Ennustasin mõnda aega tagasi, et kui Tšehhid peaksid Lissaboni leppesse saama enda ääremärkuse, siis tekib neid soovijaid veel. Varem või hiljem ütleb mõni leppe kriitik seepeale, et see ei ole see, milles kokku lepiti ja nõuab uut ratifitseerimist.

Slovakkia on otsa lahti teinud, ähvardades Tšehhi ääremärkusele veto panna juhul kui ka nemad oma märkust lisada ei saa. Slovakkia tahab opt-out võimalust Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast, samuti nagu Tšehhi. Juhul kui selline erand laieneks ka neile, ollakse valmis Tšehhi nõudmiseid toetama. Vastasel juhul ähvardatakse vetoga. Barroso on aga endiselt kindel, et lepe lähiajal ratifitseeritakse.

Slovakkia ise aga on Lissaboni leppe juba ilma igasuguste ääremärkusteta ratifitseerinud. Seda rõhutas ka eesistujamaa Rootsi.

… eks ta sedasi kerima hakkabki. Olgu, tõenäoline on ikkagi, et eranditest loobuvad kõik ja lepe jääb nii nagu on. Kui vaja, kasutatakse selleks telgitaguseid jõumeetodeid.

 
Seda nalja saime juba eile kuulda ja teada, et Eesti majandus vabalanges 2008. aasta sama ajaga võrreldes II kvartalis 16,6% (pole hullu, naabritel läks hullemini – oli vist kõige levinum reaktsioon) ning eelmise kvartaliga võrreldes 3,7%.
 
Täna peaks olema see päev mida võiks lugeda Eesti majanduslanguse esimeseks aastapäevaks. Nii muuseas, selle aastaga pole vähemalt riik olukorra parandamiseks midagi teinud. Aga see selleks.
 
Et igav ei hakkaks, saatis Eurostat täna välja ka ülevaate Euro-ala ja EL27 majanduse II kvartali tulemustest. Võrreldes eelmise kvartaliga oli kasvuks vastavalt -0,1% ja -0,3%. I kvartaliga võrreldes -4,6% ja -4,8%.
 
Võrreldes eelmise kvartaliga jõudsid plussi Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal ja Slovakkia. Rootsi jäi nulli.
 
Eurostati teates pikemalt:
 

Flash estimates for the second quarter of 2009Euro area GDP down by 0.1% and EU27 GDP down by 0.3%-4.6% and -4.8% respectively compared with the second quarter of 2008

 
Postimees võttis täna vaevaks kirjutada EP liikmete lähenevast palgamuudatusest. Mitte, et see muutus juba väga pikalt (vastav otsus langetati juba 2005. aastal) ette teada ei oleks olnud. Äripäeva originaallugu oli veidi teisel teemal ja põhjalikum. Kommentaarid Postimehe loo taga on täpselt sellised nagu oodata võiks.
 
Minul on hea meel. Olen kogu aeg olnud seisukohal, et Eesti esindajad EPs ja kodumaal tegutsevad Riigikogu liikmed on räigelt alatasustatud ning Riigikogu puhul puudub nende tegevuse kvaliteedi tõstmiseks ka piisav tugistruktuur. Visake mind tooliga kui tahate aga mina ei ole näinud ühtegi põhjust olla teistsugusel seisukohal.
 
Uus palganumber kusjuures ei ole mingi suvaline number vaid moodustab edaspidi 38.5% Euroopa Ühenduste Kohtu kohtuniku palgast.
 
Palgasüsteemi muutus tähendab muuhulgas ka seda, et näiteks Itaalia ja Saksamaa esindajad peavad leppima senisest väiksema sissetulekuga. Kusjuures, EP statuudid näevad liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada 10-aastase üleminekuperioodi jooksul siiski kokkulepitust erinevaid tasusid;)

 
Eesti EP kampaaniat vaadates tundub, et kampaaniat justkui pole. Vähemalt mitte EP valimise kampaaniat. Võimalik, et viga on minus. Võimalik, et ei ole.
 
Eesti ja Tallinn aga ei ole kõrvale jäänud ka Soome EP esindajate valimise kampaaniast. Rohelised peavad Soomes sellel nädalavahetusel üldkoosolekut (vaata peaaegu, et laivis siit). Muuhulgas on rohelised enda eurovalimiste platvormi osaks võtnud Rail Baltica valmimise. Rail Baltica peaks rongiühendusega ühendama Tallinna ja kesk-Euroopa. Seejuures on oluline märkida, et Helsingi-Tallinna vahelist tunnelit kahe pealinna vahele ei toetata. Selle asemel kavatsetakse rongid üle tuua laevadega. Tunneli võimalust nähakse oluliselt kaugemas tulevikus.
 
Soome rohelisi juhib järgmised kaks aastat Anni Sinnemäki.
 
EP valimise plakateid ka:
 

 

 

 

 
… via HS.fi

 
Olen viimasel ajal kuidagi Postimehe keskseks jäänud. Värskelt tekitasid nad kaks uudist. Euroopa majandus 13 aasta sügavaimas languses ning Saksamaa majandus 40 aasta rekordilises languses .
 
ELi pressikad maanduvad ka otse minu postkasti. Mina oleksin kirjutanud hoopis millestki, mis meie lugejat rohkem huvitab.
 
Eurotsooni majanduslangus oli tõesti hirmsad 4,6%, EL27 langus laiemalt 4,4%. Valdav enamus riike jääb selle keskmise lähedale. Välja arvatud Eesti, Läti ja Leedu. Eesti majanduslangus oli esimeses kvartalis 15,6%, Leedul 10,9% ning Lätil räiged 18,6%. Järgnevad Saksamaa ja Rumeenia vastavalt 6,9% ja 6,4% langusega.
 
Hiljuti komisjoni käest rihma saanud Malta kusjuures kasvatas enda majandust ainsana ning koguni 1,6% jagu.
 
No ei huvita, et Saksamaa aukus on. Mina tahaks näha kasvõi ühte tõsiseltvõetavat analüüsi sellest, et miks just kolm Balti riiki kõige kiiremini ja kõige sügavamale kukuvad. Eesti peavoolumeedia aga on selle erisuse täielikult tahaplaanile jätnud. Saksamaa tundus olulisem.

 
Delfi vahendusel lugesin, et Eesti kanamunatootjatel on tekkinud paanika, et igasuguseid direktiive on vaja hakata edasi lükkama kuna nemad ei jõua omadega valmis.
 
Ärge ajage naerma. Mul ei ole aega kontrollida, et milliseid nõudmiseid direktiiv tegelikult esitab ja oletan, et artiklis nimetatu on tõesti vajalik. Aga direktiiv võeti vastu 1999. aastal! Ning täna kurdab Tallegg, et nemad ei jõua valmis? Kui Talleggil on täna probleemid, siis on selles süüdi küll ainult nemad ise. Eesti liitus ELiga 5 aastat tagasi, liitumine oli teada veel varem. Mida te vahepeal tegite? Sügasite niisama mune? Mingeid edasilükkamisi pole vaja ja kõigis maailma hädades on munatootjad ilmselt ise süüdi.
 
Visake mind munaga kui tahate.

 
Lihtne. Leedu, Poola, Malta ja Rumeenia ise. Ansipi kaela ei saa ajada.
 
Euroopa Komisjon tutvustas täna enda arvamust justnimelt nende nelja riigi 2008. aasta eelarvepuudujääkide kohta. Nemad said juba eelmise aastanumbri sees hakkama rohkem kui 3% riigieelarve puudujäägiga SKPst. Igaüks saab omad vitsad.
 
Kergemini on võimalik pääseda juhul kui komisjon leiab, et eelarve puudujääk on tekkinud erakorralistest oludest ehk on otseselt põhjustatud negatiivsest või madalast SKP kasvust. Mis te arvate, kui mitu riiki selle klausli alusel kergemalt pääses?
 
Leedu puudujääk oli 2008. aastal 3,2% SKPst. Komisjoni arvates on süüdlaseks eelkõige riigi eelarvepoliitika mis liigselt majanduskasvule tugines. Alles teise, vähem mõjuva, süüdlasena nimetatakse majanduslangusest tulenevat maksulaekumiste vähenemist teisel poolaastal. Leedu majanduskasv oli eelmisel aastal veel 3%, seega ei saa komisjoni hinnangul eelarvepuudujääki erakorraliste tingimuste kaela ajada ning riigile ei saa reeglite rikkumise eest erandit teha. Süüdi. Komisjon leiab, et selline eelarvepuudujääk ei ole Leedu puhul ajutine.
 
Alates 2009. aastast on Leedu valitsus võtnud suuna eelarvetasakaalu taastamisele. Detsembris kinnitati laiaulatuslik maksureform ning hulganisti kokkuhoiukohtasid. Leedu kärpis juba siis riigiametnike palkasid. Mais võeti vastu lisaeelarve.
 
Hoolimata sellest ennustab komisjon eelarvepuudujäägi suurenemist 5% peale käesoleval ja 8% peale 2010. aastal. Leedu ei täida sellega eelarvedefitsiidi kriteeriumeid ning eurost võivad nad hetkel sealmail ainult unistada.
 
Niipalju siis lähinaabritest.
 
Malta valitsus teatas veel eelmise aasta lõpus, et nemad saavad enda eelarvepuudujäägi juba sellel aastal tagasi allapoole 3% kuid eksis. Märtsis hinnati asjad ümber ja Eurostat hindas eelmise aasta puudujäägiks senise 3,2% asemel hoopis 4,7% SKPst. Süüdlaseks olevat samuti kindlad kulutused, mitte majanduslangus. Malta SKP kasvas 2008. aastal veel 1,6%. Suuresti olevat süüdlaseks Malta laevatehaste klassifitseerimine riigisektoris ning ettevõtete venitamine maksulaekumistega.
 
Taaskord leiab komisjon, et Malta ei saa ennast välja vabandada erakorraliste majandusoludega ning puudujääk ei jää alla 3% SKPst enne 2011. aastat. Takkaotsa ennustatakse riigivõla kasvu. Ka Malta on komisjoni silmis süüdi.
 
Poola saab komisjonilt veel rohkem pähe kui kaks eelmist. Eks nende puudujääk oli eelmisel aastal ka 3,9% ning viimasel viiel aastal keskmiselt 4,3% SKPst. Ette heidetakse neile ka seda, et majanduskasvu ei kasutatud riigi kulude konsolideerimiseks ja piisavalt laiaulatuslikeks reformideks. 2009. aastaks ennustavad poolakad ise 4,6% puudujääki. Komisjon pakub selle numbri asemele 6,6% ning veel suuremat puudujääki aastaks 2010. Eeldusel, et Poola ei muuda eelarvepoliitikat.
 
Poola eelarvepuudujääki suurendas sotsiaalmaksu vähenemine, täiendavad tulumaksuvabastused perekondadele ning pensionite ja sotsiaaltoetuste ülemäära helde indekseerimine 2008. aastal. Sellele lisandusid plaanitust suuremad investeeringud ning 2008. aasta lõpul ka majanduse aeglustumisest tekkinud langus riigikassa sissetulekutes.
 
Puudujääki peetakse juba krooniliseks.
 
Viimane täna peksa saanud murelaps on Rumeenia, nende puudujääk oli eelmisel aastal eeskujulik 5,4%. Ette heidetakse neile märkimisväärseid vigu kulutuste tegemisel. Eriti avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste ning ebarealistlike majandusprognooside koostamisel. Veidi vähem, aga siiski, tunnistatakse ka järsku vähenemist riigi tuludes 2008. aasta viimases kvartalis. Rumeenia võime eelarvet planeerida ja järgida olevat krooniliselt nõrk.
 
Rumeenia on juba saanud majandusabi ELi, IMFi ja kolmandate organisatsioonide kaudu ning olnud seega sunnitud sellest aastast enda käitumist parandama. 2009. aastal peaks defitsiit jääma 5,1% juurde ning 2010. aastal 5,6% juurde. Eeldusel, et Rumeenia eelarvepoliitikat radikaalselt ümber ei vaata. Seda märkimisväärse majanduslanguse tingimustes.
 
Kõigest hoolimata leiab komisjon, et Rumeenia on ise oma hädades süüdi ning need ei ole ei erakordsed ega ajutised.
 
Pea hakkas ringi käima aga ELi pressiteadete eestindamine on ju tore meelelahutus. Keegi viitsis seda lugeda ka? Mina ei usu, et Eesti suudab enda puudujäägi sellel ja/või järgmisel aastal hoida allapoole 3% piiri ning ilmselt saame samalaadset arvamust Eesti kohta lugeda aasta-pooleteise pärast.