kustutamisega ei saavutata mingit kokkuhoidu vastan, nagu korraldajadki, lihtsalt: eesmärk ei olegi saavutada selle tunni jooksul energiasäästu – tegemist on sümboolse ettevõtmise ja selge sõnumiga. Loodetavasti ei ole asi siiski ülemäära populaarne sest kui me kõik tuled kustutaksime, läheks kuskil kindlasti midagi katki.

Väidetavalt suurendab Earth Hour ka iivet, seega puudutage teineteist ja tehke midagi mida mina seeaeg ei tee…

www.youtube.com/watch?v=Y3dYhC_AlYw

Laupäev oli oluline päev. Sain Mari-Liisi käest teada näiteks veel ühe põhjuse miks kaladel eriti hästi ei lähe. Loomulikult on selles süüdi naised. Konkreetselt siis need naised kes kasutavad antibeebipille. Nimelt peale seda kui kogu see kraam on nende organismist läbi käinud jõuab osa sellest kusagil ikka vette ja pikema aja jooksul on siis juba suurem jama. Google ütles ka, et teaduslikult täitsa tõestatav ja puha vist. Mina pidin selle nüüd siia muidugi kirja panema, enne ei anna vist rahu.

Selle nädala kasutu informatsiooni limiit sai nüüd siin igal juhul täis kirjutatud. Õnneks on homme uus nädal.

Hah! Säh teile… Tallinna võimud on aastaid grafiti vastu võidelnud, tehes nägu nulltolerantsist ning üritades halastamatult tappa ühte kunstivormi (suvaline sodi suvalisel seinal, ei ole päris grafiti) aga Helsingi valis ühe sellise hoopis 2009. aasta kultuuriteoks. Oluliselt mõistlikum, vähem kitsarinnaline, isegi edasiviiv, lähenemine.

Helsingis esitati aasta kultuuriteo kandidaate 460. 120 neist pakkusid võitjaks justnimelt Suvilahti gafitiaeda. Mäekõrgune edumaa!

Taustaks siis sedapalju, et tegemist oli 16. juunil 2009 avatud ning 1. septembril suletud, sajameetrise, vineerplaatidega kaetud traataiaga, millele võis täiesti legaalselt grafitit joonistada. Esimesed joonistused olid valitud seltskonna poolt kuid peale seda oli pind avatud kõigile kellel vähegi huvi ja annet. Lühikese aja jooksul joonistati sein korduvalt ja korduvalt täis.

Ettevõtmise sulgemise tingis ala plaanikohane ehitustöö ning uus aed avatakse juba käesoleva aasta suvel. Sinna investeeritakse ka seekordne auhinnaraha (5000 EUR), võimalik, et seekord jääb asi püsima juba pikemaks ajaks – projekt osutus ju igati edukaks, ka ümberkaudsete hoonete rikkumine vähenes oluliselt ja seda hoolimata sellest, et ebaseaduslik (Helsingis ei tohi tegelikult ilma hea põhjuseta grafitiks vajalikke vahendeid isegi mitte kaasas kanda) seinte sodimine Helsingis tervikuna eelmisel aastal praktiliselt kahekordistus.

Kusjuures. Kui Suvilahti grafitiaed avati osales üritusel miski 400-500 inimest. Kuna esimene grafitipõlvkond on jõudmas keskikka, olid paljud kohal tervete perekondadega. Lähistel töötavad inimesed said aknast jälgida näiteks kuidas isa õpetab tütrele korrektset tehnikat jne. Pole see midagi ainult mässavate teismeliste teema.

Tallinnas on samuti päris mitu kohta kuhu selliseid pindasid tekitada saaks. Õel tahtmine on lähiajal paari konkreetse ettepanekuga juba ametlikult välja tulla. Ilmselt tulengi, positiivseid näiteid on lisaks Helsingile ka mujalt võtta.