20-okt-2009
Postitas : Gerd Tarand
Ennustasin mõnda aega tagasi, et kui Tšehhid peaksid Lissaboni leppesse saama enda ääremärkuse, siis tekib neid soovijaid veel. Varem või hiljem ütleb mõni leppe kriitik seepeale, et see ei ole see, milles kokku lepiti ja nõuab uut ratifitseerimist.
Slovakkia on otsa lahti teinud, ähvardades Tšehhi ääremärkusele veto panna juhul kui ka nemad oma märkust lisada ei saa. Slovakkia tahab opt-out võimalust Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast, samuti nagu Tšehhi. Juhul kui selline erand laieneks ka neile, ollakse valmis Tšehhi nõudmiseid toetama. Vastasel juhul ähvardatakse vetoga. Barroso on aga endiselt kindel, et lepe lähiajal ratifitseeritakse.
Slovakkia ise aga on Lissaboni leppe juba ilma igasuguste ääremärkusteta ratifitseerinud. Seda rõhutas ka eesistujamaa Rootsi.
… eks ta sedasi kerima hakkabki. Olgu, tõenäoline on ikkagi, et eranditest loobuvad kõik ja lepe jääb nii nagu on. Kui vaja, kasutatakse selleks telgitaguseid jõumeetodeid.
13-aug-2009
Postitas : Gerd Tarand
Seda nalja saime juba eile kuulda ja teada, et Eesti majandus vabalanges 2008. aasta sama ajaga võrreldes II kvartalis 16,6% (pole hullu, naabritel läks hullemini – oli vist kõige levinum reaktsioon) ning eelmise kvartaliga võrreldes 3,7%.
Täna peaks olema see päev mida võiks lugeda Eesti majanduslanguse esimeseks aastapäevaks. Nii muuseas, selle aastaga pole vähemalt riik olukorra parandamiseks midagi teinud. Aga see selleks.
Et igav ei hakkaks, saatis Eurostat täna välja ka ülevaate Euro-ala ja EL27 majanduse II kvartali tulemustest. Võrreldes eelmise kvartaliga oli kasvuks vastavalt -0,1% ja -0,3%. I kvartaliga võrreldes -4,6% ja -4,8%.
Võrreldes eelmise kvartaliga jõudsid plussi Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal ja Slovakkia. Rootsi jäi nulli.
Eurostati teates pikemalt:
|
|
Flash estimates for the second quarter of 2009Euro area GDP down by 0.1% and EU27 GDP down by 0.3%-4.6% and -4.8% respectively compared with the second quarter of 2008
|
20-mai-2009
Postitas : Gerd Tarand
Postimees võttis täna vaevaks kirjutada EP liikmete lähenevast palgamuudatusest. Mitte, et see muutus juba väga pikalt (vastav otsus langetati juba 2005. aastal) ette teada ei oleks olnud. Äripäeva originaallugu oli veidi teisel teemal ja põhjalikum. Kommentaarid Postimehe loo taga on täpselt sellised nagu oodata võiks.
Minul on hea meel. Olen kogu aeg olnud seisukohal, et Eesti esindajad EPs ja kodumaal tegutsevad Riigikogu liikmed on räigelt alatasustatud ning Riigikogu puhul puudub nende tegevuse kvaliteedi tõstmiseks ka piisav tugistruktuur. Visake mind tooliga kui tahate aga mina ei ole näinud ühtegi põhjust olla teistsugusel seisukohal.
Uus palganumber kusjuures ei ole mingi suvaline number vaid moodustab edaspidi 38.5% Euroopa Ühenduste Kohtu kohtuniku palgast.
Palgasüsteemi muutus tähendab muuhulgas ka seda, et näiteks Itaalia ja Saksamaa esindajad peavad leppima senisest väiksema sissetulekuga. Kusjuures, EP statuudid näevad liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada 10-aastase üleminekuperioodi jooksul siiski kokkulepitust erinevaid tasusid;)
16-mai-2009
Postitas : Gerd Tarand
15-mai-2009
Postitas : Gerd Tarand
Olen viimasel ajal kuidagi Postimehe keskseks jäänud. Värskelt tekitasid nad kaks uudist. Euroopa majandus 13 aasta sügavaimas languses ning Saksamaa majandus 40 aasta rekordilises languses .
ELi pressikad maanduvad ka otse minu postkasti. Mina oleksin kirjutanud hoopis millestki, mis meie lugejat rohkem huvitab.
Eurotsooni majanduslangus oli tõesti hirmsad 4,6%, EL27 langus laiemalt 4,4%. Valdav enamus riike jääb selle keskmise lähedale. Välja arvatud Eesti, Läti ja Leedu. Eesti majanduslangus oli esimeses kvartalis 15,6%, Leedul 10,9% ning Lätil räiged 18,6%. Järgnevad Saksamaa ja Rumeenia vastavalt 6,9% ja 6,4% langusega.
Hiljuti komisjoni käest rihma saanud Malta kusjuures kasvatas enda majandust ainsana ning koguni 1,6% jagu.
No ei huvita, et Saksamaa aukus on. Mina tahaks näha kasvõi ühte tõsiseltvõetavat analüüsi sellest, et miks just kolm Balti riiki kõige kiiremini ja kõige sügavamale kukuvad. Eesti peavoolumeedia aga on selle erisuse täielikult tahaplaanile jätnud. Saksamaa tundus olulisem.
